Heleen Vene

Osale projekti “Riverways” avaseminaril Siguldas!

17. aprillil toimub Siguldas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti “Riverways” avaseminar, kuhu on oodatud kõik asjasthuvitatud.

Projekt “Riverways” (täisnimega “Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia”) on suunatud loodusturismi ja aktiivse puhkuse ning eelkõige veeturismi arendamisele Eestis ja Lätis. Projekti eesmärk on parandada jätkusuutliku veeturismi arendamise tingimusi ning suurendada veeturismi konkurentsivõimet programmi piirkonnas – Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn. Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme jõgi, Võhandu, Ahja, Põltsamaa jõgi, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi. Järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula.

Projekt keskendub veeturismitaristu rajamisele, puhastatakse ka jõgesid ja püstitatakse infotahvleid hõlbustamaks looduses liikujate teekonda. Kõige suurem projekti raames rajatav objekt on aurulaev, mis hakkab tulevikus huvilisi sõidutama Haapsalu lahel.

Projekti avaseminari eesmärgiks on tutvustada projekti ning luua koostöövõrgustikke veeturismi huvigruppide – ettevõtjate,
omavalitsuste, riiklike- ja regionaalsete turismiorganisatsioonide ning teiste osapoolte vahel. Seminari töökeeleks on inglise keel. Avaseminarile on võimalik registreeruda 15. aprillini.

Kutse ja päevakavaga saab tutvuda: http://southestonia.ee/est/uudised.n/osale-projekti-riverways-avaseminaril-siguldas

Lisainfo: Elo Mets, Eesti-poolne projekti koordinaator, Valgamaa Arenguagentuur, tel +372 5113 932, e-post elo.mets@gmail.com

Tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal

20. aprillil toimub suur üle-eestiline liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Liikumispäeva raames toimub tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal.

Päevakava:

10.00 – kogunemine Vastseliina rahvamaja platsil

10.30 – tervisenäitajate määramine Piiri kõrtsi juures

11.00 – linnuse tutvustus

11.30 – start matkaraja läbimiseks

13.30 – puhkepaus päevapööramismäel. Soovi korral saab bussiga Vastseliina tagasi sõita

14.30 – matk jätkub

16.00 – Jõeveere talus ootab lõhesupp ning kerged sportmängud

17.00 – tagasisõit Vastseliina

Registeerimine ja lisainfo: Heidi Normann, tel 5647 0610

Tule ja liigu oma südame heaks!

Infopäev “Kodanikuõigused Euroopa Liidus”

Europe Direct’i teabekeskus – Võru koos EURES Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva “Kodanikuõigused Euroopa Liidus”. Euroopa kodanike aasta raames korraldatud üritus keskendub erinevate kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas (Vabaduse 26) ning 19. aprillil Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12).

Infopäeval osalemine on tasuta!

Lisainfo telefonil 786 8322 või e-posti aadressil kerli@mv.werro.ee

Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

Eesti_Ema_monument_Rõuges — Eesti Ema monument Rõuges
Foto: Wikipedia

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa Aasta Ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa Aasta Ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, 2012. aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Katrin Parv.

Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 12. mail Võru Kandles toimuval emadepäeva kontserdil.

Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse 30. aprillini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.

Info: Kersti Kattai, tel 7868 355, e-post kersti.kattai@mv.werro.ee

Toimus Põlvamaa esimese noormeeste tervisefoorum

Aide autokooli esindaja mootorratturi ohutusvesti tööpõhimõtet demonstreerimas. Foto autor: Maret Reinumägi

11. aprillil toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses esimene Põlvamaa noormeeste tervisefoorum, millest võttis osa rohkem kui 140 noormeest vanuses 15-19 eluaastat.

