Urmas Saard

Hans Miilberg, tuntud inimene Sindi Linnaraamatukogus

Eile üllatas Sindist pärit kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg oma sünnilinna raamatusõpru sellega, et töötas ja vestles paar tundi linna raamatukogus.

Hans Miilberg Sindi raamatukogus Foto Urmas Saard — Hans Miilberg Sindi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Üleriigilised raamatukogupäevad kestavad traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini, tänavu juba 25. korda. Kõikjal Eesti raamatukogudes kutsuti 27. oktoobril tuntud inimesi raamatuid laenutama. Kuna tegemist muusika-aastaga ja ooperilaulja on Sindis sündinud, kasvanud ja koolis käinud, siis oli Hans Miilbergi kutsumine raamatuid laenutama kahtlematult parim valik.

Parajasti, kui laenutuslaua juurde jõudsin, kuulsin meeldivat baritonikõlalist itaaliakeelset juttu. Hetk hiljem selgus ka põhjus. Keegi härrasmees tagastas itaalia-eesti sõnaraamatut. Olevat Itaalias käinud ja tarviliku raamatu kaasa võtnud. Tema ise küll hoidus targu Miilbergi võõrkeelsele vestlusele vastamast, aga lustlik meeleolu oli sellega kenasti loodud. Humoorikat alatooni oskas ta kasutada olulistest asjadest rääkideski. Ka raamatute tagastamise tähtajale viidates tegi seda sellisel hoiataval viisil, mis kiskus kõigil suunurgad muigele. Hea tuju tekitamine ongi talle omane isikuomadus. Rohkem küll hinnatud andeka lauljana, tuntakse Miilbergi siiski ka hea näitlejana.

Loe edasi: Hans Miilberg, tuntud inimene Sindi Linnaraamatukogus

Maie Tamme 75

Suure vahetunni ajal kogunesid täna keskpäeval Sindi gümnaasiumi töötajad õpetajate tuppa, et õnnitleda kahte õpetajat nende sünnipäeval. Aukohale asetusid nii Tatjana Estreich kui Maie Tamme, kuigi esimesel kulub veel aega 75. sünnipäeva tähistamiseks.

Maie Tamme ja Tatjana Estreich Foto Urmas Saard — Maie Tamme ja Tatjana Estreich. Foto: Urmas Saard

Maie Tamme on Sindi gümnaasiumis õpetaja ametit pidanud alates 1974-st aastast. Jätkuvalt õpetab ta geograafiat ja bioloogiat. Lisaks tööle koolis jõuab ta veel palju muudki. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia,“ rääkis Tamme hiljuti Sindi Linnaraamatukogus Külauudiste portaalile antud usutlusel. Seal on praegugi veel viimaseid päevi avatud tema maalide näitus. Aga Sindi muuseumis avas ta oma juubeliaasta puhul käsitöö näituse.

Sünnipäeva tervitusmarssi mängis viiulil õpetja Lembit Roosimäe. Õnnitlejate rivis seisid ka Tamme õpilane, Sindi linnapea Marko Šorin ja linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson.

Loe edasi: Maie Tamme 75

Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Sindi linnavalitsuse 26. oktoobri istungil otsustati kinnitada Sindi linna kodukaunistamise käesoleva aasta konkursi võitjaks eramu aadressil Väike-Põllu 3 ja premeerida selle omanikku Enn Evestust 200 euroga.

