ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 15. talgusuvi on alanud. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida rohkem kui 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esmakordselt huvilisi ka piiri taha Lätti.

Juubelihõnguline talguhooaeg toob kaasa mõndagi uudset. Koostöös Maailma Looduse Fondi Läti haruga korraldatakse esmakordselt talgud Lätis, Pape kaitsealal. “Kui algusaastatel olid talgureiside käivitamisel meile eeskujuks koostööpartnerid Suurbritanniast, siis täna oleme omakorda oskuste ja kogemustega abiks lõunanaabritele, kes huvituvad sarnaste looduskaitsetalgute sisseseadmisest,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Rait Parts tänavusi plaane.

Rait Partsi sõnul on vabatahtlike abikäed looduskaitses väga vajalikud. Eestile omased maastikud ja nende liigiline koosseis on olnud läbi aja inimtegevusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. “Kui põlisloodus – suured looduslikud metsamassiivid, kuivendusest puutumata rabad ja merepõhi – ei oska inimese sekkumisest suuremat pidada, vaid pigem kannatavad selle all, siis hooleta jäetud loopealsed, luhad, puis- ja rannaniidud lausa janunevad töökäte ja mõõduka sekkumise järele,” selgitas Parts talgutööde tagamaid. Loe edasi: ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane.  Loe edasi: Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Algab valge-toonekurgede loendus

Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt
Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt

Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta järel ja mis hõlmab liigi kogu levilat.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigi loodusesõprade abi Eesti toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning nii enda kui teiste ülesmärgitud pesade andmeid jooksvalt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib sisestada aastaringselt. Eestis on valge-toonekurgede arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000-5000 paari.

Tänavuse loenduse tulemusel saame selgust, kui palju meil valge-toonekurgi tegelikult on, kuhu nad oma pesa rajavad, kui
palju on poegi pesas jm. Valge-toonekure loendust toetab 2014.a. lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

Laupäeval, 17. mail on taas muuseumiöö, seekord pealkirjaga “Öös on tähti”. Viljandi muuseum on sel puhul külla kutsunud Viljandi kultuuritähed.

Kella 18 alates on muuseum külastajatele tasuta avatud. Lisaks püsinäitusele on avatud ajutine näitus “Keskaegsest rõivast hansakostüümini”. Näidatakse vanu kroonikafilme ja fotovalikut, soovi korral saab endale valmistada rinnamärgi ning pakutakse tasuta kirjavara.

Kell 19 ja 21 esineb all saalis Viljandi nukuteatri kauaaegne eestvedaja Altmar Looris. Samal ajal jutustab teisel korrusel lugusid relvadest muuseumisõber Ants Annus.

Kell 20 ja 22 kõneleb telesarjade “ENSV” ning “Pehmed ja karvased” stsenarist ja kollektsionäär Gert Kiiler, kelle õllepurkide kollektsiooni põnevamatest paladest on samas avatud ka väike näitus.
Vestlust juhib ning lugusid Viljandi tähtedest läbi aegade pajatab lisaks muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla. Loe edasi: Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Laupäeval, 3. mail kell 18.00 saab vanas lennukitehases alguse noortebändide võistlus „Viljandimaa noortebänd 2014“.

Paariks aastaks hääbunud noortebändide võistlus on taas ellu kutsutud Viljandi Avatud Noortetehase VANT ja MTÜ Viljandi Lennukitehase koostöös. Lisaks Viljandimaa noortele tulevad eeloleval laupäeval võistlema ka bändid Valga- ja Võrumaalt.

„Viljandi vana lennukitehas on saanud uue hingamise ning uueks koduks avatud noortetoale. Koostöös lennukitehasega otsustasime, et nüüd võiks noortebändide võistlusega samuti uuesti alustada,” ütleb VANT-i noorsootöö koordinaator ja võistluse üks korraldaja Mart Saar.

Esimesele konkursile, pärast pikka pausi, avaldas soovi võistlema tulla 10 bändi. Omaloomingu kategoorias astuvad laupäeval võistlustulle GRIM GREEN (Antsla), DEFEATEM (Valga), BLACK ROSE (Valga), FLIPOUT ZONE, RÄÄBS & OTHERS GUYS, VON DORPAT ja POSÕ. Loe edasi: Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Vanemuine otsib foto- ja videojäädvustusi 70ndate aastate Tartust

Sügishooajal on Vanemuise suure maja lavale jõudmas draamanäitlejate muusikaline lavastus “Minu veetlev Tartu”, kus on mõte kasutada 1970-1980tel tehtud fotosid, slaide ja videojäädvustusi Tartu linnast. Loo toob lavale Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Seoses sellega on teatril palve linnakodanikele: kui teil on toredaid kaadreid 70ndate aastate Tartust ja tartlastest (linnavaated, tuntud inimesed, sündmused, perepildid Tartu taustal jne), siis võtke Vanemuise teatriga ühendust! Kõik kasutusele minevad materjalid kopeeritakse ning tagastatakse omanikele. Kõik, kelle fotosid või salvestisi lavastuses kasutatakse, saavad tänuga kirja lavastuse kavalehele ning lisaks loosib teater välja pääsmed etendusele!

Materjalide saatmise tähtaeg on 9. juuni 2014.

Materjale saab saata postiga:

Aadress:

Teater Vanemuine

Vanemuise 6 Tartu

51003

või e-kirjaga aadressil sven@vanemuine.ee

Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

Eesti Põllumajandusmuuseum, Piimandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum kutsuvad täna, 1. mail avatud uste päevale tutvuma muuseumidega ja osalema töötubades.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis (www.kurgja.ee) Pärnumaal Kurgjal toimuvad ekskursioonid majas ja territooriumil ning viltimise ja paelte punumise töötoad. Muuseumi külastamine on täna tasuta.

Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee) Tartumaal Ülenurmel toimuvad roigasmööbli ja paberi valmistamise töötoad ning kõigile külastajatele on avatud sepikoda, kus sepatööd tutvustab sepp Mart Salumaa. Muuseumi piletid ja töötoad on täna 20% soodsamad.

Eesti Piimandusmuuseumis (www.piimandusmuuseum.ee) Järvamaal Imaveres saab täna muuseumipiletiga tasuta osaleda võiteo ja koorelahutamise ning sõira valmistamise töötubades. Päeva lõpus toimub muuseumi masinasaalis kontsert.

Põllumajandusmuuseumid avavad oma uksed 1. mail toimuva üle-Eestilise maaturismiettevõtete avatud uste päeva raames. Lisaks turismiettevõtete võimalustega tutvumisele saab 1. mail kas tasuta või erihinnaga osaleda matkadel ja retkedel, teha käsitööd, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, kohtuda pererahvaga, kogeda suitsusauna jpm. Maaturismipäeva täpsed pakkumised leiab kaardilt.  Loe edasi: Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.

“Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ühe uuendusena lisandub arengukavasse 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeede väikeste põllumajandusettevõtete poolt tehtavateks investeeringuteks. Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on 960 miljonit eurot. Lõplik finantstabel valmib järgmise nädala jooksul.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Korteriühistud: kevad on hoovi korrastuseks õige aeg

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. “Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus,” rõhutas Mardi.

“Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest enusiastlikumalt osa ka “Teeme ära!” aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi,” tõi Mardi näiteid. “Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi.”

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Järjest aktuaalsemaks muutub parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas.  Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja  Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad  tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine  ühtsesse globaalsesse võrgustikku.  Selliste arengute pahupooleks on olukord,  kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning  transpordikulud on  finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on  oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine  tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine.  Loe edasi: Meie toidame maailma

Vanemuises uus näitus “Luba ma maalin sind”

Täna, 9. aprillil avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus “Luba ma maalin sind”.

Näitusel on 16 õlimaali, millel noored kunstnikud Siiri Jüris ja Alisa Vasina on portreteerinud endale lähedasi inimesi.

“Meile tundub, et need, kes portreekunstiga tegelevad, ei näita oma töid avalikus ruumis piisavalt. Meid huvitab portree ning me näitame oma töid hea meelega. Kõigi tööde modellideks olid meile lähedased inimesed,” kirjutavad kunstnikud näitusele saatesõnaks.

Siiri Jüris (1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Ülikoolis maalikunsti.

Alisa Vasina (1992) on samuti lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas.

Portreekunsti näitus “Luba ma maalin sind” jääb Vanemuise suure maja Publikugaleriis avatuks 29. maini.

Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid “Konnad teel(t)”, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

Sel aastal on aktsioon “Konnad teel(t)” läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, kuid sel aastal teeb seda kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. “Ka eelmistel aastatel korraldasid konnasõbrad kahepaiksete üle maanteede aitamist ja meie saime sellest hiljem teada. Et asi oleks ohutum nii vabatahtlikele kui ka konnadele, leidsime, et peame abistama ka neid konnasõpru, kes ELF-i korraldatud talgutele ei jõua,” põhjendab muudatust “Konnad teel(t)” vabatahtlike koordinaator Mari Kartau.

Konnatalgute lehel on ennast kirja pannud juba 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud ligi 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama. Loe edasi: Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped.  Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga kutsuvad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima 21.-22. aprillil toimuvale koolitusele “Inimeste juhtimine”.

Koolituse tulemusena paranevad osalejate teadmised ja oskused, kuidas mittetulundussektoris töötajaid ja vabatahtlikke juhtida ja motiveerida nii, et nad oleksid valmis vastu võtma vastutust; kuidas lahendada konflikte, kaasata uusi inimesi ühenduse tegevustesse, kuidas hoida head sisekommunikatsiooni. Koolitus toimub “Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride programmi” raames ning aitab kaasa mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõusule.

Koolituse sisu:

· töötajate ja vabatahtlike juhtimine ning motiveerimine, vastutuse delegeerimise erisused mittetulundusühenduses;

· juhatuse töö korraldamine, koosolekute läbiviimine, kaasamine;

· konfliktide lahendamine;

· uute inimeste kaasamine oma ühenduse tegevustesse;

· efektiivne sisekommunikatsioon mittetulundusühenduses Loe edasi: Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim
Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim

Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.

Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega  illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo.  “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud.  Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Algas fotokonkurss “Minu vahva pere”

G_7818
Foto: Grete Rõõm

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK kuulutasid välja fotokonkursi “Minu vahva pere”, millest on oodatud osa võtma kõik nelja ja enama lapsega Eesti suurpered.

Fotokonkursi eesmärk on kujundada hoiakuid ja suurendada avalikku dialoogi lasterikaste perede olukorrast Eestis ning panna inimesi rohkem mõtlema pereväärtustele kiirustavas ühiskonnas. “Kutsume üles kõiki lasterikkaid peresid jäädvustama oma pere pildile, et läbi selle edasi anda perekonna ainulaadust ja emotsiooni,” rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Konkursile esitatav perefoto võib olla tehtud vabalt valitud kohas, kuid mitte stuudios ega professionaalse fotograafi poolt. “Tööde hindamisel lähtume ennekõike põhimõttest üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Lisaks arvestame loovust pere jäädvustamisel pildile ja muidugi foto vastavust konkursi tingimustele,” selgitas BIGBANKi turundusspetsialist Marve Kadastik.

Pere kohta saab konkursile esitada ühe foto, kus on peal kõik pereliikmed. Tööle tuleb kindlasti juurde märkida foto valmimise aeg ja koht, pildistaja nimi ning ja kontaktandmed (perekonna esindaja telefon ja e-posti aadress). Fotokonkursi peaauhinnaks on kogu pere fotosessioon fotograafilt Mari Pukk.

Töid oodatakse kuni 30. aprillini MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-postile pere@lasterikkad.ee või paberkandjal aadressile Tartu tn 1A, Viljandi 71004 märgusõnaga “konkurss”.

Fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja 10. mail Tallinna Loomaaias toimuval Suurperepäeval, kus tutvustatakse konkursile laekunud töid ning auhinnatakse parimaid.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Valga muusikakooli õpilane saavutas eesti noorte interpreetide konkursil II koha

17. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) eesti noorte interpreetide konkursil saavutas Valga Muusikakooli kitarriõpilane Hugo Kähri vanemas vanuserühmas (15-19 a) teise koha. Noort muusikut juhendas staažikas õpetaja Aleksander Verte.

Regionaalsetel konkurssidel valiti EML konkursi finaali eesti muusikakoolidest üle 200 nooreakordioni-, kandle-, kitarri-, löökpilli-, tšello- ja viiuliõpilase. Valga muusikakoolist jõudis finaali kaks akordioniõpilast ja kaks kitarriõpilast.

Konkursi finaalis hinnati kuues erinevas pillirühmas võistelnud esinejaid neljas vanuseastmes. Kitarrimängijaid hindas žürii koosseisus Heiki Mätlik, Mart Soo ja Paul Daniel, kes pidasid Valga muusikakooli 15 aastase õpilase Hugo Kähri esitust teise koha vääriliseks. Kähri esituses kõlasid konkursil I.Tominga Etüüd 12/8 ja H.Villa-Lobose Prelüüd nr 4.

Eelmisel aastal tublide tulemustega Valga muusikakooli põhiõppe lõpetanud Hugo Kähri jätkab praegu kitarriõpinguid muusikakooli vabaõppes. Muusikakooli direktor Ants Loos avaldas kiitus tublile õpilasele ja õpetajale tundes head meelt nii kõrge tunnustuse eest (eesti teine noorkitarrist).

Linna kultuuripildis on Hugo Kähri oma esinemistega silma jäänud juba varem. Mitmekülgne noor muusik on saavutanud häid tulemusis erinevatel konkurssidel, eelmisel aastal Valga tunnuslaulu konkursil koos ansambliga One Leg Lenny pälviti lauluga «Valga laul» eripreemia.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014” , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Loe edasi: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Tartu tantsuklubi: Mažoorsed meelislood

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) 26. märtsil kella 20-24 toimuvas Tartu tantsuklubis kõlavad seekord mažoorsed meelislood rahvamuusikutelt.

Tantsuklubisse on oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu nii õppimisest kui ka lihtsalt lustimisest. Teiste hulgas musitseerivad Kadri Lepasson (2-realine lõõtspill, kandled), Kaisa Kuslapuu (torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Sanna Lutsoja (viiul) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Rahvamuusikust tantsuõpetaja Kadri Lepasson tutvustab polkat, mida on Eestis tavatsetud tantsida väga eriilmeliste sammudega. Seekord tutvustatakse järgmisi polkasamme: hüplevpolka, kolmesammupolka, pöiapolka ja tallapolka. Lisaks õpetatakse nende sammude juurde mõned polkatantsud, kus neid erinevaid polkaliike saab rakendada.

Korraldajad soovitavad kaasa võtta külakosti ühisele teelauale, häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvamuusikud musitseerimas Tartu tantsuklubis 18. detsembril 2013. aastal, kus Kadri Lepasson (tagaplaanil kannelt mängimas) õpetas Lõuna-Eestist pärit rahvatantse. Foto: Triinu Org.

Riik toetab Peipsiveere kultuuriprojekte ligi 40 000 euroga

Riikliku toetusprogrammi “Peipsiveere kultuuriprogramm 2013-2016” nõukogule laekus 29 taotlust, millest toetati 16 projekti kokku 39 673 euroga. Toetuse saajate hulgas on piirkonna mittetulundusühingud, mäluasutused ja meediaväljaanded.

Programmi nõukogu tõstis esile mitmeid häid ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid taotlusi. Nõukogu esimehe, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa arvates väärivad kiitust tegemised, mis on seotud vanasuliste vaimse pärandkultuuri ja kodavere murde tutvustamise ja säilitamisega. Toetust leidsid vanausuliste vaimset pärandit tutvustavad suvised noortelaagrid ja piirkonna pärandkultuuri tutvustav õppekava Kallaste Keskkoolis, festival Peipus, piirkonna kultuuripärandit tutvustava artikliseeria avaldamine ajalehes Peipsirannik. Elavast kultuuripärandist Peipsiveeres annab tunnistust ka pärimusel põhinev uuslooming – toetust leidsid mitmed piirkonda tutvustavad lasteraamatud ning teadusväljaanded.

Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Eesti riik Peipsiäärse piirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks sealsete ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise.

Programm hõlmab Peipsi järve äärseid segarahvastikuga piirkondi ja rannakülasid neljas maakonnas: Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning, samuti vadja juurtega Kodavere kihelkonna murdeala.

Peipsiveere kultuuriprogrammi järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2015. aasta jaanuaris. Rahvakultuuri Keskuse programmide osakonna juhataja Margit Salmari sõnul on sügisel kavas viia läbi kultuuriprogrammi teabepäevi ning koolitusi taotlejatele.

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com