Autor: Maris Lestberg

Ööbikuoru villa kohvik on avatud

Alates 1. juunist on avatud Ööbikuoru villa kohvik Andreas, mis pakub teile menüüd, mille koostamisel on inspiratsiooni saadud Võrumaa toidukultuurist, tänapäevastest trendidest ning aastaaegade vaheldumisest.

Kohvik Andreas on avatud:
Esmaspäevast laupäevani kell 13-21
Pühapäeval kell 13-18
Igal lõunal päevapakkumine!

Ööbikuoru Villa lisateenused:
Soolakamber, massaaž, vesijalgratta laenutus, kummipaadi laenutus, kanuu laenutus, jalgratta laenutus, kalastusvahendite laenutus, batuudi rent.

Tel: 509 9666, villa@villa.ee, www.villa.ee

Suur rattanädalavahetus tõi Klubi Tartu Maraton üritustele kokku üle 7600 ratturi

SEB 32nd Tartu Rattaralli. Foto: Karli Saul

Estonian Cycling Weekend, mis koondab enda alla SEB 32. Tartu Rattaralli üritused ning Tour of Estonia tõi kokku enam rattureid kui varasemalt – kokku ületas esialgsetel andmetel rattanädalavahetusel finišijoone 7673 ratturit.

Eile toimunud SEB 32. Tartu Rattarallil sõideti 135 ja 65 km distantsid, kokku ületas eile finišijoone 3945 ratturit. Päev varem toimusid SEB 32. Tartu Rattaralli lastesõidud, kus osales kokku rekordilised 3604 last – sellist arvu ei ole Klubi Tartu Maraton lasteüritustel varasemalt nähtud.

SEB 32. Tartu Rattaralli parimaks klubiks tunnistati Hawaii Express, edukaima firma karika viis endaga Eesti Post.

Kokku oli SEB 32. Tartu Rattarallil esindatud ligi 30 riigi esindajad, nende seas ka Tour of Estonial osalenud profiratturid.

UCI esimese kategooria mitmepäevasõit Tour of Estonia tõi kokku 124 profiratturit 17st meeskonnast. Selle aasta meeskondade tase oli ühtlaselt tugev, kontinentaalmeeskonnad näitasid, et saavad ka pro-kontinetaalmeeskondadele vastu. Ajaloolise võidu, esimese Tour of Estonia võitis Gert Jõeäär, kes tuuri ajal võistles Eesti Rahvusmeeskonnas.

Võistluste direktor Indrek Kelk võtab nädalavahetuse kokku: “Tour of Estonia ellukutsumise eesmärk sai täidetud – tõmmata tähelepanu rattaspordile ja seda eelkõige harrastustasandil. Vaadates meediakajastusi ja asjaolu, et suurem osa profimeeskondadest startis koos harrastajatega rattarallil – isegi Androni Giocattoli – Venezuela pro-kontinentaalmeeskond, kelle ajakava ei lubanud tervet sõitu kaasa teha, läksid rattarallil starti, et asuda teele üheskoos tuhandete rahvasportlastega. Selles valguses oli esimene Tour of Estonia tõesti edukas ning täitis oma eesmärki. Loodan, et see pani aluse ja vundamendi ilusa ja uhke traditsiooni sünnile, mis omakorda viib rattaspordi armastuse veelgi suuremate ringkondadeni.”

Estonian Cycling Weekend algas profiratturite võidusõitudega – 30. maist 1. juunini toimus Tour of Estonia, mis viis ratturid Viimsisse, Tallinna vanalinna, stardiga Jürist Tallinnast Tartusse, tuuri lõpetas Tartu Grand Prix. Lastesõidud toimusid 1. juunil vahetult enne Tartu Grand Prix starti, rattanädalavahetuse kulminatsiooniks oli 2. juunil toimunud SEB 32. Tartu Rattaralli.

Fotod suurest rattanädalavahetusest leiab galeriidest:

Tour of Estonia 2013

SEB 32. Tartu Rattaralli

Algas registreerimine III Haanjamaa suitsusauna nädalale

Suvi läheneb ja III Haanimaa suidsusanna nätäl samuti!
Ootame teid Haanjamaale 1.-4. augustini!

