Autor: Elina Allas

Tänavu tõrjuti karuputke 1173 hektaril

Sosnovski karuputk. Foto: Arne Ader, loodusemees.ee.

Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.

Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

“Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Allikas: Keskkonnaamet

Pärnumaa Kodukandi juures tegutseb noortekoda

Pärnumaa Kodukandis hakati külaseltsides tegutsevatele noortele suuremat tähelepanu pöörama ülemöödunud aastal, et nende elu tegevustega mitmekesistada.

“Nüüd on meil oma noortekoda, kus praegu on üle 20 liikme,” ütles Kodukant Pärnumaa juhatuse esimees Eve Sikka, kelle sõnul aitavad noored erinevaid üritusi korraldada.
Noored on käinud koolitustel ja oskavad projekte kirjutada, korraldavad ise üritusi, julgevad igas asjas sõna sekka öelda, oskavad oma juttu argumenteerida ning tehtu eest vastutada. Ürituste korraldamisel on igal noorel oma lõik, mida ta peab tegema ja selle eest vastutama: ühed peavad kokkuleppeid sõlmima, teised turvalisuse tagama jne.

“Neid on huvitav jälgida. Noored on oma vaadetega andnud meie Koduakandile uue hingamise,” märkis Sikka.

Praegu on noortekojal üle 20, vahepeal oli üle 30 liikme. Kaugemale õppima läinud vahetavad Kodukandiga informatsiooni. Noortekoja liikmed on 15-19 aastased.

“Noortekojal on plaanis kaasata liikumisse 10-14 aastasi, et nende kaudu viia Koduakandi liikumine peredesse,” teadis Sikka.

Noortekojas on poiste ülekaal, sest poisid vajavad rohkem tegevust ja seda, et neid märgataks. 24-st noortelaagris viibinust oli poisse 18.

Kodukant Pärnumaal on 56 füüsilisest isikust, 10 juriidilisest isikust ja 23 noort liiget.

Mari-Anne Leht

Uue-Antsla liikluslinnaku rajajad valiti kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks

Fotomeenutus liikluslinnaku avamisest 19. mail. Vasakul Aivo Värton, paremal avamispidu juhtinud Contra. Foto: Elina Kononenko

Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.

Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.

Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.

“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.

Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.

Allikas: blogi Urvaste Vallarahva Leht

Peipsist võib tuleval aastal taas rääbist püüda

Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati kala püügimahtude riikidevaheline jaotus järgmiseks aastaks. Muuhulgas otsustati taas lubada pisut rääbist püüda, vahendas Postimees.

Eesti kalapüügikvoot suurenes 760 tonni võrra. Nimelt saavad Eesti kalurid 2011. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni, teatas keskkonnaministeerium. Sel aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.

Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük seoses varude madalseisuga on olnud alates 2000. aastast keelatud. Järgmisel aastal lubatakse rääbisepüüki ühe kuu vältel – 1.-31. juulini ja rääbise püügikvoot on 10 tonni.

2011. aastal on oodata siiavarude jätkuvat vähenemist, mis on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus seoses röövkalade suure arvukusega ja ebasoodsate keskkonnatingimustega.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kahepoolsetel konsultatsioonidel.

Võrumaalasi oodatakse olulisele arutelule

Kõigil võrumaalastel on  hea võimalus osaleda Eesti Arengufondi poolt algatatud
“Eesti Kasvuvisioon 2018” koostamises (http://www.arengufond.ee/foresight/growth).

Sel eesmärgil toimuvad nädala pärast laupäeval,  27. novembril mõttetalgud igas maakonnas, et visiooni olulised valikukohad laiemalt läbi arutada. Võrumaa poolt on Arengufondi ja Teeme Ära – Minu Eesti koostööpartneriks Võru maavalitsus, kelle ülesandeks on meie maakonna arutelupäeva koordineerimine.

“Eesti kasvuvisioon 2018” koondab mitut üksteisega seotud teemat (majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused,  välispoliitika, riigivalitsemine jne). Vaata: www.kasvuvisioon2018.ee

Mõttetalgute eesmärgiks on koos kaaluda, kuidas kujundada Eesti kui terviku tulevikku: majanduse, ühiskonna ja inimeste heaolu.

