*EV 96. aastapäevale pühendatud kontsert – aktus 21. veebruaril Haanja rahvamajas.
*Tervisekilomeetrite kogumine Haanja terviseradadel 22. veebruaril.
*Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud üritus Veclaicene rahvamajas 23. veebruaril.
*Mälestustseremoonia Suure Munamäe Vabadussõja mälestusmärgi juures 24. veebruaril.
Sirje Pärnapuu
Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:
1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja
2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja
3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu
Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.
Aigi Kullerkupp
Esmaspäeval, 24. veebruaril koguneme kell 11.45 Vapramäe parklas.
Matkaga osaletakse 24. veebruaril matka km-te lugemisel “Teeme koos raja lugu».
See, kuidas matkame, selgub vastavalt ilmaoludele. Kui lumi maha sajab, matkame räätsadega, kui mitte, siis jalgsi.
Kui sa armastad loodust ja soovid avastada ja kogeda midagi uut ja kordumatut, siis see madisepäeva matk on just sulle! Pakume mõnusat seltskonda, kuuma teed talvise lõkke ääres, veidi seiklust ja mängulusti, killukese salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot, teadmisi madisepäevast, üllatust kõikidele Madistele.
Tule ise ja kutsu ka sõber kaasa ning haara kinni võimalusest teha koos raja lugu. Võta kaasa hea tuju ja riietu ilmale sobivalt! Matk on tasuta.
Vajalik kindlasti registreerimine. Osalemiseks palun saada meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359. Registreerimisel teata palun osalejate nimed ja üks kontakttelefon, laste puhul lapse vanus.
21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap
Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:
Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)
Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)
Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).
Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.
Maret Reinumägi
Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.
Talvine matk leiab aset Konguta vallas Vellaveres 1. veebruaril kell 11. Piisavate lumeolude korral suusatame. Kiirematel on veel võimalik registreerida end räätsamatkagruppi. Räätsadega minnakse piisava lume korral, õhukese lumega liigume jalgsi.
Uurime loomade tegevusjälgi. Korraldajate poolt on organiseeritud ka väike kehakinnitus.
Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja neli matka läbinut ootab sarja lõppedes üllatus!
Registreeri osavõtt: triinu@vvvs.ee, tel 525 4172. Kogunemine kell 10.45 Vellaveres. Lisainfo kogunemispaigast: www.vvvs.ee.
Triinu Pertels
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.
Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.
Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.
Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee
Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.
Monika Otrokova
XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.
17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.
Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”
Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.
”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.
Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.
16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.
Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.
Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.
Maret Reinumägi
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.
Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.
Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.
Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).
Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.
Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.
Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.
Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN
Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:
*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.
*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi
*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid
*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.
*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.
Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.
Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.
Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.
Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.
Krista Leipsig
MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi
Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.
Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.
Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.
Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.
Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.
Monika Otrokova
Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.
Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.
Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.
Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn
Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707
Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.
“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.
Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.
Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.
Eeva Kumberg
Rahvakultuuri Keskus
Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop
Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.
Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.
„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.
Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.
Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt
Jõululaupäeval, 24. detsembril on kõigil võimalus Võru linna läbivatel bussidel nr 1, 11, 14 ja 16 sõita tasuta. Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub linnavalitsus.
Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.
Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.
Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:
Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.
Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.
Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.
Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.
Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.
Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.
Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.
Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Migulapäeval, 19. detsembril, avati Obinitsa muuseumis käsitöömeistri Maidi Maria Tammiku käsitöönäitus.
Algaval aastal 85 aasta juubelit pidava kauaaegse käsitööõpetaja ja Obinitsa Pensionäride Seltsi eestvedaja taiesed on perfektsed, maitseka värvivalikuga ja erinevates tehnikates. Need jäävad muuseumi II korrusel vaadata kuni kevadeni. Valik Maidi-Maria Tammiku valmistatud esemetest on laualinadest ja kostüümidest kuni suurte seinavaipadeni. Erilisteks ”pärliteks” võib pidada 1948.a. valminud tikandiga siidpluusi ja natuke hilisemast ajast ristpistes seinavaipa, mille tikkimise aluspinnaks on kasutatud takuseid suhkrukotte, mistõttu valmistamine nõudis meistrilt peale suure püsivuse ka füüsilist jõudu. Teisedki näitusel olevad esemed on sellest ajastust, kus pidi toime tulema kitsastes oludes ning sobiliku materjali puuduses. Kogu näituse vaatamist saadab soe tõeliselt kirglik pühendumuse tunne.
Pille Malkov
Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.
“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.
ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.
“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.
“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.
“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig
