Mart Valner

Üksteist arvestav ja kaasav koolikultuur parendab koolikeskkonda ning mõjutab kodu

Uus kooliaasta on algamas. Ainuüksi 1. klassi läheb sel õppeaastal 15 000 õpilast. Üldhariduskoolide päevaõppe 137 000 õppuri õpetamine ja kasvatamine on väljakutse mitte ainult kodu ja kooli, vaid kogu ühiskonna jaoks.

Positiivne ja üksteist toetav keskkond tekib kooli hoolivuse, julguse, austuse ja sallivuse kaudu. Järjekordse kooliaasta teevad kordumatuks uued ülesanded isikliku täiustumise teel. Meie kohustus on toetada iga lapse, aga eriti hariduslike erivajadustega (sh ka andekate) õpilaste arengut. Eesmärgi saavutame ühise ja koondava koostöö kaudu. „Üheskoos!“ kõlab selle aasta ka Koolirahu moto. See tähendab koostööd ja aktiivselt häid suhteid nii õpilaste endi kui nende ja õpetajate vahel. Sama moto rõhutab õpetajate omavahelist ning kooli ja kodu ühist panustamist tuleviku Eesti nimel. Täiskasvanud peavad lapsi suunates koolikultuuri kujundama, sest õpilaste endi loodud ja hoitud head suhted taandavad halbu käitumismudeleid.

“Pole halbu õpilasi. On halvad käitumismallid,“ ütleb Tiivi Tiido, Viljandi Haridus- ja kultuuriameti juhataja.Lastekaitse Liit üleriigilise projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ põhiväärtused. „Laps on aktiivne. Täiskasvanu töötagu iseenda ja lapsega selle nimel, et aktiivsust õhutada ja õigesse kanalisse suunata. Lubatagu lastele oma arvamus. Õpetatagu neid seda väärikalt avaldama, kuid ka vastaspoole arvamust kuulama ja arvestama. Kaasatagu lapsi kõikidesse neid puudutavaisse otsustustesse. Õppigu lapsed koolis suhtlema aktiivselt, kuid lugupidavalt nii kaaslaste kui täiskasvanutega, olema kriitilised, kuid alati konstruktiivsed ja koostöö poolt,“ ütleb Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president. Loe edasi: Üksteist arvestav ja kaasav koolikultuur parendab koolikeskkonda ning mõjutab kodu

Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

Eile pidulikult ja rahvarohkelt avatud rahvusvaheline XX Võru Folkloorifestival annab suvises Võru linnas tooni kogu eeloleva nädalavahetuse.

Kirju laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval on isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Kandle kultuurimaja kontserdisaalis ja aias, Baski rahvuslõunat koos folkloorikavaga, välisrühmade kirikukontserti, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus ja muid ettevõtmisi läbi kõigi festivalipäevade.

Tänavuse festivali teemaks on „Lugu“ ja üheks uueks väga populaarseks osaks näivadki kujunevat lugude rääkimise jutujalutuskäigud Võru linnas, kus eile oli Contraga kaasa kõndimas lausa üle 60 inimese. Tulemas on kõnnitunnid tuntud Võruga seotud inimeste Ivari Padari, Arthur Ruusmaa, Enn Tupi, Siiri Toomiku, Heiki Kelbi ja Triinu Ojariga. Lugusid läbi festivali 20 aastase ajaloo räägib Kandle kontserdisaalis avatud näitus, kus on nii varasemate festivalidega seotud pilte, jutte kui esemeid. Loe edasi: Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.

Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.

Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:

ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;

NOORED – vanuses kuni 20 aastat;

TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;

ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Kuni homseni, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.” Loe edasi: Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

logo Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu 2014 taunis ühehäälselt mis tahes tasandi finantsotsuseid, kus kärpeid tehakse laste arvelt.

Liidu president Loone Ots rõhutas: „Ühiskond on pidevas muutumises. Lastekaitse saab aina uusi, kiiret lahendust vajavaid väljakutseid. Eesti vajab uut lastekaitseseadust. Et seadus väärtustaks lapsi mitte ainult sõnades ja rakenduks edukalt, peavad lapse poolel olema ka kohaliku tasandi otsustajad. Omavalitsuste jõudlus lapsi ja peresid aidata peab veelgi paranema. Selleks tuleb kohalikul tasandil lastekaitsetöötajad juurde palgata. Koondada neid ei tohi, sest neid on väga vaja!“

Üldkogul osalenud sotsiaalminister Helmen Kütt kiitis MTÜ Lastekaitse Liitu laia ühiskondliku kandepinnaga süsteemse töö eest. Ta rõhutas, et tark omavalitsus kuulab ja kaasab alati kolmandat sektorit. Kõik algab inimestest endist ja nende suhtumisest lapsesse.

Üldkogu võttis kokku 2013. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel.

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kuni 5. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru hinnangul on Eestis palju erilisi inimesi ja organisatsioone, kes teevad laste heaks rohkem, kui neilt oodatakse. „Laste heaks tegutsevate inimeste tegevusel on oluline mõju kogu ühiskonnale, kuid liiga tihti jääb nende inimeste pühendumus ja oluline panus silma vaid teistele sama valdkonna inimestele. Tunnustades pühendunud tegutsemist laste ja perede heaolu nimel tahame konkreetsete lugude kaudu nende inimeste panust ühiskonnas laiemalt tutvustada ja seda esile tõsta. Samuti tahame tunnustada tublisid lapsi ja peresid, kes on aidanud teisi või on muul põhjusel teistele eeskujuks,“ selgitas Andres Aru.

Kandidaatidena, kes laste heaolusse panustajatena väärivad esiletõstmist, võib üles seada nii häid inimesi (sh lapsi) kui organisatsioone (nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist). Ettepanekuid, keda tunnustada, võivad samuti teha kõik – nii eraisikud kui organisatsioonid.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täitataotlusvorm. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei.

Parimad lasteraamatud on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba viiendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.

Selle aasta parimad lasteraamatud leiad siit!

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.

Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt „Hea lasteraamatu“ nimistusse on vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“

Loe edasi: Parimad lasteraamatud on selgunud!

Algas aasta linnu joonistusvõistlus

2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.

Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.

Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

14.–23. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, ekskursioonid, harivad kohtumised ja huvitavad õpitoad. Koolivaheaja tippsündmusteks on IT-öö Kopli noortekeskuses ja rahvusvaheline trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses.

Igal päeval pakuvad noortekeskused võimalust osaleda erinevates meisterdamis- ja kunstiprogrammides ning spordivõistlustel. Koolivaheaja nädalat rikastavad erinevate asutuste külastused ja kohtumised huvitavate inimestega ning lõbusad linnalaagrid Haabersti noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses.

Kopli noortekeskuses algab koolivaheag IT-ööga 14. märtsi õhtul. Kogu vaheaja nädalal saavad arvutimängu huvilised osaleda ´Dota 2` võistlusel, kus noored saavad omavahel suheldes keelepraktika eesti ja vene keeles. Samuti saab kuulata subkultuuri loengut reggaest ja rastafarist, osaleda noorte korraldatud võistlustel ning harjutada maalimist ja tarbekunsti tegemist. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

Praxis: Lapsepuhkuse ajal peaks säilima võimalus osakoormusega töötamiseks

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Isade osalus vanemahüvitise saajate hulgas on olnud stabiilselt madal, jäädes vaid 6% kanti, seisab Praxise kodulehel.

Analüüsis tõdetakse, et Eesti praeguses vanemapuhkuste süsteemis on mitmeid häid külgi, näiteks on meil helde vanemahüvitis ja pikk hüvitise periood. Samas on süsteem suhteliselt jäik, ega võimalda töö- ja pereelu väga hästi ühitada.

„Eestis on väikeste laste emade hõivemäär madal ja isade hoolitsejaroll tagasihoidlik,“ selgitab olukorda analüüsi üks autor Helen Biin Praxisest. Analüütiku sõnul on alust eeldada, et Euroopa Liidu suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on otseselt seotud traditsioonilise rollikäsitlusega nii tööandjate kui ka töötajate endi seas.

Hetkel puudub regulatsioonis element, mis motiveeriks mehi enam väikelastega pere juures kodus olema. Statistika kohaselt moodustavad vanemahüvitise saajatest isad vaid ligi 6%, lapsehoolduspuhkusele jääjatest on isasid 7% ja lapse haiguse korral võtavad hoolduslehe enamasti emad.

„Leidsime töös, et vanemapuhkuse võtmise paindlikumaks muutmiseks võiks soovijatel olla võimalik viibida lapsehoolduspuhkusel ka osaajaliselt ning jätkata osalise koormusega töötamist,“ märkis Biin.

Näiteks võiks olla võimalik hüvitatavaid lapsehoolduspuhkuse päevi nii-öelda välja võtta kogu lapsehoolduspuhkuse kestel ehk kolme aasta vältel, mitte ainult kuni lapse pooleteist-aastaseks saamiseni. „Ilmselt tervitaks arvestatav hulk peredest ka lahendust, kus mõlemad vanemad saavad samaaegselt kasutada osalist puhkust või töövabastust ning sellisel juhul on emal ja isal võimalik laste eest hoolitsemist omavahel jagada ning mõlemad säilitavad samal ajal sideme töökohaga,“ selgitas analüütik. Loe edasi: Praxis: Lapsepuhkuse ajal peaks säilima võimalus osakoormusega töötamiseks

Kust tulevad äpid?

“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto

Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.

Kadi Hainas

Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.

Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.

Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.

Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada. Loe edasi: Kust tulevad äpid?

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.

Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.

Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Loe edasi: Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Tallinnas tuleb keeleõppe arendamise teemaline konverents

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub huvilisi 5. märtsil Tallinna Tehnikaülikoli Tudengimajja eesti keele õppe arendamise teemalisele tasuta konverentsile.

Konverents keskendub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toimunud tegevuste kokkuvõtete tutvustamisele. Ühtlasi jagatakse infot käesoleval aastal korraldavate tegevuste kohta. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium järgneva programmiperioodi tegevusi ja eesmärke.

“2014. aastal on ESFi-i toel tulemas mitmeid kutseharidussüsteemile suunatud tegevusi nagu näiteks kutseõppurite täiendav eesti keele õpe, kus õppevorm ja viis valitakse õppeasutuste endi ettepanekuid silmas pidades ning kus individuaalne lähenemine õppijale on võimalikult suur,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul on tänavu tulemas veel ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitused, stažeerimine ja nõustamissüsteemi arendamine ning populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamine.

Oma kogemusi eesti keele õppimise kohta jagavad programmi erinevates tegevustes osalenud inimesed.

Tasuta konveretsil osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida hiljemalt 27. veebruaril SIIN! Samalt veebiaadressilt saab lisainfot ka transpordi korralduse ning programmi kohta. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel.

MISA andis eesti keele õppimiseks välja uusi õppematerjale

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis pedagoogilis-psühholoogiline õppematerjal ja tehnikaalane eesti keele kursus.

“Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga” (koostajad Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver) on mõeldud õpetajakoolituse erialade eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ja õppimiseks. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes kasutatavatest erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning iga peatüki lõpus on erinevad ülesanded koos vastustega.

“Õppematerjal on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli Narva Kolledži õpetajakoolituse erialade esimese kursuse üliõpilastele. Täpsemalt tulevastele klassiõpetajatele, kes hakkavad õpetama mitmekeelses koolis või lasteasutuses ja ka humanitaataineid andvatele tulevastele pedagoogidele, kelle klassis on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. Materjali saab tasuta alla laadida MISA veebiraamatukogust ning portaalist kutsekeel.ee.

Lisaks valmis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tootmise automatiseerimise, kütuste tehnoloogia ja rakendusinfotehnoloogia erialade üliõpilastele Moodle keskkonnas loodud tehnikaalane eesti keele veebikursus. Kursuse
“Tehnikaalane eesti keel” peamised teemad on matemaatika ja füüsika terminoloogia ning leiutised ja innovatsioon. Veebikursus sisaldab lugemis-, kuulamis- ja videoülesandeid ning teste, mille abil saavad üliõpilased arendada eestikeelsete tekstide mõistmise ja akadeemilises stiilis kirjutamise oskust ning suudavad paremini osaleda tehnikateemalistes vestlustes. Tehnikaalane eesti keele kursus on huvilistele kättesaadav õpikeskkonna Moodle veebilehelt.

Õppematerjal ja veebikursus valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel tegevuse “Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames. Programmi tegevuse vältel valmis kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seitse e-õppekursust ning kolm õppematerjali. Eesti keele täiendava kursuse läbisid kolme aasta vältel kokku 525 kõrgkoolide õppurit.

Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Eelmisel nädalal teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid esimestest CryptoLockeri juhtumitest Eestis, seisab pressiteates. See pahavara muudab andmed loetamatuks ning lahtikrüpteerimise eest nõutakse bitimünte, raha MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu.

Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui need on eelnevalt varundatud. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab teha andmetest regulaarselt varukoopia, sest see kaitseb andmeid mitmesuguste intsidentide ebameeldivate tagajärgede eest. Loe edasi: Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Tartu loodusmajas toimub loodushommik

Tartu loodusmajas toimub laupäeval, 1. veebruaril algusega kell 10 ja 12 järjekordne väikelaste (4-8 aastased) loodushommik. Seekord kohtume kodudes laialt levinud lemmiklooma – meriseaga. Meisterdame

taaskasutatud materjalidest ning tutvume eesti rahvatraditsioonides oluliste talvetoimetuste ja -toitudega.

NB! Loodushommikule on vajalik eelnev registreerumine telefonil telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

Hind 4 € lapse kohta, vanemad tasuta.

Väikelaste loodushommikute sarja toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

„MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm.

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Loe edasi: Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.

Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

16.-20. juulini toimub XX Võru Folkloorifestival, mis sel korral kannab nime „Lugu“. Loe edasi: XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis