Autor: kylauudis.ee

Nädala foto

„Läbi nagu läti raha!” naerdakse. Tegelikult pole eurol paremad päevad, Läti külaelul on aga hoog sees. Jutukas provva üksikust talust Ape lähistel avas ühe hingetõmbega kodumaa ajaloo ja tänapäeva. Kurtmist sealt ei kostnud. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Võrust, nostalgiliselt

Kadri Koreinik,
külaelanik

Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.

Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.

Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Loe edasi: Võrust, nostalgiliselt

Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed

Suure Emajõe ülemjooksul avatakse kümne vanajõe suudmed, et kalad pääseksid kudema, kirjutas Maaleht. Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitub LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.

Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.

Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.

Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.

Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne — koelmud tuleb võsast puhastada.

Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal.
Foto: Loodushoid.ee

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.