Võrumaa arutelu toimub 27. novembril kell 11 Haanja rahvamajas. Arutelu kestab umbes viis tundi.

Osavõtust palutakse teatada hiljemalt 22. novembriks aadressil kertu@mv.werro.ee või telefonil 786 8308. Võimaluse korral palutakse jagada seda informatsiooni kõigi inimestega, kellele Võrumaa ja Eesti hea käekäik on oluline.

Allikas: Võru maavalitsus

Täna on Türil Eestimaa küla konverents

Täna kell 13-17 peetakse Türi kultuurimaja saalis (Hariduse tn 1) konverentsi “Eestimaa küla – elu ise või tagahoov?” Konverentsi korraldavad Eesti Külaliikumine Kodukant, koolituskeskus Pro Patria ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam koos Konrad Adenaueri fondiga.

Toimub avalik arutelu kohalikust mainekujundusest. Sõna võtavad Tunne Kelam, Helir-Valdor Seeder, Agu Uudelepp, Olev Kenk, Kaie Toobal, Ülle Välimäe. Päeva juhib Kaia Iva.

Täpsema kava leiab siit:

Eestimaa küla

Viru maleva kaitseliitlased osalevad Põhjasõja sõjalis-ajaloolisel rekonstruktsioonil

Foto: Viru malev

Tänasest pühapäevani, 19.-21. novembril toimub Narvas rahvusvaheline festival “Ajalugu elustub Narvas”. Festivali raames korraldatakse Põhjasõja 1700. aasta lahingu ulatuslik sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon, milles osalevad ka Viru maleva kaitseliitlased.

Maleva kaitseliitlase Marko Moori ütlusel on taoliste ürituste mõte taaselustada tolleaegseid lahingud ja tutvustada sõdurite elu, tehes seda siis kas autentseid või originaalile lähedasi esemeid kasutades.

Ajastu uurimise ja taaselustamise kaudu saab Moori arvates silmaringi laiendada ja suhelda erinevate inimestega.

“Rahvused ja vaated on erinevad, aga samas ajavad kõik ühte asja,” rääkis Moor.

Põhjasõjaaegse Rootsi armee eestlastest koosneva rügemendi jäljendamisega tegelemiseks on loodud asjahuvilistel mittetulundusühing Kolme Krooni Klubi, kuhu kuuluvad enamjaolt maleva kaitseliitlased. MTÜ omab sidemeid erinevate klubidega Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Soomest, Rootsist ja ka Eestist.

Varem on klubi liikmed osalenud mitmetel ajaloofestivalidel Viiburis, Riias, Soomes, Narvas, Saaremaal, Rootsis, Lätis, kandes kuningas Karl XII aegseid Rootsi vorme ja olles põhiliselt kahurimeeskonnas.

Eestis on tuntumad Narva linnuses toimuvad ajaloofestivalid, millest üks toimus augustis ja teine tulemas sel nädalavahetusel.

Kristel Kitsing

Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

20.-28. novembrini 2010 toimub 15 Euroopa riigis (sh Eestis) jäätmetekke vähendamise nädal. Mõned riigid ühinevad selle kampaaniaga tänavu juba teist korda.

veebilogo

Eestis koordineerib jäätmetekke vähendamise nädala ettevõtmisi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond, kutsudes kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri/spordi/haridusasutusi jpt aktiivselt osalema.

Alates 2000 aastast on kogu jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud. Stabiilsust on märgata ohtlike jäätmete tekkes. Tavajäätmete tekke kasvutempo on aga olnud vahelduv, kord suurema kord väiksema sammuga. Peamise põhjusena ebastabiilses tekkes võib tuua seotuse majanduskasvu, kaubanduse edenemise ja tarbimise hoogustumisega. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine.

Majanduskasvuga ei tohi kaasneda keskkonnakoormuse suurenemine! Sellise suhtumise kujundamise üheks abinõuks on meie kõigi teadlikkuse tõstmine ja ühiskonna mõtteviisi muutmine.