Väike-Põllu 3 Sindis Foto Urmas Saard — Väike-Põllu 3 Sindis. Foto: Urmas Saard

Viimastel aastatel välja kujunenud tava kohaselt toimub kauni kodu omaniku austamine samaaegselt iseseisvuspäeva tähistamisega. Rahalise preemia juurde kuulub ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Täna käis rõõmsat sõnumit teatamas Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Majale lähenedes köitsid pilku ümarad vormid arhitektuursetes detailides ja iluaia kujunduses. Eriti põnevalt mõjub kerakujuliseks pügatud elupuude rida elamu esisel. Peremehe enda valmistatud metallist varbaed on hästi läbi paistev ja seetõttu eesõue maitsekas kujundus suurepäraselt nähtav ka tänaval mööduvatele inimestele. Oktoobris enam roosid ei õitse, aga taimede varte rohkus lubab kujutleda suvist õite ilu. Erinevaid okaspuid näeb nii ees- kui tagaaias. Valitud värvide, struktuuri ja looduslike töötlustega graniitkivid asendavad hästi aiaskulptuure. Miniatuurseid puitskulptuure tabab silm oskuslikult leitud okstes ja sama huvitavaid kujutlusi võib tekitada ka seina äärde asetatud kasepahk. Vähemalt kolm linnupuuri puude võrades kõnelevad peremehe sõprusest lindudega. Siiski kuldnokki ta enda juurde ei oota ja eelistab teisi. Väike veepeegel lisab taimede keskele ergastavat ilu.

Loe edasi: Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Aldo Kals peab vajalikuks piirilepingu selgitamist naabritele

Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli Foto Urmas Saard — Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard

Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.

„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.

Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“

__________________________________________________________________

Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.

Urmas Saard

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

2. -10. oktoobrini toimus Tšehhi Vabariigi pealinna Praha lähedal ISRA 2015 MM automudelismi juhtrajasõidus, millest tegi peamiselt oma võistlejatele tähelepanu pöörates hästi sisuka ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Kohale jõudmine

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets — ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is. Foto: Johannes Mets

Kohe alguses olgu täpsustuseks öeldud, et kuigi ametlik kohanimi oli Praha, siis tegelikult toimus võistlus ca 26 km Prahast eemal, Štirin´is, väga stiilselt renoveeritud mõisakeskuses. Meis tekitas arusaamatust sõna ‘zamek‘, mis oleks pidanud tähendama lossi, kuid meie mõistes jäi peahoone lossi jaoks siiski natuke väikeseks. Ka majapidamishooned ja teenijatemaja asusid peamaja vahetus läheduses. Meie sõitsime kohale mõned päevad varem, et saaks uuel rajal enne võistlusi harjutada, aga päris omaks see siiski ei saanud! Vahepalana olgu märgitud, et Poola kaudu teed valides sõitsime ka läbi Sieradz’i* linna. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust, Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Võisteldi neljas klassis: PR-24 (meeskonnasõit, kaks võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24.

Kolm päeva saime harjutada ja siis läks võistluseks. Juba väljakujunenud kava kohaselt oli esimene võistlusklass PR-24 (produkt). Seekord oli tung MM-ile väga suur ja rajale lasti 88 võistkonda (Limbažis oli registreerituid 61). Korraldajatena said tšehhid omale õiguse lisada ilma ISRA reitinguta kohalikke võistlejaid, kuid mööndus tehti ainult selles klassis!

Loe edasi: Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Kahe Silla Klubi tänavuse hooaja lõpetab 25. oktoobril Kahe Staadioni jooks. Nii nagu eelmisedki kolmikürituse sarja kuulunud jooksusündmused, pakub ka viimane etapp tegevust kogu perele – rajale on oodatud nii jooksjad, rahulikumat kulgemist eelistavad käijad-kepikõndijad ning igas vanuses lapsed.

Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja Foto Urmas Saard — Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Start jooksule ning retkele antakse kell 12.00 Pärnu Raeküla staadionilt, misjärel suundutakse läbi Raeküla linnaosa tänavate Mai kergliiklusteele ning sealt edasi finišisse Rannastaadioni harjutusväljaku kõrval. Tulenevalt Rannastaadioni rekonstrueerimisest korraldatakse finišeerumine ka sel aastal staadioni kõrval ning distantsi pikkus on 7,48 km.

Finišiala kõrval asuvale rohealale on kell 11.00 algavatele tasuta lastejooksudele oodatud kuni 11. aastased poisid ja tüdrukud. Pärast lastejookse on avatud laste hoiu- ning mänguala nendele, kelle vanemad jooksule või retkele lähevad.

Tänavu oodatakse starti ligi tuhatkond osalejat. 19. oktoobri seisuga on jooksule registreerinud 530, käimisdistantsidele 130 ning lastejooksudele ligi 50 spordisõpra.

