Maris Lestberg

Põllumajandusministeerium soovib vorstitoodetele kõrgema lihasisalduse märki

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti tutvustas tänasel lihafoorumil ettevõtjatele ministeeriumi ettepanekut luua vorstitoodetele vähemalt 60-protsendist lihasisaldust näitav märk.

„Lihatoodete klassifitseerimine on üks võimalusi, mis lihtsustab märgatavalt tarbijate valikut ning annab samas tootjale hea müügiargumendi,“ ütles Lemetti. „Toidumärgistus on tarbijale pigem keeruline, mistõttu näeme, et kõrgema lihasisalduse märgi loomine suurendaks arusaadavust ja lihtsustaks ostuotsuse tegemist.“

Põllumajandusministeeriumi ettepanek on luua üheselt arusaadav märk, mille võib kanda keeduvorstide, viinerite ja sardellide pakendile, kui toote lihasisaldus on vähemalt 60% ja toode ei sisalda lihamassi. Märgistuse kasutamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik.

Esialgse ideega vorstitoodete klassifikatsiooni loomiseks pöördusid põllumajandusministeeriumisse juba 2011. aastal Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased, kes märkisid, et erinevate keeduvorstide ja viinerite lihasisalduse erinevused on väga suured, põhjustades sellega tarbijas segadust. Ideele on oma toetust avaldanud Tervise Arengu Instituut ja Tarbijakaitseamet.

Vorstitoodete lihasisalduse märgi ettepanek tehakse nädala jooksul kättesaadavaks ka põllumajandusministeeriumi veebilehel ning kuu aja jooksul alates lihafoorumist on ettevõtjatel palutud anda oma tagasiside, millele järgnevad arutelud.

Saaremaa Miniteaduspäevadele kogunevad teadushuvilised Eesti noored

Koolinoortele mõeldud teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub kuuendat korda 30. novembrist 2. detsembrini Kuressaares, kuhu tuleb kohale ligi 60 õpilast ja 19 juhendajat üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema ning tehtut teistega jagada.

Saaremaa Miniteaduspäevadele tulevad kokku 6.-12. klasside õpilased, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja soovivad seda teistele tutvustada. „Tore, et Eestis leidub jätkuvalt õpilasi, kes tegelevad teadustööga. Ilmselt uue õppekava käivitumisest tingituna on huvi konverentsil osaleda kasvanud. Ette on valmistatud 35 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse Eestis pesitsevaid linde, linnaõhu saastet, elektrivoolu tekitamist puuviljade abil, une tähtsust, üksikvanemlust ja Lõuna-Korea koole,“ rääkis Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater.

Noori juhendavad koha peal juba kogenud teadlased, sh. Tartu Ülikooli Arendusprorektor Erik Puura, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Botaanika õppetooli doktorant Liina Saar ja sama instituudi Loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar.

Osalevad koolid: Aste Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Suure-Jaani Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tartu Descartes’i Lütseum, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kivilinna gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium.

Miniteaduspäevade koduleht!

Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Kodanikupäeval, 26. novembril Karksi-Nuias Karksi valla kultuurikeskuse saalis peetud kodanikupäeva konverentsist võttis osa üle saja huvilise.

Esmaspäeva keskpäeval alanud konverentsi avas Karksi-Nuia lasteaia mudilaste meeleolukas esinemine, millele järgnesid avasõnad korraldajatelt ning tervitused. Seejärel rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu külaliikumise osast maapiirkonna arendamisel.

Pärast väikest kohvi- ja suupistepausi mõtiskles Karksi vallas Tuhalaane külas elav laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse ning inimesele oluliste asjade teemal.

Viimasena astus konverentsil üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm. Tema rääkis tänavusest Euroopa aastast, mis on kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, ning oma tegevusest kõnealuse teemaaasta hea tahte saadikuna. Samuti vastas ta huviliste arvukatele küsimustele.

Loe edasi: Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Kauksi Ülle ja Contra tutvustavad Võrus oma uusi raamatuid

Olete oodatud Kauksi Ülle ja Contra uute raamatute esilustele Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis 5. detsembril kell 12.

Kauksi Ülle
Valit luulõq kõvvu kaasi vaihel ja vahtsõ mõttõmustriq

Contra esitleb Võrus oma uut luulekogu “Urvaplaaster”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa Keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval 6. detsembril kell 16.00. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra senises kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus “Urvaplaaster” on erinevaid tundeid — armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti Kultuurkapital. Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist.

Rakvere linnapea tänas kodanikupäeval Rakvere doonoreid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustas kodanikupäeval linnavalitsuses Rakvere kahtekümmet linnakodanikku ja kahte peret, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid.

