Autor: kylauudis.ee

Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

Roosna-Alliku matkamängul osales sadakond inimest

Roosna-Allikul toimus läinud nädalal juba viies matkamäng, milest võttis osa 23 võistkonda kokku ligi saja osalejaga, edastas Järvamaa infoportaal.

Osalejatel tuli kaardi ning legendi järgi orienteerudes läbida Roosna-Alliku ümbruses kümme kontrollpunkti ning täita seal erinevaid ülesandeid alates köitel kõndimisest ja paadisõidust kuni “soo” ületamise ning kalendritähtpäevade järjestamiseni.

Ühe ürituse peakorraldaja, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kaire Lõhmuse läbisid võistkonnad, kus oli nii päris väikeseid matkalisi kui täiskasvanuid kontrollpunkte läbides pisut üle 11 kilomeetri. „Juba viiendat korda toimunud üritusega soovime propageerida tervislikke eluviise, looduses liikumist ning tutvustada ka Kaitseliidu ning selle allorganisatsioonide tegevust,” lausus Lõhmus.

„Suurt rõõmu valmistas nii suur osavõtjate hulk, mis on koraldajatele suur tunnustus ning annab jõudu üritusega ka järgmistel aastatel jätkata,” lisas Lõhmus.

Foto: Jarva.ee

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.

Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Jaak Prozes,
Hõimupäevade peamisi korraldajaid alates 1988. aastast

Teen ettepaneku hakata tähistama hõimupäeva nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riikliku pühana ja heisata sel puhul lipud. Kutsun kõiki seda algatust toetavaid inimesi heiskama hõimuliikumise ja soome-ugri hõimurahvaste auks ja toetuseks lippe juba selle, 2010. aasta hõimupäeval, 16. oktoobril.

Mõte tähistada hõimupäeva ei ole uus — 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil, kus osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi, võeti vastu otsus tähistada seda oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt.

Eesti, Soome ja Ungari tekkimine oli loonud eelduse soome-ugri rahvaste tihedamaks koostööks. Juba 1920-ndatel aastatel asutati mitmeid liite ja organisatsioone, korraldati haridus- ja kultuurisündmusi, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli soome-ugri rahvaste koostöö arendamine ja nende rahvaste tutvustamine. Loe edasi: Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Ave Alavainu korraldab maagilise festivali

Pühapäeval, 10.10.10 kell 10.10 avatakse Kärdlas Ave Vita! majas „Kuuloomise festival”, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Pidu, mis kestab koos uneajaga 23 tundi, saab alguse juba laupäeval. Oma luulet loeb-laulab saabumisel Ave Vita!-sse Aino Kalda kübarast loosiga võetud kellaaegadel kaks tosinat luuletajat. Laupäeval õhtul esinetakse kella viiest kaheksani ja üheksast südaööni ning pühapäeval kella üheksast hommikul kella poole neljani pärastlõunal.

Festivalile on tulemas igat masti luuletajaid, alates Kivisildnikust ja Mercast ning lõpetades Elo Viidingu ja Hannes Varblasega. Kõrvale ei jää ka Hiiumaa oma värsisepad Jaanus Kõrv ja Avo Tamme.

Festivali eestvõtja on poetess Ave Alavainu.

Hooaja viimane taluturg Pärnus Steineri aias

Laupäeval, 9. oktoobril kella 10 – 14 toimub Pärnus Steineri aias hooaja viimane taluturg.

Seekordsel turul on pakutakse Kabli Pagari tooteid, Vaike talu koduleiba, Susimetsa talu istikuid, mett, soolaseeni ja hapendatud seeni, köögivilju, suitsuliha ja -kala, ka õunu. Uudiseks on sedapuhku Olevi talu küüslauk.

Näha saab Pihlaka looduskeskuse koduloomi. Esineb rahvatantsuansambel Nooruse Vöö.


Maarja-Magdaleena gildis on kella 11–15 avatud töötoad. Saab mitmesugustes tehnikates kätt proovida ja oma kätega midagi ainulaadset valmistada.

Gildi pööningusaalis on avatud täika „Minu vana = sinu uus”. Huvilised on oodatud müüma-ostma käsitööks kasutatavaid materjale (lõngad, kangad, niidid jms), tarvikuid (vardad, nõelad, töökorras masinad, tisleritööks vajalik jms) ja kirjandust (raamatud, ajakirjad, lõikelehed).

Nii Steineri aias kui ka gildimajas jagatakse Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kogemusi väikeettevõtluse võimalustest. Kella 10–15 toimuv ettevõtmine kannab pealkirja „Ettevõtlik kättevõtlus”.

Vaata lisa!

Rakveres peetakse õuesõppe konverentsi

Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
 
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
 
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.  

Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
 
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.

Leivanädal võetakse kokku lõikuspühal Olustveres

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha  Olustvere mõisa leivakojas.

Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.

Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning  Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Torgu valda rajatakse puhke- ja kalastuskompleks

Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.

Kalapüügitiik rajatakse maksimaalse mahuga 450 m3.

Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.

Ilmub ajalehe Üitsainus Mulgimaa kümnes number

Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.

Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.

Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.

RMK metsakorraldajad said uue pädevuse

Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
 
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 

Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.



„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.

Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.

Võrus toimus väikeste keelte sümpoosion

Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.

ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.

Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.

Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.

Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.

Põlva talurahvamuuseum kutsub meenutama

Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.

Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.

1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.

Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.

Eesti parima suvirapsi- ja talinisusaagi sai Kaido Kirst

ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.

Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.

Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.

Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.

Käsitöölised kogunevad Haapsallu ettevõtlusfoorumile

9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.

Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.

Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.


Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.

Vaata lisa!

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Täna alanud ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Täna algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames leiab aset enam kui sada seminari, töötuba ja ettevõtete külastust lisaks traditsioonilisele neljale suuremale linnale ka paljudes teistes kohtades üle Eesti. Ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö ning eesmärgiks tutvustada võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

„Eestis elavatest inimestest 43% eelistaksid olla ettevõtjad, kuid vaid 8% elanikkonnast tegutseb reaalselt ettevõtjatena ning 5% mõtleb aktiivselt ettevõtlusega alustamise peale,” ütles EASi alustavate ettevõtjate divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sellest tulenevalt võime järeldada, et meil on palju kasutamata potentsiaali, mida rakendada. Ettevõtlusnädala raames tutvustatakse võimalusi just potentsiaali rakendamiseks.”

4.–9. oktoobrini toimuvad üritused on suunatud nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele. Nädala lõpus keskendutakse loomemajanduse teemadele ning tähelepanu keskmes on ettevõtjad, kelle ettevõte on saanud alguse nende hobist.

Sel aastal on ettevõtlusnädalaga liitunud senisest enam uusi partnereid ning mitmed erinevad piirkonnad korraldavad ettevõtlusteemalisi üritusi. Lisaks neljale suuremale linnale, Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale, leiavad erinevad sündmused aset ka maakondades: Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgeval toimub kohalik ettevõtlusnädal; Otepääl, Kanepis ja Rakveres aga ettevõtluspäev.

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Orissaarde soovitakse rajada Saaremaa esimene paadimuuseum

Kahemeheline töögrupp soovib Orissaarde rajada Saaremaa esimese paadimuuseumi, mille keskseks eksponaadiks võib tulevikus saada 16. sajandist pärinev Maasilinna laevavrakk, kirjutas Saaremaa.ee.

„Muuseumi rajamise peamine vajadus on selles, et vanad, iseehitatud puu- ja kaluripaadid hakkavad kasutusest välja minema, kuid neid tuleks kuidagi säilitada ja saarlaste meistritöö soovijatele vaatamiseks välja panna,” lausus Orissaare paadimuuseumi rajamise üks eestvedajaid, kaitseväe peastaabi vanemkaplan Gustav Kutsar.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Kärdlasse tuleb Mõmmi asemele Mummi

Kärdlas tegevuse lõpetanud eralasteaia Mõmmi majas avatakse tuleval aastal Mummi pansionaat. Pansionaadi üks asutajaist, aastakümneid Mõmmi lasteaeda juhatanud Elle Üksik õtles ajalehele Hiiu Nädal, et kavas on hakata mitmesuguste ühistegevuste kaudu eri põlvkondi lõimima.

„Mummi pansionaat on mitmeotstarbeline hoone, kus erinevate ühistegevuste kaudu toimub eakate ja noorte lõimumine,” ütles Elle Üksik. Tema sõnul on eakatele plaanis pakuda paindlikku hooldusteenust ja mitmekülgset päevahoiuteenust, mis toetavad eakate väärikat vananemist.

„Meie sihtrühm on need, kes ise kodus enam toime ei tule, aga ei vaja ka otsest ravi ja õendust,” lausus Elle Üksik. Kui pansionaadi klient haigestub ja vajab taastusravi, planeeritakse teha koostööd haiglaga.