Jäätmevaba nädala korraldamise eesmärk on:

– näidata, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi ning  rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost;
– muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks;
– ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema järgnevatel alateemadel:

Liiga palju jäätmeid – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Loe edasi: Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

Kurgjal tuleb 19. sajandi naiste ja naishariduse konverents

Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.

Ettekanded:

  • “Kooliteemad Lilli Suburgi esimese eestikeelse naisteajakirja “Linda” veergudel.” Anu Raudsepp (PhD, Tartu Ülikool)
  • “Lydia Jannseni suur ülikoolieksam ja naisharidus Vene impeeriumis.” Malle Salupere (kultuuriloolane)
  • “Amalie Sophie von Husen- Kreutzwald – Lauluisa pärandi hoidja.”. Aimi Hollo (Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja)
  • “Kurgja talu perenaised Julie, Linda, Elsa ja Ida Jakobsonid.” Monika Jõemaa (C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor)

Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.

Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.

Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee

Tarvastus avati taastatud metsavennapunker

Laupäeval avati Viljandimaal Tarvastu vallas taastatud metsavennapunker, mis on mitmes mõttes omapärane, edastas reporter.ee.

Avo Aedma ja tema poeg Toomas tegid 1945. aastal osaliselt hävitatud punkrist taas põneva koha, kus saab soovi korral isegi ööbida.

Punkri külastajal tuleb ette võtta ligi pooletunnine jalutuskäik läbi metsa. Selle teekonna läbis laupäeval ka Senta Matsi, kelle isa elas ja hukkus neljakümnendatel aastatel just selles punkris.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Teisipäeval, 16. novembril avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.

Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.

Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi üles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.

Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud pilootprojektidest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma pilootprojektis põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, püstandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits. Loe edasi: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Jõhvi linnapiiril tervitab Seaküla Simsoni hirv

Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.

„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib

Esmalt plastiliinist modelleeritud kuju valati Tallinnas pronksi. Foto: erakogu.

hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.

Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,

näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“

Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool  vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.

„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.

Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku  segakoor  hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.

Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.

Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.

Saku valla jõulumaa on tänavugi Metsanurme rehetoas

Foto: Saku Sõnumid

MTÜ Metsanurme annab aegsasti teada, et tänavu on avatud jõulumaa Metsanurme rehetoas Saku vallas.

Taas oodatakse külla lasteaiarühmi ja õpilasi, kaasa elama ennemuistsele jõuluootusele.

  • viime süüa metsaelanikele ja vaatame laudas lambaid
  • maitseme kaminatule paistel  jõulumemme saia-moosi ja kuulame, kas tunneme ära jõulutaadi sammud
  • süütame heade soovide küünlad jõulupuul
  • jutustame pehmetel heintel istudes jõululugu ja laulame laule

Külaskäigud jõulude eel kell 11-13.30 (või 10-12.30) ja kell 14-16.30.

Tapa vallas alustas tegevust noortevolikogu

Pärast pikka ootamist alustas tööd Tapa valla noortekogu. Noortekogu esimesel koosseisul toimus reedel, 12. novembril kell 18 Tapa vallavolikogu saalis ka juba esimene koosolek.

Esimest koosseisu ootab ees palju rasket tööd, kuna noortekogule on vaja valmistada põhikiri, eelarve, tegevuskava, arengukava ja oma sümboolika.

Esimese asjana korraldab Tapa valla noortekogu endale koolituse, et teha selgeks, millised õigused ja kohustused tal on, ning peale selle annab koolitus ka suurepärast võimaluse liikmetel omavahel tutvuda. Heaks koostööks on oluline oma meeskonda tunda. Uue aasta alguses valivad noortekogu liikmed endi hulgast ka juhi ja juhatuse.

Noortekogusse kandideeris 30 inimest ja valimisest võttis osa 150 inimest. Iga kooli õpilasesindus valis endi seast noortekogusse kaks inimest. Tapa piirkonnast sai noortekogusse neli ja teistest piirkondadest kolm inimest. Kokku on noortekogus 21 liiget.

Tapa valla I noortekogusse pääsesid valimiste tulemuste põhjal  Kristin Bugri, Margus Saks, Linda Tali, Kristlin Läänemägi, Kätlin Vait, Teno Kongi, Iris Reinula, Johannes Must, Maret Must, Rauno Viltrop, Sandra Paulus, Andres Vaher, Margus Kamlat, Natali Buntsel, Aleksandra Chmil, Ingrid Aus, Martin Kaio, Anette-Clarissa Juht, Katti Rüütnurm, Ade Piht ja Kaari Aupaju.

Täname Aivi Musta, Alari Kirti, Ave Pappet, Piret Treialit, Tiina Talvikut, Heli Silda, Kadri Toomingat, Indrek Jurtšenkot, Kristilin Läänemäge, Leelo Jürimaad, Sirje Selli, Margit Vijarit, Lilli Strõnadkot ja Helgi Tiitsod, kes noortekogu loomisel kaasa aitasid.

Reigo Tamm, noortekogu idee autor, Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees.

Haljalas tuleb piirkonna tulevikupilti otsiv foorum

27. novembril toimub Haljalas foorumi „Mina ja partnerid”, mis pakub inspireerivaid lugusid Eestimaa erinevatest paikadest, teatas Kuulutaja. Korraldajad loodavad, et foorumist saavad alguse mitmed uued ideed ja koostöösuhted.

Üritus toimub laupäeval, 27. novembril algusega kell 10 Haljala rahvamajas. Osalejatel palutakse kaasa võtta mõni kaunis foto oma kodukandi loodusest, tänapäevast või ajaloost.
Foorumi moderaator on Ivika Nõgel Valgamaalt, ettekandeid teevad lektorid-praktikud Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.

Kopravastase kriisikomisjoni loomine Võrumaal luhtus

Seoses kobraste tekitatud ulatuslike metsakahjudega tegi Võrumaa Metsaomanike Liit ettepaneku moodustada maakondlik kriisikomisjon, ent see ettepanek jäi toetuseta.

Kobras. Foto: EPL

Esmaspäeval 15. novembril toimus Võrus koosolek, kus osalesid erametsaomanike, keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Ühiselt tõdeti, et kobraste tekitatud kahjustused Võrumaa metsades on suured. Koprad on sel sügisel aktiivselt ehitanud uusi tamme ning on tekkinud uued kahjustuste kolded.

Erametsanduse tugiisiku ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liikme Erki Soka hinnangul ulatub kobraste tekitatud kahjustuste suurus Võrumaa erametsades tuhandetesse hektaritesse. Koprad takistavad metsade majandamist ning pidevalt pöörduvad metsaomanikud selle murega Võrumaa Metsaomanike Liidu poole. Metsaomanikel on takistatud juurdepääs metsale ja hukkunud on väga suur hulk metsa.

Hoolimata Erki Soka aktiivsest selgitamisest jäi esmaspäeval toimunud koosolekul kriisikomisjon moodustamata. Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad ei näidanud üles  huvi komisjoni moodustamiseks ja maakondlikult kobraste teemaga tegelemiseks.

“Kobraste arvukus on väga suur ning senised meetmed nende arvukuse piiramisel ei ole olnud piisavad. Kahjuks pole metsaomanikud esitanud ka metsateatisi piisavalt määral ulukikahjustustest, mistõttu puuduvad Keskkonnaametil andmed kahjustuste ulatuse kohta,” kommenteeris erametsanduse tugiisik ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok.

Lisainfo: Erki Sok, erametsanduse tugiisik, Võrumaa Metsaomanike Liit, tel 522 9424, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Hiiumaa muuseum otsib kogudesse uusi esemeid

Hiiumaa muuseum otsib oma kogudesse alljärgnevaid esemeid:

1. Lükandkaanega karp ehk küüp Reigi kihelkonnast (eeldatavalt 19. sajandist või vanem);
2. Hiiu ranti kingad (õmmeldud servaga nahast kingad 19. sajandist);
3. Laevamudeleid (Hiiumaal valmistatud/Hiiumaaga seotud laevadest);
4. Poiste mänguasju Teise maailmasõja eelsest ajast, näiteks mängupaadid-laevad, hobused, püssid.

muuseum@hiiumaa.ee

Maaelufoorum ootab osalejaid

Maaelufoorum 2010 toimub 25. novembril kell 10.30-16 Tartus maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1).

Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Osalemine sellel on tasuta.
Osavõtust palutakse teada anda 22. novembriks 2010 järgmisel interneti aadressil: https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dHFNLU5YcldmYnRLQ3lBR2c1azEta0E6MQ

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu
avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub laupäeval, 20. novembril kell 13 Rõuge rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a.

Lisainfot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Ümarlauas arutatakse südamega kooli teemal

Esmaspäeval, 22. novembril kell 15 – 18 peetakse haridus- ja teadusministeeriumis (Tartu, Munga 18) ümarlauda „Südamega kool“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada? Kas tõrjuda neid lapsi endast eemale või otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut? Kuidas saavad kodu, kool ja ühiskond koos aidata raskustesse sattunut taas kogukonda sulanduda? Mida lapsed ja noored vajavad, et elus oma tee leida?

Oma kogemusi jagavad praktikud Eestist ja Norrast:

„Kuidas saada kontakti noore inimesega?“
Tõnu Jürjen – Tartu hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog.

„Probleemidesse sattunud noored“
Marina Paddar – Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse politseileitnant ja Tartumaa alaealiste komisjoni esinaine.

„Mitteformaalne haridustöö lastega“
Siim Värv – Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog.

„Südamega kool – kuidas saame noori toetada?“
Godi Keller – pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Inglisekeelne ettekanne tõlgitakse eesti keelde ning küsimusi saab esitada samuti eesti keeles.

Osavõtuks palutakse registreerida: sydamegakool@gmail.com või telefonil 5663 5559, Monika Karmin.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Uma Meki peapreemia laureaadid sõidavad Grüne Wochele

Laupäeval esmakordselt Võrus korraldatud Uma Meki suurlaadal jagati ka preemiaid.

Peaauhinna – õppereisi maailma suurimale toidu-ja põllumajandusmessile Grüne Woche Berliinis 2011. aasta jaanuaris – pälvisid Reeno Sikk Kutsa-Tannili talu kõrvitsamoosi eest ja Ilumäe talu hapukapsa eest.

Publiku preemia sai Vahtsõ-Horma talu hernetamp, talu perenaine on Mariko Faster. Auhinnaks Ester Tuiksoo välja pandud raamat “Eesti toit”.

Äramärkimist väärisid veel Alt-Lauri talu, Taarapõllu talu ja Palvemaja talu tooted. Neid auhinnati põllumajandus-kaubanduskoja poolt annetatud raamatutega.

Selgusid laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad

15. novembril kuulutati Eesti Teatriliidus välja laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad.
Noortenäidendid:
I “Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder.
II “Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild.
III “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn.

Lastenäidendid:
I “Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal.
II “Ole siin minuga!” autor Mari-Liis Bassovskaja.

Eripreemiad:
“Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi.
“Kes otsib, kes leiab”, autor Katrina Karu.

Eesti Teatri Agentuuri, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti teatrite koostöös välja kuulutatud võistlusele saabunud 49 teksti hulgast tegi oma valiku viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid: kirjanik Doris Kareva (esinaine), näitleja Katariina Lauk, dramaturg Silvia Soro, tõlkija Ülev Aaloe ja lavastaja Tarmo Tagamets.
Žürii vaatles võistlusele saabunud töid eraldi noortele ja lastele mõeldud näidendite kategoorias. Parimaid neist võib iseloomustada kui isiku- ja noortepärase keelega ning nutikalt kirja pandud mängulisi lugusid, kus ühtedes kirjeldatakse valulise tunnetusega kaasaegseid noorteprobleeme ning teistes soovitakse küsimustele vastust saada fantaasiamaailma käivitades.
Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni.

Peale rahalise preemia saab üks võidutöödest võimaluse jõuda 2011. aastal Ugala lavale. Võistluse koostööpartneriteks on ka VAT Teater ja Võru Linnateater.