Neljapäev, 1. august
Kell 10 algab 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus. Eelregistreerimine VAJALIK!
Kell 12 saunateemaline pärimusmeditsiini õpituba Irje Karjuse (Metsamoori) juhendamisel Mooska talus. Eelregistreerimine VAJALIK!

Reede, 2. august
Jätkub 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus.
Kell 14 algab 2-3 tunnine ringkäik kohalikesse suitsusaunadesse eesmärgiga tutvuda erinevat tüüpi saunadega. Ringkäiku viib läbi kohalik Haanimees Silver Näkk.
Kell 19 toimub juhtmevaba muusika ja tantsuõhtu Plaani Karjamõisas.

Laupäev, 3. august – suitsusaunapäev
Osalemine etteregistreerimisel, kohtade arv piiratud.

Pühapäev, 4. august
Kell 11-15 ootame kõiki Haani naiste ja meeste Suvetarre Suurel Munamäel.
Suure Munamäe tornis on avatud kohalike suitsusaunade teemaline näitus.

Pikemalt saab sündmuse kohta lugeda programmi leheküljelt!

Iisaku külalaada ajal tormavad piirkonnas ringi Xdreamil osalejad

Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata:

  • toidukaubad, taimed, istikud, käsitöö ja tarbeesemed,
  • laval astuvad üles kohalikud ja külalistaidlejad,
  • lastega tegutsevad Vello Vaheri tsirkuse- ja trikikooli õpetajad,
  • huvitegevused nii suurtele kui väikestele,
  • töötavad täika- ja kohvipood,
  • loterii, kus iga loos võidab,
  • laadatralli juhib päevajuht Heinar,
  • algusega kell 14 lõunaregiooni tantsupäev laadaplatsil.

Korraldaja: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Muuseum, Iisaku Elamumajandus, kohalikud ettevõtjad

Ootame ka tänavu annetusi õnneloosi ja täika korraldamiseks. Täikakauba võib enne laata tuua muuseumisse, loterii pannakse kokku raamatukogus. Sissepääs laadaplatsile 1 €.

9. juunil toimub läheduses ka Ace Xdreami Iisaku osavõistlus, millele saab pilgu peale heita ning osalejad saavad tulla kohale kogu perega, et teised saaks samal ajal laadal aega veeta! Xdreami kohta lähemalt!

Kohtume Iisakus!

Lilleoru avatud keskuses toimub avatud uste päev

Lilleoru avatud uste päev toimub laupäeval, 1. juunil 2013 – esimese 20 aasta lõpus ja uue AVATUD keskuse alguses. Tule tutvu, omanda häid asju, osale õpitubades ja kahel ekskursioonil, istuta väeringi puu, kuula muusikat ning tunne ennast mõnusalt!

Õhtu lõpetab toetuskontsert uue hoone heaks. Kaushalya, Aleksander ja Paavo retromantilist helikeelt esindavast ansamblist Jagaspace täidavad ruumi põhjamaise selguse ja sooja idamaise hõnguga. Spontaanset tantsu veavad eest Aigi Vahing ja Kristina Paskevicius, lauluväge võimendab Lilleoru koor “Om nagu om”.

Avatud uste päev on tasuta. Õhtuse toetuskontserdi soovituslik annetus: 10 eurot.

Loe edasi: Lilleoru avatud keskuses toimub avatud uste päev

Koit Toome akustiline vabaõhukontsert „Sellest saab meie suvi“ Plaani Karjamõisa hoovis

Plaani karjamõis esitleb:

Suvi algab Plaani Karjamõisa hoovis. Pühapäeval 9. juunil 2013 astub üles armastatud hurmur Koit Toome. Eesti publikut juba üle 15 aasta hullutanud Koit Toome annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad läbi aegade. Kitarril saadab Jorma Puusaag. Kontserdi juhatab sisse 2012. aasta superstaarisaatest tuttav Getter Pärle Tartust.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise ainulaadsete muusikaelamuste nautimiseks.

Võta kaasa istumiseks tekk ja soovi korral piknikukorv. Avatud on ka kohvik.

