Autor: Kadri Valner

Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Rõuge vald annab välja kirjandusauhinna

Rõuge vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi Juhan Jaigi nimelise kirjandusauhinna “Kaarnakivi” ja omaloominguauhinna “Väike Kaarnakivi” väljaandmiseks.
„Kaarnakivi“ auhind antakse igal aastal ühele autorile, kes on eelmisel aastal oma trükis ilmunud raamatuga andnud märkimisväärse panuse eesti lastekirjandusse.
“Väike kaarnakivi” auhind antakse valla oma autorile trükis ilmumata parima käsikirja eest olenemata kirjanduslikust žanrist.

Lastekirjanduse auhinna saaja kandidaate võivad Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjonile esitada nii era- kui ka juriidilised isikud 1. oktoobriks. 1. oktoobriks on oodatud ka omaloomingu konkursi käsikirjad. Omaloomingu konkursile saadetavad tööd varustatakse märgusõnaga ning lisatakse kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega. Märgusõna märgitakse ka ümbrikule. Käsikirja mahule nõudeid ei esitata.

Auhinna saaja valimiseks moodustab Rõuge vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon vähemalt 7-liikmelise toimkonna, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, vallavalitsuse, noortevolikogu, valla raamatukogude ja Rõuge
Põhikooli esindajad. Komisjoni töösse võib vajadusel kaasata eksperte väljastpoolt. Valitud kandidaadid esitab Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjon kinnitamiseks Rõuge vallavolikogule.
Auhinnad antakse pidulikult kätte Juhan Jaigi sünnipäeval 13. jaanuaril ja samas kuulutatakse välja järgmine konkurss.

Auhinna statuudiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel
http://avalik.amphora.ee/rougevv/document.aspx?id=276604

Nädalavahetusel stardib Eesti pikim jooks

Ultrajooksuklubi korraldab 16.-17. juunil 2012 a Eesti kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. Oma võimeid proovib 12 naist ja 32 meest. Osalejaid toetab 25 vabatahtlikku.

Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (neli maratoni). 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisa – Keila-Joa – Türisalu – Vääna- Jõesuuni ning sealt tagasi Helikülasse ja Meremõisa.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda ultrajooksuklubi kodulehelt www.estonian-ultrarunners.com.

Prantslased otsivad vabatahtlikke noorteprojekti

Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.

Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:

noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.

Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN

 

Loomakaitsjad kutsuvad roomajaid kaitsma

 Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.

Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda. 

Möödunud aastal aitasid Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas.  ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

„Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Erametsaomanikud saavad reedeni toetust taotleda

Igal kevadel on võimalus taotleda toetust Natura 2000 alal asuvale erametsamaale. Taotlemise periood oli küll 21. mai, kuid kuni 15. juunini on võimalik esitada neid veel hilinenult. Hilinemise korral vähendatakse makstavat toetuse summat hilinenud tööpäevade arvu võrra, iga päeva kohta üks protsent.

Kõige kiirem ja lihtsam viis taotlust esitada on e-PRIA portaali kaudu – https://epria.eesti.ee/epria/ . Samas saab taotlusi esitada ka paberkandjal posti teel, Erametsakeskuses kohapeal või digitaalselt aadressile natura@eramets.ee

Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.eramets.ee/natura-metsa-toetus

Tallinnas tuleb Kadrioru suveõhtu filmist

Laupäeval korraldavad neli Tallinna muuseumi kaheksanda Kadrioru suveõhtu teemal “Elu nagu filmis”.

Sel päeval on tavapärasest filmihõngulisemad E. Vilde, A.H. Tammsaare, Peeter I majamuuseum ning Miia Milda Manda.

Vilde muuseumis (Roheline aas 3) toimub õpituba „Teeme ise videoklipi”, näha saab Charlie Chaplini legendaarseid palu ning kuulata Jaak Lõhmuse loengut maailma ja Eesti tummfilmi ajaloost.

Tammsaare muuseumis (Koidula 12A) avatakse näitus „Tammsaare ja kino”, loenguga „Kino tulek Eesti kirjandusse” esineb Toomas Haug ning päeva lõpetab kontsert, kus klavessiinimuusikat esitab Iren Lill.

Peeter I majamuuseumis (Mäekalda 2) toimuvad giidiga ekskursioonid ning osa saab fotostuudio tegemistest.

Muuseumis Miia Milla Manda (Koidula 21C) õpetatakse lapsi multi- ja tummfilmi tegema, meisterdatakse nukust filmikangelasi, oma käejälje saab jätta muuseumi “Wall of Fame”-ile. Lastega tegeleb Jänku-Juss. Kell 19 toimub muuseumi hoovis tantsuetendus.

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud  ootavad 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla  pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Osaleda saab erinevates töötubades,  õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba“ muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Eelmisel aastal tunti Haanjamaa suitsusaunade ja töötubade vastu üle Eesti väga suurt huvi, seetõttu peavad saunamõnude ihkajad  endast juba varakult teada andma aadressil eda.veeroja@gmail.com.

Suitsusauna nädala kava saab  vaadata kodulehtedel  www.haanja.eu.

 

Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen räägib laupäevases KUKU Raadio Ilmaparandaja saates selleaastasest Rohelisest nädalast Euroopas

Euroopa Roheline nädal, mida Brüsselis hiljaaegu külastasin, kujutab endast Euroopa suurimat iga-aastast keskkonnapoliitika konverentsi. Tänavune Roheline Nädal oli aga tegelikult sinist värvi, sest arutluse keskmes olid veega seotud keskkonnaprobleemid. Nii oli ka Euroopa Rohelise nädala alapealkirjaks seekord lause: „Every drop counts“ ehk „Iga piisk loeb“. Annan siin väikese ülevaate, milliseid veega seotud keskkonnaküsimusi Brüsselis esile kerkis ning toon välja mõned faktid Euroopa veekeskkonna kohta, mis ma ürituselt kõrva taha panin.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potocnik lausus Rohelise nädala avakõnes, et vaid kaks protsenti maakeral leiduvast veekogusest on värske ja kasutatav ning praegu on see vesi suuremas ohus kui kunagi varem. Maailma üha kasvav rahvaarv, majanduse areng ning muutused maakasutuses viivad üsna tõenäoliselt reostuse suurenemise ja vee nappuseni. Kliimamuutused mõjutavad meid enam ja enam, eriti Vahemere ääres ning üleujutused saavad olema sagedasemad ja intensiivsemad mitmetes Euroopa paikades. Loe edasi: Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Otsitakse aasta võõrkeelset tegu

SA Archimedes kutsub kandideerima Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjale „Aasta võõrkeelealane tegu 2012“.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvus­vaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi.  Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

Tänavused eelisteemadeks on erinevad uued tehnoloogiad keeleõppes, sest see leiab kasutamist pea kõigis valdkondades. On need siis keeleoskuse testimine arvuti abil, teistes õppeainetes kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud või muu. 

Samuti oodatakse endast märku andma neil tegudel, mis on seotud näiteks mitmekeelse õpikeskkonnaga. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus rikastuda ja seda kogu õppeprotsessist kui ka keeleõppest lähtuvalt.

Taotlusi saab esitada kuni 4. juunini SA Archimedes.

Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Õiguskantsler Indrek Teder tutvustab täna , lastekaitsepäeval, lasteombudsmanina Eestis esmakordselt läbiviidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringut. Monitooringust selguvad olulised lapse õiguste ja vanemaks olemisega seotud hoiakud ja probleemid, mille lahendamine nõuab lasteombudsmani hinnangul järjepidevat, teadlikku, süsteemset tähelepanu.

Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.

Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele.

„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk. Loe edasi: Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast

MTÜ Lastekaitse Liit alustab tänasest laste väärtuskasvatust  edendavat projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“. Selle esimene laienemisring hõlmab 340
lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda alates tänasest  maavalitsuste  kaudu.

Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle  vähendamiseks on ainult üks tee. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed
kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav  kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist
tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning  laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest
vägivallavaba isiksus,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi  Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, mis
on suunatud 3–8 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika  rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium.  Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma  ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused  üle Eesti.

Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus
üksteise vastu.

Tartus avatakse taas rannaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu avab 5. juunil koostöös MTÜ-ga Öökull ja Tartu Õpilasmaleva Linnarühma noortega rannaraamatukogu kaheksanda hooaja.

Raamatukogu on Anne kanali Turusilla poolses servas puude ja päikesevarju all avatud 5. juunist kuni 11. augustini, teisipäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Lugemisvara on rannas linnaraamatukogu poolt, kirjandust pakuvad ja laenutavad suvitajatele malevlased.

Rannaraamatukogus saab lugeda ajakirju ja raamatuid ning iga päev tuuakse randa värsked ajalehed. Raamatuvalikus on peamiselt kergemat sorti meelelahutuslik kirjandus, samuti väike valik eriala- ja nipiraamatuid ning ära pole unustatud ka lapsi. Eelnevate aastate kogemusele toetudes on suurem rõhk pandud erinevatele ajakirjadele. Lugemismaterjal on nii eesti kui ka vene keeles. Varasematel aastatel on ilusa ilmaga külastanud raamatukogu umbes 100 inimest.

Kõige uuemaid raamatuid rannast siiski ei leia ja seepärast on kõik lugejad, kellele rannaraamatukogu valik napiks jääb, oodatud linnaraamatukogu peamajja või harukogudesse, mis on avatud tööpäeviti 9-20 ja laupäeviti 10-16 ning alates 25. juunist kuni 19. augustini suvise töögraafiku alusel tööpäeviti 10-18.

Rannaraamatukogu töötab ainult ilusa ilmaga, kui ilm on jahe või vihma sajab, leiavad malevlased tööd „päris“ raamatukogust, korrastades riiuleid, kontrollides tagastatud filme ja tehes muid lihtsamaid raamatukogutöid.

Korraldajad loodavad, et suvi tuleb päikesepaisteline ja puhkajad leiavad endale rannast meelepärase lugemisvara ja tegevuse.

 

Kolmapäeval alustab Tallinna lõõtsaklubi

Kooskäimist alustab seltskond inimesi, kel huvi eesti lõõtspilli vastu, kes juba natuke või rohkem mängivad või hoopis lõõtsaga esimest
tutvust soovivad teha.

Eeskuju võetakse lõõtspillikursustelt Põlvast, Viljandist, Põltsamaalt, ning soovime täita suure lünga, lükates samalaadse kursuse käima ka pealinnas. Põhja-Eestis on tegelikult väga palju lõõtsamängijaid, eriti noori või alustavaid pillimehi. Suurlinna käras ei paista vaikselt kosuv lõõtsatraditsioon aga nii välja, kui Lõuna-Eesti
kogukonnas.

Tallinna lõõtsaklubi võiks kujuneda kohaks, kus luua uusi tutvusi, oma jõud ühendada, õppida uusi lugusid, nii külalisõpetajatelt kui üksteiselt, ja seda kõike mõnusas pool-kinnises klubilises seltskonnas. Õpitoale ja harjutamisele järgneb alati vabamas vormis jämm.

Esimesel korral on õpetama kutsutud Enrik Visla, Võrumaa juurtega Läänemaa lõõtsamees ja seda juba kolmandat põlve. Enrik on ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvamuusika mentor. Teda abistab õpetamisel Juhan Uppin, kes tutvustab kokkutulnutele üritust ka lähemalt.

Huvilised on oodatud kolmapäeval 30. mail kell 19 Kadriorgu, korporatsioon Fraternitas Liviensis Tallinna konvendikorterir uumidesse, aadressil A. Weizenbergi 10-6.

Juhan Uppin

Käivad viimased Pitka rattamatka ettevalmistused

Kaitseliidu Järva Malev kutsub Järvamaa inimesi üles osalema juba järgmisel laupäeval toimuval ligikaudu 100 km pikkusel rattamatkal, mida korraldatakse Järvamaalt pärit sõjamehe admiral Johan Pitka auks. Rattamatkal osalejatel palutakse end Järva malevas registreerida hiljemalt 30. maiks.

Rattamatk stardib 2. juuni varahommikul kell 7  üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad ligikaudu 50 kilomeetrist teekonda mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla, et admiral Pitka teadaolevale hukkumispaigale kõigi järvamaalaste nimel järjekordne tammepuu istutada.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” selgitas Pops.

Rattaretkel osaleda soovijatel palutakse end 30. maiks registreerida Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 717 9749 või kp.jarva@kaitseliit.ee Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning olema valmis ratastel sadakonna kilomeetri läbimiseks.  Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, on korraldajad arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada.

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing, kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik. Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest võtab igal aastal osa mitusada osalejat.

Juuni algus toob maailmakoristuse mõttetalgud

 

1.-2. juunil toimub von Krahli teatris Tallinnas reklaami-, turundus-, kommunikatsiooniala inimeste mõttetalgud Green House, kus arutatakse selle üle, kuidas Eestist alguse saanud idee – Teeme Ära! – viia miljardite inimesteni maailmas!

GreenHouse on esmakordselt toimuv vabas vormis ajurünnak, mille eesmärgiks on 24 tunni jooksul mõelda koos välja loovad lahendused ühel Eesti jaoks olulisel teemal.

Teeme Ära toimus esmakordselt 2008. aastal, kus ühe päeva jooksul koristasid 50 tuhat inimest Eestimaa prügist puhtaks. Idee on kiirelt levimas üle maailma. Tänaseks on Teeme Ära ehk Lets Do It liikumisega liitunud juba 94 riiki, neist üle 30 on ka koristusaktsiooni läbi viinud.

Maailmakoristus 2012 raames koristavad umbes pooled maailma riikidest. Maailmakoristus 2013 eesmärgiks on kaasata liikumisse ka kõik ülejäänud riigid, et kogu maailm prügist puhtaks saaks Suur eesmärk on jõuda prügivaba maailmani. Tegemist on suurima vabatahtlike projektiga maailmas ja see on alguse saanud Eestist.

GreenHouse ülesanne on töötada välja reklaamikampaania Maailmakoristus 2013 idee levimiseks maailmas ning tekitada inimestes soov prügivaba maailma järgi.

Lahendamist vajavad järgmised küsimused, kuidas inspireerida riike,  kes veel ei ole liitunud World Cleanup 2012 ideega j akuidas viia maailmakoristuse idee iga inimeseni maailmas ja kaasata ta prügi koristama omas riigis.

Koristamisest olulisem on aga, kuidas tõsta inimeste teadlikkust tarbimisega kaasnevast prügist ja selle ohtlikkusest keskkonnale ning tekitada inimestes vajadus luua prügivaba maailm?

Esmane eesmärk on leida läbi kampaania koristusaktsiooni eestvedajad veel mitte liitunud maadesse ning tekitada ülemailmne vajadus prügivaba maailma järgi.

Tule ja veeda kaks päeva oma ala tegijate seas ning teeme midagi koos Eesti jaoks ära!

Potilaat avab keraamikute välihooaja

Täna keskpäeval algab Kohilas Tohisoo mõisas kaheteistkümnendat korda Eesti Keraamikute Liidu korraldatud potilaat.

Kohila koolituskeskus Tohisoo mõisas on üks Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna praktikabaasidest ja keraamikutele üle maailma tuntud kui
suurevormilise keraamika puupõletusekeskus.

Inimese kõrguse ja puudega köetava savipõletusahju ümber toimuva potilaadaga tavatsevad keraamikud lugeda avatuks aprillist oktoobrini kestva
välipõletushooaja ning hea õnne märgiks müüakse esimese ahjutäis loomingut kohaletulnud kunstihuvilistele.

Kunstnikud Külli Kõiv ja Aigi Orav rääkisid, et iga aastaga tuleb potilaadale üha rohkem neid kunstnikke, kelle tööd puupõletusest osa saavad.
Tänavugi põletati ahjus 20ne kunstniku töid. „Muidugi on laadal ka kauneid elektriahjus põletatud esemeid, kuid meie, puupõletuse-usku kunstnikud, tahaks ikka puupõletust propageerida,“ rõhutasid kunstnikud, kes mõlemad on ka kesksuvel Tohisoo mõisas toimuva rahvusvahelise keraamikasümpoosioni eestvedajateks.

Ahju kütmine algab tavaliselt juba kaks päeva varem. Pühapäeva hommikul, kui on ahi jahtunud, avatakse kell 12 uksed ning kunstnikud panevad oma
ahjusoojad tööd seal samas kõigile vaatamiseks ja müügiks välja. Kunstihuvilistele tutvustatakse puupõletuse ürgset iseloomu ja tööde eripära. Kaht ühesugust taiest sel laadal ei ole.

Tohisoo mõisapargis asuv anagama-tüüpi savipõletusahi on Baltimaade suurim, siin saab põletada ka suurevormilist, skulpturaalset keraamikat. Ahju
eripära seisneb selles, et seda köetakse puudega ja esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga. Ahi valmis 2000 aastal, ehituse eestvedajateks olid Eesti keraamikud ja kunstiakadeemia. Ehitamist toetasid ka keraamikute ametivennad USA-st. Tohisoo mõisapargis kannab ahju eest hoolt Kohila vallavalitsus.

Potilaadaga koos toimub ka Tohisoo mõisapäev, kus Carl Mothanderi teosega „Parunid, eestlased ja enamlased“ laiemat tuntust pälvinud mõis on tulvil kunstinäitusi ja muusikat. Müüakse kohalikku käsitööd, tegutsevad töötoad, tutvustatakse Tohisoo mõisa ajalugu ja kõlab kaunis muusika.

Eesti tuli kuuendaks!

Second Semi Final Winners Press Conference (Photo: Andres Putting (EBU))
Ott Lepland Bakuus

Aserbaidžaanis Bakuus täna öösel kell 1.30 lõppenud 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis sai Eesti Ott Leplandi esitatud lauluga “Kuula” 120 punktiga kuuenda koha.

Konkursi võitis ülivõimsalt Loreeni esitatud Rootsi laul “Euphoria”, mis kogus 372 punkti. Teiseks tuli Venemaa ja kolmandaks Serbia.

Täispunkte Eesti üheltki riigilt ei saanud, ent kümme punkti tuli Prantsusmaalt, Slovakkialt, Islandilt ja Soomelt ning kaheksa Rootsilt, Lätilt, Leedult ja Iirimaalt. Kokku andis Eestile punkte 18 riiki.

Teisipäeval peetud esimesest poolfinaalist jõudsid lõppvõistlusele Rumeenia, Moldova, Island, Ungari, Taani, Albaania, Küpros, Kreeka, Venemaa ja Iirimaa. Neljapäeval said teisest poolfinaalist lisaks Eestile edasi Leedu, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Ukraina, Rootsi, Makedoonia, Norra, Malta ja Türgi. Otse pääsesid finaali Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja eelmise aasta võitja Aserbaidžaan.

Mullu Düsseldorfis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel jäi Eestit esindanud Getter Jaani lauluga “Rockefeller Street” finaalis esinenud 25 riigi seas eelviimaseks.

 

Põhja-Eesti kõrgeimal tipul Emumäel kihutasid 200 jooksjat

Eile toimus Põhja-Eesti kõrgeimal tipul Emumäel 8. jooks, kus osales 200 võistlejat. Jooks on tuntuks saanud kui Eesti esimene mäejooks. Raja kõrgeima ja madalaima punkti vahe on ligi 50 meetrit, jooksjad peavad seda kõrgust võtma korduvalt.

Jooksu võitis Elar Vulla. Tema 10 km distantsi võiduaeg oli 33.39. Vulla võidutses sellel
tehniliselt raskel jooksul juba viiendat korda. Teisele kohale tuli Meelis Piirsalu (35.24) ning kolmandale Raivo Alla (35.41).
Naistest saavutas esikoha Tiina Idavain (44.52), teisena finišeeris Evelyn Himma (46.16) ning kolmandana Kaili Sirge (46.58).

5,5 km distantsil olid kiireimad mehed Anton Basmanov (21.18), Taavi Kilki (21.22) ning Risto Põlluste (21.52). Naistest võidutses lühemal distantsil viiekordne esikoha omanik Kelly Nevolihhin (24.07), talle järgnesid õde Kille Nevolihhin (26.48) ning Anneli Haljaste (27.57).

Põlvamaal avatakse rahvamuusikakool

Põlvamaal Moostes avab uksed rahvamuusikakool, kus kõigil on võimalik õppida mängima eesti rahvapille ja -muusikat.  Kooli pidajaks on MTÜ Folgisellide Selts, õppekava koostajaks rahvamuusikaõpetaja ja etnomusikoloog Krista Sildoja.

Laiemalt on Mooste jõudnud rahvamuusikakaardile läbi  festivali “Moisekatsi elohelü”, mis toimus sel aastal juba 13. korda. Rahvamuusika töötlemise õhinast kantuna võtsid toimekad Mooste inimesed eesotsas vallavanem Ülo Needoga nõuks hakata süvenema meie esivanemate muusikalisse pärandisse. Uue kooli rajamine on selle soovi uhkeks väljenduseks. Loe edasi: Põlvamaal avatakse rahvamuusikakool

Täna esitletakse Tartus liivi keele aabitsat

Täna kell 16 esitlevad Emakeele Selts  ja Lîvõ Kultûr sidâm (Liivi kultuuri keskus)  liivikeelset aabitsat “”Elav sõna. Aabits ja lugemik”. ” Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aastal Karli Stalte (1870–1947) poolt, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses avatakse ka kolme liivi kunstniku – Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias)- näitusmüük, kus saab tutvuda  nende  akvarellide, graafiliste tööde ning siidimaalidega.

 

Haanjas kihutasid parimad kestvusratsutajad

Kairit Kalbre

Eile Haanjamaale Kurgjärvel toimunud rahvusvahelisel kestvusratsutamise võistlusel selgus ühtlasi ka Eesti meister, kelleks sai 18aastane Kairit Kalbre hobusel Baltimor.

Kalbre ja Baltimor läbisid 120 kilomeetri pikkuse teekonna 7 tunni ja 11 minutiga, paari keskmiseks kiiruseks kujunes 16,705 kilomeetrit tunnis. Hõbemedali pälvis Marilyn Uusna hobusel Nero ajaga 7 tundi, 36 minutit ja 16 sekundit, keskmine kiirus oli 15,780 kilomeetrit tunnis. Pronksisel kohal lõpetas Anne Rohtla Jethrol, aeg 08:21:49, keskmine kiirus 14,348 kilomeetrit tunnis. Ratsanike vahe kärises pikaks juba võistluse keskel, mistõttu tulist võitlust medalite nimel finišis näha ei saanud.

Meistrid selgitati rahvusvahelise võistlusklassi CEI2* 120 km raames, millest võttis 8 osa võistluspaari Eestist, Norrast ja Soomest. Klassi üldvõitjaks tuli kogenud Norra kestvusratsutaja Olaug Espeli Carstensen hobusel Yassir II, kel kulus distantsi läbimiseks 6 tundi, 36 minutit ja 12 sekundit, keskmiseks kiiruseks mõõdeti 18,173 kilomeetrit tunnis.

120 km juunioride ja noorte klassist võttis rahvusvahelisel tasemel (CEI-J-YR2* 120 km) osa vaid 2 paari, neist lõpetas positiivse tulemusega ainult Poola esindaja Maja Kijewska hobusel Sambo.

Rahvusvahelise, CEI* 80 km klassis osalenud 10 võistluspaarist lõpetas 9. Neist parima tulemuse sai Külli Nõmm hobusel Mozart ajaga 4 tundi, 19 minutit ja 54 sekundit, keskmiseks kiiruseks Haanjamaa mägist maastikku arvestades küllaltki kõrge 18,469 kilomeetrit tunnis. Neile järgnesid üliväikeste vahedega Joosep Tikk Paragonil ja Leedu sportlane Vytautas Martinavicius Senegalasel.

Sama distantsi juunioride ja noorte arvestuse neljast paarist said tulemuse kirja pooled, neist teise koha pälvis Merilin Kalbre ponil Kilvet. Võitis Ivan Vorozhtcov Venemaalt ajaga 05:08:25, kiirus 15,563 kilomeetrit tunnis.

80 kilomeetri pikkusel rajal võisteldi ka rahvuslikus arvestuses. Viiest paarist lõpetas neli, parima sõidu tegi Helina Kalev ponil Simson, aeg 05:51:25, keskmine kiirus 13,659 kilomeetrit tunnis.

Kurgjärvel on Eesti meistrivõistlusi peetud 7 aastat, rahvusvahelisel tasemel on võistlus toimunud kolm korda. 18-aastane Kairit Kalbre, kes oli kindlasti ka meistrivõistluste üks suurimaid favoriite, on 2010. ja 2011. aasta juunioride meister ning ühes Marilyn Uusnaga osalesid nad mullu detsembris ka juunioride ja noorte kestvusratsutamise MM-il Abu Dhabis, kus läbisid eestlaste jaoks ebatavalises kliimas ja kõrges konkurentsis edukalt 120 kilomeetrit.

Kestvusratsutamine ehk ratsarännak on hobuse kiirus – ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratsutamise oskused.

Loodusfotograaf Sven Začeki armulugu händkakuga vallutab maailma

Ajakirja National Geographic juunikuu numbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotolugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotoseeria nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Začeki kakupilte saavad kõik huvilised vaadata alates selle nädala reedest ka Tartu Jaani kirikus, kus National Geographic Eesti avab koos Eestimaa Looduse Fondiga maailma tippfotograafide näituse „NG ikoonid“.

Začeki fotoseeria, mis kannab pealkirja „Armulugu händkakuga“ („A love affair with the Ural Owl“), ilmub 34 keeles üle ilma, sh Eestis. Sven Začek ütles, et National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. „Minu unistus täitus tänu händkakkudele, keda pildile püüdes veetsin metsas kolm aastat. Põnevaks teeb selle loo fakt, et händkakku peetakse kõige vihasemaks pesakaitsjaks, kes ründab ägedalt kõiki lähedusse tikkujaid. Minul aga tekkis ühe kakupreiliga erakordselt usalduslik pikaajaline suhe, mis kahjuks lõppes pärast metsaraie algust kakupesa läheduses,“ rääkis ta.

Začeki sõnul pildistas ta kakuloo jaoks kokku umbes 30 000-40 000 fotot, millest esitas ajakirja toimetajatele oma valiku – 150 pilti. Lõppvalikusse jäi kaheksa pilti, mis moodustavad tervikliku fotoloo. National Geographicut hindab Začek maailma loodusajakirjanduse vaieldamatuks tipuks. „Minu jaoks on NG-s esikohal foto, kuid sisu on sama tähtis – pole ju üht ilma teiseta. Mulle meeldib, et ajakirjas leidub pilte eri tasemega vaatajale,“ lisas ta.

 

Võrokestele oma lipp!

Ühtne sümboolika tugevdab identiteeti. Võrokestele on vaja oma lippu, mida suuremate sündmuste puhul, näiteks Umal Pidol või Kaika Suveülikoolis masti tõmmata. Lipupildiga saab märkida võrokeelset teksti Internetis, seda saab kasutada rinnamärkide ja aukirjade peal.

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja 2-4 kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Väljavalitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Umal Pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.