Autor: Tuuli Hiiesalu

Veel saab esitada avaldusi konkursile “Võrguplatsid korda!”

Korrastatud võrkpalliväljak Orus.

Aprilli alguseni saab esitada avaldust oma kodukohta võrkpalliplatsi rajamiseks või olemasoleva platsi korrastamiseks, teavitas Eesti Võrkpalli Liit.  Credit24 Rahvaliiga konkursi “Võrguplatsid korda!” raames saavad sel aastal uue võrkpalliväljaku kaksteist piirkonda üle Eesti.

Kümme žürii poolt välja valitud platsi, kuhu võrkpalliväljak rajatakse, selguvad 16. aprilliks. Lisaks žürii poolt valitud platsidele, saavad sel aastal oma valiku teha ka Delfi Eesti Elu lugejad ja Credit24 Rahvaliiga Facebook fännid. Kümme valitud kohta koos lühikirjeldustega lisatakse  16.aprillil Credit24 Rahvaliiga Facebooki lehele ja Delfi Eesti Elu portaali, kus kõigil inimestel on võimalus anda oma soosikule poolthääl. Kaks rahva poolt enam like-hääli kogunud võrkpalliväljakut avalikustatakse 7. mail. Iga võrkpalliväljaku saaja hooleks jääb platsi ettevalmistus, vahendite paigaldamine kui ka hilisem hooldus ja korrashoid.

Konkurss “Võrguplatsid korda!” toimub Eesti Võrkpalli Liidu harrastussarja Credit24 Rahvaliiga eestvedamisel sel aastal juba teist korda. Eelmise aasta kevadel algatatud konkursi raames korrastati kaksteist võrkpalliplatsi üle Eesti. 2011. aasta üks väljavalitud piirkonna esindajatest, Sonda põhikooli direktor Eddi Tomband selgitas, et EVF ja Credit24 Rahvaliiga konkurss võrkpalliplatside rajamiseks tuli kui tellimise peale. „Vana võrk oli väga räbal ja üks palk, mis postiks oli, kukkus sügisel keset mängu pikali, kui üks poistest võrku rippuma jäi ning post napilt temast mööda prantsatas,“ kirjeldas vana võrkpalliplatsi seisukorda Eddi Tomband. „Inventar saabus enne võidupüha õhtut. Peale pühi märkisin augukohad ära. Postide aukude kaevamisel, valamisel olid abiks kohalikud spordisõbrad. Võrk ja piirid said endale ka valla kirjad peale, et need paremini kohal püsiksid,“ muigas Tomband. „Võrkpalliplats sai ilus ja korralik. Valminud plats annab kindlasti hoogu võrkpalli harrastamiseks meie piirkonnas,“ lisas ta. Loe edasi: Veel saab esitada avaldusi konkursile “Võrguplatsid korda!”

Eesti Pimedate Raamatukogu avab Veebiraamatukogu

2. aprillil avab Eesti Pimedate Raamatukogu oma lugejatele Veebiraamatukogu, mis võimaldab alla laadida ja voogedastusena kuulata heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju.

Eesti Pimedate Raamatukogu ja Iceit Teenused OÜpoolt loodud veebikeskkond sisaldab üle 1700 eesti- ja võõrkeelse teaviku, millest enamik on valmistatud Eesti Pimedate Raamatukogus.

Kõik veebiraamatukogu külastajad saavad raamatuid otsida, sirvida katalooge ja tutvuda sisukokkuvõttega ning selleks ei ole vaja veebikeskkonda sisse logida. Raamatute allalaadimine ja voogedastusena kuulamine on võimalik ainult Eesti Pimedate Raamatukogu registreeritud lugejatel.

Veebiraamatukogu kasutajaks saab registreeruda Veebiraamatukogu lehel, telefoni 674 8212 või e-posti laenutus@epr.ee teel.

Allikas: http://www.epr.ee

Maanteeäärne kaart kutsub Järvamaad avastama

Eile paigaldati Mäekülla trükivärske Järvamaa turismikaart. Lähiajal saavad uue ilme ka Paide vallas Kükita grilli juures ja Ambla vallas Premiumi tankla parklas asuvad kaardid.

“Vanad Järvamaa kaardid vajasid hädasti uuendamist, sest need olid eestikeelsed ja väga vananenud infoga,” selgitas Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver.

Uuel kaardil on toodud välja objektid, mis ei tohiks ajas oluliselt muutuda või kaardilt lähiajal kaduda. Nii sise-kui välisturistid saavad ülevaate Järvamaa kirikutest, mõisatest, muuseumidest, teemaparkidest ja loodusimedest. Lisaks kirevale illustreerivale fotomaterjalile leiab kaardilt ka maakonna turismiinfo kontaktid ning hädaabinumbrid.

Sihveri sõnul olid kaartide asukohad juba eelnevalt hästi läbimõeldud, sest need olid paigutatud suurtesse teeäärsetesse parklatesse.

“Maanteeäärsed maakonna kaardid on huvi tekitamiseks,” märkis Piret Sihver. “Uuendatud kaart on kaetud rikkaliku fotomaterjaliga. Pilte sai valitud teadlikult rohkem, sest on ju teada fakt, et üks pilt räägib enda eest rohkem kui tuhat sõna,” lisas ta.

Maanteeäärsete Järvamaa turismiinfokaartide uuendamine on teoks saanud tänu Järva Maavalitsuse maakondlike arendustegevuste vahendite kaudu. Kaardid on valminud koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja KÜ Kujundusega.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Tartu Ärinõuandla poolt läbiviidud projekti „Tartumaa töötud ettevõtjaks“ raames on 75 osalejast loonud oma ettevõtte juba 36 inimest ja 19 inimest on leidnud sobiva töökoha.

Oma ettevõtte loomiseks on täiendavat finantstoetust saanud 25 inimest, sealhulgas Töötukassast 12 inimest ja projektist 13 inimest.

Tartu Ärinõuandla poolt ellukutsutud ja läbiviidud projekti sihtgrupiks olid töötud, kes on ettevõtliku loomuga ja kelle sooviks oli luua oma ettevõtte. Projekti raames koolitati kokku 75 inimest, tegelik soovijate hulk projektis osalemiseks oli üle kahe korra kõrgem.

Projektijuhi Piret Arusaare sõnul iseloomustab projektis osalenud töötuid positiivne ja ettevõtlik hoiak, soov õppida ja omandada uusi teadmisi ning nutikad ideed. Valminud äriplaane iseloomustab läbimõeldus ja põhjalikkus ning tugev äriidee. Ettevõtted loodi peaasjalikult erialaste teadmiste baasil. Valdkonnad olid väga erinevad. Näiteks loodi uusi ettevõtteid fotograafia, töövihikute, roostevabast metallist toodete, autoremondi, lauamängude, lastehoiu, õmblusteenuse jt. valdkondades.

Osalejate sõnul andis projektis osalemine neile eelkõige julguse, eneseusu, tegevuste järjekorra ja muidugi teadmised ning oskused, mille abil oma ideed ja unistused reaalsete tegevustena ellu viia. Loe edasi: Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Selgunud on HÕFFi põhiprogramm

27. – 29. aprillini Haapsalu Kultuurikeskuses seitsmendat korda toimuva Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil (HÕFF) linastub kokku 30 filmi 15 riigist, neist 20 on täispikad linateosed.

HÕFFi uute filmide põhiprogrammis on võimalik näha seitset mängufilmi aastatest 2010-2012. Lisaks juba varem väljakuulutatud HÕFFi raames Euroopas esmakordselt demonstreeritavate verivärskete USA verdtarretavate õõvathrillerite 
”V/H/S” ja “Totaalne sissetung” (Agression Scale), ning Ti Westi kummitusloo “Kummitav võõrastemaja” (The Innkeepers) kõrval rõõmustab kõiki musta briti huumori sõpru maailmas laineid löönud õudusfilm “Soerdid” (Inbred), mida on võrreldud nii Rob Zombie loomingu kui ka Monty Pythoni absurdimaiguliste sketšidega.

Kvaliteeteetset horrorit pakub publikule hinnatud Hispaania filmilavastaja Jaume Balagueró (Nameless, Rec) närvesööv ja kõhedusttekitav thriller “Head und” (Sleep Tight) ning prantsuse uue horrori ühe sensatsioonilisema linateose “Sees” tegijate uus, mullu Toronto filmifestivalil esilinastunud kõhedaksajav vampiirilugu “Surnukahvatu” (Livid). Juba legendaarseks saanud õudusfilmide kodumaalt Ladina-Ameerikast jõuab sel korral esmakordselt Eesti ekraanidele kaasaegse Argentina horrori lipulaeva Adrián García Bogliano okultsistlik mõrvamüsteerium „Varjutus“ (Penumbra). Loe edasi: Selgunud on HÕFFi põhiprogramm

Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Kärdla Linnavalitsus kutsub osalema „KÄRDLA EESTI LAULUPEALINN“ teemalisel avatud meenekonkursil. Konkursile esitatud meened peavad sisaldama sõnade kombinatsiooni „Kärdla Eesti laulupealinn“ või vastavat logo. Meenete mõõtudele ja materjalile piiranguid pole.

Konkursitöö ja selle juurde kuuluvad materjalid tuleb esitada kinnises pakendis, mille peale on kirjutatud “Kärdla Eesti laulupealinn” ja töö märgusõna. Pakendis peavad olema kaks kinnist ümbrikut ja soovitavalt ka meene originaalkujul näidis.

Esimeses kinnises ümbrikus peab olema allkirjastatud sooviavaldus konkursil osalemiseks ja kontaktandmed (nimi, postiaadress, telefon, e-post). Ümbrikule peab olema kirjutatud “Kontakt” ja töö märgusõna.

Teises kinnises ümbrikus peab olema A4 formaadis meene joonis või foto, meene kirjeldus (meene valmistamine, tehnoloogia ja materjalid); märge selle kohta, kas meene on uus, olemasolev või tootmises; meene maksumus ja meene hinnakalkulatsioon erinevate tiraažide puhul (10, 50 ja 100 ühikut). Kokku võib teksti olla kuni kaks A4 lehekülge. Ümbrikule tuleb kirjutada „Idee“ ja töö märgusõna. Loe edasi: Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Lõppes fotovõistlus “Talveilu Paide vallas”

Esimese koha foto "Jõekristallid". Autor Kadri Soon

Sel talvel otsustas hulk fotosõpru kätte võtta oma kaamera ning vaadata Paide valla talvist ilu läbi objektiivi. Parimad pildid sai aga saata valla fotovõistlusel osalemiseks.

Ühtekokku laekus võistlusele 63 fotot, mille olid saatnud 22 inimest. Pilte hindas viieliikmeline žürii, kes ei näinud piltide autoreid, vaid pilte endid. Hindajad moodustasid enda jaoks paremusjärjestuse ja andsid vastavalt sellele ka piltidele punktid. Üldine paremus selgus juba kõigi viie žürii liikme tulemusi kokku liites. Žüriisse kuulusid Anu Ansberg Järvamaa Arenduskeskusest, Margit Piho Paide Vallavalitsusest, Raivo Raja Paide Vallavolikogust, Kaspar Pokk Kanal 2-st ja Kuma Foto töökas personal.

Oluliselt suurem konkurents oli vanemas vanuserühmas, kus 60 pildiga võtsid omavahel mõõtu 21 fotohuvilist. Selleaastase võistluse võitis Kadri Soon oma fotoga „Jõekristallid“. Teisele kohale tuli pilt „Tihane“, mille autoriks Margo Hussar ning kolmanda koha saavutas Klavdia Soon oma fotoga „Ubinalind“. Noorema vanusegrupi preemia sai Maarja Pennonen.

Parimatest piltidest kokku pandud fotonäitus on juba nähtav Anna Vaba Aja Majas. Näitus on Annas üleval kuni 19. aprillini.

Allikas: jarva.ee

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valisid aasta keeleteoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Lapsed autasustavad maavanemat. Foto: Viljandi Maavalitsus

“Meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul,” selgitas maavanem Lembit Kruuse väikestele külalistele maavalitsuse ülesandeid vastuseks küsimusele, mida maavanem üldse teeb. “Selleks peab ikka päris-päris palju asju tegema,” lisas Kruuse.

Maavanema juures said lapsed uudistada maavanema ametiketti, Eesti presidentide pilte ning erinevaid laualippe. Samuti põnevaid meeneid, mida maavanem on aegade jooksul kingituseks saanud. Koos heideti pilk ka maavalitsuse külalisteraamatusse ja tõdeti ühte sissekannet vaadates, et küll see hiina keel on ikka raske.

Et täna tähistatakse Eestis kauni emakeele päeva, siis said külalised kingituseks kaasa Soomaast ja haabja ehitamisest rääkiva raamatu “Lootsiku loomine”, mille teksti on kirjutanud “Sakala” ajakirjanik Hans Väre ning pildid joonistanud kunstnik Olja Korts. Loe edasi: Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 om Võro kultuurimajan Kannel võrokeeline täämbädsele imäkeelepääväle pühendedü kontsõrt. Kontsõrdil esitäse 11 kuuri valiku vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut.

Esitedäs 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töid ja muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu.

“Tulõ kirriv kontsõrt. Uma Pido muusikatoimkund uut kontsõrti viil tuuperäst, et edimäst kõrda saa elävän esitüsen kullõlda mitmit laulõ, midä 2013. aastaga 1. juunil tulõvalõ pidolõ valli kaalumi. Egäl kooril omma uma lemmiku joba tegünü. Hää, et Uma Pido om härgütänü ekstra võrokõisi jaos laulõ luuma nii mitmit muusikit!” kõnõlõs koorijuht Otsari Silja kontsõrti uutõn. Loe edasi: Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab taasloomise 20. aastapäeva

18. märtsil tähistab Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljon 20. taasloomise aastapäeva. Aastapäeva tähistamisele on oodatud on kõik huvilised ja eriti ootab pataljon külla kõiki Kuperjanovi pataljonis teeninuid.

Pühapäeval alates kella 11.00st asuvad pataljoni allüksused pidulikule jalutuskäigule Võru linnas, et demonstreerida linnarahvale pataljoni rivi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Kell 13.00 saavad huvilised Kuperjanovi pataljoni territooriumil osa võtta paljude ettevõtmistega lahtiste uste päevast, mis kestab kella 17.00-ni.

Lahtiste uste päeval demonstreerivad ajateenijad seni õpitut, tutvustatakse allüksuseid ja olmetingimusi pataljonis ning maitsta sõdurisuppi. Siselasketiirus saavad täiskasvanud kaitseväelaste juhendamisel lasta sportrelvast ja lapsed õhkrelvast. Pataljoni territooriumil on relvastuse ja tehnika näitus, esineb Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel „Katta kuulmine“. Lastega tulnute jaoks on lastenurk, kus lapsed saavad joonistada ja muudki huvitavat teha.

„Taasloodud pataljon on nüüdseks 20 aastane, mis tähendab, et nagu inimene, on kaasaegne pataljon jõudnud õppides ja arenedes täiskasvanu ikka,“ hindas praegust olukorda Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, major Maidu Allikas. „Kes on kord Kuperjanovi väeosa embleemi, meie ühtsuse ja lahutamatuse sümboli, välja teeninud, jääb kuperjanovlaseks kuni surmani. Loe edasi: Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab taasloomise 20. aastapäeva

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Liikumine Kodukant otsib kogukonna pärli

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus,“ lisas külaliikumise juht.

Lugemisühingu sünnipäevaürituste sari avatakse Paides

Eesti Lugemisühing tähistab käeoleval aastal oma 20. sünnipäeva. Selle sündmuse väärtustamiseks toimuvad paljudes kohtades üle Eesti lugemisüritused ühise pealkirja all „Loeme südamest!” Ürituste sari avatakse täna, emakeelepäeval Paides.

Päeval korraldab Paide Kultuurikeskus koostöös Järvamaa Keskraamatukogu, Järvamaa Muuseumi, Sirje Graubergi Laulukooli ja Paide Ühisgümnaasiumiga lugemispäeva linna 1.- 4. klasside õpilastele. Kell 15.00 ootab Järvamaa Muuseumis luuletaja Olivia Saar kohtumist eakama lugejaskonnaga.

Õhtul kell 18.00  on kõik lugemishuvilised Paidest ja mujalt üle Eesti oodatud Ajakeskusesse Wittenstein. Seal saab kuulata kirjandusõpetaja Anne Kivimäe ettekannet „Lugemisest… mure ja rõõmuga”, Paide Ühisgümnaasiumi näitetrupi luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda” (Betti Alveri ja Heiti Talviku  loomingu põhjal), laule Andres Siilaku esituses ning rahvamuusikat Silvi Tumanskajalt.  Pidupäevatervitus on Eesti Lugemisühingu  esinaiselt Maili Vesiko – Liinevilt.

Üritus on tasuta. Täpsema kava leiab siit.

AHHAA kutsub lapsi linnalaagrisse

Teaduskeskus AHHAA korraldab kevadisel koolivaheajal järjekordse linnalaagri „Teaduse otsingutel!“, kus seekord on teemaks inimene ja teda ümbritsev loodus.

Laager toimub 19.-24. märtsil 2012 ning sinna on oodatud 3. ja 4. klasside uudishimulikud teadlasehakatised. Iga laagripäev toob lasteni uusi üllatavaid fakte erinevatest teadusharudest, alates tehisintellektist kuni elu salakoodini välja. Üheskoos vaadatakse särtsuvaid teadusteatri etendusi, osaletakse elamuslikes töötubades ning käiakse retkedel Tartus tegutsevates laborites.

„Eelmine laager näitas, et meie kava oli enneolematult menukas nii laste kui ka nende vanemate seas,“ ütles linnalaagri projektijuht Julia Barsukova. „Lapsevanemate sõnul kodus lapsed muust ei rääkinudki kui laagripäeval juurde saadud uutest teadmistest. Luban, et seekordne laager saab olema veelgi meeleolukam!“

Üheskoos piilutakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu hoidlatesse, uudistatakse erilisi transgeenseid hiiri TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis ning tutvutakse Eesti Maaülikooli Märja õppefarmi nutimasinate ja lehmade koostööga. Peetakse fotojahti, külastatakse hingavat robotit TÜ arukate materjalide ja seadmete laboris ning mekitakse teadlaste arendussaavutusi EMÜ Mikromeiereis.

Lisaks seigeldakse AHHAA 4D elamuskinos, tutvutakse põhjalikult AHHAAs elavate loomadega ning avastatakse TÜ Botaanikaaia haruldusi.

Nendele, kes soovivad üksikutest päevadest osa võtta, maksab laagripäev 12 eurot ning kogu laager maksab 60 eurot. Laagritasu sisaldab AHHAA majapiletit, osavõttu töötubadest ja teadusteatrist, planetaariumi ja AHHAA 4D elamuskino pileteid, väljasõite ning sooja lõunasööki. Registreerimine laagrisse lõpeb 15. märtsil, laagris saavad osaleda vaid kõige kiiremad! Laagipäevade ajakava leiab siit: http://www.ahhaa.ee/et/linnalaager

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

 

Streigin, aga raske südamega

Olen õpetaja ja ma streigin, lausa kolm päeva järjest. Streigi põhjustest on kirjutatud ja kirjutatakse kindlasti lähiajal väga palju. Seetõttu mõtlesin heita pilgu hoopis medali teisele poolele. Jah, ma teenin oma sõbrannast, kes töötab Norras õpetajana, mitmeid kordi vähem. Jah, mul on üsna suur töökoormus ja minu tööpäevad on sageli tunduvalt pikemad kui lihtsalt kaheksa tundi. Jah, õpetaja amet pole selline, mille peale ümisetakse – tubli, vägev, edukas. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.

Eile tööle minnes astusin klassi, panin ära oma riided, nagu tavaliselt. Laua juurde tagasi jõudes avastasin sealt šokolaadi. „Õpetaja, keegi on sulle siia šokolaadi pannud,“ märkis üks tüdrukutest. Vaadates kõrvalseisva poisi kavalatesse silmadesse taipasin ütlematagi, kes selle sinna pani. Seesama poiss, kellega pidevalt pean kurjustama, sest ta ei pane tähele, sest ta ei taha vahel tööd teha, sest tal vahel lihtsalt tuleb isu tunnis juttu ajada. Veel mitu tundi hiljem küsis ta, kas šokolaad mulle ikka maitses. Maitses, muidugi maitses.

Teine klass käib basseinis ujumist õppimas ja et lapsi ergutada ning isiklikku eeskuju näidata, hüppasin minagi nendega koos karastavasse vette. Esialgu jälgisin eemalt, kuidas minu lapsed (nii armastavad õpetajad ikka oma õpilasi nimetada) treeneri käe all ujumistarkust kogusid. Trenni lõpus anti neile traditsiooniliselt vaba aeg ujumiseks, siis ujusin minagi lähemale. Võtsin vastu ühe poisi kutse ujuda võidu. Pole ma vees sugugi saamatu, aga kui jõudsin basseini teise otsa ja pea veest välja pistsin, patsutas minu pead seesama poiss, kes oli jõudnud teise otsa, veest välja roninud ja mind oodanud. See oli väga õnnelik ja võidurõõmus nägu, mida seal basseini veerel nägin. Loe edasi: Streigin, aga raske südamega

Valgas kinnitati uued koolide põhimäärused

Eilsel Valga Linnavolikogu istungil kinnitati nii Valga Põhikooli kui Valga Gümnaasiumi ja Valga Kaugõppegümnaasiumi uued põhimäärused, mis hakkavad kehtima alates 1. septembrist 2012. Samuti tutvustasid koolijuhid linnavolikogu liikmetele Valga Linnavalitsuse poolt vastu võetud koolide arengukavasid.

Valga Gümnaasiumi uue põhimääruse järgi on kool uuest õppeaastast ainult gümnaasiumiastmes töötav kool. Praeguse gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse võimalus õpinguid jätkata Valga põhikoolis, kus avatakse vajalikul arvul klassikomplekte.

Uutes põhimäärustes on koolide tegutsemiskohaks märgitud Valga linn, kuni Kungla tn 16 õppehoone valmimiseni töötavad koolid praegustes õppehoonetes.

Käesoleval aastal kinnitatud Valga Gümnaasiumi arengukavas aastateks 2012- 2015 on koolil kolm õppesuunda: humanitaarsuund, reaalsuund, majandus- ja IT suund. Õppeaastal 2013/2014 avatakse lisaks ka kunstisuund ja hiljemalt 2014/2015 õppeaastast riigikaitse õppesuund.

Abruka valmistub jää minekuks

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et viimaste päevade ilmad on agaralt merejääd lammutanud ja ühendus väikesaartega on jäämineku tõttu iga hetk katkemas.

“Äärtes ajab vett peale ja Abruka taga on juba vaba vesi,” rääkis eile Riias viibinud Abruka saarevaht Rein Lember Meie Maale. “Jää liigub siia-sinna. Tuul on tugev ja kui nüüd vesi tõuseb, siis on see jäätee meil üks lühike lugu,” lisas ta.

Lembri sõnul tuleb praegu jääteed kasutades võtta päev korraga, isegi reis korraga. “Kui hommikul linna tuled, siis õhtul enam tagasi ei pruugi pääseda. Kevadine asi, tuleb väga ettevaatlik olla,” sõnas ta.

Jääminek tähendab väikesaarte jaoks mingiks ajaks ühenduse katkemist. Jää lagunemisel laevaga kohe liikuma ei saa, enne peavad sadamad ka jääst puhtaks saama. Saarevahi sõnul ollakse jää minekuks valmis. “Toidud ja ravimid on varutud, tuju on hea,” märkis saarevaht.

Vilsandile pääseb veel üle jää, sest kuigi mere pool jää juba liigub, on rannaäärsed lahed veel kaanetatud.

“Jää- ja mereolud on kõikuvad, sõltub tuulest, milline on jää peal veekihi paksus,” rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale. “Praegu saame üle mootorsaanide ja ATVdega. Meie oma väga hea abivahend, amfiibsõiduk, on Tallinnas remondis, selle saame kätte tuleva nädala lõpuks,” lisas ta.

Gaillard ja Södergren võistlevad Jaak Mae karikale

Pühapäeval, 4. märtsil toimub Albu vallas, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses traditsiooniline Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele, mis seekord toimub juba 12. korda.

Seekord on Eesti parimatele suusatajatele konkurentsi pakkumas suusakuulsused Jean Marc Gaillard Prantsusmaalt ja Anders Södergren Rootsist. Mõlemad mehed on saavutanud medaleid rahvusvahelistelt suurvõistlustelt.

Naiste FIS võistlus algab pühapäeval kell 13.00 ja meeste FIS võistlus 13.30.

Võistluspäev avatakse 4. märtsil kell 10.00 ning peale avamist on kõigil huvilistel võimalus saada autogramme suusatajatelt.

Laste stardid algavad kell 10.30.

Rakvere Teatris pannakse jää sulama

Rakvere Teater kutsub esmaspäeval, 5. märtsil kuulama tasuta kontserti pealkirjaga “Paneme jää sulama”.

Rakvere Teatri suures saalis astub üles noorte lauljate plejaad otse Ameerika Ühendriikidest, Ohio Northern University’st. Ameerika tulevikutähti saadab noor jazz-orkester ehk 18-liikmeline Otsakooli Bigband, mida omakorda juhatab 2011. a. Aasta muusik Siim Aimla.

Sel õhtul kuuluvad külaliste repertuaari lood: On Broadway, Someone Like You, This is the Moment, Fly Me to the Moon, Orange Colored Sky, My Heart Belongs to Daddy, Zing Went the Strings of My Heart, You Made Me Love You/Trolley Song, Slow Boat to China, Almost Like Being in Love, Come Fly With Me, I Won’t Dance, Stars and Moon, Sun and Moon, Moonfall, Cabaret – laulud, mille on teiste hulgas kuusaks laulnud Nat King Cole, Liza Minelli, Merilyn Monroe, Frank Sinatra ja Judy Garland.

Solistidena astuvad esmaspäeva õhtul koos Otsakooli Bigbandiga lavale Gena Loe (alt), Rob Lynn (bariton), Matt Rarey (tenor), Hayley Reynolds (alt), Renee Stoltzfus (sopran), Lauren Tennet (alt), Breann Zerby (sopran). Kõik nad õpivad muusikateatrit Ohio Northern University’s esinedes samaaegselt erinevates muusikaliprojektides üle terve USA.

Otsakooli Bigbandi on tegutsenud G.Otsa nimelise muusikakooli juures 2004. aastast. Dirigent Siim Aimla käe all on esinetud paljudel noorte festivalidel üle Eesti. Noortest andekatest muusikutest koosnev grupp armastab mängida funky’t jazzrocki, jazzi ja latiino muusikat.

Kontsert on osaks Rakvere Teatri ja Ohio Northern University vahelisest koostööst, mille peamiseks eesmärgiks on Rakvere Teatri külaskäik Ühendriikidesse eeloleval sügisel. Külaskäigu jooksul antakse ülikooli õppetöö raames mitmeid etendusi, osaletakse loengutel ja seminaridel, räägitakse Eestist, meie kultuurist ja teatrist.

Täpsema info leiab siit.

Tartlasi kutsutakse üles panustama kodanikuühiskonda

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.

Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.

„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.

Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.

Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Kaitseliidu Põlva Maleva pealiku kohusetäitja Janel Säkk ja maavanem Ulla Preeden kuulutasid välja isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursi eesmärk on panna koolinoori mõtlema isamaaliste väärtuste peale nagu kodu, oma lipp, oma riik, vabadus – tänasel päeval saame ise otsustada, mida me oma riigis teeme, mitte ei mõtle keegi teine meie eest,” põhjendas konkursi üks eestvedajatest Janel Säkk aktsiooni eesmärke ja lisas, et koolinoored on need, kes peavad paarikümne aasta pärast hakkama kaitsma ja edasi kandma isamaalisi väärtusi.

„Kuigi igapäevaselt me ehk ei mõtle oma kodumaale ja ei mõtle ka vabaduse olemusele, siis see on meie suurim väärtus,” selgitab maavanem Ulla Preeden konkursi vajalikkust ja kutsub konkursil aktiivselt osalema kõikide maakonna koolide õpilasi. „See on hea võimalus jagada oma loomingut ning arendada oma sõnaseadmisoskust,” rõhutas maavanem.

Konkursi korraldajad paluvad konkursil osalejatel mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt. Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Pärnu Fotopäev toob kuulsad fotograafid koolitama

Laupäeval, 18. veebruaril toimub Pärnus Kentuki Lõvi pubi majas  Pärnu Fotopäev, kus koolitajateks on  loodusfotograaf Remo Savisaar ja moefotograaf Viktor Koshkin.

Pärnu Fotopäeva esimesel poolel toimub Remo Savisaare tasuline fotokoolitus „Talvine loodus ja panoraamid“.  Koolitus sisaldab loengut, kuidas portreteerida loodust talvistes tingimustes ning kuidas pildistada panoraami, Pärnu vaadete ja panoraamide pildistamist, tehtud piltide analüüsi ja panoraamide tegemist.

Fotopäeva teine pool jätkub tasuta programmiga, milles Eesti Fotoklubi avab talveteemalise rändfotonäituse „Külmakirjad“, fototarvikute netipood 35mm.ee tutvustab oma tooteid, mida saab ka proovida. Moefotograaf Viktor Koshkin räägib strobismist ja viib läbi töötoa koos modelliga, huvilised saavad teha oma kaameraga stuudiofotosid. Lisaks saab tutvuda Kentuki Lõvi vanaaegsete fotokaamerate kollektsiooniga.

Pärnu Fotopäeva korraldaja Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ eesmärgiks on ühendada fotograafia abil erinevate huvidega isikuid ja aidata kaasa nende arengule.