Kontsert toimub Plaani karjamõisa hoovis Plaani külas Haanja vallas Võrumaal. Plaani kiriku juurest juhatavad kontserdipaika viidad.

Info Facebookist ja Plaani karjamõisa kodulehelt!

Piletid Piletilevist!

Waldorf Nukukursus Rosmal

Vaata suuremalt!14.-16. juunil 2013 toimub Põlvamaal Rosmal Waldorf Nukukursus. Nukud valmivad kogenud nukumeistrite juhendamisel läbinisti naturaalsetest materjalidest.
TÖÖTOAD:

  • Nukumaja nukud (5-17 cm), juh. Maaja Kalle.
  • Liikuvate jäsemetega nukk (24 cm), juh. Laivi Raamat-Boeke, Ingrid Mets.
  • Klassikaline Waldorf nukk (40 cm), Liina Lagle, Külli Saul.
  • Unenukk (30-35 cm), Raina Vangonen, Kersti Sepik.

Õmblemise vahepeal saab end liigutada koos eurütmisti Ritsaart Boekega.
Kohapeal toimub toitlustamine. Võimalik ööbida lasteaias, koolis, telkimisvõimalus. Kaasa magamiskott

Kursuse maksumus: 10 eurot + toitlustasu (täiskasvanu 15, laps 10).
NB! Registreeru kohe, kohtade arv on piiratud! Registreerimine! Registreerimisel märgi töötuba.
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Homme esietendub Rakvere Teatri suvelavastus “Leping”

Osades Volli Käro ja Märt Avandi (Eesti Draamateater)

Reedel 24. mail esietendub Rakvere Teatri suvelavastus “Leping”, mis jutustab kahe mehe saatuslikust kohtumisest.

Hinnatud Poola näitekirjaniku Slawomir Mrožeki pineva loo üheks osaliseks on vana stiilipuhas, hästi sisseseatud maailmavaatega mees, kes on jäänud ühte vanasse hotelli kauemaks, kui planeeritud. Sealsamas hotellis kohtab ta noort arrogantset meest. Need mehed sõlmivad saatusliku lepingu.

“Lepingu” lavastajaks on Indrek Apinis ning terava tandemina astuvad üles Märt Avandi (Eesti Draamateater) ja Volli Käro. Selle lavastusega saab teoks nende ammune soov koos mängida, mis ei läinud täide sel ajal kui nad mõlemad veel Rakvere Teatris töötasid.

Suvelavastus tutvustab uue teatrisaalina Rakveres Pätsi pagaritööstuse pööningut, kus lisaks etendusele on kõigil võimalik nautida ka kohalikku toodangut.

“Lepingu” kunstnik on Eveli Varik ja muusikalise kujunduse on teinud Lauri Kaldoja.

Lisainfo!

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Pressiteatele on lisatud foto võitjatest. Vasakult: Kristo Jürisoo (II koht), Teet Adamberg (III koht), Reinard Kann (I koht) ja esireas Liina Eilmann (parim noor taluperenaine). Foto: Liina Liiv, SA Innove.

Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.

Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.

“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni Heateo jooksul koguti ühe tunniga 3803 eurot

Toetatav projekt: Liigesehaigete laste ravivesivõimlemine

Täna, 11. mail toimus SEB Tartu Jooksumaratoni raames esmakordselt Heateo jooks, kus koguti annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste vesiravivõimlemise toetuseks. Osalejapoolne annetus oli vähemalt 1 euro, millele ravimifirma Teva lisab omaltpoolt 5€ inimese kohta.

Kokku osales Heateo jooksul 577 inimest, mis teeb 577 eurot annetusi jooksjate poolt ning 2885 eurot Teva poolt. Lisaks tegid ürituse raames inimesed lisaannetusi 341 euro ulatuses. Ürituse tulemusel toetasid jooksusõbrad ja ravimifirma Teva reumahaigete laste vesivõimlemist kokku 3803 euroga.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu hinnangul läks tänane päev suurepäraselt ja Karu lubab järgmisel aastal kindlasti üritusega jätkata. “Täna nägime jooksurajal nii mehi kui naisi, lapsi, täiskasvanuid ja vanemaealisi, kes kõik tulid kokku selleks, et teha üks pisike heategu. Positiivne on ka see, et paljud, kes homme jooksumaratonile tulevad ei pidanud paljuks täna üks väike soojendusjooks teha.” Ürituse korralduse poole pealt lisab Karu: “Kui alustasime ürituse planeerimisega, siis lootsime, et rajale tuleb kuni 200 inimest. Tänane 577 osalejat on positiivne üllatus ja mul on hea meel, et ühes ravimifirmaga Teva sai igaühe panus veelgi suurema kaalu.”

Heateo jooksul annetusi kogunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson sõnab: “Reumahaigete laste liikuvusele on seatud mitmed piirangud ja seetõttu on ravi eesmärgil toimuv vesivõimlemine selleks ideaalne ja parim moodus. Meie fond on juba seitse aastat kogunud annetusi reumahaigete laste ravi toetamiseks ja et projekt saaks edukalt jätkuda, vajame lisaannetusi – Heateo jooksuga joosti kokku 8 kuu maksumus! Super suured tänud kõigile rahvasportlastele ja nende lähedastele, kes täna annetasid!”

Heateo jooks toimus ühel ajal SEB 31. Tartu Jooksumaratoni lasteüritustega, kus osales kokku 3114 last. Kokku jooksis täna Tähtvere Spordipargis 3691 jooksusõpra.

Heateo projektist lähemalt Lastefondi kodulehel!

Europe Direct´i teabekeskus sisustas Viljandi Jakobsoni koolis Euroopa päeva

Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus

9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.

Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.

Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.

Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.

1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.

Muuseumiöö Võrumaal

Muuseumiöö “ÖÖs on inimesi” 18. mai 2013. a programmid Võrumaal,

Kreutzwaldi muuseumi kava
18.00 ringkäik muuseumis.
19.30 “Udumäe kuningas” muuseumi aias (Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. kl).
20.30 ringkäik Kreutzwaldi elumajas, kohtumine majalistega.
21.30 lood lõkke ääres.
Lisainfo: http://www.lauluisa.ee/ 

Võrumaa muuseumi kava
18.00, 19.00, 20.00 rännak Võrumaa ajalukku kindralkuberner Browni juhtimisel.
18.00 – 20.00 nobenäppudel võimalus meisterdada.
Näitusel “Võrokesed molberti ees ja molberti taga”.
18.30 – 20.00 krokii ehk kiirjoonistamine, juhendab Piret Kullerkupp.
21.00 Kontsert – Anu Taul ja Ülemakstud Rentslihärrad.

Hea ilma korral toimub kontsert muuseumi esisel trepil.

Mõniste muuseumi kava
19.00 – 19.15 Lugusid Pümme-Katrõ elust.
19.15 – 20.00 Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed räägivad toimetulekust pimedana, õpetavad lugema pimekirja ja tutvustavad vaegnägijate abivahendeid.
20.00 – 23.00 Õpituba “Aga kui mina…” Kuidas valguseta hakkama saada? Nägijaid juhendavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed.
Ekspositsioon on sellel päeval kohandatud vaegnägijatele. Lisainfo: http://www.monistemuuseum.ee/ 

Tasuta bussiliin Võru linnast Mõniste muuseumisse!
Väljasõit Võru Katariina kiriku platsilt kell 18.00. Tagasisõit Kuutsilt kell 20.00.

Muuseumite väravad on avatud kella 23.00.
Muuseumiööl kõik sündmused tasuta!

MUUSEUMITES ALBAG SUVINE KÜLASTUSMÄNG!

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 21. maini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise koht leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel.

Ühistreening avas SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programmi

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni ühistreening 29. aprillil 2013 Elvas. Autor: Tarmo Haud

Eile, 29. aprillil kogunes ligi 300 spordisõpra, et ühiselt SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programm avatuks kuulutada. Ühistreeningul said osalejad jõudu proovida nii 16, 10 kui ka 5 km radadel. Samuti said korraldajad hea ülevaate raja olukorrast ning teadmise, millele on enne SEB 31. Tartu Jooksumaratoni põhipäeva rajahoolduses oluline tähelepanu pöörata.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu: “Ühistreening näitas, et rada on küll võrdlemisi hästi kuivanud, aga jooksumaratoni toimumiseks ei ole see tänasel päeval kindlasti veel valmis. Märjemaid kohti, mis on rajameistri kõrgendatud tähelepanu all, on rajal ca kolm ja need vajavad veel hakkepuidu ja kruusaga täitmist. Radadest rääkides valmistavad hetkel enam muret 11. mail toimuvate lastejooksude ja Heateo jooksu rajad, mille kulgemine sõltub Emajõest, mis hetkel veel taandumismärke ei ilmuta.”

Kuna kevadilmad on sellel aastal olnud väga heitlikud, siis valmistuvad korraldajad 12. maiks paralleelselt nii jahedaks kui väga soojaks ilmaks. Näiteks külma ilma puhul võib teeninduspunktidest leida tavapärasest enam sooju jooke, kuuma ilma puhul aga pakutakse osades teeninduspunktides veekäsnasid ning Elva jõele paigaldatakse ka veedušš, kus soovijatel on võimalik end jahutada.

SEB 31. Tartu Jooksumaraton toimub 12. mail. Võistlusdistantsi pikkuseks on 23 km, lühem distants viib osalejad 10 km pikkusele rajale.

Ühistreeningu galerii leiab siit!

Pärandiralli kutsub tuuritama mööda Hiiumaa põlistalusid

Foto: parandiaasta.ee

Pärandiralli neljas väljasõit sel reedel, 3. mail kutsub kultuuripärandi-huvilisi Hiiumaale. Reedene etapp on mitmes mõttes teistsugune – nagu meretagused asjad ikka. Sel korral sõidetakse sõna otseses mõttes rallit – mööda Hiiumaad bussiga ringi, alustades Kärdlast, läbi Pühalepa ja mitme küla Orjakule ning sealt ringiga uuesti Kärdlasse Hiiumaa Muuseumisse.

Pärandiralli koordinaator Elo Lutsepp sõnul tuleb pärandiralli esimene ülemere-retk põnev nii Hiiumaa põliselanikele, suvitajatele kui esmakordsetele saarekülalistele: “Uurime vähem tuntud paiku ja hooneid, aga vaatame ka tuntumaid, kuid uue nurga alt. Näiteks satuvad inimesed sageli segadusse, kui näevad, et neile olulistes paikades suuri puid maha võetakse – Pühalepa kirikuaia näitel analüüsime koos, miks ja kuidas on vaja suurte puudega sellistes paikades tegeleda.”

Pühalepa peatuse järel minnakse vaatama Hiiumaa uhket taluarhitektuuri: külastatakse ainulaadset seinamaalingutega Matse talu rehemaja Selja külas, Peetri-Mihkli taluhäärberit Moka külas ja omalaadset Mardina talu Jausa külas. Nagu ikka pärandirallil, tuleb juttu ka kohaliku pärandkultuuri pärlitest ning vanade mereteede uuesti kasutusele võtmisest. Samuti sõidab sel korral ralliga kaasa Eesti Rahva Muuseumi toimkond, kes tutvustab Hiiumaaga seotud suulise pärimuse kogumise projekte. Hiiumaa pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav Kultuuripärandi aasta kodulehelt.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuse kohta sündmuse Facebooki lehelt!

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 18. mail Vastseliinas. Lähemalt Pärandiralli kohta.

Ööjooks tegi tiigrihüppe

Teisel Eesti Ööjooksul oli 6264 eelregistreerunut, millele lisandusid võistluspäeval registreerunud lapsed

Baltikumi kõige erilisema jooksu stardiprotokollist leiab kuu enne starti üle viie tuhande tervisesõbra, mullu ületati 5000 künnis mai lõpus.

Hiigelhüpe tuli korradustoimkonna ütlusel stardiprotokolli aprillis. “On loomulik, et lume sulades hakkavad inimesed enam mõtlema jooksule ja jooksmisele,” kommenteeris Ööjooksu korraldusmeeskonna juht Marko Torm.

