Autor: Tuuli Hiiesalu

Õpetamisest, kasvatamisest ja koolitamisest ehk 5 soovitust lapsevanemale

Olles tänaseks juba kümme aastat õpetajaleiba maitsnud, pean tunnistama, et ei tea, mida mul koolis rohkem teha tuleb, õpetada või kasvatada. Mis vahe neil kahel tegevusel üldse on?

Pöördudes kasvatusteadlaste soomlaste Sirkka Hirsijärvi ja Jouko Huttuneni poole, võib öelda, et kasvatus, koolitus ja õpetus kuuluvad ühte mõisteteperekonda. Kasvatus on pikaajaline (eluaegne) inimese pidev ja mitmekülgne mõjutamine, mille eesmärgiks on isiksuse kujunemine. Koolitus on organiseeritud, süstemaatiline, perioodiline institutsioonides toimuv kindlatele eesmärkidele suunatud tegevus, mida teevad professionaalsed pedagoogid. Õpetust on vaja aga nende mõlema teostamiseks.

Püüdes mõistete sasipuntrast aru saada, sain selgeks et minu kui koolis töötava professionaalse pedagoogi tööks on õpilaste koolitamine läbi õpetamise. Samuti sain selgeks, et ka kasvatamine toimub läbi õpetamise. Koolitusel on algus ja lõpp, kasvatusel lõppu näha pole. Koolitus on organiseeritud ja süstemaatiline, kasvatus mitmekülgne. Aga aitab teooriast, lähme praktika juurde. Loe edasi: Õpetamisest, kasvatamisest ja koolitamisest ehk 5 soovitust lapsevanemale

Põllumehi oodatakse Võrumaale Voki külla

16. juulil oodatakse põllumehi ja teisi huvilisi Võrumaale Voki külla järjekorras kaheksandatele põllumeeste päevadele. Samas peetakse ka Voki külapäeva.

Võistlusaladest on sel aastal kavas künnivõistlus, lambapügamisvõistlus ja toidukonkurss “Parim Võrumaa pirukas”. Üheks põnevamaks mõõduvõtmiseks peavadki korraldajad künnivõistlust, sest tänavu on põld tõeliselt Lõuna-Eesti moodi ja kündjal tuleb oma kündmisoskusi näidata ka kuplite peal. Lambapügamisvõistluse boonusena lubatakse õpetada, kuidas ise õigesti lammast pügada.

Huvilistele näidatakse erinevaid põllutöömasinaid ning pakutakse võimalust osaleda erinevates töötubades. Avatud on korvipunumise ja nahaparkimise töötoad, massažituba, ühiselt loodetakse kududa küla pikim triibuvaip. Lisaks on võimalus külastada Oja talu, kus on välja pandud selle talu ajalugu.

Nii suuremad kui väiksemad maaettevõtjad on oodatud tutvustama kohalikust toormest valmistatud talutoodangut ja mitte ainult seda. Korraldajate kinnitusel oodatakse näitama kõike, mis maarahvale huvi pakub alates seemnetest ja lõpetades suurte kombainidega.

Külapäeva ja põllumeeste päeva lõpetab simman ansambliga Untsakad.

Ürituse kohta leiab täpsemat infot Võrumaa Talupidajate Liidu kodulehelt.

 

Rõuges selguvad Võrumaa meistrid jalgrattakrossis

Täna toimuvad Rõuges Võrumaa meistrivõistlused jalgrattakrossis. Võistluskeskus koos stardi ja finišiga asub asub Rõuge noortekeskuse juures. Viie kilomeetri pikkuse rajaga saab tutvuda alates kella viiest õhtul. Naistele ja noortele antakse start kell 18.30. Mehed stardivad peale naiste ja noorte sõidu lõppu. Täpne sõidetavate ringide arv selgub võistluse alguseks.

Neile, kes võistelda ei soovi, on alates kell 17.00 avatud päevaku rada – Rõuge pargissprindirada pikkusega 1 km, kus on võimalik koguda Võrumaa Mängude osalust.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.