Loe edasi: Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust — Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Jalutuskäigu aeg kella viie ja kuue vahel. Piirkond: Sindi Vanalt kalmistult Linnuriiki ja selle kohal voolava Pärnu jõe äärde.

Madalalt paistva päikese valguses tulevad tugevalt esile kolletuvad sügisvärvid. Nende värvide keskelt leiab ka mõne linnukese. Sinises taevalaotuses lendavad rändlinnud. Päikese poole vaadates värvid hajuvad ja värvikireva looduse asemel näeb silm udusemaid kontuure, mis on samuti põnevad. Meretase Pärnu Sadama vaatluse andmetel näitab väheste kõikumistega 30 cm nullist allpool, mis mõjutab vee kõrgust jões ka Sindi kohal. Suured kivid, mida muidu vesi peidab, on praegu peaaegu täiesti kuival liival ja mõnedki kivid peegelduvad kaunilt jõepeeglil. Jalutuskäigu lõpus hakkab udu maad katma.

Linnuke oksal Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.

Meeldivas seltskonnas

Erika Jeret ja Roger Evans läbivad väravat Foto Urmas Saard — Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard

Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.

Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.

Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Pärnu Briti päevade tegevuses kaasa löönud Sindi keskendus põhiliselt Charles Lutvidge Dodgson’i 150-aasta vanusele lasteraamatule, saareriigi muusikale, tantsule ja muidugi Ühendkuningriigi suursaadiku Sindi gümnaasiumi külastamisele. Allpool 15. oktoobri maratonülevaade tegusa väikelinna ettevõtmistest.

Christopher Bruce Holtby on meeldivalt köitva loomuga isiksus

Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele Foto Urmas Saard — Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele. Foto: Urmas Saard

Aeg oli pisut üle keskhommiku tiksunud, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby Sindi koolimaja nurga tagant nähtavale ilmus ja reipal kiirsammul üksinda üle õue astus. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja inglise keele õpetaja Silva Sikk tervitasid ja kätlesid oodatud külalist paraaduksel, esimesed laused vahetati eesti keeles. Kooli raamatukogus tervitas auväärset külalist Sindi linnapea Marko Šorin ja seejärel toimus kõigi nelja vaheline lühike tutvumisvestlus kohvilauas.

Käesoleval nädalal võõrustas Sindi gümnaasium Erasmus+ projektis osalevaid nelja riigi esindajaid ja seepärast kogunesid ühes vanemate klasside õpilastega kooli aulasse ka Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad, et kuulata Ühendkuningriigi suursaadiku loengut „Mida tähendavad britid sinu jaoks“. Tempokalt, kuid hõlpsasti mõistetavalt ja kerge naljaga vürtsitatud esinemine elavdas kiiresti kuulajate tähelepanu. Täiendavad küsimused ilmestasid erilist huvi suursaadiku isiku ja brittide eduloo vastu laiemas plaanis. Väga heasüdamliku naeru manas Christopher Bruce Holtby terve auditooriumi näole, kui vastas Karl Kivila uudistamisele. Õpilane küsis, kuidas suursaadik tundis ennast pärast hiljutist Suurbritannia ragbi meeskonna kaotust Austraaliale? Saadik vastas ausameelselt, et nuttis kaks tundi. Aga oli ka tõsisemaid küsimusi ja vastusedki saadi sel juhul vastavalt asjast huvitatute ootustele.

Loe edasi: Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard — Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard

Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Täna lahkusid koduteele Sindi gümnaasiumi külalisteks olnud Erasmus+ tööprogrammis osalenud matemaatika õpetajad, kelle ülesandeks on uue põhikoolile mõeldud matemaatika õpiku koostamine. Eile pärastlõunal jagasid Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad ja kaks õpilast muljeid oma Eestis veedetud päevadest.

Ürglooduses

Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma Foto Urmas Saard — Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma. Foto: Urmas Saard

Teistest päev varem, juba pühapäeval, saabusid Türgi õpetajad, kellel oli sedavõrd rohkem aega tutvuda Eesti loodusega. Projekti Eesti poolne juht ja tõlk Silva Sikk viis türklased Luitemaa looduskaitseala 2,2 km pikkusele ja osaliselt laudteega kaetud Tolkuse raba ringikujulisele rajale, kus külalised nägid palumännikut, liivaluiteid ning võisid Tornimäel asuva 18 meetri kõrguse vaatetorni platvormilt ümbritsevat loodust imetleda. Käidi ka Liivi lahe äärses männitukas asuvas Kabli looduskeskuses. „Meid hämmastab väga, kuidas eestlased hoiavad oma loodust ja püüavad sellega üheks saada,“ sõnas Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu kooli direktor Erdem Erdem. Sikk lisas juurde, et märkas seda imetlust, kui nad pead kuklasse ajades vaatasid sihvakaid kõrgeid mände nagu mastipuid. Samavõrd huvipakkuvad olid ka rabas väänlevad väikesed puud. Uudistati punast värvi samblikku, mille nimetust ei teatud. Küsiti kuidas toimub rabasse taimede istutamine ja nende hooldamine? Üllatuti, kui kuuldi, et kõik nähtav on puhas ürgloodus, kuhu inimene oma tegevusega ei sekku.

Loe edasi: Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard — 30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard — Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Loe edasi: Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Täna ennelõunal tutvusid Poola Publiczna Szkola Podstawowa w Porebie Spytkowskiej, Belgia L’Etincelle, Itaalia Instituto Comprensivo Statale ja Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu õpetajad Sindi gümnaasiumiga. Pärastlõunal kohtus külalistega Sindi linnapea Marko Šorin.

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid Foto Urmas Saard — Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid. Foto: Urmas Saard

Erasmus+ asendas Comeniuse

„Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti „I love to play maths” (Ma armastan mängida matemaatikat) peamiseks eesmärgiks on matemaatika õpetamise ja õppimise lihtsustamine,“ ütles viie kooli osalemisel Sindis tööd koordineeriv Silja Sikk. „Kuna matemaatikat peetakse tänanpäeva noorele väga raskeks õppeainkes, on otsustatud seda mänguliste abinõudega lihtsustada. Projekti lõpptulemuseks peab olema kaks raamatut: üks raamat õpetajatele, mida saab õppetunnis kasutada, teine materjalidest, mis aitavad õpilasel mänguliselt lihtsustatult matemaatikat õppida. Projekt puudutab põhikooli osa ja kestab teist aastat. Praeguseks on iga riik valmistanud 15 materjali. Viimaks peab olema kõigilt 20 mängumaterjali raamatute koostamiseks.“ Projektiga „Ma armastan mängida matemaatikat“ saab tutvuda kodulehel www.mathslove.com

Loe edasi: Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Üleujutatud Ranna park Foto Urmas Saard — Üleujutatud Ranna park. Foto: Urmas Saard

Eesti alustas kliimamuutuste mõjudega kohanemise rakenduskava koostamist 2014. aastal. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kliimamuutuste mõjude hindamise ja kohanemismeetmete väljatöötamise planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teema II vahearuanne, mille koostas Tartu Ülikool koos Eesti Maaülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Norra Linna- ja regionaaluuringute instituudiga. Allpool leiab lugeja aruandest väljavõtteid, mis käsitlevad üleujutusi Edela-Eesti rannikutel, põhiliselt küll Pärnus.

Muutustest üldiselt

Eesti alal on meretaseme tõusu senini suuresti kompenseerinud isostaatiline maa kerkimine, mille intensiivsus on suurem Loode-Eestis. Geoloogilistel andmetel on viimase 7500 aasta vältel maakerke kiirused Eesti alal ületanud meretaseme tõusu.