Torm selgitas, et osalejate arv ei ole korraldusmeeskonna jaoks eesmärk omaette, pigem suunatakse tegevus aktiivselt võistluskvaliteedi tõstmisesse. Suurim rõõm korraldaja jaoks on osalejate säravad silmad finišijoonel. “Eks usaldus sündmuse vastu kasvab ja on nähtud, et Rakveres tehakse asju südame ja kirega,” rääkis ta. “Siinkohal on paslik tänada kõiki toetajaid ja abilisi, sest ilma nendeta Eesti Ööjooksu ei oleks,” sõnas Torm.

TV 3 telesarja “Kaalul on rohkem kui elu” kümne kuuga kaalust rohkem kui kolmandiku maha võtnud Rudolf Jeeser soovib Ööjooksul joosta poolmaratoni kahe tunniga. “Ma olen näinud seda Ööjooksu sündi ja organiseerimist ning soovin sellega tunnustada kõiki korraldajaid. Ööjooks on lahe ja teistmoodi,” rääkis Tarvalinnas paar aastat tagasi Kaitseliidu Viru malevat juhtinud kapten Rudolf Jeeser. Oma esimese poolmaratoni jookseb Jeeser küll 25. mail Tartus, ent ajalise eesmärgi on ta endale seadnud just Ööjooksul. “Distants nii hea, et prooviks kahe tunniga ära joosta,” sõnas Jeeser, ent rõhutas, et ööjooksule on asja ka neil, kes igapäevaselt ei spordi.

Kolmas Eesti Ööjooks stardib 7. juunil Rakvere keskväljakult. Viimane registreerimisvoor kestab mai lõpuni. Ajavahemikul 01.06.2013-07.06.2013, s.h. võistluspäeval põhidistantsidele (5; 10 ja 21,1 km) registreerumist ei toimu.

Vaata lisa!

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Neljapäeval, 2. mail 2013 alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõttu.

Põllumeestel ja loomapidajatel on põllumajandustootmise edendamiseks, maaharimiseks ja keskkonna säästmiseks võimalik taotleda samasuguseid toetusi, nagu eelmiselgi aastal. Need on ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus ning hulk maaelu arengukava meetmeid: ebasoodsamate piirkondade, keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, poollooduslike koosluste hooldamise ning loomade karjatamise toetus, samuti Eestile omaste ohustatud tõugu loomade ning kohalikku sorti taime ehk Sangaste rukki kasvatamise toetus. Veel saab PRIAst toetust NATURA 2000 alal asuvate põllumaade hooldamiseks. Erametsaomanikud saavad SA Erametsakeskus kaudu taotleda NATURA 2000 metsamaa toetust.

Nii toetusaluse maa pindala kui ka taotlejate arv on viimastel aastatel tõusnud ning ka tänavu ootab PRIA taotlusi rohkem kui 16 500 maakasutajalt.

Loe edasi: PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.

Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.

Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.

Loe edasi: Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

vestlusring4Maafestil Tartus peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria Instituut, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis Wend ehk ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk.

vestlusring6Katrin Noorkõiv TÜ Taluturg juhatusest tõi välja kohaliku toidu definitsiooni: “Kohalik on toit, mis tuleb lühikese tarneahela kaudu tarbijale tema kodu-lähedaselt tootjalt või kasvatajalt, keda tarbija tunneb ja usaldab.” Lühike tarneahel ei kergita kohaliku toidu hinda, see on poetoidust niigi kallim.

Tema sõnul on kohaliku toidu olulisusest aru saanud restoranipidajad. “Nad on valmis selle asemel, et pakkuda klientidele odavast toorainest roogasid, nägema kohaliku toidu ostmiseks veidi rohkem vaeva ja see protsess on tõusujoones,” räägib Katrin Noorkõiv.

Hea võimalus tarbida kohalikku toitu on kohaliku toodangu paremaks müügikorralduseks moodustatud tulundusühistu Taluturg. See ühistu majandab kohaliku tootjate müügikohti nii Tartus kui ka Pärnus ja tal on plaan laieneda Pärnus, Narvas ning Tallinnas. Taluturg müüb vaid Eestis kasvatatut ja selle käibed on Noorkõivu kinnitusel hakanud tasapisi suurenema. Tartus on Taluturul pakkumas 200 tootjat. “Talunikud näevad oma toiduainete kvaliteeti parendades üha suuremat vaeva,” ütleb Noorkõiv.