Nädalavahetusel võib Haanjas kuulda laskmist

Sel nädalavahetusel, 15.-17. juulil peetakse Haanjas rahvusvahelised Balti karikavõistlused Field Target laskmises. Eestis esmakordselt toimuvast esinduslikust rahvusvahelisest võistlusest võtab osa  ligikaudu 40 võistlejat kümmekonnast riigist.

Võistlus avatakse pidulikult sel reedel algusega kell 9.45 ning kõik kolm võistluspäeva nii reedel, laupäeval kui pühapäeval toimuvad ajavahemikul 10.15-15.00. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval kell 16 algaval auhinnatseremoonial.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Balti Karikavõistlustel võisteldakse WFTF määrustiku kohaselt kahes klassis: suruõhupüssid (PCP) ja vedrupüssid (Springer). Paremusjärjestus määratakse üldarvestuses ja mõlemas klassis nii meeste- kui naistearvestuses. Riikide paremusjärjestus selgub rahvusmeeskondade tulemuste põhjal.

Täpsemat infot võistluste kohta võib leida siit.

Mammastes saab täna tantsida zumbat

Kõiki zumbasõpru oodatakse täna kell 19.00 Mammaste spordikeskusesse, kus korraldajate sõnul toimub selle aasta kõige lahedam zumbamaraton.

Lubatakse poolteist tundi tantsu koos parima muusika, energia ja emotsiooniga. Külalistreenerina on kohal Marek Tihhonov. Kaasa palutakse võtta hea tuju, pudel vett ja palju sõbrannasid, nii tulevat pidu alati vingem.

Pileti maksumuseks on 3 eurot.

AIESEC Eesti endine president külastas Hiinat

Rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni AIESEC Eesti endine president Liise Valma külastas 4.-11. juulini Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta raames Hiina kommunistliku partei keskkomiteed ja osales jätkusuutliku arengu teemalisel noortefoorumil.

Valma sõnul ei koge enamus noortest nii kõrgetasemelist kohtumist ühe riigi valitsusega ilmselt oma elus enam kunagi. “See vaid tõestab selle ürituse olulisust Hiina ja Euroopa Liidu jaoks,” märkis Valma.

Kahepäevasel noortefoorumil esitati erinevaid näiteid riikide säästva arengu poliitikast. Huvitavamatest esinemistest tõstis Valma esile Göttingeni ülikooli esindaja Dr. Peter Schmucke sõnavõttu, mis keskendus ühele Saksamaa väikekülale, kus energiakulu oli viidud nulli lähedale ning mida tuuakse eeskujuks paljudele teistele Saksamaa väikelinnadele.

Lisaks oli Valmal võimalus tutvuda Pekingi vaatamisväärsustega, külastada keelatud linna ja Expo aeda ning osaleda Xianis linnamüüri avamistseremoonial.

Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta 2011 peamisteks eesmärkideks on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja tugevdada vastastikkust mõistmist ja sidemeid Euroopa ja Hiina noorte vahel. Samuti julgustatakse noori toetama Euroopa Liidu-Hiina suhteid, mis peaks tagama jätkusuutliku koostöö poliitikakujundajate ja noorte vahel ka pärast aastat 2011.

Eestis koordineerib Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta tegevusi Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega. Üheskoos arendatakse noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Lihula tähistab 800. juubelit muusikapäevadega

14.-17. juulil peetakse Lihulas linna 800. juubeliaastale pühendatud muusikapäevi. Muusikapäevadel võib kuulata tuntud soliste maailmalavadelt ning esmakordselt saab muusikat nautida ka Mihkli laadal.

14. juulil avavad Eliisabeti kirikus muusikapäevad pianist Alexander Markovich ja klarnetist Konstantin Phoevets, kes muuhulgas esitavad Brahmsi sonaadi klaverile ja klarnetile.

15. juulil avatakse Lihula mõisas Soome litograafiakunstnike (Kaisu Sirviö, Matti Hintikka, Elina Sipilä, Kalle Berg ja Kuutti Lavonen) näitus, millele järgneb traditsiooniline öökontsert küünlavalguse ja veiniga. Sel korral võib öösel nautida modernsemat muusikat, kavas on Tüüri, Järvi ja Kodaly looming.

16. juulil lähevad muusikud külla Mihkli laadale. Väikese läbilõikega tänavusel festivalil kavas olnud teostest esinetakse Mihkli kirikus.

17. juulil antakse muusikapäevade lõppkontsert taas Eliisabeti kirikus, kus esitatakse Schumanni, Mahleri ja Brahmsi teoseid.

Muusikapäevade esinejate ja täpsema programmiga saab tutuvuda siin.

Paides algavad suvised tantsukursused

Alates järgmisest nädalast võib teisipäeviti Paides harrastada salsa ja bachata tantsu. Suvistel tantsukursustel jagab õpetust staažikas ja hinnatud salsainstruktor Xavier USAst koos eestlannast tantsuõpetaja Dianaga.

Tantsukursustele võib tulla üksi või kaaslasega, eriti oodatud on mehed. Kursused on mõeldud algajatele ega eelda varasemat tantsukogemust. Tunde alustatakse lõbusa sooloosaga, kus harjutatakse põhisamme ning pöördeid. Trenni teises pooles keskendutakse partnerite vahelisele koostööle. Ameeriklasest õpetaja sõnu aitab mõista hobitantsuklubi Bailadori omanik Diana.

Salsa ja bachata on Kariibi päritoluga Ladina-Ameerika tantsud. Oma populaarsuse tõttu on need tantsud laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast.

Lisainfo ja registreerumine tantsule telefonil 522 9202.

Kunda mere- ja perepäev pakub tihedat programmi

Kunda sadamas ja rannas peetakse 16. juulil viieteistkümnendat korda mere- ja perepäeva, kus võib osa saada nii laadamelust, sportlikest üritustest, kontsertidest kui ka muudest atraktsioonidest.

Päevakavva kuuluvad näiteks räimeküpsetamise konkurss, trikiratturite show, liivalosside ehitamise võistlus, oksjon, laeva- ja kanuusõidud, lohesurf, pillide meisterdamine, maanteeameti liiklusmängud, õnnenööpide meisterdamine koos korstnapühkijatega, rannavõrkpalliturniir ja sõpruskohtumine jalgpallis Kunda linna ning korstnapühkijate vahel.

Esinejatest oodatakse mere- ja perepäevale ohtralt tantsijaid, klouni, teatribussi lasteetendusega, ansambleid Ketikoerad ja Meie Mees ning üllatusesinejat, kelleks on Kunda kõige uuem bänd.

Lisaks on päeva jooksul avatud fotonäitus „10 aastat sõprust“ ja batuudiväljak, kohal on näomaalijad ja tatoo-meistrid, uudistada võib planetaariumi ja Ida-Eesti Päästekeskuse infotelki ning tehnikat.

Pääse mere- ja perepäevadele maksab 4 eurot, perepilet 10 eurot ja kõige väiksemad lubatakse sisse tasuta.

Täpsemat infot Kunda mere- ja perepäevade kohta võib leida siit.

Tartu raamatukogu lasteosakonnas otsitakse hiiri

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab 4. juulist 19. augustini suvemängu “Linnaraamatukogu Suvedetektiiv 2011”. Suvemängu jooksul tuleb lastel otsida raamatutest erinevaid hiirte nimesid.

Tartu raamatukogu laste- ja noorteosakonna peaspetsialisti Epp Nõgese sõnul on varasematel aastatel otsitud koera ja kassi nimesid, nüüd on siis hiirte kord.

Raamatukogust saab spetsiaalse lehekese, kuhu tuleb kirjutada erinevatest raamatutest leitud hiirte nimed. Ära ei tohi unustada ka raamatu autorit ning pealkirja, kust hiired leiti, samuti lugeja enda andmeid. Vastav ankeet on võimalik täita ka raamatukogu kodulehel.