Loe edasi: Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Piibelehe marjad Foto Urmas Saard — Piibelehe marjad. Foto: Urmas Saard

Täna kalmistul lehti riisudes nägin paljude piibelehtede vahel kahte rootsu, mille küljes rippus ühtekokku kuraditosina jagu ahvatlevalt meelitava välimusega punast marja. Enamasti märkan loodust siis, kui edela tuul puhub merevee Pärnu tänavatele, vesipüks puudutab veepinda, tuisulume vaalud kerkivad tavatult kõrgele või juhtub veel midagi harva esinevat. Kevadel olen näinud suurtel aladel maikellukesi õitsemas, aga ei teadnud, et sügise saabudes võib samade varte otsas näha päris punaseid marju. Vikipeedia järgi peaks täpsem värvus olema oranžpunane. Ilmselt ei paista oktoobris maha langevate puulehtede tõttu marjad nii hästi silma, kui valged õied suve tulekul. Teine põhjus võib olla selles, et marjad kukuvad enne märkamist maha.

Uurisin marju lähemalt ja läbi kaamera objektiivi. Kodus püüdsin lugemisega teadmisi täiendada. Rahvapäraste nimede hulgas on ka lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Loe edasi: Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.

Christopher Bruce Holtby, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Tallinnas, on asetanud veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi ajalamile pärja Foto Urmas Saard — Christopher Bruce Holtby veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi juures. Foto: Urmas Saard

Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.

Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.

Loe edasi: Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Jõõpres alustati tänavuste Pärnu Briti päevadega juba aegsasti enne 14. oktoobrit

Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.

Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas Foto Urmas Saard — Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard

Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.

Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.

Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.

Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.

Urmas Saard

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

17. oktoobril algusega kell 19:00 toimub Pärnu Nooruse Majas šoti peotantsude õhtu, kus tantsuks mängib Tallinna Keilibänd.

Möödunud aastal tantsiti keilit Café Grand'is Foto Urmas Saard — Möödunud aastal Café Grand’is. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Samas esitletakse šoti kilti, mida pole sünnis teadmatusest nalja visates seelikuks nimetada.[/pullquote]Tänavu teist aastat aset leidvad Pärnu Briti päevad annavad taas võimaluse keilit tantsida. Selgituseks, et šotlased ütlevad peotantsu kohta ceilidh, mis eestlaste suus kõlab lihtsalt keili. Enamasti on keilitantsud kiiretempolised, mõned siiski ka rahulikumad, aga kindlasti lõbusad. Šoti keilitantsuks sobilikke riile, džiige, tusteppe ja teisi muusikapalasid mängivad kontrabassi, akordioni ja viiuliga Jaagup Kippar, Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Kippari sõnul pole eelnev tantsukogemus oluline. Tantsud sobivad edasijõudnute kõrval hästi ka algajatele. Vajaduse korral lubas Kippar ettehõikajana kõndida iga tantsu eelnevalt ilma muusikata läbi: korra või kaks või seni, kuni liikumine lõpuks selgeks saab. „Ja siis läheb lahti bändi saatel do-si-dootamiseks ja paju koorimiseks,“ naljatas Kippar.

Loe edasi: Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Pärnumaa ettevõtlusnädala ühe osana korraldati eile Tulevikutegijate ideekonkurss „Keskkonnasõbralik ettevõte kodukohta Pärnumaal“, mis toimus taas traditsioonilises paigas, Port Artur 2 aatriumis.

Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna Foto Urmas Saard — Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna. Foto: Urmas Saard

Ideekonkurssi korraldavad Pärnu kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja MTÜ Ettevõtlushariduse Selts. Tänavu osalesid Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu ühisgümnaasium, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnjõe põhikool. Žürii hindas eraldi kolme vanuseastet: algklasse, põhikooli osa ja gümnasiste.

Algklasside arvestuses 1. “Loomahoid”, 2. “Kosmosemaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Teade taskusse”, juhendaja Pärnjõe põhikooli õpetaja Eve Sikka.

Põhikoolide arvestuses 1. “Hea tuju maja”, 2. “Mehaaniline õunapurustaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Varjupaik-pood”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Gümnaasiumide astmes 1. koht ja Swedbanki eripreemia “Dogiforta”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja Riina Sikkal. 2. koht ning Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse eriauhind “Keskkonnasõbralik parkla”, 3. koht “CFA”, kahe viimase juhendaja Pärnu ühisgümnaasiumi õpetaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Briti päev 15. oktoobril Sindis

Kolletamispäevast kuni 18. oktoobrini Pärnus kestvate Briti päevade ettevõtmised koonduvad ühel päeval peamiselt Sindi linna, kus tähelepanu keskmesse asetuvad „Alice Imedemaal“ jutustused, lisaks sellele külastab Sindi gümnaasiumit ka Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby.