Foorumil räägiti meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Ettekannetega astusid üles meestearst Kristo Ausmees, suusataja Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti Põlva politseijaoskonna vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Tervisefoorumi avas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Oma sõnavõtus julgustas Preeden noormehi juba praegu oma tervisele teadlikult tähelepanu pöörama. Meestearst Kristo Ausmees tõi oma ettekandes välja meeste tervise kriitilised näitajad ja nende põhjused. Jaak Mae õhutas noori sportima ja jagas praktilisi nõuandeid oma kogemusest. Eesti Kaitseväe esindaja rääkis noormeestele ajateenistusest kui võimalustest mitte kohustusest. Järgnes kohaliku vanemkomissari sügav ja eluline ettekanne alkoholist põhjustatud liiklusõnnetustest ning esinejate rea lõpetas Kertu Jukkum, kes rääkis, kuidas tervisesport ja tervislik eluviis on tema elulaadi muutnud.

Lisaks esinemistele oli kultuurikeskuse fuajees minimess ja töötoad, kus sai tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

Päev oli sisutihe ja kindlasti leidis iga noor enda jaoks infot, mida kõrva taha panna.

Tervisefoorumi eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule. Tervisefoorumi korraldajateks on projekt Mehed Liikuma ja Põlvamaa Maavalitsus. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Lisainfo: Irena Viitamees, Terviseedenduse spetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 7998 932, e-post irena.viitamees@polvamaa.ee

Otepääl toimub laulukonkurss “Otepää Laululaps”

Otepää valla laste laulukonkursi “Otepää Laululaps 2013” avalik kontsert toimub 13.aprillil 2013.a kell 14.00 Otepää Kultuurikeskuses.

“Kokku osaleb 30 last ja see ei ole võistlus,” toonitas Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Soovime julgustada lapsi laulma, samuti saavad lapsed hea kogemuse koos bändiga esinemisest.” Lapsi saadab Ursel Oja saatebänd.

Žüriiliikmed Luisa Värk ning Heino Elleri nim Tartu muusikakooli I kursuse tudengid Jana Kütt ja Kristel Denisov valivad välja välja kaks paremat lauljat igas vanusegrupis, kes esindavad Otepää valda maakondlikul lauluvõistlusel “Valgamaa Laululaps 2013”.

Lisaks 30-le lauljale, võtab Otepää Laululapsest osa veel kaks last, kes esinevad teistele lastele. Oma etteaste teevad ka žüriiliikmed. Proovid algavad juba kell 10.00 hommikul.

Konkursil “Otepää Laululaps” astuvad lapsed üles järgmistes vanuserühmades:
I vanuserühm 3 – 4 aastased, II vanuserühm 5 – 7 aastased, III vanuserühm 8 – 10 aastased, IV vanuserühm 11 – 13 aastased, V vanuserühm 14 – 15 aastased, VI vanuserühm 16 – 18 aastased, VII vanuserühm 19 – 26 aastased.

Maakondlik lauluvõistlus “Valgamaa Laululaps 2013” toimub laupäeval 20. aprillil 2013.aastal algusega kell 12.00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Ürituse korraldab Otepää Kultuurikeskus, toetab Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp ja Otepää vald.

Volbriõhtu kontsert Ostrova külas Meremäel

30. aprillil toimub Meremäel, Ostrova külas Volbriõhtu kontsert.

Üles astuvad rahva lemmikud INDREK KALDA ja TOOMAS LUNGE! Rahva lemmikud Indrek Kalda ja Toomas Lunge esitavad lugusid ja laule Peipsi rannast, Viljandi paadimehest, kaugest kodust ja paljustki muust.

Avatud on veinipuhvet – sommeljeeks Andre Peremees!

Õhtul süüdatakse ka Volbrituli.

Sissepääs: 4€. Piletid on müügil kohapeal.

Uudne keskkonnahariduse buss asub teele Järvamaalt

Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.

Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.

„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.

Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.

Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.

Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.

Registreerimine:

Järvamaa: Piret Eensoo, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, tel. 5306 5044
Harjumaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Raplamaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650

Lisainfo:

Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, maris.kivistik@keskkonnamet.ee, tel. 518 3249

Kontsert “So Danco Samba”

11. aprillil kell 19.00 toimub Võru Kandles kontsert “So Danco Samba”.

Esinevad:

Pirjo Levandi – laul
Kaido Kodumäe – kitarr, live-elektroonika

Kirglik õhtu ladina-ameerika muusikaga. Arriba. Säravaimad argentiina tangod, peruu valsid, brasiilia bossanovad ja meretaguste Roheneeme Saarte rütmid.

Pirjo Levandit võib kohata nii solistina operetilavadel kui ka näitlejana mitmetes draamalavastustes. Siiski ei piirdu tema tegemised vaid sellega. Armastus ladina-ameerika muusika vastu on ikka ja jälle leidnud väljundi kontsertidel koos ansambliga Absolutico-tico või Roheneeme saarte muusikat esitava ansambliga Cabo-Cabo. Ilmselt haakub Pirjo temperament ja emotsionaalne laulumaneer just kuumade lõunamaade kirglike rütmide ja meloodiatega, olgu need siis brasiilia bossanovad või argentiina ja peruu rahvalik muusika.

Paar aastat tagasi saatusest ettemääratud juhuslik kohtumine kitarrist Kaido Kodumäega on viinud hea koostööni ja üksteisemõistmiseni eelpool nimetatud ansamblites. Mängides ka kariibi mere saarelt Arubalt pärit laulja Dave Bentoni saateansamblis, on Kaido virtuoosne kitarrimäng ja stiilitunnetus justkui pärit lõunamere saartelt ja ladina-ameerikast. Kui appi võetakse ka pisut elektroonikat, näitlejameisterlikkust ning mõnusalt vaba suhtlemist publikuga, ongi tulemuseks ühine reis teispoole atlandi ookeani, päikselisse lõuna-ameerikasse.

Täispilet 10 €
Sooduspilet 8 € (õpilane ,tudeng. pensionär)

Kuni 7 aastased lapsed k.a. saavad sisse tasuta kui istuvad süles.

Olete oodatud!

Haanjamaa käsitööhuvilised tulevad ka aprillis kokku

433486t11h31b2 — Käsitöö. Foto: Maarja-Magdaleena gild

Aprillikuu käsitöökohtumine toimub laupäeval, 6. aprillil 2013 kell 13.00 Haanja rahvamajas eloviiekeskuse ruumides.

Juta eestvõtmisel proovitakse taaskasutust. Antakse vanale plekk-, kohvi- ja klaaspurgile või lillepotile uue kuue, et seda siis kas vaasi, küünlaaluse või muu vajalikuna kasutada. Kellel on omal mõni kasutuna seisev purk, tops või lillepott ja kaunistamiseks vanu nööpe, paelajuppe jms, siis võtku see kaasa. Kellel pole, siis ka kohapealt saab materjali.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Kärt Pettai, tel 5399 8609, e-post kpettai@gmail.com

Juta, tel 554 3161, e-post eestijuta@hotmail.com

Südamenädala liikumisüritus “Hoia süda terve”

2013. aasta südamenädal leiab aset 15.-21. aprillil, mil toimuvad paljudes Eesti maakondades mitmesugused aktiivsed üritused.

Liikumissari Meie Liigume korraldab 21. aprillil kuues Eesti maakonnas üleriigilise südamenädala liikumisüritused “Hoia süda terve!”, eesmärgiga ennetada südamehaigusi läbi aktiivse liikumise.

Tartumaa südamenädala liikumisüritus “Hoia süda terve!” toimub 21. aprillil Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Üritus algab kell 12.00, millele järgneb ühine soojendusvõimlemine ja võimalus aktiivseks liikumiseks kõndides, joostes ja võimalusel jalgrattaga sõites.

Kell 13.30 on liikujad oodatud ürituse alguskohta tagasi, kus pakutakse spordijooki, vett ja puuvilja. Samuti toimub auhindade väljaloosimine.

Oluline on saada kirja osalejate andmed, kuna need lähevad arvesse üleriigilises arvestuses, millega tegeleb Tervise Arengu Instituut.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb “halva” ja suureneb “hea” kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust. Eestis on suurimaks eluaastate kao põhjustajaks just südame-veresoonkonnahaigused, mida registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks.

Vapramäe loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

6. aprillil algusega kell 12.00 toimub koolitus “ASJAD TAAS TAASKASUTUSSE”. Koolitusel saab teada nippe, mida teha vanade kampsunitega, kuidas anda tekstiilile teine elu peavõrude, lillede jms kaudu.

Koolitus toimub Vapramäe Loodusmajas. Koolituse viib läbi Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse retkejuht Liina Luure.

clip_image004

Registreerimine ja info koolituse kohta telefonil 5575 215 (Liina), e-post liina.luure@gmail.com

Koolituse kestvus 3-4 tundi. Vahendid on saadaval kohapeal. Kui on soovi ise midagi valmistamiseks kaasa võtta, siis küsida julgesti informatsiooni infotelefonilt.

Koolitus on tasuta. Koolitusi toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

clip_image007

Aasta suurpere konkurss ootab taas kandidaate

2012. aasta suurpereks valitud perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Eile algas juba neljandat aastat toimuv aasta suurpere konkurss. Kandidaatide esitamine aasta suurpere tiitlile kestab 1. maini ning võitja kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval.Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) jaBigbanki poolt välja antava aasta suurpere” aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.

ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on välja antav tiitel kujunenud omaette traditsiooniks, mis väärtustab ning tunnustab Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi.

Mullu pälvis aasta suurpere tiitli viielapseline perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Kandidaadi esitamiseks aasta suurpere konkursile tuleb 1. maiks saata kirjalik taotlus, mida saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.lasterikkad.ee kaudu. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina ülesseatava perekonna nime ja koosseisu, elukohta, vanemate töökohta ja ameteid ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekuid aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.

.Aunimetuse võiduperekond kuulutatakse välja 11. mail toimuval Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot Bigbankilt.

Paralleelselt toimub ka esseevõistlus “Mina ise ja minu pere”, mis kutsub üles kõiki paljulapselise pere liikmeid jagama oma pere lugu. Oma esseesid saab esitada kuni 1. maini. Võitjad kuulutatakse välja samuti 11. mail.

Tänavu juba üheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja neljandat korda välja kuulutatav aunimetus “Aasta Suurpere” toimub paralleelselt Eestiga ka Leedus ning Lätis.

Lisainfo: www.bigbank.ee/et/suurperepaev.

Otepää linn peab sünnipäeva

1.aprillil 1936. aastal anti Otepääle linna nimetus. Tänavu möödub sellest 77 aastat. Linna sünnipäeva tähistatakse kontserdiga, kus kõlab puhkpillimuusika. Linna aastapäeva kontsert toimub 1.aprillil Otepää Gümnaasiumis algusega kell 18.00.

Kontserdil esinevad Otepää Muusikakooli vilistlased – noored puhkpillimängijad Imre Leopard, Mait Peterson ja Magnus Leopard, kes jätkavad oma õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Kontserdil mängib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorekester. Klaveril saadavad noori mängijaid Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp. Kontserdil antakse kätte ka Valgamaa Spordiliidu maakondlikud 2012. a spordiauhinnad Otepää sportlastele, kellel polnud võimalik osaleda auhinnatseremoonial 18.jaanuaril 2013.

Otepää linna ajaloost

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem 1922. aastal. Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek. Kohal olid ka “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2 300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha. ( H. Mägi. 1971. Otepää-Kääriku. Tallinn)

Seisuga 1. jaanuar 2013 elab Otepää linnas 2 108 elanikku, linnas on 56 tänavat ning linna pindala on 432,3 ha.

Viljandimaa noortekeskused saavad taotleda projektidele toetust

Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.

Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.

“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.

Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.

“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.

Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.

Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.

Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.

Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee

KIK koolitas keskkonnaprogrammist toetuse taotlejaid

Märtsis viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi kaks teabepäeva keskkonna-programmist toetuste taotlejatele. Kokku osales Tallinnas ja Kärdlas toimunud üritustel ligi 150 inimest, kelle hulgas oli nii varasemaid taotlejaid kui ka uusi huvilisi. Teabepäeva eesmärgiks on anda taotlejatele ülevaade keskkonnaprogrammi õigusraamidest, jagada nõuandeid andmesüsteemi KIKAS kasutamiseks ning selgitada, millised on abikõlbulikud kulud ja kuidas koostada taotluse eelarvet. Keskkonnaprogrammi käimasolevasse vooru saab taotlusi esitada 26. märtsini.

“Projektide maksimaalne positiivne keskkonnamõju on üks peamisi kriteeriume, mida toetuse esitamisel tasub silmas pidada. Raha on senisest vähem ja seda tihedam on sõel ning hoolikam tuleb olla taotluste vormistamisel,” ütles Harjumaa teabepäeva avamisel KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta kutsus taotlejaid üles projekte planeerides neid hästi läbi mõtlema, ning kui vaja, siis KIK spetsialistidelt nõu küsima.

Harjumaal koolitasid toetuse saajaid programmispetsialist Angelika Verš, Läänemaa projekti-spetsialist Udo Maiste ja finantskonsultant Mai Palm. Toetusesaaja vaatevinklist jagas oma kogemusi Tallinna Botaanikaaia asedirektor Nelly Orissaar. Hiiumaa teabepäeval andsid nõu keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu, programmispetsialist Angelika Verš ja Hiiumaa projektispetsialist Arvi Toss. Teabepäevade ettekanded on üleval KIK kodulehel rubriigist “Taotlejale”.

13. ja 14. märtsil toimunud teabepäevadel osalenud tunnustasid tagasisides ettekannete põhjalikkust ja praktilisi näpunäiteid. Taotluste esitamise andmebaasi KIKAS peavad selle kasutajad mugavaks ning projektidele esitatud nõudeid mõistlikeks. “Arvukas osavõtt kinnitab, et teabepäevad on taotlejatele vajalikud ning võimalust KIK spetsialistidega kohtuda ja vahetult küsimusi esitada hinnatakse kõrgelt,” sõnas Veiko Kaufmann.

Keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 26. märts. Programmist on võimalik taotleda toetust keskkonnaprojektidele kümnes valdkonnas: veemajandus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlus. Täpsema info keskkonnaprogrammi võimaluste kohta leiab KIK kodulehelt.

2012. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi raames 1096 projekti 46 miljoni euroga.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIK-s töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.

Lisainfo: Elina Kink, kommunikatsioonijuht, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tel 6274 330, www.kik.ee

Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4 — Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Esimene külaliidrite koolitus tõi palju ideid

Eelmisel nädalal toimus esimene osa koolitusprogrammist “Külavanemad muutuvas ajas” Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa külaliidritele. Koolitusel kõlasid mitmed ettepanekud, mis esitatakse reedel, 22.märtsil Tartu- ja Viljandimaa külade eestvedajatele sarja teisel kokkusaamisel. Kõik mõtted saavad edastatud ka regionaalminister Siim Kiislerile, kes reede pärastlõunal Vanaõue puhkekeskuses osalejatega kohtub.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari sõelub välja külaelu eestvedajatele olulised teemad ning aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Edasiarendamist väärib esimsel kokkusaamisel väljakäidud mõte, et üle Eesti võiks külavanematel olla ühesugused ametimärgid. Osalejad leidsid, et külaelu eestvedajatel tuleb kasuks delegeerimise ja kaasamise oskus. Külaliider ei tohiks kujuneda nutupostiks,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Kokku toimub kuus koolitust. Koos on erinevate maakondade esindajad, osalema oodatakse igast vallast ühte külaelu eestvedajat. Järgmine kokkusaamine on 5.-6.aprillil Harju-, Hiiu- ja Läänemaa sädeinimestele. Täpsemad kavad kodulehel www.kodukant.ee.

Projekti “Külavanemad muutuvas ajas” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.aastal asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Lisainfo: Külli Vollme, külakultuuri valdkonna juht, Eesti Külaliikumise Kodukant, e-post kylli@kodukant.ee, www.kodukant.ee, tel 5114 027,

Lisakohad Võru Kandles toimuvale lastelavastusele “Lutsu kivi ja lutskomm ehk saladuslik piibujutt”

Saadaval on lisakohad Võru Draamastuudio VI koosseisu lastelavastuse “Lutsu kivi ja lutsukomm ehk saladuslik piibujutt” 26. ja 27. märtsil toimuvatele etendustele.
Etendused toimuvad Võru Kandle väikeses saalis:

Teisipäeval 26. märtsil kell 11 .00
Kolmapäeval 27. märtsil kell 11.00

Igal maast leitud asjal on oma lugu. Kommipaber teab loo rääkida lapsest, kes tema kommi ära sõi. Kinda- ja sokipaar teavad rääkida loo emast ja isast, kes rääkisid mulle loo vanaemast, kes oskas neile öelda, kes kommi ära sõi. Vanaemast, kes kogus asju ja jutte kaugetest maadest ja nende inimestest. Neis juttudes on palju saladusi ja ilusaid tarkuseteri. Need on kaugete maade muinasjutud, kus räägitakse palju magusast ja muusikast.

Lavastuse algmaterjalideks on eesti, läti, ungari, hiina ja meie vanaemade muinasjutud.

Lavastaja ja kunstnik: Tarmo Tagamets
Mängivad: Markus Truup, Sander Soon, Siim Sareal, Kristi Kilgast ja Merlin Hurt
Plakati kujundus: Marika Vaher

Etenduse pikkus ~ 45 minutit.
Etendus on sobilik lastele alates 4-ndast eluaastast.

NB! Kohtade arv on piiratud!

Pileti hind 4.50 €.
Grupile alates 10-st inimesest 4 €, kaasasolevatele õpetajatele tasuta.
Piletite broneerimine ja eelmüük Võru Kandle kassas (tel 78 68 676) ja Piletilevis.

Vaata lisaks www.vorulinnateater.com

OLETE OODATUD!

Setomaal Obinitsas toimub foorumteatri koolitus

24. ja 25. märtsil toimub Setomaal Obinitsas foorum-ehk osalusteatri koolitus, kuhu oodatakse kõiki selle kasutamisest huvitatuid.

Foorumteatri näol on tegemist teatrivormiga, mis on tuntuks saanud meetodina mitmesuguste sotsiaalsete, poliitiliste ja ka psühholoogiliste probleemide lahendamisel. Foorumteatri etenduses saavad vaatajad ise osaleda ning otsustada ja määrata loo kulgu ning lõppu. Mingit kindlat probleemi käsitlev halvasti lõppev lühilugu mängitakse vaatajatele ette mitmeid kordi ning etenduse juht – jokker – arutab publikuga, kuidas ja mida muuta, et lugu lõppeks paremini. Vaatajatel on võimalus tulla ise lavale ja proovida enda pakutud lahendus.

Foorumteater suunab inimesi loovalt mõtlema, analüüsima ja tegutsema, mitte tegevusetult ootama ja lootma, et keegi nende asemel probleemi lahendaks. Seetõttu ongi foorumteatri tehnika end tulemuslikult tõestanud noortetöös ning mitmesuguste sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Koolitus on suunatud eelkõige Setomaa harrastusteatrite näitlejatele ja lavastajatele, aga ka noortejuhtidele, kooliteatrite juhendajatele, huvijuhtidele, lasteaiakasvatajatele, kultuurikorraldajatele ning kõigile teistele teemast huvitatuile.

Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi foorumteatrist ning leida koos sellele rakendusvõimalusi kogukonna töös.

Koolitus toimub Obinitsa Seto Seltsimajas 24. märtsil kl. 11-18 ja 25. märtsil kl. 10-17.

Koolituse kava:

-Tutvumine. Soojendus
– Foorumteatri mängud. Publiku kaasahaaramine.
– Foorumteatri töövõtted ja tehnikad.
– Pilditeater. Skulptuurid, sisemõtted. Kuum tool.
– Foorumloo teema leidmine. Lugude konstrueerimine
– Foorumlugude ettevalmistus.
– Lugude esitlus. Tagasiside õppepäevale.

Koolitaja on Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Katrin Nielsen

Osalustasu on 5 eurot. Osalejate toitlustamine on kohapeal ning sõidukulud kompenseeritakse. Jätkukoolitus toimub 5.-6.aprillil.

Koolituse läbiviimist toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Leader-meetme raames.

Lisainfo: Rieka Hõrn, MTÜ Taarka Pärimusteater, projektijuht, tel. 5620 3374, e-mail: taarkateater@setomaa.ee

Seebi valmistamise õpituba Obinitsa Muuseumis

Pühapäeval, 24. märtsil algusega kell 12.00 toimub Obinitsa Muuseumis seebi valmistamise õpituba.

Kohapeal valmistatakse seepi külmprotsessmeetodil – kuumutatud seebilahusele lisatakse soovikohaseid värv- ja lõhnaaineid ning muid lisandeid. Iga osaleja saab kaasa endavalmistatud seebi.

Juhendajaks on Obinitsast pärit käsitöökosmeetika tegija Kerli Djomina.

Tegemist on teise õpitoaga muuseumi traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjast, mille käigus tutvustatakse vanu töövõtteid ja võrreldakse neid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on kavas läbi viia nööride-paelte punumine, seebi keetmine, vikatiga heina niitmine, pistandaia tegemine, taimedega värvimine ning küünalde valamine.

Traditsiooniliste töövõtete sarja läbiviimist toetavad Kultuurkapital ning Meremäe Vallavalitsus.

Lisainfo: Kati Liiv, e-post muuseum@meremae.ee, tel 7854 190

Täna tähistatakse ülemaailmset metsapäeva

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil Rahvusvahelist Metsapäeva (International Day of Forests). Metsapäeva tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsubkõiki riike üles tähistama Metsapäeva ettevõtmistega, mis rõhutavad metsade ja puude tähtsust inimeste elus. FAO kodulehele (http://www.fao.org/forestry/international-day-of-forests/en/) saab metsapäeva puhul laadida üles ka fotosid, mis iseloomustavad pildistajate kodumaa metsandust.

Ka Eesti Metsaselts kutsub kõiki üles pöörama 21. märtsil rohkem tähelepanu metsadele. „Näiteks võiksid kõik käia neljapäeval korra metsas, olgu selleks talumets, riigimets, parkmest või linnapark,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane.

Rahvusvahelise Metsapäeva üks eesmärke on püüd pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et 1,6 miljardi inimese elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust. „Mets on jätkuvalt oluline ka Eesti majanduses,” lisas Varblane. Ta rõhutas, et metsandus annab Eestis tööd rohkem kui 30 tuhandele inimesele ja annab Eesti SKPst 6%.

„Eestis ei ole probleeme ka metsade kadumisega,” rääkis Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. „Meie olukord pole võrreldav mõne troopilise piirkonnaga – kui seal on metsad hävimisohus, siis meil majandatakse metsi jätkusuutlikult ning metsade hävimise ohtu Eestis ei ole,” lisas Tullus.

Rahvusvahelisel Metsapäeval algab ka Eesti Metsaseltsi ja Maalehe metsandusteemaliste artiklite konkurss. Iga kirjutaja võib artikli teema metsandusest vabalt valida. Konkurss toimub 21.03.-30. novembril 2013.

Zürii hindab artikleid, mis on selle ajaperioodi jooksul ilmunud väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht või maakonnalehtedes.
Eesti Metsaseltsi poolt on konkursi auhinnafond järgmine:
I koht – 500 eur;
II koht – 300 eur;
III koht – 200 eur.
Auhinnad antakse välja kahes kategoorias – tegevajakirjanikud ja ajakirjandusvälised kirjutajad. Konkursile kandideeriva artikli ilmumisandmed saata aadressile metsaselts@metsaselts.ee.

Teatriorienteerumine Rakveres

Liikumissari Aqva Spa “Terve Rakvere Liigub” ja Rakvere Teater kutsuvad kõiki 25. märtsil kell 19:00 teatriorienteerumisele, kus Joonas Tartu tervitussõnade saatel minnakse avastama Rakvere rahvaaeda ja teatrit.

Üheskoos pannakse värskes õhus proovile teatrialased teadmised meeleolukates kontrollpunktides. Osalejatele on erinevad auhinnad ja üllatused Rakvere Teatri, Aqva Spa ja Ööjooksu poolt. Samuti toimub soodusregistreerimine Ööjooksule ja pakutakse sooja teed.

Rakvere Teatri juhi Joonas Tartu sõnul on ka teatris aina rohkem neid, kes ka oma füüsilise tervise eest hoolt kannavad ja niisama liikudes lustivad. “Teater tervitab ja innustab kõiki sellelaadseid ettevõtmiseid ja kiidab Ööjooksu seltskonda ja tublisid Rakvere liikujaid. Hea meel on, et juba teist korda jõutakse meie õuele sportima, lustima ja selle käigus ka teatrit veel enam tundma õppima,” rõõmustas ta.

Juba kolmandat hooaega tegutsev “Terve Rakvere Liigub” on ühendav ja tervislikke eluviise propageeriv liikumissari, mis tippneb Ööjooksuga 7. juunil Rakvere Keskväljakul.

Maavanem tunnustab noori Võrumaa sportlasi

1515076t81hb7e2 — Han-Hendrik Piho
Foto: Nordic Focus

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustab sel reedel, 22. märtsil kell 11.00 Maavalitsuses, lõppeval talispordihooajal maakonnale kuulsust toonud noorsportlasi.

Vastuvõtule on kutsutud Han-Hendrik Piho ja Rene Zahkna ning nende pere ja meeskonna liikmed, kelle abil poisid head tulemused saavutasid. Piho võitis tänavu juunioride ja U23 maailmameistrivõistlustel Tšehhis Liberecis kahevõistluse tavadistantsil pronksmedali.

Zahkna pälvis tänavu Austrias Obertilliachis toimunud laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel 7,5 km sprindis pronksmedali. 10 km pikkuse jälitussõiduga tõusis ta koha võrra ja teenis lisaks hõbeda.

Maavanem soovis noori tunnustada juba möödunud kuul, kuid noored olid pidevalt võistlustel ning nende tunnustamiseks tuli oodata hooaja lõppu.

Lisainfo: Andres Kõiv, Võru maavanem, tel 7868 300, e-post andres.koiv@mv.werro.ee

“Reaalainetega edukaks” tõi Eesti koolidesse üle 100 külalisõpetaja

Möödunud nädalal toimus Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös “Tagasi Kooli” tiimiga fookusnädal “Reaalainetega edukaks”, mil koolidesse üle Eesti suundus enam kui 100 IKT valdkonnas töötavat inimest. Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.

Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. “Heameel on tõdeda, et ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,” tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st IKT valdkonna ettevõttest.

Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid peamiselt seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnast.

Andres Lilleste, Itella: “Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.” Katrin Charles IBM-st jätkab:” Jagasin noortele videona IBM “Hullu teadlase” põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav….40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn “aju poolkerade tasakaalustamise” harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.

Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. “Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,” on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. “See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,” jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: “Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt “koolitunde”) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.”

Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT ÖÖ, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal “Miks IT eriala on parim valik?”. Valminud töödega saab tutvuda aadressil www.startit.ee ja www.facebook.com/startit.ee.

Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega. “Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas. IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igaljuhul” kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.

“Reaalainetega edukaks” nädala ja IT ÖÖ eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu “Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi” raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. “Tagasi kooli” eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.

Vaata lisa: www.itl.ee, www.startit.ee ja www.tagasikooli.ee.

Lisainfo: Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www.startit.ee, www.itl.ee