Toomas Vareki sõnul sobib tänavuse kodanikupäeva moto „Väärikalt läbi elu” hästi iseloomustama Rakvere linnadoonoreid. „Me võime tunda heameelt ja uhkust oma linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid,” ütles Rakvere linnapea Toomas Varek. Toomas Vareki sõnul on doonoripäevad Rakvere rahvamajas või keskväljakul doonortelkides olnud Rakveres alati oodatud sündmuseks. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga.

Ühises kohvilauas vesteldi linnas toimuvate arengute üle ning tehti kodanikupäeva meenutuseks ühispilt.

Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. „Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd ja verekomponente 300 liitri jagu,” lausus Toomas Varek.

Eesti vihjeliin sai rahvusvahelise tunnustuse

Möödunud nädalal toimus Amsterdamis eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni INHOPE aastakonverents, kus tunnustati Eesti vihjeliini www.vihjeliin.ee tööd laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis. Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist
kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee.

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste
seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses
Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo: Malle Hallimäe, projekti ” Targalt internetis” ja Vihjeliini projektijuht, MTÜ Lastekaitse Liit, tel 631 1128, malle@lastekaitseliit.ee

Reval Shipbuilding OÜ alustab Prangli parvlaeva ehitamist

Loksa laevatehases pannakse nädala lõpus kiil Reval Shipbuilding OÜ poolt ehitatavale uuele Prangliga ühendust pidavale reisiparvlaevale. Laeva ehitamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Jääklassi teraskorpusega reisiparvlaev on ette nähtud mandri ja Prangli saare vahel aastaringseks ühenduse pidamiseks.

„Laev on võimeline liikuma purustatud jääs ning läbima kuni 20 cm paksust silejääd. Laev on projekteeritud sellisena, et ta sobib ka ühenduse pidamiseks Aegna ja Naissaarega,“ ütles Reval Shipbuilding OÜ tegevdirektor Sergei Netšajev.

Laeva ehitamine maksab 2,98 miljonit eurot ning ehitamist rahastab käendusega KredEx.

„Meil on hea meel osaleda projektis, mis võimaldab Reval Shipbuildingul ehitada uue laeva ning toetada seeläbi ettevõtte kasvu,“ ütles KredExi juht Andrus Treier.

Ehitatava laeva salongis on 42 ning avatud silla päikesetekil 32 kohta, laevapere on kolmeliikmeline. Avatud peatekil on koht ühele autole pikkusega kuni 8 m või kahele sõiduautole. Aluse maksimaalne pikkus on 24,6 meetrit ning laius 6 meetrit.

Laev valmib 2014. aasta märtsiks.

Prangli reisiparvlaev tellitakse projekti “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine” raames ja projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Prangli_reisiparvlaev_271112 — Prangli reisiparvlaev

Laeva põhiandmed:
Üldpikkus: 24.6 m
Laius: 6.0 m
Süvis: 1.9 m
Veeväljasurve: 149 t
Maksimaalne kiirus: 12 sõlme
Autoteki max kandejõud: 10t

Lisainfo: Tarmo Seliste, KredEx kommunikatsioonispetsialist, tel 667 4116

Meeri küla kutsub detsembrikuus huvitavatele kohtumistele

Fotol: Malle Pärn. *Allikas: Postimees, Lauri Kulpsoo*

Tartumaal Nõo vallas asuv Meeri Küla Arendamise Selts on nõuks võtnud advendiajal kutsuda põnevaid inimesi meiega oma mõtteid jagama.

Laupäeval, 8. detsembril 2012 algusega kell 14 toimub Meeri Seltsimajas kena pärastlõunane kohtumine tunnustatud näitleja ja Avinurme Suveteatri juhi Malle Pärnaga. Üles astub Nõo kiriku meesansambel ning pärastlõuna lõpetab Meeri Küla naisansambel “Elurõõm”.

Osavõtt on tasuta ja kõik huvilised lähemalt ning kaugemalt on väga oodatud.

Meeri Seltsimaja asub Nõo vallas, Meeri külas, veidi enne Meeri mõisat.

Lisainfot: Marju Domaskina, telefon +372 5344 3580 või Malle Roomet +372 552 1988.

Vanemuises esietendub “Õhtu Straussiga”

ÕHTU STRAUSSIGA

Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.

Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.

Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.

Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.

Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.

Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.

Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343, avemarleen@vanemuine.ee

Täna õhtul on taas eetris Rõuge TV uudiste otsesaade

Aeg jälle arvutimonitore poleerima hakata! Rõuge TV järgmine uudiste otsesaade läheb eetrisse teisipäeval, 27. novembril kell 19.00. Seekord tulevad pildi edastamisel appi head sõbrad TTÜ filmiklubist, kes vahendavad otsepilti lingil.