Sindi muusikakoolis toimub Alice Imedemaa tund, mille sisustab muusikaajaloo õpetaja Kristi Rulli Foto Urmas Saard — Sindi muusikakoolis toimub “Alice Imedemaa” tund, mille sisustab muusikaajaloo õpetaja Kristi Rulli. Foto: Urmas Saard

„Briti päevi tähistatakse Sindi gümnaasiumis juba kolmandat aastat, kuigi Estobrit MTÜ on Pärnumaal alles teist korda peakorraldaja,“ selgitas õpetaja Silva Sikk, kelle juhtida on koolimajas ka tänavune sündmuste rohke päev.

„Esimesel aastal külastas meid Wales’i meeskoor. Nende esinemine oli tõeliselt meeliülendav. Teisel aastal valmistasime traditsioonilisi Briti küpsetisi ja meid külastasid Briti saatkonna töötajad. Sel aastal on au vastu võtta härra suursaadikut,“ rääkis Sikk.

Juba eelnevalt on Briti päevade raames toimunud raamatukogutunnid õpilastele. Kooli raamatukogujuhataja Imbi Jalakas valmistas ette suurepärase näituse teejoomise traditsioonidest ja „Alice imedemaal” 150. aastapäevaks. Tundides tutvustatakse õpilastele raamatu autorit, raamatut ja tee ning teekannu ajalugu.

Härra Holtby saabudes on kõigepealt väike kohvilaud ja vestlusring. „Peale seda esineb suursaadik gümnaasiumi õpilastele ja loomulikult palume tal ka raamatukogus näitust külastada. Kuna samal ajal on koolis rahvusvahelise Erasmus+ projekti „I love to play maths” neljas kohtumine ja meil on külalised erinevatest Euroopa riikidest, siis proovime suursaadiku ka meie külalistega kokku viia,“ tutvustas Sikk sellele päevale plaanitud kavatsusi.

Loe edasi: Briti päev 15. oktoobril Sindis

Urmas Saard: Sindi linnapea

Marko Šorin ja Viljo Vetik Foto Urmas Saard — Marko Šorin ja Viljo Vetik. Foto: Urmas Saard

Lugesin 30. septembri Pärnu Postimeest seni, kuni jõudsin Kaupo Meieli arvamusloo pealkirjani „Maailma kõige igavam Pärnu linnapea“. Jäin küsivalt mõttesse ja panin lehe kõrvale. Mõni päev hiljem sattus silmapaar uuesti samale pealkirjale ja enda eelarvamust maha surudes lugesin loo peaaegu lõpuni. Tegin hästi, et lugesin, sest üksnes nii sain teada, et artikli sisu loob Romek Kosenkraniusest positiivse kuvandi, mida olingi juba varem mõelnud. Muuhulgas leidis Meiel, et meer ei eksponeeri end mõõdutundetult ega nori avalikkuse tähelepanu, austust ja tänu. Seda lugedes mõtlesin võrdluspildis Sindi linnapead Marko Šorinit.

Aga viimane lõik jäi lugemata, sest naine jõudis töölt koju ja siis kuulus kogu tähelepanu temale. Küsis, kas mäletan ammusest ajast inimest, keda tema enam ära ei tundnud, aga olevat tundunud väga tuttavana. Küsinud, kus me nüüd elame ja kuuldes, et Sindist, läinud unustatud tuttava nägu särama. „See on ju väga vahva linn ja teil pidavat olema hästi tore linnapea,“ vahendas abikaasa Pärnu turult kuuldud uudist minulegi. Umbes samasuguseid uudiseid olen kuulnud varemgi ja mitte ainult Pärnust, vaid maakonna piiridest kaugemaltki.

Loe edasi: Urmas Saard: Sindi linnapea