Loe edasi: Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

Elvas toimub kevadseminar korteriühistutele

Laupäeval, 27. aprillil 2013 on Elva linnaraamatukogu kaminasaalis korteriühistute kevadseminar “Soe ja säästlik korteriühistu”.

Elva on paistnud silma selle poolest, et siin on viimastel aastatel renoveeritud üle kümne kortermaja, millest enamus on kasutanud Kredexi 35-protsendilist toetust. Nüüd on need korteriühistud vähemalt ühe kütteperioodi läbinud renoveerituna, tunnetanud kokkuhoidu ja valmis oma kogemusi teistega jagama. Ühistujuhtide paneeldiskussiooni juhib ja ohjab EKÜL-i Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiisen.

Kogemusi Elva kortermajade renoveerimisel jagab ka Balti Vara Fassaadid, kellele enamus korteriühistuid on usaldanud kompleksse renoveerimise korraldamise. Kortermajade renoveerimise tulemuslikkust on uurinud energiaaudiitor Tõnu Jõesaar ja tutvustab neid ka seminaril.

Seminari teises pooles saame teada, mis asi on küttevalvur ja kuidas ta aitab kortermajas kütet säästa. Danfossi esindaja räägib uutest küttesüsteemide tasakaalustamise seadmetest ja lahendustest. Lisaks tehakse juttu ka parkimiskohtade tähistamisest ja muust.

Info ja registreerimine tel 5561 8960, Sirje.

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Andrus Kraht: Ohutuse tagamiseks tuleb tööd elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastada

Andrus Kraht, Elektrilevi kaitsevööndi järelevalve sektori juhataja

Koos kevade algusega hoogustuvad metsa-, ehitus- ja muud välitööd, mis toovad igal aastal kaasa ka mõjutusi elektrivõrgule. Kevadeti sagenevad juhtumid, kus kaevatakse maakaablisse, langetatakse puu liinile, sõidetakse sisse õhuliini või vigastatakse muul viisil elektrijuhtmeid.

Kooskõlastamata tööd seavad ohtu elu ning tekitavad elektrikatkestusi ja varakahju

Ka selle aasta kolme kuuga on juhtunud juba ligi 120 elektripaigaldise lõhkumist, mis on toonud kaasa elektrikatkestuse enam kui 27 000 tarbijal. Aasta lõikes keskmisena on Elektrilevi võrgus ligi kolm protsenti riketest põhjustatud liinide lõhkumisest. Kuid pahastest elektriklientidest ja tekkivast materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht tööde tegija elule ja tervisele, mida hooletu tegutsemine võib kaasa tuua. Nii sel kui ka varasematel aastatel on tekkinud kahetsusväärseid olukordi, kus liini vigastanud sõidukijuht või tööline on saanud elektrilöögi. Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida seadusepügalaid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga.

Puude langetamine elektriliinide juures

Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks kehtivad elektriliinide kaitsevööndis tegutsemisel piirangud. Kaitsevöönd on ala, mille ulatus on määratud järgmiselt: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Elektriohutusseaduse kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.

Taotle luba ka õhuliini lähedaste tööde korral

Kui kaevetööde puhul osatakse kaabli asukoha täpseks teada saamiseks ja ohu vältimiseks enamasti Elektrilevi poole pöörduda, siis sellest, et ka õhuliinide juures tegutsemine tuleb kooskõlastada, teatakse vähem.
Vajadus loa taotlemiseks kaitsevööndis tegutsemiseks tuleneb elektriohutusseadusest. Töö tuleb kooskõlastada elektripaigaldise omanikuga, kelleks välise elektrivõrgu puhul on sageli Elektrilevi. Lisaks terviseohtudele võib loata ja seega vajalike ennetusmeetmeteta töötamine kaasa tuua tsiviilmenetluse ja Tehnilise Järelvalve Ameti trahvi, samuti võimaliku ulatusliku kahju hüvitamise.