Kuigi üritus on suunatud eelkõige algklassiõpilastele, võivad sellest osa võtta teisedki. Auhindu jagatakse 25. augustil Tartu Linnaraamatukogus. Nõgese kinnitusel tuleb auhinna saamiseks sel päeval kindlasti kohale tulla. Hetkel on küll esitatud vaid mõned ankeedid, kuid võistlus alles algas.

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100  ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga  2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Rakvere teater lõpetas hooaja

Rakvere teater

Rakvere teatri 72. hooaja lõpetas suvelavastuse „Noor Eesti“ viimane etendus, mis tõi Rahvaaeda üle nelja ja poole tuhande vaataja. Rakvere Teater tänab kõiki, kellega koos möödunud hooaeg tehtud sai – vaatajaid, kaasamõtlejaid, toetajaid ja kritiseerijaid.

Lõppenud  hooajal andis Rakvere teater 342 etendust, nende hulgas oli ka üheksa uuslavastust. Külalisetendusi anti 125 korral. Oma repertuaari näitas teater ligi 62
000 vaatajale. Lisaks etendustele pakkus teater lõppenud hooajal oma külalistele erinevaid näitusi ja tutvustas teatrit sarja “Rakvere Teater esitleb” kaudu. Rakvere teatri egiidi all sündisid Jazzuklubi ja Pangamaja kontserdid ja kohvikuüritused, Tallinn 2011 raames loodi uus etenduskunstide festival POT.

Kuigi teatri hooaeg on lõppenud kestab Rakvere Teatri näitlejate, lavastajate ja kirjutajate  teatrihooaeg edasi. Silm soovitatakse peal hoida Uhtjärvel ja Kukruse Polaarmõisal, Tartul ja Vargamäel, Kõrveaia talul ja Jäneda Pullitallil. Jätkub teatrikino, mis pakub huvilistele filmiprogrammi läbi suve, samuti ootab külastajaid kohvikuterrass. Teatrikohvikust ja Piletimaailmast saab juba suvekuudel soetada algava hooaja pileteid. Viimastel soovitatakse silm peal hoida, sest osa etendusi on juba välja müüdud.

Uue hooaja kaardid avanevad täielikult 2. septembri avapeol, kuid juba on teada, et uus hooaeg toob endaga kaasa laste – ja noortelavastusi, eksperimendi Kolakambris, eesti klassiku väikseses saalis, vene klassiku seniavastamata mängupaigas ja romantilise armastusloo suures saalis. Põnevaid koostöid lubab teater uuel hooajal teha Viljandi, Jõhvi ja Inglismaa suunal.



Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja  ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse  „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

 

 

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Mängulaagrisse kogunemine

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Väntorelifestival kutsub kuulama väntoreleid

14.-17. juulil toimub koostöös Tallinna Merepäevadega rahvusvaheline väntorelifestival. Festivali toimumispaikadeks on Tallinna vanalinn, Põltsamaa roosiaed ja Rakvere Rahvaaed.

Festivalil osaleb ligikaudu 30 väntorelimängijat Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Rootsist, Šveitsist ning Türgist. Kontsertidel esitatakse muuhulgas spetsiaalselt väntorelitele seatud muusikat, väntoreliga saadetavaid šanssoone ja pantomiimi. Samuti võib festivalil kuulata eritellimusel väntorelile seatud Eesti heliloojate (K.A. Hermann, R. Valgre T. Aints jt) loomingut. Korraldajate sõnul võib festivali pidada ka “muuseumiks tänaval”, sest mitmed väntorelid on väga vanad.

Väntorelimäng ja sellega kaasnev kultuur sai alguse mitusada aastat tagasi Itaalias levides sealt üle Euroopa. Väntorelimängu traditsioon on kestnud tänaseni – paljudes linnades toimuvad festivalid, loodud on asjaosaliste ühendusi. Kui algselt oli väntorelimängu eesmärgiks teenida raha, siis tänapäeval on tegevus saanud pigem kultuurilise ja meelelahutusliku rõhu ning muutunud mitmel pool linnakultuuri osaks.

“Väntorelimuusika võlu peitubki tema universaalsuses, positiivsuses ning sobivuses igale eale ning rahvusele.” ütlevad korraldajad.

Festivali korraldab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Festivali programmi leiab siit.

 

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad  noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Euroopa laskesuusatajad võistlevad Haanjas

8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.

Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.

Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).

Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.

Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

 

Kaotatud esemete hulgas on ka urn tuhaga.

Politsei- ja piirivalveamet palub oma kodulehel abi leitud asjade tagastamisel. Kokku on kodulehel üle 600 omanikuta eseme andmed.

Kõige rohkem on kaotatud (auto)võtmeid, jalgrattaid, telefone ja (käe)kotte. Nii ootab politsei hoiupaikades omanikku üle 200 jalgratta, 95 telefoni ja üle 70 koti. Omapärasematest esemetest on leitud näiteks kirves, ülikond, liiklusmärk, hauaristi alus, aiavardad, rahakott A. Liivaku nimele, tööriistakohver, veresuhkrumõõtja, katkine trükimasin, õhkrelv, Eesti Vabariigi lipp, kitarr, pintballi kuulid ja urn tuhaga. Palju on leitud ka erinevaid riideesemeid.

Politsei ja Piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul satuvad kodulehele need leitud esemed, mille omanikku ei õnnestu kuidagi kindlaks teha. Igas prefektuuris on olemas kindlad inimesed, kes sisestavad leitud omanikuta esemed politsei kodulehele. „Kahjuks suurem osa politseisse toodud esemetest õige omanikuni tagasi ei jõua,“ tõdeb Annama.

Esemete tuvastamisel on kõige parem, kui inimesel on alles eseme ostmisel saadud dokumendid. Annama väitel on see aga harv juhus ja seetõttu tuleb omanikul asja tagasisaamiseks eset võimalikult täpselt kirjeldada. Näiteks jalgratta puhul võivad olla abiks kleebised või kriimustused kindlal kohal. Loe edasi: Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Lõuna-eestlased saavad tutvuda Põhja-Eesti aedadega

30.-31 juulil saavad Lõuna-Eesti aiandushuvilised sõita tutvuma Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa aedadega. Reis saab alguse Võrust ja selle korraldab ABZ Reisid.

Reisipaketi maksumuseks on 124 eurot. Pakett sisaldab bussisõitu, majutust, reisijuht-giidi, toitlustust, sissepääsu tasulistesse vaatamisväärsustesse ning aiakülastuse pääsmeid.

Täpsema reisikava leiab ABZ Reisid kodulehelt

Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

Limbazhi noored olid politsei töövarjuks.

9. juulil on Karksi-Nuias kavas poolteist aastat kestnud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmus, kus projekti otsad võetakse kokku.

Projekt koosnes neljast etapist. Esimeses etapis loodi kaks töögruppi, üks Viljandimaal ja teine Läti piiriäärsete kohalike omavalitsuste tasandil, kes hakkasid projekti nimega “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” ette valmistama.

Projekti teises etapis keskenduti erinevatele tegevustele. Ürituse “24h noortega” esmaseks eesmärgiks oli jääsulatamine ning piiride kaotamine noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Igas Viljandimaa ja kaasatavas Läti piiriäärses omavalitsuses viidi läbi noorte, noorsootöötajate, omavalitsusjuhtide ja –ametnike vahelised ümarlauad “Noored võtavad sõna!”. Ümarlauale järgnes noorte ja otsustajate vaheline debatt “Muna vs kana”. Korraldati spordivõistlused “Võim vs noored” ja peeti kahepäevane maakondlik noortefoorum “Pole ükskõik – kõik on üks!” Lisaks toimusid noortevahetused ja töövarjupäevad. Loe edasi: Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs  Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.

Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja

Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.

Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.

Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.

XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev