Autor: Elina Allas

Tervisefoorum „Mehed liikuma 2010“ Värskas

Põlvamaa meestele suunatud tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010“ peetakse 24. septembril Värska sanatooriumi seminariruumis.

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“, meesteportaal mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsuse korraldatava foorumi eesmärk on parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust, muuta tervisega seotud hoiakuid ja tõsta kaugemas perspektiivis meie kõigi tervelt elatud aastate arvu.

Üritusel osalemiseks   on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 21.septembriks aadressil polvamaa@mehedliikuma.ee või telefonil 799 8932.

Lisainfo aadressitelt  www.mehedliikuma.ee/polvamaa ja http://tervis.polvamaa.ee/

Laupäeval on Ülenurmel ponipäev

11. septembril kell 11 algab Kilgi tallis Ülenurme vallas (ASUKOHA KAART) ponipäev, kus lapsed saavad ratsutada ponidega.

Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.

Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.

Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.

Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.

Aleksei Turovski tuleb Võrumaale

Lasva valla noored ja keskkonnaamet kutsuvad osalema vahval loodusharidusega seotud päeval, mille teemaks on „Kas sina oskad looduses käituda?”

13.septembril kell 13- 16 toimub Kääpa koolis kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovski (pildil) ja keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistidega. Räägitakse loomadega käitumisest ning loodushoiust. Õpetatakse sorteerima prügi ja otsitakse sügise märke Kääpa kooli õues.

Infopäev on osa noorte teavitamisalasest projektist, mida toetab Võru Maavalitsus ning viib ellu MTÜ Kating Noored.

Oodatud on kõik huvilised üle Võrumaa. Peamine sihtgrupp on loodusõpetuse õpetajad ning õpilased vanuses 11- 18, kuid kindlasti ei saadeta ära ka nooremaid tublisid loodushuvilisi.

Vajadusel organiseerivad korraldajad õpilastele ka transpordi. Sel juhul palutakse osalemissoovist teatada hiljemalt 10. septembriks kella 15ks Kati Oravale aadressil kati@kating.ee või telefonil 5649 8816.

Lisainfo: www.lasvanoored.ee

Pärnumaa Kodukandi vabatahtlike projekt
alustab septembris

Pärnumaa Kodukandi projekt „Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” sai rahastuse Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt ning alustab septembris oma tegevustega.

Projekti ideeks on saavutada olukord, kus maakonnas toimib vabatahtliku tegevuse koordineerimine, pakutakse koolitust ja nõustamist, teavitust ning vabatahtlike vahendamist nii vabatahtlikele kui ka organisatsioonidele.

Praegu Pärnumaal vabatahtlike tegevuse süsteemset koordineerimist ega koolitusi ei toimu. Koordineerimatuse ja vähese teavituse tõttu jääb Pärnumaal kasutamata väga paljude potentsiaalsete inimeste vabatahtlik panus, juurde jäävad loomata lisaväärtused, mida just vabatahtlikud saaksid anda.

Kuidas vabatahtlike koordineerimine Pärnumaal võiks toimuda, ongi projekti arutelude põhiteemaks. Kaasates erinevate organisatsioonide, avaliku sektori ja ettevõttjate esindajaid, töötatakse välja maakondliku vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudel. Peale aruteludele toimuvad projekti käigus koolitused, käivitatakse maakondlik vabatahtliku tegevust kajastav koduleht, koostatakse vabatahtlike ja organisatsioonide andmebaas, koondatakse elektroonilised juhendmaterjalid vabatahtlike kaasamiseks.

Tõstmaks Pärnumaa kodanike, ühenduste, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate teadlikkust, huvitatatust ja motiveeritust osalemaks vabatahtliku tegevuse arendamises, toimub projekti vältel pidev teavitustöö vabatahtliku tegevuse võimalustest kohalikus meedias, toimuvad kohtumised koolides erinevate organisatsioonide esindajatega ja infopäevad maakonnas. Projekti tegevused võetakse kokku projekti lõpuseminaril mais 2011. Projekti tegevuskava ja käiguga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda Pärnumaa Kodukandi kodulehel www.parnumaakodukant.ee.

Projekti kogumaksumus on 226 975 krooni, sellest rahastas KÜSK 199 775 krooni ning kaasfinantseering on 27 200 krooni. Projekti partnerid on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti 4H ja Punase Risti Pärnumaa selts. Kaasatud on Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.

Projekti esimene arutelu, mis on suunatud organisatsioonide esindajatele, toimub juba 28. Septembril Pärnu maavalitsuse IV korruse saalis. Kõik, kes tunnevad, et tahaksid maakonna vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudeli väljatöötamisel osaleda, on oodatud.

Lisainfo: Eha Paas, MTÜ Kodukant Pärnumaa projektijuht  ehapaas@gmail.com

Tulekul konverents “Budism ja põhjala”

23.-25. septembril 2010 on idahuvilised taas teretulnud Tallinna ülikooli, võtma osa Eesti Njingma IV rahvusvahelisest konverentsist „Budism ja põhjala”.

Kolme päeva jooksul kuuleb ettekandeid nimekailt teadlastelt ja õppejõududelt nii idast kui ka läänest – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Peterburist, Saksamaalt ja Inglismaalt, Indiast, Taist, Mongooliast, Burjaatiast ja Nepalist.

Kõne alla võetakse eestlaste esmatutvus budismiga – Karl Tõnisson ja Voldemar Lustig (Mait Talts, Audentese ülikool), Kagu-Aasia budistlik haridussüsteem (Zhen Chan, Tai Rahvusvaheline Budismi Kolledž), chan(zen)-budism (sinoloog Pei-Ying Lin, Londoni ülikool), budism Rootsis jt lähinaabrite juures (Allan Fotheringham Rootsi-Tiibeti ühingust, Pekka Airaksinen Soome budistlikust liidust, Marika Laudere Daugavpilsi ülikoolist jt), dzogtshen ja põhjaga seotud elemendid (budistlik õpetaja Rigdzin Dorje), budistliku kunsti kollektsioonid Venemaal 18-20 saj (A. Andrejev, St. Peterburgi P. Kozlovi muuseumi direktor), kvantfüüsika teooriad budistlikust aspektist (Andrei Terentiev, ajakirja “Buddhism of Russia” peatoimetaja), Khampa nunnad Tiibetis tänapäeval (tibetoloog Mitra Härkönen, Helsingi ülikool), Lääne psühhoteraapia ja budistlik teadvustamisprotsess (Audrius Beinorius, Vilniuse Ülikooli Aasia õppetooli dekaan) jpm.

Oodatud on kõik, kellel soov oma teadmisi ja maailmapilti avardada! Konverentsi töökeel on inglise keel. Sissepääs on tasuta.

Konverents toimub Tallina ülikooli Tallinna saalis Uus Sadama 5. Kava aadressilt: www.budcon.com

Soovitav eelregistreerimine: marju.broder@gmail.com

Täna algab juutide uus aasta

Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.

Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.

Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.

Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.

Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Jan Rahman,
literaat

Mõnikõrd om elo suurõmb ku kunst. Ilda-aigu kõnõl mullõ üts tutva, et tälle oll keski kõnõlnu, et Pulga Jaan ollõv sõitnu bussin ja vidänü hindägä üten mehidsesülemit. Asi pandse muigama, a äkki hiitü ma är: mille ma esi säändse asja pääle tulnu ei olõ?

Kon oll mu fantaasia sis, ku kiroti näütemängu bussisõidust? Ku pallo olõs saanu näütemäng mano, ku sääl olnu tegeläne, kes tulõ bussi pääle, mehidsesüllem üten, jääs mõnõ tõõsõ bussinsõitjaga porgatama ja rõivas tulõ sülemikorvi päält är ja mehilädse lindäse bussi lakja ja kõik omma hirmun ja vehkvä kässiga ja bussijuht sõit kraavi ja…

Es tulõ ma sis tuu asja pääle ja nüüd om joba ilda. Loe edasi: Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Noor näitekirjanik esitleb debüütkogu

Laupäeval, 11. septembril kell 18 esitleb Tallinnas Köismäe tornis (Laboratooriumi 27) oma debüütkogu „Kui mind ei oleks, oleks maailm teine”noor näitekirjanik Kristiina Jalasto. Samas toimub 2007. aasta näidendivõistlusel “Pööning” grand prix‘ võitnud “Piiri” esimene lugemine.

Esmaettekandel osalevad näitlejad Lembit Peterson, Margus Tabor, Ott Aardam, Sandra Üksküla Uusberg ja teised. Lavastajana juhendab Maria Peterson.

Filmiliku visuaalsusega eepilist näitemängu, mille tegevus toimub kolmekümne aasta jooksul, on eriti praegusel, piiratud võimalustega ajal raske lavale tuua. Üheks õhtuks elustub “Piiri” maailm siiski – näitlejate häälte ja kuulajate kujutlusvõime abil.

Debüütkogusse “Kui mind ei oleks, oleks maailm teine” on mahtunud neli viimaste aastate jooksul valminud draamateksti, neist kolm on pärjatud auhindadega erinevatel näidendivõistlustel.
Raamatu ilmumist on toetanud Eesti kultuurkapital. Esitlust aitab korraldada Eesti Nuku- ja Noorsooteater.

Eesti-Läti programmi infopäev Tartus

Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.

Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.

Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril  veebiaadressil:
http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/
Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu

Pealinna botaanikaaias pidutsevad laupäeval aiasõbrad

11. septembril toimub Tallinna botaanikaaias aiasõprade pidu, kus saab ülevaate uue hooaja aiandustrendidest ning osta istikuid, tulbisibulaid, seemneid ja aiandustarvikuid.

Peale selle korraldatakse ekskursioonid Urmas Laansoo ja Aleksei Turovski juhendamisel. Peo lõpetab Tanja Mihhailova ja Uku Suviste kontsert. Tegevusi jagub ka lastele – kohal on ponid, batuut, karaoketelk ja korraldatakse erinevaid maastikumänge.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

Ruusmäe kutsub laupäeval Rogosi laadale

Laupäeval, 11. Septembril kell 11 on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada, Võrumaale Rogosi laadale.

Laat toimub Rogosi mõisa õuel.

Peale kaubitsemise saab näha Ruusmäe noorte teatripala „Noorteq sooviq“. Pillimängu, laulu ja tantsu pakub ansambel Rogosi.

Avatud on Rogosi mõisa kohvik, veinikelder, moonakelder ja muuseum.

Lisainfo laada kohta: 5566 0658, Jane.

Sõrves avastati iidne rauasulatuskoht

Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.

„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.

Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.

Põlvkondi ühendav päev maanteemuuseumis

Maanteemuuseumi Põlvamaal Varbusel oodatakse 12. septembril vanavanemaid koos lastelastega mõnusasti aega veetma. Päev kestab kella 12-15.

Ajaloolises teeruumis rännatakse muinasajast tänapäeva, teekonna teevad põnevamaks mitmest ajastust pärit tegelased. Avatud on töötoad „Kanalt munale” ja „Munalt kanale”. Esimeses tutvustatakse vana viltimistehnikat, teises meisterdatakse sügispimedusele mõeldes helkureid ja helkurehteid.

Avatud on ka liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega. 

Vanavanemate päeva eestvõtjatel on plaanis avada ka külaturg. Müüjatel palutakse võtta ühendust telefonil 518 6684.

Kes asutab end vanavanemate päevale minema Põlvast, saab proovida vana Saureri bussi võlusid. Buss väljub Põlva kaubamaja parklast kell 11.20 ja toob pärast programmi lõppu kell 15.30 tagasi. Sellele sõidule on soovitatav registreeruda (tel 518 6684), sest bussis on vaid 28 kohta.

Vanavanemate päeval osalemine maksab muuseumipileti hinna.

Samal päeval tehakse muuseumis kokkuvõte ka Põlva linna ja maakonna väljakuulutatud pärimusaasta jutukonkursist. Huvitavamad jutud loetakse ette ja nende autorid saavad auhinna. Jutukonkursile oodatakse lugusid vanaemadest ja vanaisadest ning nende juhtumistest veel 9. septembrini.

Päevakava:
12-13 jalutuskäik ajaloolises teeruumis. Tee kulgeb muinasajast tänapäeva, teele satuvad tegelased mitmest ajastust.
13-14 töötuba „Kanalt munale” ehk ajaloolist viltimistehnikat tutvustab Valkla kõrtsi ees Inga Talvis, kelle juhendamisel valmivad lõbusad ja isikupärased võtmehoidjad. Meisterdamisele aitab muusikaliselt kaasa laulu- ja pillimees Ülar Kõrge Kanepi lauluseltsist.
14-15 töötuba „Munalt kanale”: helkurite ja helkurehete meisterdamine piknikuplatsil.
14-15 avatud on liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega.

Saarlasi rõõmustab kena räimesaak

Viimastel päevadel on Nasva kalurid tulnud merelt korraliku räimesaagiga. Võrguräim meelitab sadamasse ka rohkesti kalasõpru, nii et enamik saagist on sealsamas kaubaks tehtud, hinnaks 15 krooni kilo.

Veebilehe Saaremaa.ee andmetel ostetakse kala lausa vannide ja ämbrite kaupa. Üks ostjatest ütles, et soolab kala tünni – on talvel hea kartuli kõrvale võtta.

Kalurite tuju rikub ainult teadmine, et sügiseks on neil limiiti vaid 40 tonni räime püüdmiseks. 
Saare uudistes nimetatakse kaluritele sadamasse vastu tulnud ostjaid kalavastalisteks. Mandriinimestes tekitab see küll segadust: miks inimesed randa räime vastu protestima kogunevad?!

Pärnus toimub Euroopa ökoturismi konverents

Septembri viimasel nädalal toimub Pärnus Euroopa ökoturismi konverents, mille peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos EASi turismiarenduskeskuse ja Rahvusvahelise Ökoturismi ühinguga.

Konverentsi eesmärgiks on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku väljakutsetest ja võimalustest.

Pärnusse on oodatatud teadliku ja jätkusuutliku turismi eksperdid ning huvilised nii meilt kui ka mujalt. Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist ja Ungarist.

Peale ettekannete kuulamise saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja  lüüa kaasa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.-27. ja 30. septembril. Selle jooksul saavad osavõtjad proovida Eesti oma ökoturismi tooteid.

Põhikonverents toimub spaa- ja konverentsihotellis Strand 28.-29. septembril. Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjatel, ametnikel, tudengitel ja õppejõududel on võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.

Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees

Ülehomme saab hankida rariteete
Tallinna keskraamatukogu raamatutäikalt

Tallinna keskraamatukogu müüb reedel, 10. septembril kell 11 – 18 raamatutäikal ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures eksemplaarsuses või millest on välja antud uusi trükke.

Raamatute hinnad on vahemikus 2-25 krooni.

Müügis olevate raamatute nimekirjaga saab tutvuda aadressil: www.keskraamatukogu.ee/raamatumyyk?&ram_id=43 . Raamatutäikal müüakse eestikeelse kirjanduse osakonna nimekirjas olevaid raamatuid. Nimekirja täiendatakse jooksvalt.

Ilusa ilma korral müüakse raamatuid keskraamatukogu esisel tänaval (Estonia pst 8), vihma korral raamatukogu saalis.

Iga 150kroonise ostuga tass kohvi Hr Mauruse pubist pealekauba!

Täna lindistab VAT Teater Athena pööningul lavastuse

Täna kell 22 esietendub Tartus Athena keskuse pööningul lavastuse “…viimane lint/Saare esimene lint”. Tegemist on vormiliselt avaliku lindistusega, aga sisuliselt teatrilavastusega.

Lavastuse raamiks on Samuel Becketti “Krappi viimane lint”, kus vana Krapp kuulab nooruses räägitud ja lindistatud sisevestlusi. Lavastusgrupp üritab olla autoritruu:  noore Krappiga samaealine näitleja Tanel Saar loeb linti selle, mis Beckettil lindilt kostab. Vana Krapp kuulab neid lindistusi 30 aastat hiljem. Seega esietendub “Krappi viimane lint” VAT Teatri ja Tanel Saare esituses sügisel 2040.

Avalikke salvestusi on planeeritud mitmeid. Paremini õnnestunud helisalvestus deponeeritakse aastani 2040 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Näitejuhtideks-konsultantideks on ka siis Aare Toikka ja Rait Avestik.

Pühapäeval kuulutatakse välja Eesti parim mahetoode

Augustis kuulutas Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus välja konkursi „Parim mahetoode 2010“. Sel laupäeval, 12. septembril teatatakse Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis võitjad.

Laupäeval kell 11-17 toimub vabaõhumuuseumis suur leiva- ja kartulipäev.

Sassi-Jaani talu õuest saab maheõu, kus pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima- ja lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Sassi-Jaani talu rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.

Kell 15.45 kuulutatakse Kolu kõrtsi ees välja konkursside „Parim mahetootja 2010″, „Parim mahetoode 2010″ ja „Külastajate lemmikmahetoode” võitjad. Parimate toodete väljaselgitamiseks tehakse koostööd Eesti tippkokkadega – Dimitri Demjanovi ja teiste ekspertidega Eesti Kulinaaria Instituudist.

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest. 

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil  www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contesthttp://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Nädalavahetusel Vilusis šamaani tee algkursused

Sel nädalavahetusel, 11. – 12. septembril toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km kaugusel Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsaskäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, s.o oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast. Kursus algab laupäeva hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on pühapäeva pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursuse kohta saab lisa lugeda osalenud ajakirjanike artiklitest:

Pärnu Postimees: Andres Adamson http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$151 (ilmunud 2001-03-21) ja Postimees: Margus Haav http://www.postimees.ee/200608/esileht/ak/335504.php (ilmunud 2008-06-07)

Kursusetasu on 1400 krooni (sisaldab käibemaksu), see tuleb kanda arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 5557 7795, maa@ilm.ee või tel 528 6357.

Vello Paluoja portreed kultuuritegelastest
Pärnu keskraamatukogus

Foto: Pärnu Postimees

Täna kell 17 avatakse Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis kunstnik Vello Paluoja (fotol) sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreede näitus. See on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitus.
Tänavune portreenäitus, kus on väljas 11 tööd, on pühendatud ülemöödunud sajandi kirjanduslikele suurkujudele.
Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.
Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja on portreteerinud peamiselt neid 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku. Näiteks on kujutatud proosakirjanik Elisabeth Aspet, poetess Anna Haavat, koolikirjanik Mihkel Kampmaad, kirjanik Andres Saali, Jaan Oksa jt.
Pärnu Keskraamatukogu bibliograaf Heda Piiriste on täiendanud portreenäitust kirjanduslike tekstide ja trükistega.
Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.

Allikas: Pärnu keskraamatukogu

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Ülekaehus täämbädsest Umast Lehest

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.

Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.

Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.

Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.

Kae perrä: www.umaleht.ee