kylauudis.ee

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Orissaarde soovitakse rajada Saaremaa esimene paadimuuseum

Kahemeheline töögrupp soovib Orissaarde rajada Saaremaa esimese paadimuuseumi, mille keskseks eksponaadiks võib tulevikus saada 16. sajandist pärinev Maasilinna laevavrakk, kirjutas Saaremaa.ee.

„Muuseumi rajamise peamine vajadus on selles, et vanad, iseehitatud puu- ja kaluripaadid hakkavad kasutusest välja minema, kuid neid tuleks kuidagi säilitada ja saarlaste meistritöö soovijatele vaatamiseks välja panna,” lausus Orissaare paadimuuseumi rajamise üks eestvedajaid, kaitseväe peastaabi vanemkaplan Gustav Kutsar.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Kärdlasse tuleb Mõmmi asemele Mummi

Kärdlas tegevuse lõpetanud eralasteaia Mõmmi majas avatakse tuleval aastal Mummi pansionaat. Pansionaadi üks asutajaist, aastakümneid Mõmmi lasteaeda juhatanud Elle Üksik õtles ajalehele Hiiu Nädal, et kavas on hakata mitmesuguste ühistegevuste kaudu eri põlvkondi lõimima.

„Mummi pansionaat on mitmeotstarbeline hoone, kus erinevate ühistegevuste kaudu toimub eakate ja noorte lõimumine,” ütles Elle Üksik. Tema sõnul on eakatele plaanis pakuda paindlikku hooldusteenust ja mitmekülgset päevahoiuteenust, mis toetavad eakate väärikat vananemist.

„Meie sihtrühm on need, kes ise kodus enam toime ei tule, aga ei vaja ka otsest ravi ja õendust,” lausus Elle Üksik. Kui pansionaadi klient haigestub ja vajab taastusravi, planeeritakse teha koostööd haiglaga.

Keskkonnaamet asustab siseveekogudesse kalamaime

Keskkonnaamet alustab kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kala- ja vähimaimude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

„Tänavu on kavas asustada koha, haugi ja linaski maime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja jõevähi kahe- ja kolme-aastaseid maime, mis on kasvatatud Saaremaal. Kokku asustatakse 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaski ja 27 000 vähimaimu,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaski maime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid.

Jõevähi asustamist plaanitakse mitmetes jõgedes, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jões. Asustamisi plaanitakse ka mitmetes uutes veekogudes, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Talvepealinnas avati uuenenud spordikompleks

Reedel, 1. oktoobril avati põhjalikult uuenenud Tehvandi spordikeskuse staadionikompleks.

SA Tehvandi Spordikeskus juhataja Alar Arukuuse sõnul toimib see talvel suusastaadioni ning suvel kergejõustiku üksikalade ja jalgpallistaadionina nii treeninguteks kui võistlusteks. Objekt vastab ka eri alade rahvusvahelistele nõuetele.

„Tehvandi staadioni ja hoone valmimine loob parimad tingimused talialade suurvõistluste korraldamiseks Eestis – maailma karikavõistluste tasemeni välja. Lisaks saaks staadionil korraldada nüüd ka näiteks mootorkelgukrossi rahvusvahelisi tiitlivõistlusi analoogselt Lahti staadioniga,” ütles Arukuusk. Paranenud on ka võimalused teleülekannete teostamiseks.

Arukuuse sõnul avanevad uued võimalused jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlustee korraldamises. Täiendavalt soovitakse olla ka teiste erinevate spordisündmuste võistluskeskus nagu näiteks jalgrattasõit, autoralli, triatlon, orienteerumine.

Uue kompleksi riietusruume ja saunasid saavad kasutada kõik ümbruskonda sportima tulijad. Staadionihoones avatakse ka kohvik ning tuleval aastal Otepää talispordimuuseum.

August Mälgu festival saab nädala pärast lõppakordi

Kevadel alanud ja August Mälgu 110. sünniaastapäevale pühendatud festivali kulminatsioon toimub nädala pärast 10. oktoobril Lümanda kultuurimajas, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Päev algab konverentsiga, kus uurimustega August Mälgu loomingust astuvad üles Urve Vakker ja Kaja Tampere. Oma sõnumi annab edasi ka Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist. Päev jätkub näitemängudega. Esimesena astub lavale Lümanda näitering etendusega „Ema”.

Pärast lõunapausi tuleb vaatajate ette Taritu lastenäitering lavastusega „Tuulde on kirjutatud linnu saatus…”, mille on Mälgu „Jutte lindude” põhjal näidendiks kirjutanud Maire Sillavee ja lavastanud Merle Sillavee.

Lõunapausi ajal on võimalus vaadata DVD vahendusel Salme näiteseltskonna suvist etendust „Läänemere isandad”. Näitemängupäeva ja kogu festivali lõpetab Taritu näitering lavastusega „Häda õnnega”.

Tulge tagasi kooli!

President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki taas osalema „Tagasi kooli” algatuses, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

Varasemate „Tagasi kooli” nädalate positiivne tagasiside nii õpetajatelt kui ka õpilastelt on näidanu, et külalisõpetajate kogemused on väga oodatud.

Uus „Tagasi kooli” nädal toimub 18.-22. oktoobrini, osana hea õpetaja kuust. Külalisõpetajaid ootavad seekord tundi andma ligi 300 kooli igas Eesti nurgas.

Koolide ja külalisõpetajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks on avatud „Tagasi kooli” veebikeskkond, kus on võimalik tunni andmiseks registreeruda ning koolide kontaktisikutele endast märku anda.

Vaata lisa!

Piirissaarel ei näe Eesti telekanaleid

Et Eesti ja Venemaa piirile jääval Piirissaarel pole võimalik pärast digipööret Eesti telekanaleid näha, on sealsed elanikud jäänud täielikult idanaabri meedia mõjuvälja, kirjutas Õhtuleht.

Digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tunnistab, et ei oska asja kommenteerida, ja soovitab küsimustega pöörduda tehnilise järelevalve ameti poole.

Tehnilise järelevalve ameti raadiosageduste järelevalve osakonna juhataja Jüri Tamme sõnul pole Piirisaarelt digilevi puudumise kohta seni aga ühtegi kaebust tulnud. Seda, et saarel asuv radar digilevi halvendaks, Tamm ei usu, pigem arvab ta, et inimestel on kehvad antennisüsteemid.

Riksu ojast püütud vähkidel polnudki katku

Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.

„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.

Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.

Naine tegi Vagula kalapüügivõistlusel meestele tuule alla

Eile Võrumaal Vagula järvel peetud kalapüügivõistluse võitis Evelin Hallisk, kes püüdis 1,09 kilo raskuse haugi. Teise koha saanud Sven Ruutsoo püütud haug oli vaid 40 grammi kergem, kolmanda koha sai 950grammise kalaga Janel Väljan. Suurima ahvena (250 g) püüdis Janar Parm. Võistlejaid oli 32, püüti kaks kolmetunnist vooru (kella 9-12 ja 14-17).

Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava

Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.

Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.

Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.

Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.

Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.

Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Kagu-Eesti talunikud lähevad õppereisile

Kagu-Eesti keskmised ja väiksemad maatootjad sõidavad oktoobri algul esimesele pikemale õppereisile, mille käigus külastatakse Poznani messi Poolas, talusid Saksamaa Dresdeni piirkonnas ja Leedus.

„Poznani messil tutvume erinevate loomatõugudega. Taludes uudistame muu olulise kõrval ka seda, kuidas neil on korraldatud toodangu müük ja kas ostjad on selle omaks võtnud,” ütles sõidu organisaator, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv.
Ta lisas, et külastatakse ka toitlustusega tegelevaid ettevõtjaid.

Parve sõnul on 1. oktoobril algav nädalane sõit esimene taluliidu korraldatav pikk õppesõit välisriikidesse. Seekordsel sõidul osaleb üle 40 maatootja, kellest enamik on Võrumaalt, mõned ka Põlva- ja Valgamaalt.

Õppereisi toetab PRIA turuarenduse meetmest, mis ongi mõeldud keskmistele ja väiksematele tootjatele.

Suvel käisid Võrumaa talunikud kahepäevasel õppereisil Lätimaal.

Mari-Anne Leht

Prügihunt kutsub mängima ja võistlema

Nädalavahetusel alanud Prügihundi kampaania raames käivitub Tallinnas taas mäng „Sõprade prügiring”.

Selles mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist peaks jäätmejaama viima. Jäätmejaama saab viia vanu kodumasinaid, autorehve, sorditud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne).

Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda.

Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab „Sõprade prügiring” kuni 18. oktoobrini ja võitjatiimi ootab seiklusfirma 5000kroonine kinkekaart.

Aasta eest osales mängus poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget.

Koolinoorte videovõistlusest oodatakse osa võtma kõiki Tallinna 1. –12. klassi õpilasi. Konkursil osalemiseks on vaja kokku panna kuni 30sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui ka fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust.

Võistlustööd tuleb esitada Tallinna keskkonnaametile DVD-l 18. oktoobriks. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemasi kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemasi kinodesse.

Prügihundi kampaania algas 25. septembril ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta: www.tallinn.ee/prygihunt.

Pirita vaba aja keskus kutsub omaloominguõhtule

Pirita vaba aja keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti osalema 13. novembril põneval omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Need, kes veel ise laval oma loomingut teistega jagada ei tihka, on oodatud kuulama ja kaasa elama.

13. novembril toimuv omaloominguõhtu on esimene omataoline ettevõtmine Pirita vaba aja keskuses. See on hea võimalus nii iseenda jaoks loonud autoritele kui ka juba vanadele kaladele esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua.

Sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete. Üles võib astuda üksi või kuni neljaliikmelise koosseisuga. Üks esineja/koosseis võib esitada kuni kolm – soovitatavalt emakeelset – lugu/luuletust eeldusel, et need ei hõlma kokku rohkem kui 8 minutit.

Esinejate registreerimine toimub kuni 13. oktoobrini Pirita vaba aja keskuse kodulehel www.piritavak.ee. Loomingu helinäide tuleb saata CD-l Pirita VAKi postiaadressil (Merivälja tee 3, 11911 Tallinn) või failiga e-posti aadressil merike@piritavak.ee samuti 13. oktoobriks. Võib saata ka lingi, kust on võimalik loomingut kuulata.

Rohkem info saab e-posti aadressil: merike@piritavak.ee ja telefonil 645 7627‪.

Mandrimehed andsid saarlastele haugipüügis koslepi*

Laupäeval toimunud seitsmenda mandri ja saare harrastuskalameeste jõukatsumise spinninguga haugipüügis võitis mandrimees Lauri Reemets (pildil) 7,89kilose haugiga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Seekord nimetuse all „Sügisgospel 2010” toimunud mõõduvõtt tõi kohale rekordarvu ehk 53 osalejat.

Püügivõistlus toimus kahekümne neljas paatkonnas Saaremaa lõunarannikul. Võistlusarvestuses püüti kokku 60 haugi kogukaaluga 119 kilo.

Peaaegu sama palju saadi kätte ka veidi alla kiloseid isendeid, mis hea tava kohaselt rändasid aga tagasi vette kosuma.
Üksiktulemustest oli parim mandrimehe Lauri Reemetsa 7,89kilone haug, mis on lähedal mehe isiklikule rekordile ja jäi senisele koslepi tippmargile alla vaid 60 grammiga.

Individuaalarvestuses käis kuni viimase hetkeni tihe rebimine ning lõpuks jäi peale Eiki Kärdi mandrilt (5 kala, 9,4 kg) kohaliku mehe Kristjan Siimpoja ees (4 kala, 8,2 kg).

Meeskondlikus jõukatsumises püüti kalu enam-vähem ühepalju, aga mandrimeeste oskus nende hulgast jämedamad välja nokkida kallutas vaekausi lõpuks nende kasuks tulemusega 56:44.

Võistluse peakorraldaja oli harrastuskalur Aivar Sõrm.

* Koslep ehk osapoolte kange kihk teisele poolele kõva saun kütta on saarlaste ja mandrimeeste haugipüüdmisvõistlus, mida korraldatakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel (Saarte Hääl).

Fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.

Põlva meeskoor alustas uut hooaega

Põlva meeskoor alustas uut hooaega optimistlikult pühapäeval Vana-Koiola kultuurimajas. Ees seisab palju huvitavaid ettevõtmisi ja kontserte.

Meeskoor ootab ka aktiivseid uusi lauljaid. Kellel soov ühineda, andku sellest dirigentidele teada (Andres Määr, tel 528 4859, andres.maar@mail.ee või Aino Oviir, tel 5398 7638, ainooviir@gmail.com).

Järgmine proov on juba eelseisval pühapäeval, 3. oktoobril kell 18 Vana-Koiola kultuurimajas.

Pättide valmistamise koolitus Pivarootsis

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Lõuna-Läänemaa pättide (riidest susside) valmistamise koolitus, annab teada Läänemaa infoportaal.

Koolitusel õpitakse riidest pätte valmistama. Juhendab Anu Vatter. Osavõtt on tasuta, aga soovitatav on registreeruda telefonil 507 6021 või e-posti aadressil pivarootsi@lastekaitseliit.ee. Koolitus saab jätku 10. oktoobril. 

Loomekonkurss pöörab tähelepanu koolikokkade tööle

Tervise Arengu Instituut on kuulutanud välja noorte loomingukonkursi „Kokatädid tööhoos”, et väärtustada koolikokkade igapäevatööd.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt oodatakse lahedaid joonistusi ja muus tehnikas pilte, ka videoid sellest, mida teeb kokk köögis vaikselt, siis, kui õpilased tarkust taga nõuavad, või kuidas koolitoit lauale jõuab. Mida hoogsam ja naljakam olukord pildile jääb, seda huvitavam.

Parimate tööde autoritele on välja pandud põnevad ja väärtuslikud auhinnad. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab tunnustuseks pulsikella. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart.  Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks ateler, mis jääb klassi või kooli käsutusse, et sealt ühiselt videoid, õppefilme jms vaadata.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 29. oktoobriks Tervise Arengu Instituuti, aadressil Hiiu 42, Tallinn 11619, märgusõna „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.

Lisainfo, juhend

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Mulgimaal otsitakse ohukohti

Viljandi maavalitsuse tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest. 

Ohukohaks võivad olla halvasti hooldatud spordi- ja mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid, samuti tegevusetute noorte kogunemise kohad, alkoholi kuritarvitamise paigad jms. 

Kogutud info aitab kohalikel omavalitsusel olukorda ohutuse ja tervise aspektist analüüsida ning astuda samme, et tagada elanike turvalisus.