Autor: Tuuli Hiiesalu

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist  ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.

Postimuuseumis avab uksed „TEATE ? JAAM”

22.-24. juulini toimuvate Tartu Hansapäevade raames ootab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu)  osa võtma „TEATE ? JAAM“ töötubadest. Kolmel päeval on võimalik alates kella 11st kuni 18ni omandada uusi teadmisi postimaailmast juhendajate käe all.

Töötubades saab valmistada  postkaarte, kirjutada skriptooriumis kalligraafilise kirjaga kaardile, märgistada kaart Hansapäevade templiga, pitseerida ümbrik vahaga ja saata kiri tulevikku. Kiri tulevikku läheb teele aasta pärast, selle võib saata iseendale, sõbrale või jõuluvanale.

Töötubades osalemine on tasuta!

Tartu Hansapäevade täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Otsitakse inimest, kes pole käinud Tallinnas

MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.

Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad  stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)

Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks

Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.

Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.

Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.

Tuuli Hiiesalu

Ida-Virumaal avati uus seikluspark

Illuka vallas avati adrenaliinirohke Alutaguse seikluspark, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

Põhjarannikule antud intervjuus märkis MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets, et seikluspargi rajamine Illuka valda,  Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida lisaks tuubimäele veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja. Seiklusrajal on 13 meetri pikkune Tarzani hüpe, kus saab kogeda kuni 2 meetrit vabalangemist!

Seiklusparki pääsevad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140 cm. Jalga soovitatakse panna kindlasti kinnised jalanõud.

Uus seikluspark asub Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajamist teostas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997.
Rohkem infot seikluspargi kohta leiab siit.

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Saadaval viimased kohad linnalaagrisse

Tartus asuv Anne noortekeskus kutsub juuli viimasel nädalal linna jäänud 10-14 aastaseid noori linnalaagrisse. Eesmärgiks on harjutada meeskonnatööd ja õppida tundma erinevaid meelelahutusvõimalusi Tartu linnas.

Laagrilised külastavad paberimuuseumi ja Tartu linna suvist noortekeskust Supilinna rannas. Lisaks osaletakse filmikoolitusel, käiakse kinos, külastatakse batuudikeskust ja harjutatakse meeskonnatööd megazone’s, õpitakse žongleerima ja žongleerimise palle meisterdama ja palju muud põnevat.

Linnalaagrit toetab Tartu linn ja 35 eurose osalustasu sisse kuulub üks söögikord päevas ja kõik programmis olevad tegevused. Laagrisse on jäänud veel viimased vabad kohad. Laagri kava ja lisainfo leiate Anne Noortekeskuse kodulehelt: http://annenk.tartu.ee/

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Loksa peab merepäeva

23. juulil peetakse Loksal suurt Merepäeva, kus korraldajate kinnitusel jätkub huvitavat tegevust kõigile.

Merepäeva 2011 KAVA:

14.00 – 14.45 Avamine. Mängib Läti noorte puhkpilliorkester

14.45 – 15.30 Mereteemaline luuleprogramm (Eesti klassika) esitab Leesi rahvamaja näitering ja Loksa linna näitetrupp ja külalised Kolgast

14.45 – 16.30 Liivakujude konkurss

14.45 – 18.00 Sportmängud

15.00 – 18.00 Piirivalvekaatriga sõit Hara lahel

16.00 – 17.00 Esinevad Noored Eesti talendid

17.00 – 17.15 Kalasupi ühissöömine

17.15 – 20.00 «LOKSA MERINEITSI 2011» valimine (kolm vooru) žürii koosseisu kuuluvad: Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Loksa linnapea Värner Lootsmann, ärimees Pavel Tsehmister Loe edasi: Loksa peab merepäeva

Kaitseministeerium korraldab Nursis infopäeva

Seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega korraldab Kaitseministeerium 25. juulil kell 18.00  Nursi endises koolihoones infopäeva, kus tutvustatakse tehtud uuringuid (mürauuring, rahvastiku küsitlus, maaparanduse ekspertiis) ja vastatakse kõigile harjutusvälja laiendamisega seotud küsimustele.

Vabariigi Valitsuse korraldusega asutati 2008. aastal Rõuge ja Sõmerpalu valda Nursipalu harjutusväli, mis koosneb 99 ha riigikaitsemaast ning 3035 ha maatulundusmaast. Peale Nursipalu harjutusvälja moodustamist esitas Kaitseministeerium Rõuge vallale taotluse harjutusvälja laiendamiseks. Riigikaitsemaad soovitakse suurendada Rõuge valla osas ligikaudu 2000 hektari võrra. Praegu kasutatakse harjutusväljal ühte lasketiiru ning linnavõitluse/teeninduskeskuse ala 99 hektaril.