Räägime värskest Rõuge valla kodukohakampaaniast “Mulle meeldib Rõuges!”. Teeme tutvust Sännas resideeruva portugallannast vabatahtliku Mariaga. Külastasimenoortekeskuses toimunud perepäeva. Ajame juttu valla piirkonnapolitseiniku Peeter Piirmanniga. Lisaks muud kohalikud teated ja uudised.

Stuudiokülaliseks on seekord Võrumaa aasta isa 2012 Aigar Piho.

Stuudiomängus läheb aktiivsete saate vaatajate vahel loosi magus kringel Rõuge Pagarilt.

Saatejuhid on Katri Kõva, Liivika Koobakene ja Jaanus Mark.

Seega, poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!

Eelmine oktoobrikuus eetris olnud otsesaade on järelvaadatav siin.

Otseülekanne
Facebooki kanal
Youtube’i kanal

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid
23.11 19:00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
30.11 19:00 Tallinna Linnateater Hobuveski
07.12 19:00 Tartu Athena Keskus

Piletid:
5 € – tavahind
3.50 € – hind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele
10 € – hind sisaldab kontserdipiletit ja cd-plaati (plaadi saab kätte kontseridpaigast)

Anu laulud on sillaks siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel, milles on juttu hingedest ja unenägudest aga ka kodust, armastusest ja hoolimisest. Nendes on nägemused regilauludest, muinaslood lapsepõlvest ja pildid põhjamaise looduse kargest ilust.

Talvisel pööripäeval on päike neli päeva oma pesas ja on aasta kõige pimedam aeg. Päikeselodjad on jõudnud kaldasse – täie lasti ja küllusega. Üks aga, kõige viimane ja ilma mastita, on täidetud tasase teadmise ja mullaga. Seal lodjamees kasvatab lilli. Kollastes õites ja koidukumas ta purjetab ära siit – teises suunas…

Varasemalt kaks plaati: „Tähetüdär” (2003) ja „Engi aig” (2006) väljaandnud Mulgimaa laulik on võtnud südameeasjaks omakeelse muusika loomise ning inimesteni viimise.

Soovin, et imeilus mulgi keel kõlaks lisaks lugudele ka lauludes, et see ärkaks rohkem elule, mitte ei jääks pelgalt sõnaraamatutesse ja aabitsatesse. Loodan, et ka minu tulevaselt plaadilt jääb midagi rahva südamesse helisema.

Üles astuvad:
Anu Taul – laul, kitarr, viled, torupill
Triinu Taul – laul, viled, parmupill
Tarmo Noormaa – 2-realine lõõts
Andre Maaker – kitarrid
Taavet Niller – kontrabass
Cätlin Jaago – põikiflööt (ainult Viljandis)

Spordiloengusari “Treenime mõistusega”

Uue kontserdisarja HELIjaKEEL avakontsert

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2012/2013 algab Muusikasõprade Seltsi uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks on Eesti kultuuriruumis erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad. Sari algab novembris Doris ja Hillar Kareva loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Maarja Kangro luule ja Raimo Kangro muusika, kolmandal kontserdil märtsis kõlab Peeter Volkonski ja Andrei Volkonski looming ning sari lõpeb maikuus Märt-Matis Lille ja Jaan Kaplinski teostega.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad autorid ise. Sari toimub koostöös Tartu kirjandusfestivaliga „Prima Vista“. Sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi.

DORIS JA HILLAR KAREVA

Pühapäeval, 18. novembril 2012, kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas

Esmaspäeval, 19. novembril 2012, kell 19:00 Hopneri majas

Kristina Kriit (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ivar Tillemann (trompet), Madis Metsamart (vibrafon, ksülofon), Diana Liiv (klaver), Doris Kareva (sõna)

Kava:
Doris Kareva: Harmoonia tund, valik luulet

Hillar Kareva: Kontsertpala trompetile ja klaverile; “Neli tuult” viiulile ja klaverile (1. Põhjatuul, 2. Läänetuul, 3. Idatuul, 4. Lõunatuul); Sonaat klarnetile ja klaverile; “Lamento” trompetile; “Neli Gemmi” ksülofonile, vibrafonile ja klaverile (1. Oonüks, 2. Jaspis, 3. Ahhaat, 4. Krüsopraas)

Doris Kareva on helilooja Hillar Kareva tütar. Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal, töötanud 1979. aastast ajalehes Sirp ja UNESCO peasekretärina aastatel 1992-2008. Avaldanud luulet, esseid ja lühiproosat, tõlkeid maailmakirjandusest, pälvinud kaks riiklikku ja mitu kirjanduspreemiat, ka Valgetähe ordeni. Tema loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Alates 2011. aastast on ta taas ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Hillar Kareva mahuka loomingu hulgas moodustab olulise osa kammermuusika – ka on ta kirjutanud kvaliteetseid ja läbikomponeeritud sonaate just pillidele, kel muidu repertuaari veidi napib. Kareva helikeel on heakõlaline ja rütmikas, ootamatute pööretega, siin leidub romantilist hingust ja põhjamaist kargust. Teemad lähtuvad sageli antiikmütoloogia ainestikust. Oma muusikuteed alustas Hillar Kareva viiuliõpingutega Herbert Laane käe all ja lõpetas Tallinna konservatooriumi 1956. aastal kompositsiooni erialal prof Eugen Kapi klassis. Ta oli tuntud ka kontrabassimängijana, osales nt Uno Naissoo ansamblites Swing Club ja Stuudio 8. Pikka aega tegutses ta muusikateooria õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 2003. aastal algatati Tallinna Muusikaakadeemias rahvusvaheline Kareva-nimeline saksofoni- ja trompetimängijate võistlus.

Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid

13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.

Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530

Von Krahli etendus „Kaks tilli ja apelsin”

27. novembril 2012 kell 19.00 Võru Kandles Von Krahli teatri etendus “Kaks tilli ja apelsin”.

Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.
Armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.

Kas naerda saab – JAH
Kas nutta saab – VÕIB-OLLA
Kas igav hakkab – EI*

Lavastajad: *Kait Kall* ja *Madis Mäeorg*
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus

Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük: Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sibul, Vaigla ja Rull annavad Haanjas kontserdi

Suurepärast jazzmuusikat saab kuulata detsembrikuu esimesel päeval Võrumaal Haanja rahvamajas, kus üles astuvad Riho Sibul, Raul Vaigla ja Toomas Rull.

Ole kohal:

Haanjas, 1. detsembril algusega kell 19.
Piletite hinnad: õpilane 2 €, täiskasvanu 4 €, perepilet 6 €.

Sama seltskonna kontserte saab kuulama minna veel:

6. detsembril kell 19 Otepää Kultuurikeskuses
12. detsembril kell 19 Rahvusooper Estonia Talveaias
13. detsembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas

Piletite hinnad: 9 € ja 12 €

Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal

Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.

„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.

Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.

Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee

Haanjas tuleb taas filmiöö HÖÖÖ

Varasemalt tuntust kogunud Haani Ökofilmide ÖÖ leiab sel aastal aset uue nime all – Haani filmiööö. Näha saab kolme erineva riigi filmi.

Reedel, 23. novembril algusega kell 18 on plaanis vaadata Prantsusmaa filmi “Armasta mind”, Saksamaa filmi “Regilaul” ja Eesti filmi “Seenelkäik”.

Enne, pärast ja vahepeal räägitakse maailma asjadest ning nauditakse ühislauale toodud maitseelamusi!

Toetab: Lektoorium

Laupäeval on Ruusmäel seikluslik isadepäev

Laupäeval, 10. novembril 2012 algusega kell 12 oodatakse kõiki kogu perega Ruusmäele Rogosi mõisasse seikluslikule isadepäevale.

Kell 12 toimub avalöök rahvamajas, sõnavõtud ja esinevad perekonna kõige pisemad liikmed.

Seejärel ootavad ees põnevad tegevused Rogosi mõisa pargis. Tegevusi võtavad eest Kaitseliidu Võrumaa Maleva naised. Riietuda tuleks vastavalt ilmale!

Kosutust saab kuumast teest ja pirukatest!

Sündmus tasuta!

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Loe edasi: Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Noortefoorum kutsub üles koos Viljandimaad kujundama

Neljapäeval, 8. novembril kell 13 algab Viljandis Sakala keskuses noortefoorum “Koos kujundame Viljandimaad”, kuhu on osalema oodatud maakonna noored ja otsustajad.

Korraldajate teatel on Viljandimaa noortefoorumi kavas osaluskohvik, kus arutletakse üheskoos noori puudutavate teemade ja küsimuste üle. Üles astuvad külalised Lauri Pedaja ja Hardo Aasmäe. Muusikalisi vahepalu pakuvad Maria Gertsjak ja Ainar Toit ning ansambel Saphran.

Õhtusel tunnustusüritusel tänavad Viljandi maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajad tublisid noorsoovaldkonda panustajaid, andes kätte tänavused maakonna noorsootöö preemiad. Kandidaate sai tänavu esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö; aasta tegu ja aasta noor.

Tutvu foorumiga!

Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises

Pildil: Mikrofoniga Viljandi maavanem Lembit Kruuse, keskel SA Viljandi Haigla juht Priit Tampere ja Viljandi linnapea Loit Kivistik konverentsi “Märka mind!” avamisel

Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.

Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.

“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.

Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?

Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.

Naiskodukaitse Viru ringkond tähistab juubelit

Naiskodukaitsjad – naised vanuses alates 15. eluaastast, täis tegutsemistahet ning kodumaa-armastust. Üle Eesti koondab Naiskodukaitse ligi 1800 naist.

Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.

Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“

„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.

„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.

Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.

Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi