2011. aasta on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale, idee algatajaks on ÜRO. Ka Eesti metsasektor kavandab tegemisi rahvusvaheliseks metsa-aastaks.
Iga riik planeerib oma tegevusi iseseisvalt ning rahvusvahelisel tasandil info liikumist koordineerib ÜRO. Riigid, mille riigikeel ei ole inglise keel, saavad valida omale sobiva tunnuslause, mis iseloomustaks metsa-aasta tegevusi.
Eesti Metsaselts ootab 15. oktoobriks kella 12ks idee-ettepanekuid rahvusvahelise metsa- aasta tunnuslausele, mis asendaks inglisekeelset tunnuslauset “Celebrating Forests for People”. Tunnuslause peaks kandma rahvusvahelise metsa-aasta eesmärki – pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegutsemisele metsas ja suurendada teadlikkust metsast saadavate hüvede osas.
Ettepanekud tunnuslause osas palutakse saata Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuhile Pille Rõivasele e-postiga aadressile pille.roivas@metsaselts.ee.
Täpselt nädala pärast 15. oktoobril kell 19 esietendub Pärnus luuleklubi Luuletaeva-Latern luuleetendus “Vahel on lihtsalt vaja”. Etendusega tähistab klubi ühtlasi oma 11 sünnipäeva.
Etendust “Vahel lihtsalt on vaja” esitatakse Ingeri- Soome seltsimajas Pärnus Lõuna tn 18.
Lavastaja on Margus Oopkaup. Esinevad Kristi Roots, Evelin Laanesaar, Margit Peterson, Tiiu Lehiste, Ahti Raudberg, Luule Luuse, Karin Tennison, Juta Hiiob, Aimar Roomets, Saima, Raili Kuusik, Ahto Soopa, Airi, Ramona, Terje Leimann, Priit.
Täna, 8. oktoobril peetakse meie põhjanaabrite juures vaikuse päeva. Selle päevaga soovivad soome looduskaitsjad tagada loodusvaiksete paikade säilimise ja pöörata tähelepanu müra kahjulikule mõjule.
Vaikuse päeva on Soome looduskaitseliidu eestvedamisel tähistatud 2000. aastast. Looduskaitseliit ja kuulmisliit kutsuvad 8. oktoobril veetma veerand tundi vaikuses – lülitama välja mobiiltelefonid ja kõik muud müra tekitavad seadmed. Vaikuse veerandtunde peetakse ka kärarikastes koolides ja lasteaedades, misjärel arutletakse vaikuse vajalikkuse üle.
Vaikuse päeva puhul annab Uusima keskkonnakaitse piirkond Vaikse Haavalehe auhinna inimesele või organisatsioonile, kes tegutsevad vaikuse ja vaiksete piirkondade edendamise ja säilitamise nimel. Auhinna saab änavu müra mõju tervisele uurinud Marja Heinonen-Guzejev.
Täna kell 12 esinevad Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Sügisballil aulas Lenna, Maryn E. Coote and The Groovy Kuutasaurus, Betoonking ja Villu Kraan. Minasiitäraeilähes astuvad üles Daria & Kapatu (Kaabel, R2), Kris (Haigla) ja Talv On.
Homme, 9. oktoobril Eesti Popsil saab kuulata Ans. Andurit, Argo Valsi ja Eesti Popsi DJsid Tero ja Murdu.
9. oktoobril jätkub sügis Telliskivi loomelinnakus sportliku laupäevaku ja kirbuturuga. Õuealadel lähevad kell 12-16 lahti turniirid legendaarses vibra- või neljaruudumängus, lehekuhja hüppamises ja petangis ning oomelinnaku A-korpuse kolmanda korruse galeriis saab adrenaliini tõsta lauatennises ja piljardis. Lisaks mõnusad laupäevased snäkid ja väike kesvamärjuke. Turniiride võitjatele auhinnad! Kirbuturg avab uksed tavapäraselt hommikul kell 10.
Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.
Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.
Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub huvilisi homme, 9. oktoobril täiskasvanud õppija nädala TÕN raames õppematkale “Vapramägi läbi legendide ja esivanemate pärimuste”.
Õpperetkel uuritakse looduses leiduvat esivanemate tarkuste, arvamuste ja tõekspidamiste toel. Vestetakse tekkelugusid, muinasjutte ja lugusid elust endastki. Ühtlasi mängitakse mänge ja lahendatakse mõistatusi.
Kogunetakse kell 11 Vapramäe ülemises parklas. Õppematkale mahub 25 osavõtjat, vajalik on kindlasti registreerida (5560 0769).
Suvehooajal külastas Kuressaare jahisadamat 451 alust, mis on sadama 11 tegutsemisaasta absoluutne rekord. Alustega saabus jahisadamasse ligi 1700 inimest.
“Tänavu on meil rekordaasta jah, tendents on järjest kasvamise poole,” räägib sadamakapten Oskar Jõgi ilmse rahuloluga. Oskari sõnul on rekordi taga suurepärane soe suvi, mis pani sel aastal inimesed liikuma. Ka tuuleolud olid tema sõnul soodsad. “Rahvas ju külma ilma ja tugeva tuulega väga merel olla ei taha,” selgitab Oskar.
Foto: Silver Saluri
Aluseid käis Kuressaare jahisadamas sel hooajal 17 riigist. Kui kõige rohkem käib siin vetes jätkuvalt soomlasi (182 alust), siis sadamakapteni sõnul on hea meel sellest, et ka eestlased on hakanud Kuressaarde järjest enam jahtide ning kaatridega sisse sõitma. Sel aastal peatus sadamas 97 Eesti alust, millest jahte 41 ja kaatreid 56.
“Varaseimal aastail on eestlased oma alustega külastatavuselt 3.-4. kohal olnud, tänavu aga teisel,” sõnab Oskar ja lisab, et siinne sadam saab üha tuntumaks ja tuttavamaks. Külalisi oli sadamas veel näiteks Prantsusmaalt, Belgiast, Šotimaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
Igal aastal käib jahisadamas aluseid, mis juba viis-kuus aastat järjest on Kuressaares käinud, kuid palju on neidki, mis esmakordselt siia satuvad. “Üks sakslane rääkis, et ta on maailmas palju ringi purjetanud, aga kui meile sisse sõitis, tundis ta end kohe justkui kodus,” tõi sadamakapten näite. Oskari kinnitusel kiidavad Kuressaarde tulnud külalised väga palju linna ilu, puhtust, loodust ja muidugi inimesi.
Tuleviku osas on Oskar optimistlikult meelestatud. “Viissada alust hooajal ei ole enam kaugel,” ennustab ta. Et aga jahte ja kaatreid veelgi enam siia satuks, tuleks tema sõnul kindlasti süvendustöid teha, et ka alused, millel süvist 3-3,5 meetrit sadamasse mahuksid. “Ma usun, et varsti nii ka läheb, sest see on ju Kuressaarele ja tervele Saaremaale väga kasulik,” usub Oskar.
Üritusi nagu merepäevad võiks sadamakapteni sõnul Kuressaares isegi rohkem olla. “Sadamas peatus tänavu üks rootslane, kui ta kuulis, et merepäevad on tulekul jäi ta kauemaks ja hiljem kiitis üritust väga,” meenutab Oskar. Või teine näide. “Eelmisel aastal purjetas siia üks jaht Ahvenamaalt ja sattus täpselt merepäevade ajaks. Tänavu ajastas ta oma tuleku juba merepäevade järgi,” sõnab kapten.
Sadamasse jahi või kaatriga sisse sõitnud inimesed on sadamakapteni sõnul väga sõbralikud ja paljudega tekib ilus sõpruski. “Mõnda ära saates, kes on sadamas pikemalt peatunud, on tunne, nagu saadaks ära väga head tuttavat,” tunnistab Oskar.
Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes loomingulistele inimestele mõeldud kolmekuulist äriplaani koostamise koolitust. Juba kolmandat korda toimuval inkubatsioonikonkursil on prioriteediks kultuuri vahendavad agentuurid ja kultuurikorraldus.
Koolitusele oodatakse neid inimesi, kes soovivad tegeleda loovisikute ja loomingu vahendajatena Eestis või arendades eksporti välisriikidesse.
Üle kümne aasta nii kultuurilooja kui ka -korraldajana tegutsenud kirjanik Berk Vaher kinnitas, et Eesti kultuuri väiksus pole kindlasti tingitud andekate inimeste nappusest. „Meil on küllaga neid, kellel on väärt sõnum nii kaasmaalastele kui rahvusvahelisele publikule; samas on meie loojatele omane tagasihoidlikkus, teatav tõrksus enesereklaami suhtes. Seetõttu on väga tarvis koolitusi, mis aitaksid loojatel leida just enesele meelepäraseim viis suurema publiku kõnetamiseks ning innustaksid kultuurihuvilisi sihipärasele tegevusele meie loojate tutvustamisel nii kodu- kui ka välismaal. Osavate ja pühendunud kultuurivahendajate lisandumine on Eestile kindlasti sama vajalik kui uute loojate pealetulek,“ sõnas Berk Vaher.
Koolituse raames on oodata kohtumisi ekspertide Ilmar Kruusamäe, Navitrolla, Markus Kasemaa, Kaisa Eiche, Margus Kasterpalu, Ants Johansoni, Berk Vaheri ja teistega.
Selleks et saada oma ettevõttega Tartu loomemajanduskeskusesse, peab olema äriidee ja soov alustada tegutsemist ettevõtjana. Äriidee tuleb panna kirja loomemajanduskeskuse kodulehel olevale taotlusvormile ja saata ära hiljemalt 11. oktoobril kell 17.
Edasi tuleb osaleda kolm kuud kestval äriplaani koostamise kursusel ja arendada oma äriidee äriplaaniks. Lõpuks tuleb kaitsta äriplaan ja moodustada oma ettevõte või taotleda juba eksisteeriva ettevõtte nimel keskuselt tööruume.
Rootsi akadeemia kuulutas eile välja tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võitja, kelleks osutus Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.
Žürii põhjendas otsust sellega, et Vargas Llosa on oma teostes oskuslikult kaardistanud võimustruktuure ning kujutanud jõuliselt üksikisiku vastuhakku võimule ja sellele järgnevat lüüasaamist.
Eesti keeles on seni ilmunud kolm Vargas Llosa raamatut: Loomingu Raamatukogus ilmus juba 1975. aastal Jüri Talveti tõlgitud „Kutsikad”. Ruth Liase tõlkes on ilmunud ka „Kapten ja külastajannad” (1994) ja „Lituma Andides” (1998).
74-aastane Vargas Llosa on üks hispaaniakeelse maailma tunnustatumaid kirjanikke. Mõjukuselt on teda võrreldud Colombia nobelisti Gabriel García Márquezega, kellest peruulane kirjutas omal ajal mahuka uurimuse. Kirjanikke sidunud sõprus katkes aga enam kui 30 aastat tagasi, kusjuures tüli päädis García Márqueze siniseks löödud silmaga.
Võimalusega, et preemia määratakse just Vargas Llosale, olid eksperdid spekuleerinud juba aastaid, ent tänavuseks favoriidiks peeti ülekaalukalt pigem USA romaanikirjanikku Cormac McCarthyt.
1936. aastal sündinud Vargas Llosa õppis noorukina sõjaväe-akadeemias ja astus seejärel Lima ülikooli juurat ja kirjandust õppima. Kirjanikuks olevat ta tahtnud saada juba lapsena Jules Verne’i teoseid lugedes. Esimesed lühijutud ilmusid 1957. aastal. Esimene romaan, sõja-väeakadeemia mälestustele tuginev „Linn ja koerad” osutus õnnestumiseks.
Ühiskonnakriitilisus ning võimu ja vägivalla mehhanismi uurimine on Vargas Llosa teoseid läbiv joon. Noorest peast marksismist huvitunud kirjanik pettus aja jooksul Kuuba vägivaldsetes revolutsionäärides ja on viimastel aastakümnetel esinenud pigem neoliberaalsete ideede kaitsjana. 1990. aastal kandideeris Vargas Llosa liberaalide kandidaadina isegi Peruu presidendiks, kusjuures tema vastased kasutasid valijate heidutamiseks raadioreklaamides ära mahlakamaid lõike kirjaniku teostest. Sellest hoolimata võitis ta esimese vooru, jäädes teises ootamatult alla tundmatule Alberto Fujimorile, kes oma pahategudega hiljem kurikuulsaks sai.
Kirjanduskriitikute sõnul väljendub Vargas Llosa poliitilisus eeskätt selles, et ta osutab mõjule, mida poliitilised mahhinatsioonid avaldavad tavainimesele.
Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene teema “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, teine teema “Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.
Laupäeval, 9. oktoobril toimub Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi korraldatav konverents „Tõlkimine ja/kui retseptsioon. Fragmente Eesti tõlkeloost“, kus Eesti tõlketeoreetikud, kirjandusteadlased, semiootikud ja võõrfiloloogid käsitlevad oma ettekannetes Eesti tõlkeloo eri aspekte 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni.
Lähtudes tõlgete kirjastamise empiirilistest andmetest ja nende suhetest ajaloolise, ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga ning tõlketekstide analüüsist ja tõlkijate/kriitikute tähelepanekutest, üritatakse konverentsil mõtestada (eelkõige, aga mitte üksnes ilukirjanduse) tõlkimise funktsioone ja tõlkijate rolli Eesti kultuuri kujunemisel läbi aegade. Mida tähendab, et „eesti kultuur on sündinud tõlkides“? Kuidas kirjutada Eesti tõlkelugu? Millised ühiskondlik-poliitilised olud/institutsioonid mõjutavad või tingivad tõlkenormide väljakujunemist? Kuidas põhjendada teatud lähtekeelte/kultuuride (eba)populaarsust eri aegadel? Mis on tõlkija koht kultuuris? Kuidas mõjutab tõlge originaalloomingut? Need on ainult mõned küsimused, millele konverentsil osalejad eri distsipliinide vaatepunktist vastuseid otsivad.
Konverentsile on oodatud kuulama ja arutama kõik huvilised. Sissepääs on vaba.
Konverents toimub ETF grandi „Tõlkijad kultuurirepertuaari (ümber)kujundajatena“ raames ja toetusel.
Tänavune õiglase kaubanduse (Fair Trade) nädal leiab aset 25. – 31. oktoobrini. Nädala eesmärgiks on tutvustada õiglase kaubanduse põhimõtteid laiemale avalikkusele ning juhtida tähelepanu Fairtrade märki kandvatele toodetele.
Õiglase kaubanduse Eesti esindus kutsub üles kõiki kaupmehi, kes müüvad õiglase kaubanduse sertifikaadiga asju, oktoobri viimase nädala jooksul juhtima suuremat tähelepanu just Fairtrade’i tootevalikule. Kasulikke viiteid leiab ka kodulehelt.
Vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust külastavad Eestit kaks suhkrutootjat Malawist. Malawi on üks 13 riigist maailmas, kus toodetakse õiglase kaubanduse märgiga suhkrut. Eestis on müügil näiteks Dansukkeri pruun Demerara suhkur, mis on samuti Malawist pärit. Suhkrutootjad viibivad Eestis 21.-24. oktoobrini ning täpsem info nende visiidi ajakava kohta ilmub peagi Eesti õiglase kaubanduse kodulehel.
Täna-homme saavad parimad Võrumaa õpilased osaleda Sõmerpalu põhikoolis keele- ja luulelaagris. Luulealaseid teadmisi jagab Tartu NAKi liige luuletaja Veiko Märka. Laagri korraldab Võrumaa noorte keelehuviliste organisatsioon.
Tänasest Eesti Päevalehest võib omaaegse külauudiste võrgustiku edendaja Rein Siku sulest lugeda, kuidas külauudistest sai ühtäkki taas kuum kaup ja miks Kylauudis.ee sünd jahmatas Eesti Elu portaali loojat Tanel Saarmanni.
Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.
„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.
Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.
Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlus on lõppenud. Esialgsetel andmetel laekus võistlusele 2030 sõna. Vasted jagunesid järgmiselt:
infrastruktuur -263
humanitaarabi -240
direktiiv – 224
poliitika -171
kolmas sektor -161
sustainable – 151
mainstream – 140
othering – 136
actor – 121
PPP – 90
avalik-õiguslik – 89
muud teemakohased sõnad – 82
muud teemavälised sõnad – 162
nn naljasõnad – 22
Sõnavõistlusele esitas eeteid 567 erinevat sõnapakkujat, neist
225 olid naised
333 olid mehed
2 rühmitust: Saue Gümnaasiumi 10. klass ja Tallinna Majanduskooli turunduse, maksunduse, panganduse ja õigusteenistuse eriala kolmanda kursuse tudengid
määramata
Ülekaalukalt oli enim sõnapakkujaid Tallinnast (ca 230), seejärel Tartumaalt (80), Harjumaalt (52), Viljandimaalt (27), Pärnumaalt (23), Lääne-Virumaalt (18), Jõgevamaalt (13), Läänemaalt (12), Saaremaalt (11), Valgamaalt (11), Raplamaalt (10), Võrumaalt (9), Järvamaalt (9), Ida-Virumaalt (8) ja Hiiumaalt (2). Osad võistlejad oma aadressi ei avaldanud.
Rekordarv sõnu pakuti võistluse viimasel päeval (330 sisestust).
Sõnavõistluse töörühma ootab ees mahukas ja vastutusrikas töö. Töörühm koguneb parimate väljaselgitamiseks 10. novembril. Võitjad leiavad äramärkimist detsembri alguses toimuval vabariigi presidendi vastuvõtul.
Viru Folgi ja ajalehe KesKus folgiklubi Folgikeskus kutsub homme, 6. oktoobril kuulama Bonzot, keda saadab sõnadel Peeter Sauter. Igakolmapäevane Folgikeskkus asub Tallinnas Woodstocki keldris Tatari tn 6. Sissepääs prii, uksed avatakse kell 16, esinejad lähevad peale kell 19.
Hiljuti 40aastaseks saanud Andrus Kivirähk on Eesti Draamateatri jaoks oluline autor. Isegi väga oluline – viimase 16 aasta jooksul on meie lavadele jõudnud 15 Kivirähki enda või tema kaasautorlusega teksti, neist kaks on ta lavale seadnud ise. Ja kohe, juba 10. oktoobril lisandub 16. näidend, “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” Mark Twaini ainetel ja Hendrik Toompere jr-i lavastuses.
Tähistamaks noore klassiku ümmargust tähtpäeva, korraldab Eesti Draamateater Ugala teatri toetusel Andrus Kivirähki nädala, mil Draamateatri lavadel võib seitsmel õhtul näha Kivirähki näidendi põhjal tehtud lavastust. Täna oli nooremal publikul võimalik vaadata Ugala poolt külakostiks toodud lastelavastust “Limpa ja mereröövlid”, homsest võtab teatepulga üle Draamateater ning siis järgnevad üksteisele “Vombat”, “Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…”, “Voldemar”, “Eesti matus”, “Aabitsa kukk” ning uue lavastuse “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” esietendus. Kivirähki nädala ringi tõmbab järgmisel esmaspäeval taas kokku Ugala teater “Helesinise vaguni” etendusega.
Publikul on võimalik kohtuda ka kirjaniku endaga. Neljapäeval, 7. oktoobril kl 17.30 vestleb draamateatri maalisaalis Andrus Kivirähkiga Andres Laasik, teatrivaatleja ja kolleeg Eesti Päevalehest. Piletid kohtumisele on müügil teatri kassas, kodulehel ja Piletimaailma müügipunktides üle Eesti.
Tanel Tomson, Eesti Draamateatri kommunikatsioonijuht
Täna kella 13 paiku asusid ümberilmareisile näitlejad ja laulumehed Jaan Tätte ja Marko Matvere, edastas Postimees.
Koos nende paadiga asusid teele veel umbes kuuskümmend alust, kes maailmarändureid natuke aega saadavad, et siis aga kodusadamasse naasta.
Tätte ja Matvere ning teiste paadiliste lahkumist oli vaatama tulnud paarsada inimest ja mõned uudistajad olid kaasa võtnud isegi piknikukorvid ja toolid. Loomulikult olid kohal mõlema mehe lähedased.
Oma sõnavõtus hoiatas minister Juhan Parts reisilisi Somaalia piraatide eest, kuid avaldas lootust, et nood ei tunne laeva toetajapanka, sest katamaraani nimeks on Noreda.
Marko Matvere püüdis samuti rahvale veel tänu avaldada, kuid katkestas lause poole pealt ja ei suutnud enam jätkata.
Koos Tätte ja Matverega on reisil katamaraani kapten Toonart Rääsk ja kogenud meresõitja Raul Normak.
Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) tegevus Läänemere kaitsel toimub suuresti koostöös partnerorganisatsioonidega Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-võrgustikus. WWFi andmetel lasevad suured kruiisilaevad oma heitvee endiselt otse Läänemerre. Nii Stockholmis kui Helsingis ei kasseerita heitvete kanalisatsioonisüsteemi pumpamise eest lisatasusid. Kruiisindusega seotud sadamateenused puuduvad näiteks Tallinnas, Peterburis, Riias, Rostockis ja Kopenhaagenis. ELF on pidanud Tallinna Sadamaga läbirääkimisi, kontrollinud olukorda ja jõudnud arusaamisele, et probleem on lahenemas.
WWF ja kõik Läänemere maad tegid eile Londonis toimunud kohtumisel ettepaneku, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) keelaks reisilaevadel ära puhastamata heitvete Läänemerre laskmise.
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) keelas eile laevade heitvete Läänemerre laskmise. 2007. aastast on WWFi Läänemerevõrgustik töötanud intensiivselt, et veenda valitsusi ja laevanduskompaniisid, et keelataks heitvete otse Läänemerre laskmine. Siiani on edukaks osutunud vabatahtlike lepete sõlmimine suuremate operaatoritega (http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht/laevade-heitvesi/liitunud ).
IMO otsusega muutub heitvete Läänemerre pumpamine ebaseaduslikuks 2013. aastaks kõigi uute laevade jaoks ja 2018. aastaks kõigi laevade jaoks üldse. Sadamate jaoks koostab kriteeriumid vastav töörühm.
Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Laevade heitvesi on üks eutrofeerumist põhjustavatest teguritest. Ehkki võrreldes näiteks põllumajandusega on mõju väike, on see siiski üks liituvatest teguritest. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.
Täna algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. Nelja nädala jooksul vaadatakse haridust nii õpilaste kui ka lastevanemate ja õpetajakoolituse tudengite vaatenurgast.
Hea õpetaja kuu avalöök toimus täna kell 10 Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Rävala pst 16). Sõna võtsid haridusminister Tõnis Lukas ning õpetajakuu korraldajad. Hirvo Surva
taktikepi all toimub riigikogu liikmete, tudengite ja põhikooliõpilaste ühine muusikatund.
“Eesti ühiskond on küps õpetajat uuesti aujärjele tõstma,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Just seda näitab ka teist korda tähistatav hea õpetaja kuu, lisas ta.
Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi” ning seda vaadatakse nelja teemanädala kaudu.
Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.
Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on aga koolid ja lasteaiad ise. Hea õpetaja saab teoks Euroopa sotsiaalfondi programmi Eduko toel.
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse.
Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.
Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt viis autoripoognat (200 000 tähemärki).
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles on autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna tuleb märkida ka ümbrikule.
Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.
Käsikirjad palutakse saata või tuua Tänapäeva kirjastusse aadressil Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.
Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus, kontaktisik: Anne Rande, tel: 6177 231 ja kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tauno Vahter, tel: 6691 894.
Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee.
Auhinna saaja valib välja 11liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.
Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.
Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.
Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.
Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.