Läbi riigikaitsemaa laiendamise soovitakse Nursipalu harjutusväljale rajada lisaks olemasolevale lasketiirule seitse erinevat laskevälja, kaks käsigranaadiviskeala, lõhkamispaik, kaugtulerelvade sihtmärgiala, välimajutusala. Kui seni on laskeharjutusi tehtud ühel lasketiirul kergrelvadest, siis tulevikus soovitakse lisaks käsirelvadele läbi viia laskeharjutusi miinipildujate, tankitõrjesuurtükkide ja tankitõrje-relvadega. Uute relvaliikide kasutuselevõtmisega ja kavandatavate tegevustega laskeväljal kaasneb arvestatav negatiivne mõju piirkonna inim- ja looduskeskkonnale. Lasketihedus suureneb oluliselt, laskmisega kaasnev müra on valjem ja ulatub kaugemale senisest. Eeldatav kuuldav laskmismüra ulatub kaugemale kui 10 km, mis tähendab, et müra võib kuulda suuremates keskustes nagu Sõmerpalu, Rõuge, Võru linn.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentidega saab tutvuda siin.

Luke mõis ootab joonistushuvilisi perepäevale

Sel pühapäeval, 24. juulil kell 12.00 kuni 16.00 kutsub Luke mõis kõiki huvilisi maalimise perepäevale. Seekord õpitakse juhendajate käe all loodust maalima. Joonistusvahendite eest kannavad hoolt korraldajad ise. Osalejatel palutakse võimalusel kaasa võtta piknikutekk. Üritus on tasuta ja tulla võib kogu perega sobival ajal päeva jooksul.

Maalimise perepäeva toetab sihtasutus Keskonnainvesteeringute Keskus. Perepäeva jooksul on avatud ka Luke mõisa kohvik.

Lisainfot leiab Luke mõisa kodulehelt.

Sännas saab näha auhinnatud dokumentaalfilmi

Reedel, 22. juulil algusega kell 21.00 toimub Sänna Kultuurimõisas filmiõhtu. Esitlusele tuleb Austraalia filmitegija Gary Caganof”i dokumentaalfilm “Aed maailma lõpus” (“The Garden at the End of the World”). Tegemist on auhindu võitnud reisikirjaga läbi Afganistaani.

Film on inglise keeles. Sissepääsu eest maksma ei pea. Filmi koduleht asub siin ja filmi treileriga saab tutvuda siin.

Filmiõhtu toimub projekti “Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas” raames. Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

 

 

Võru folgi kolm laegast

Tšehhid näitavad oma pillilaeka aardeid

Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.

Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast

Võru folgil selgusid parimad lõõtsamängijad

Võistumängimise võitja Toomas Ojasaar

Täna selgusid Võru folkloorifestivali raames peetud August Teppo nimelise lõõtsamängijate võistumängimise parimad. Võisteldi neljas klassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Igal võistlejal tuli esitada kaks eriilmelist pala. Kokku võistles sel aastal 32 lõõtsamängijat.

Nooremas vanuseklassis tunnistas žürii, kuhu kuulusid Heino Tartes, Elmar Ruusamäe ja Juhan Uppin võitjaks kindlalt ja puhtalt mänginud Tartu neiu Kristi Kooli. Teise koha pälvis Põlvamaa noormees Hendrik Hindrikus ja kolmandale kohale tuli võõrast pilli mängima pidanud tallinlane Richard Ott Leitham.

Algajate klassis, kus võistlesid alla aasta lõõtspilli mänginud, kohti välja ei jagatud, kuid tunnustati kõiki kolme mängijat, kes julgesid ennast näidata. Nendeks olid Anti Nöör, Ivar Pärnamets ja Mati Kirotar.

Täiskasvanute klass oli nii ühtlane, et otsustati välja anda kaks auhinda. Teise koha vääriliseks tunnistati ühe loona Teppo enda lugu mänginud Hannes Põllu ja võitjaks kuulutati Ülar Saarniit, kes enne võistlust oli tükk aega mõelnud, kas mängida või mitte.

Ässade klassis tuli kolmandale kohale varemgi auhinnalisi kohti saanud Martin Teppo. Teine koht läks jagamisele Toomas Oksa ja Kaarel Kõivupuu vahel. Võistumängimise võitjaks kuulutati eelmisel aastal noorteklassi võitnud Toomas Ojasaar. Võiduloo “Väike Ants” esitas Ojasaar juba žüriiliikmelt Elmar Ruusamäelt laenuks saadud ehtsa Teppo lõõtspilliga.

Tuuli Hiiesalu

 

Kolm ostu folgilaadalt

Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval  lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt

Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

19.-21. juulini toimub Lohusuul kaheksas suvekool, kus sel aastal on läbivaks teemaks küsimus: “Mis see veel on?”. Pakutakse palju avastamisrõõmu, õhina õhutamist, praktilisi töid, looduse tundmaõppimist ja oma käega tegemist.

Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja pakutakse koolimajas. Osalustasu on 100 eurot, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad). Kaasa palutakse võtta voodipesu, kohvihoolikutel kohvipakk ja esimese õhtu tutvumisringiks toidupoolist, mis teid iseloomustab. Osalejatele antakse Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži tunnistus koolituse läbimise kohta. Tunnistuse soovijatel palutakse saata oma isikukood registreerimisel.

Osalustasu palutakse kanda Eesti Koolimetsade Ühenduse arveldusarvele 221023890131 (märge Lohusuu suvekool, arve saamiseks tuleb saata allpooltoodud aadressile asutuse rekvisiidid ja postiaadress). Kellel pole võimalik arvet saata ja kes ise koolituse maksab, võib lisada ülekande sisuks oma isikukoodi ja sõnad “annetus õuesõppeks,” siis võetakse see summa tulumaksu arvestamisel teie tuludest maha.

Osalemiseks palutakse end registreerida aadressil tuulepuu@gmail.com. Registreerunutele saadetakse täpne ajakava, juhised kohalejõudmiseks ning muu teave.

Lisainformatsiooni saab Mikk Sarvelt (tel: 55577795) või Kristel Vilbastelt (tel: 5286357).

Lohusuu suvekooli kava on järgmine: Loe edasi: Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

Päikeseloojangu festival sai stardipaugu

Täna algas romantiline päikseloojangu festival Kabli rannas, mis kestab 6. augustini. Esimesteks festivali esinetajakes on sel aastal Jüri Aarma ja Urmas Sisask kes laulab avaloitsu ning annab täiskuukontserdi.

Festivali programm on mitmekülgne.  Toimub salongiõhtu Mart Sanderi eestvedamisel, kontserditega esinevad Riho Sibul ja sõbrad, Laura Põldvere, Raivo Tafenau, Jaan Tuksam, Jaanus Nõgisto. Noorteprogrammi SunSet raames võib kuulata Allantois bandi, ansamblit HU ja osa saada tantsupäevast.

Jüri Aarma on oma veslusõhtutele kutsunud külla etiketiõpetaja Maaja Kallasti, ufoloog Igor Volke ning astroloog Edda Pauksoni. Lisaks võib veel osa saada kontsertpeost koos Kihnu poistega, filmiööst koos Arvo Kukumägiga, opereti-, filmi- ja luuleõhtutest, öölaulupeost, kuulata metsamoori pajatusi taimede energeetikast, osaleda Kabli kodukandipäeval ja külasimmanil ning vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite maalinäitust.

Täpsema festivali kava leiab siit.

Eestis reisib ringi kasakate koor

Eestis on ringreisil üks Euroopa omapärasemaid muusikakollektiive – Musta Mere Doni Kasakate Koor. Kontserte antakse Valgas, Viljandis, Narvas, Põlvas ja Rakveres.

Üle 30 aasta tegutsenud koori lauljateks on kaheksa Bulgaaria Raadio Koori solisti, kelle esituses kõlavad õigeusu kiriku laulud Tšaikovskilt, Bortnjanskilt ja teistelt vanadelt meistritelt, samuti kasakate pärimus ja romantilised slaavi meloodiad.

Täna võib koori kontserti “Kasakalaulu maagia” kuulata Valga Jaani kirikus, homme Karksi Peetri kirikus ja Viljandi Babtistikirikus. 17. juulil esinetakse Tapa Ristija Johannese Õigeusu kirikus ja 21. juulil Rakvere Kolmainu kirikus.

Helilõike Musta Mere Doni Kasakate koori esituses saab kuulata siit.

 

Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.

Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.

Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Mullu nimetati Paide linna aukodanikuks Toomas Agasild ning vapimärgi kavaleriks Urve Schkiperov.

Paide linnavalitsus ja -volikogu ootavad 25. juulini linlastelt ettepanekuid tänavuaastaste Paide  linna aukodaniku tiitli ja vapimärgi kavaleri kandidaatide kohta

Linnapea Kaido Ivask loodab, et vaatamata kiiretele suvistele asjatoimetustele jääb Paide linna inimestel aega märgata tublisid kaaslinlasi, keda autasuga tunnustada. “Alates 2005. aastast on aukodaniku ning vapimärgi kavalerideks saanud küll paljud väga väärikad ning suurte teenetega paidelased, kuid neid silmapistvaid paidelasi, keda tunnustada on meil veel õnneks väga palju. Kutsun inimesi üles linnavalitsusele- ja volikogule neist julgelt märku andma, sest alati ei pruugi me kõikidest väärikatest linlastest ning nende tublidest tegudest teadlikud olla,“ märkis Ivask.

Aukodanikuks nimetamine ning linna vapimärgi omistamine on kaks kõige kõrgemat Paide linna austusavaldamise vormi oma väärikatele ning linna ees suuri teeneid omavatele kodanikele. Nii aukodaniku tiitel kui linna vapimärk antakse kavaleridele kätte septembris Paide linna 720. sünnipäeva pidustuste ajal.

Alates 2005. aastast välja antav aukodaniku nimetus on Paide linna kõrgeim autasu, mis omistatatakse inimesele linnapoolse austusavaldusena Paidele osutatud teenete eest. Vabas vormis ettepaneku tegemisel tuleks välja tuua kandidaadi teened ning tema panus Paide linnale. Loe edasi: Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Täna algab “Uma ehe”!

Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.

Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:

Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.

Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”

Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.

Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.

Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.

Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte.  Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!