Mart Valner

Avalik konkurss “Saaremaa suveniir 2013”

Kuressaare Linnavalitsus korraldab koostöös Saare Maavalitsusega avaliku konkursi „Saaremaa suveniir 2013”. Konkursi eesmärk on mitmekesistada Saare maakonda ja Kuressaare linna tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Konkursile oodatakse kvaliteetseid suveniire, mis rõhutavad piirkonna omapära, on huvitavad, esteetilised ning väiketöönduslikes kogustes toodetavad.

Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, v.a hindamiskomisjoni liikmed. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö. Konkursile tuleb esitada töö kohta järgnevad eestikeelsed materjalid: töö joonise või fotona A4 formaadis; töö kirjeldus, sh info töö valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamise võimaluste kohta ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmises (kokku maksimaalselt kaks A4 formaati); töö omahinna maksumuse kalkulatsioon; töö originaalformaadis valmistatuna ühes eksemplaris.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 26. aprill 2013 kell 16.00.

Rohkem infot Kuressaare linna kodulehelt

Theatrum Hospitalis ootab filmistsenaariume

2013. aasta suvel plaanib Theatrum Hospitalis ja pisike punt kinomehi (sõna

251741_205449182831542_775093_a

otseses mõttes) minna paariks nädalaks Aegna saarele, et valmis treida üks lühifilm. Paraku ei ole veel kokkulepet, millest tulevane linatükk võiks rääkida.

Seetõttu palume abi ägeda stsenaariumi näol. Tegu peaks olema 1 – 6 põhitegelasega karakteripõhise komöödiatükiga. Tegevuspaik eelkõige vabas looduses (liivarand, männimets, rändrahnud, koopad, üksikud lagunevad majad). Tegevustik võiks olla üsna minimalistlik ja realistlik (see tähendab, et laevu me põhja laskma ei tahaks hakata ja suuremat sorti lennuõnnetust uhkete plahvatuste ja põlengutega kah võimalusel ei tekitaks). Tähtis koht on dialoogil ja rollide omavahelisel suhtlusel. Kuigi ülesvõtmine toimub saarel, siis tegevus võib, aga ei pea seonduma saarega. Teksti pikkus võiks olla umbes 20 lk.

Oma kirjatüki palume saata hiljemalt 15. veebruariks aadressile keith@theatrumhospitalis.eu.

Taaskasutuse õpituba Risti Käsitöömajas

19. ja 20. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Risti Käsitöömajas taaskasutuse õpituba “Vanast uus”.

Tekstiilidisainer Miina Leesment annab ülevaate taaskasutusest ja taasringluse võimalustest. Igal osalejal on võimalus disainida-tuunida oma vanast rõivaesemest midagi täiesti uut. Õpitoa käigus valmib igal osalejal 1-2 uut rõivaeset. Kõik materjalid ja ka vanad rõivaesemed on kohapeal olemas. Töötuba toimub kohaliku omaalgatus programmi poolt rahastatud projekti “Taaskasutame tekstiile” raames.

Osalustasu on 3 eurot. Vajalik eelregistreerimine rahvaselts@risti.ee või tel.56 352 591, sest kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ka Risti Rahvaseltsi kodulehelt

Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna, 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.

Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti; MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Fotokonkurss Sauga valla elanikele

Ajaleht Sauga Sõnumid korraldab Sauga valla elanikele fotokonkursi. Konkurss ise toimub neljas etapis teemadega:

– 21. detsember 2012 – 19. märts 2013 “Talv Sauga vallas”;

– 20. märts 2013 – 20. juuni 2013 “Kevad Sauga vallas”;

– 21. juuni 2013 – 21. september 2013 “Suvi Sauga vallas”;

– 22. september 2013 – 21. november 2013 “Sügis Sauga vallas”

Parimad fotod trükitakse ära Sauga valla 2014. a kalendris ja ajalehes. Fotograafid osalevad lisaks mitmetes vaheloosimistes, lõpphindamine toimub 2013. aasta detsembris.
Fotod tuleks saata aadressidele piia@sauga.ee või gerda@sauga.ee või tuua Sauga raamatukokku.

2012. aasta populaarseimad külauudised

Aasta lõpus meeldib ikka kõigile kokkuvõtteid teha. Nii ka meile. Seega panimegi ritta mööduva aasta enimloetud uudised. Loodame, et nendest nii mõnegi üle lugemine tuletab teile meelde häid mälestusi kohe-kohe lõppevast 2012. aastast. Mõni neist on lühem, mõni pikem lugu, aga sellised nad sel aastal olid(:

1. Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

2. Rakveres avatakse alaline kirbuturg

3. Kust sa tulid võõras mees

4. Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

5. Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti täna välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, ühele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Amservi draama aastaauhinna sai Aivar Tommingas. Aivar Tommingas lõpetas 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder 8. lennu ning on Vanemuise teatris töötanud sellest ajast alates. Praegu saab teda näha Vanemuise lavastustes “Karjäär”, “Kosmonaut Lotte”, Moonlight Express” ja “Cabaret”.

Dunkri balleti aastaauhinna sai Vanemuise balleti kontsertmeister Olga Kadajane ning EMT muusika aastaauhinna kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp.

Kinema tehnilise töötaja aastaauhinna sai kunstnik-rekvisiitor Ave Liivamägi ning administratiivtöötaja kategoorias pälvis tunnustuse Vanemuise raamatukogu juhataja Ragne Saul.

Esita kaunis jõuluehteis hoone või aed konkursile

Saue linna pressiteade:

Hea sauelane!

Kui märkad kaunist jõuluehteis aeda või hoonet, anna sellest hiljemalt 10. jaanuariks 2013 teada Saue linnavalitsuse telefoninumbril 6790185 või e-posti aadressil inger@saue.ee.

See annab võimaluse tunnustada ka jõuluilu loojad 2013. aasta kauni kodu konkursi lõpupeol.

Rahulikku jõuluaega kõigile!

Inger Urva
Keskkonna ja halduse peaspetsialist

Ruutmeeter Rõuget valis parimaid fotosid

30.novembril lõppes Rõuge rahvamaja korraldatud fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile laekus 41 tööd kaheksateistkümnelt autorilt. Fotosid hindas zürii koosseisus Jüri Kuusk, Karin Rauba, Martin Mark ja toimus ka publiku hääletus Rõuge valla facebooki-lehel. Enim hääli publikult ja zürii kõrgeima hinnangu pälvis töö “Rääkiv vaikus” (autor Erik Peinar). Tunnustuse leidsid veel nooremast vanusegrupist “Jänes põõsas” (Keili Helekivi) ja “Rõuge võrgus” (Sandra Eowyn Karu) ning vanemast vanusegrupist “Rõuge Kaussjärv” (Maidu Kõoleht), “Sügav kuldne” (Erik Peinar) ja “Enne lõppu” (Taavi Karu).
Fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget” parimate tööde autorite tunnustamine toimub Rõuge rahvamaja aastalõpupeol reedel 28.detsembril kell 19.30.
Fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest oodatakse fotokonkursi teises osas, mis kestab 01.jaanuarist kuni 30.aprillini 2013.a.

Lisainfo ja kontakt: riina@rauge.ee

Vanemuises tuleb aastalõpu Piletisadu!

Vanemuise teater korraldab 27. – 30. detsembrini soodusmüügi kõigile oma etendustele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju käigus saab teatripääsmeid hankida täishinnast oluliselt soodsamalt. “Vanemuise Piletisajul kehtib loogika, et mida pikemalt sa oma teatriskäiku ette planeerid, seda soodsam pilet sulle on,” ütles Vanemuise reklaami- ja müügiosakonna juht Ave Svarts pressiteates.

Igal Piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas.

Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades, Tallinnas Nokia Kontserdimajas kui ka mujal Eestis toimuvate Vanemuise külalisetenduste puhul. Piletisaju raames broneerimist ei toimu ning Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele. Piletisaju ajal kehtivad ka muud soodustused (pensionärid, õpilased, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikud), mis on arvestatud täishinnast.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nokia Kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas. Internetis algab Piletisadu ööl vastu neljapäeva kell 00.01 ning lõpeb pühapäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse jälgida hinna valikul kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.

Rakvere teatris lõppes teatriülesannete kogumine

Aasta kõige pidulikum aeg on käes ja Rakvere Teatril on heameel just jõulupäevil tõmmata joon alla teatriülesannete kogumisele. Teater tänab kõiki, kes üleskutsele vastasid – laekus ligi 130 erinevat ülesannet, ideed ja ettepanekut kirjandusest prantsuse keeleni, füüsikast draamaõpetuseni, joonestamisest maleni. Lisaks kodumaakonnale on kirjutati Saare
– ja Kihnumaalt, Tallinnast ja Tartust, Viljandist ja Luualt ja veel paljudest paikadest üle Eesti.
Ülesannete hindamise puhul jälgiti kolme erinevat suunda: võimalust läbi ülesannete avada lavastuse sõnumit, tutvustada teatri kui kunstivormi erinevaid vahendeid ja rääkida teatrist ja teatriskäigust kui sotsiaalsest sündmusest.
Ideid lähevad kasutusse järgmise õppeaasta alguseks valmivas teatritöövihikus ja õpilastele suunatud teatriekskursioonide ettevalmistamisel.
Kõik, kes teatriülesannete kogumisest osa võtsid, on koos kaaslasega oodatud reedesel teatrikuu päeval, 22. märtsil kell 19.00 uuslavastuse „ Suvi ja suits“ etendusele Rakvere Teatri väikeses saalis ning sellele eelnevale koosviibimisele kell 17.30 väikese saali kohvikus.

Palun andke oma tulekust teada meiliaadressil marika@rakvereteater.ee 20. jaanuarini 2013. Loe edasi: Rakvere teatris lõppes teatriülesannete kogumine

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile

kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.

Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.

Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.

Lisainfo Facebookis.

Toidukogumispäevadel koguti üle 40 000 ühiku toidukaupa

Toidupangale toidukogumispäevade ajal, 8.-9. ja 15.-16. detsembril, annetasid kaupluste külastajad puududes elavate inimeste abistamiseks kokku 42 164 ühikut toidukaupa.

Toidukogumispäevi aitasid jõulukuul traditsiooniliselt läbi viia Rimi kauplused, kuigi möödunud aastaga võrreldes oli üks erinevus – mõnes piirkonnas, kus Rimit pole, osales kauplusi ka muudest jaekettidest, sh kaks Maximat, üks Konsum, üks Maksimarket ja üks Selver. Kokku osales kampaanias kas ühel või mõlemal nädalavahetusel 19 kauplust ning üheskoos
koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 42 164 ühikut toitu (üks ühik võib olla mistahes toidukaup).

Piirkondlikud toidupangad on tulemustega rahul. „Kogutud kaupa oli suhtarvuliselt ja eelmise aastaga võrreldes taas rohkem, aga mitte hüppeliselt rohkem,“ võtab kampaania kokku Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. „Oli kauplusi, kus koguti möödunud jõuludega võrreldes rohkem kaupa ja oli ka neid, kus saadi vähem.“ Parimatest tulemustest rääkides on toidupank erilise tänu võlgu Viljandi elanikele, sest nüüd juba kahe Rimi peale kokku annetati seal möödunud aastaga võrreldes kolm korda rohkem, kahe nädalavahetusega kokku üle 3000 ühiku! Ka Haabersti Rimi ning Lasnamäe Centrumi Rimi kogusid peaaegu kaks kord sama palju kui 2011. aastal (vastavalt 3500 ja 5300 ühikut).

Toidukogumispäevadel kogutud kaup on tänaseks sorteeritud ja juba ka jõulukuiste abipakkidena osaliselt laiali jagatud. Üle Eesti soovivad toidupangad teha 2500–3000 toiduabikasti ja/või -pakki, mida jagatakse isegi neis maakondades, kus toidupanka veel asutatud ei ole.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toidupanka: lisaks suurematele toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus ja Järvamaal.

Toidupanga annetustelefonid on 900 9005 (2 eurot) ja 900 9010 (8 eurot).

Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida.

Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne).
Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.

Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena. Loe edasi: Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Loe edasi: Armastus või kohtinguvägivald

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”

See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas

Tallinna Botaanikaaial on sünnipäev

Laupäeval, 1.detsembril oma viiekümne esimest sünnipäeva tähistav Tallinna Botaanikaaed kutsub külla.

51 aasta jooksul Eesti suurimaks botaanikaaiaks tõusnud ja oma uuendustega ka mujal maailmas silma jäänud Tallinna Botaanikaaeda tulemiseks on põhjusi rohkem kui küll! Arvestades saabunud talve ja pilkaspimedust on botaanikaaia troopiline meeleolu kindlasti kõigile meeltele turgutav. Lisaks lopsakale õitsemisele on hetkel viljumas sellised eksoodid nagu araabia kohvipuu (Coffea arabica), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus) ja harilik papaia (Carica papaya). Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu päris-mahagonipuu, harilik riis, harilik kardemon, harilik suhkruroog, libeeria kohvipuu, harilik kakaopuu, kookospalm, harilik sidrunhein, puuvillapõõsas, papüürus-lõikhein, india mangopuu, must pipar jpt.

Aasta algusest on botaanikaaeda külastanud 63 760 botaanikasõpra, mis on kõigi aastate suurim külastajate arv.

Rohkem teavet on võimalik leida Tallinna Botaanikaaia kodulehelt uudiste rubriigist.

Ainult laupäeval, 1. detsembril kehtib kõigile piletitele soodustus 50% (sh aasta- ja kuupiletid). Soodustus ei kehti botaanikaaia ja teletorni ühispiletile.
Loe edasi: Tallinna Botaanikaaial on sünnipäev

Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

30. novembril algusega kell 18.18 toimub lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ kontsert-esitlus.

Eesti suurim eurolaulik Jaan „Oo armas sõber“ Pehk, geniaalne Alar „Kosmosemutid“ Pikkorainen, kõige kuulsam Urvaste luuletaja Margus „Contra“ Konnula ning nii Eestis kui ka Eurovisioonil kuulsust kogunud Aapo „Kuula“ Ilves on kokku pannud naljaka, mehise ja südamliku lasteluuleraamatu, mis loob silla väikeste ja suurte vahel. Seda raamatut võib unejutuks ette lugeda või oma armsate mudilaste mõttetegevuse ergutamiseks ära kasutada ja ära tunnevad ennast nii vanad kui noored.
Alar Pikkoraineni kerge sulg ja täpne käsi teeb raamatu veel kolm korda paremaks, kuigi on raske uskuda, et nii hea asi võib veel kolm korda paremaks minna.
Loe edasi: Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”

30. novembril toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”.Seminar kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” (avatud kuni 06.01.2013). Seminar kestab 14:00 -18:00 ning osalemine on tasuta.

Näitusele lisaväärtuse loomiseks avavad välisesinejad nähtuse kontekstuaalseid tasandeid. Nii analüüsib Vojtěch Lahoda tolleaegset kunstielu Berliini avangardiga seotud Ida-Euroopa kunstnike näitel, Aija Braslina aga tutvustab läti kunstnike rahvusvahelisi kontakte, keskendudes just Itaaliasse suundunud Niklāvs Strunke tegevusele.

Eesti kunstiajaloos võrdlemisi mõjukaks kirjutatud Eesti Kunstnikkude Rühma loo problemaatikaga seostub Kristina Jõekalda ettekanne ideede põrkumistest noore rahvusriigi enesekuvandis, Reet Varblane aga analüüsib publikukäitumist suhtes eri kunstinähtustega. Kaido Ole toob pealkirja all „Memme musi” kuulajateni oma „professionaalsest huvist” kantud mõtiskluse Eesti Kunstnikkude Rühma loomingulistest valikutest.

Loe edasi: Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”

“Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” otseülekanne algab

Täna, 21. novembril, algusega kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogus MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskuse ühiskonverents “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?”. Ka sellel aastal tõstatab MTÜ Lastekaitse Liit oma traditsionaalsel novembrikuisel konverentsil lapse heaolu puudutavaid olulisi küsimusi, keskendudes positiivsele vanemlusele. Omaette rõhuasetus on sellel konverentsil laste kasvatusmeetoditel, ka kehalisel karistamisel.

Käesoleva nädala esmaspäeval avaldas Lasteombudsman avaliku pöördumise laste kehalise karistamise keelustamiseks, millega ühines üle 30 erineva organisatsiooni! Oma pöördumises rõhutas ombudsman, et vägivallavaba ühiskond on võimalik üksnes siis, kui tänased lapsed ja homsed lapsevanemad kasvavad üles vägivallata ning laste kehalise karistamise selgesõnaline keelustamine aitab vägivallavaba ühiskonna loomisele kaasa.

“Last kehaliselt karistades tunneb väike inimene valu. Tavaliselt on karistus just lapse aktiivsuse eest – kas ta on näiteks avaldanud oma arvamust või ta on midagi lõhkunud, mistõttu saab laps otsese signaali, et ta on midagi valesti teinud. Sellega kasvatame alluvat indiviidi, mis pärsib aga terve ühiskonna teket” rõhutab Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

Konverentsil astuvad intrigeerivate ettekannetega üles Margit Sutrop, David Vseviov, Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, Ilmar Raag ja paljud teised. Konverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida konverentsi kodulehel: http://konverents.lastekaitseliit.ee/

Konverentsiga tähistab MTÜ Lastekaitse Liit 1989. aastal, 20. novembril vastu võetud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäeva.

Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

Austatud härra minister

Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ja selle artikli 19 järgi on osalisriigid võtnud endale kohustuse rakendada kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisust nii kodus, koolis kui muudes institutsioonides.

Laste kehaline karistamine rikub inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Nende inimõiguste kaitse on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest. Karistusseadustikus sätestatud kehalise väärkohtlemise süüteo koosseis ning lastekaitse seaduse ja perekonnaseaduse sätted, mis keelavad rakendada kasvatusabinõusid, mis on alandavad või tekitavad lapsele piina või kehalisi kahjustusi, ei ole olnud piisavad ühiskonna hoiakute muutmisel laste suhtes rakendatavasse kasvatusvägivalda. Lasteombudsmanina olen seisukohal, et laste vastase vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise osas, peab ühiskonnas olema normiks täielik leppimatus. Ka nn „leebemad“ kehalise karistamise meetodid nagu näiteks tutistamine või laksuandmine tekitavad lapsele valu ja alandust ning rikuvad lapse õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Me ei aktsepteeri vägivalda täiskasvanute omavahelistes suhetes, samuti ei tohiks me aktsepteerida vägivalda täiskasvanute ja laste vahelistes suhetes. Loe edasi: Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

“Keeleklikk” pakub tasuta eesti keele õpet

Sel aastal valmis koostöös Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga tasuta algtaseme (0–A2) eesti keele e-kursus “Keeleklikk” vene emakeelega eestimaalastele: www.keeleklikk.ee. E-kursus “Keeleklikk” sisaldab ligikaudu tuhat interaktiivset harjutust, sada humoorikat videot ja paarsada joonisfilmi, mis aitavad õppijaid märkamatult esimestest sõnadest algtaseme keeleoskuseni. “Keeleklikk” on sobilik nii iseseisvaks keeleõppeks kui ka lisamaterjaliks eesti keele kursusel käijatele. Õppija saab ise valida õppimise aja ja koha, õppijate arv on piiramatu. Kasutajatel on võimalus saata ka oma kodutöid õpetajale, kes neid parandab ning kommenteerib.

“Keeleklikk” abil keele õppimine on huvitav ja lõbus ning tänu sellele ka tulemuslik. Kuue kuuga on Keelekliki e-kursus kogunud üle 8000 registreeritud kasutaja. E-kursusele on omistatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Komisjoni poolt aasta võõrkeelealase teo auhind.

Rohkem infot:

www.keeleklikk.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Neljapäeval, 22. novembril toimub Räpina kihelkonnas Ruusa rahvamajas suitsusaunapäev. Kell 11 alustatakse tsõõriklavvaga, kus arutatakse
üheskoos UNESCOle tehtavat taotlust Võromaa suitsusaunatava esitamiseks maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõneldakse ka edaspidistest tegevustest, mida oleks tarvis ette võtta suitsusaunatava püsimiseks.

Pealelõunal kella 14 – 17 saab kuulata – vaadata, mida on aasta jooksul suitsusaunade heaks tehtud. Juttu tuleb saunapärimuse uurimisel teada
saadust, suvel olnud suitsusaunapäevadest, kõneldakse vanade suitsusaunade remontimisest ja saunas ravimisest. Juttude vahel vaadatakse suve lõpus valmis saanud lühifilmi vana Võrumaa suitsusaunadest. Rahvamajas on vaatamiseks suitsusaunanäitus, osta saab Võrumaa suitsusaunaraamatut.

Saunapäeva lõpetuseks saavad huvilised suitsusaunas käia. Saunaskäigu soovist tuleks huvilistel kindlasti ette teatada. Loe edasi: Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Pärlipüüdja Marek Vahula

Minu kunagised kolleegid, giidid-reisijuhid, kõik kes Lahemaa Rahvuspargis gruppe ohjasid, rääkisid gruppidele ühte legendaarset lugu. Nimelt, et Kuusalu valla Pärlijõest olevat ebapärlikarpidest ehtsaid pärleid korjatud ja neid koguni neis kasvatatud. Aastasadu tagasi olevat jõeäärsete talude talupojad pärlikarpide kaante vahele pannud kive või klaasitükke, kuhu siis karp pärlmutterkihte peale kasvatama hakkas. Ca kümne aastaga olevat nii ehtne pärl karbi poolmete vahele kasvanud. Legendi järgi olevat neid pärleid müüdud Peterburgi, seda sinna tollasele rikkale aadlile. Parimad ja suurimad pärlid olevat jõudnud koguni tsaaride ja tsarinnade omandusse. Samalaadne lugu jutustab midagi ka Rõuge kihelkonna Pärlijõe kohta.
Nüüd on eraldi projekti raames plaanis Eestimaa pärlite saatus selgeks teha, seda nii Eestimaal kui Venemaal, et kas legendi sarnane jutt on ikka tõene või mitte. Meie kodumaa pärlite saatust ei tee kindlaks Mina üksi, koostööpartnerid on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ Ajaloo Instituut ja Peterburi Eesti Selts. Plaanis on filmiprojekt „Pärlipüüdja” ja raamat „Peterburi teekond”, kus Meie pärlite saatusest räägitakse.

Marek Vahula, Pärlipüüdja
marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula