Elina Allas

Festival toob Tartusse indiekultuuri

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui ka indiekultuuri laiemalt.

Koostöös Möku baariga on kuulutatud välja demokonkurss, et leida uusi, alustavaid artiste, kes saavad võimaluse esineda festivali välilaval. Demosid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile demod@indiefest.eu. Muusikaprogrammi pealava on Genialistide klubis, kus lisaks kodumaistele artistidele, nagu näiteks Argo Vals Band, Zebra Island, Tenfold Rabbit, astuvad üles Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Lisaks muusikaprogrammile linastuvad kolmel päeval Tartu Elektriteatris erinevad dokumentaal- ja mängufilmid. Päevase programmi täidab Domus Dorpatensis erinevate aruteluplatvormidega. Mõlema kõrvalprogrammi eesmärgiks on mõiste indie kui sõltumatu kultuuri avardamine.

“Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,” ütles Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Maikuus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond ja OÜ RGB Baltic.

Vaata lisa:
www.indiefest.eu
https://www.facebook.com/tartuindiefest

MTÜ Eesti Indie Festival loodi 2012. aastal. Eesmärgiks on anda hoogu kodumaistele indieartistidele ning tutvustada eesti publikule indiemuusika žanris tegutsevaid artiste välismaalt.

Sabatantsu festival seisab kodumaise tantsuhariduse eest

Sabatants tuleb taas koos õpitubade, seminaride ja tantsuklubidega, tuues seekord kaasa ka kontserdisarja. Sabatantsu festival toimub 9.-12. mail Tallinnas Von Krahli teatri ja baari ruumides.

Paljude rahvatantsurühmade, mis tegelevad enamasti uusloominguga, ning paljude võõramaiste tantsustuudiote kõrval on eesti omakultuuri ja kohaliku tantsupärandi hoidmine ja õpetamine hindamatult suure tähtsusega. Traditsioonilise tantsu festival Sabatants on mõeldud erineval tasemel tantsuoskajatele ja pakub põnevat ja väljakutsuvat programmi nii neile, kel tantsukogemusi juba palju, kui ka täiesti uutele tulijatele.

Hommikustes seminarides oodatakse arutlema, kaasa mõtlema ja kuulama eesti tantsukultuuri teemadel. Päeval toimuvad õpitoad, mille põhirõhk on eesti tantsudel, kuid traditsioonilise kultuuri paremaks mõistmiseks on palutud õpetama oma pärimustantse ka mõned külalised kaugemalt: Noa Shamir Taanist, Sviatlana Klepikava Valgevenest ja ingerisoome asjatundja Juha-Matti Aronen. Tantsuõpetajad on oma ala parimad asjatundjad.

Õhtul toimuvad külapidude ja tantsuklubide eeskujul tantsuõhtud, kus saab praktiseerida ja kinnistada päeval omandatud oskusi.

Tantsufestivali raames toimub sel aastal ka kontserdisari. Kontsertidel esinevad ansamblid nii kuulamiseks (Mari Kalkun, Pastacas, Anu ja Triinu Taul) kui ka tantsimiseks (Klapp, VEM ja Ülemakstud Rentslihärrad ehk Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa).

Festivalipassid müügil Piletimaailmas soodushinnaga 22€/20€ vaid aprilli lõpuni, hiljem ja kohapeal 25€/22€

Rohkem infot ja täpsem kava: www.sabatants.ee

FB: http://www.facebook.com/sabatants

FB üritus: http://www.facebook.com/events/231813706957649/

Hooandja ootab nüüd ka kodanikuühiskonna projekte

Hooandja.ee ühisrahastusplatvorm on aasta jooksul aidanud ligi 50 projektil üle 100 000 euro väärtuses toetust koguda. Senini sai keskkonda esitada vaid loomigulisi projekte, kuid nüüd on asjad muutumas.

Hooandja ootab kodanikealgatuslikke projekte, mille esitajateks on seltsid ja teised mittetulundusühingud. Kui teie piirkonna avalikus ruumis võiks olla midagi, mis teeks kohalike elu paremaks, siis on Hooandja just see koht, kuhu oma idee esitada. Võibolla on teil ühissaun, mis vajab parandamist? Park, milles puuduvad pingid? Soovite korraldada kogukonna üritust, millega kaasnevad kulud?

Kõik need projektid ja paljud teisedki on Hooandjasse nüüdsest teretulnud.

Kodanikualgatuslikku Hooandjasse sobivad projektid, mis vajavad ühekordset rahastust, mille tulemus on mõõdetav ja avalikkusega jagatav. Iga projekt peaks pakkuma midagi ka toetajatele, olenevalt toetussummast, olgu selleks siis osalus üritusel, graveeritud nimi pingil vms. Samuti on tarvis kohaliku omavalitsuse põhimõttelist nõusolekut projekti läbiviimiseks juhul, kui on tarvis omavalitsusega kooskõlastust.

Lähema informatsiooni projekti esitamise kohta leiab siit

Lisainformatsioon, küsimused ja projektiideed – info@hooandja.ee

Päeva pilt: Soomaa rahvas tervitab viiendat aastaaega

Ain Ruukel madalsüvise haabjaga Karuskose kevadvetel. Foto: Aivar Ruukel

Peipsi kandi lasteaialapsed esitasid Palal näitemänge

Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed

Pala lasteaias toimusid Jõgevamaa Peipsi-äärse piirkonna lasteaedade näitemängupäevad, kus tüdrukud ja poisid paistsid lisaks näitlemisele silma ka laulmise ja tantsimisega. Osalejaid ja juhendajaid tunnustati meenetega.

Anna Haava nimelise Pala kooli alushariduse õppealajuhataja ehk rahvakeeli lasteaiajuhataja Tiina Karu sõnul olid trupid repertuaari võtnud õpetliku sisuga näidendid. Tiheda lasteaia lapsed Kasepää vallast mängisid terviseõpetusliku loo “Sööbik ja pisik”. Torma lasteaia Linnutaja poisid ja tüdrukud aga “Jussikese seitset sõpra”. Mustvee lasteaed tuli kohale venekeelse etendusega “Kuidas kassipoeg näugumise ära õppis”, millele tänu veenvale ja atraktiivsele mängimisele elasid hoogsalt kaasa ka eesti lapsed.

Tiina Karu rääkis, et Saare valla lasteaia Siilike etenduse “Kana Kaaga” tegi lustlikuks ja hoogsaks tibutants. Pala lasteaia etendatud muinasjutus “Pöial-Liisi” osutus üheks elamusi tekitavamaks “numbriks” konnade tants, mida esitati laste ja noorte seas populaarse Gangnam Style’i stiilis tantsuna.

Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses "Pöial-Liisi " nõia ja ema osades. — Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses “Pöial-Liisi ” nõia ja ema osades.

Rollidega said igati hästi hakkama Meribel Tarto, Martin Kiigjõe, Sebastian Sildver, Matthias Värv, kolme osa mänginud Eliis Tupits ning teisedki Saare valla lapsed.

Näidendi õpetas selgeks Tiina Karu koos muusikaõpetaja Malle Sildveriga. Fotodele jäädvustas näitemängusündmuse Eliis Tupitsa isa.

Kõiki näitemängudes kaasa teinud lapsi ja nende juhendajaid tunnustati meenetega. Morsi- ja suupistelaua katmisel oli abiks Jõgevamaa omavalitsuste liit. Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade näitemängupäevad said teoks 14.

korda.

Jaan Lukas

Meremäe kool pühendus teatrile

Viimaste nädalate koolielu on Meremäe Koolis osaliselt olnud seotud teatritegemisega. 2. aprillil toimus Võru lasteraamatukogus 8. tooliteatripäev. Paljude esinejate hulgast pälvis esikoha Meremäe kooli 9. klassi õpilane Liisi Saare katkendiga Jaan Lattiku jutust “Imä õe”.

9. aprillil vaadati Meremäe vallamaja saalis kooli näiteringi esituses H. Männi tükki “Roosa muinasjutt”, mille seadis lavale Hele Verrev. Laulutekstidele kirjutas muusikaõpetaja Peeter Pai. Laste mäng oli meeleolukas, kostüümid ja lavakujundus huvitavad. Mängisid Kärt Karro, Agnes Annemäe, Liisi Saare, Merli Urbanik, Merle Saare, Kristel Parmen, Nadežda Toomik ja Kaire Parmen. Etendust oli ka varem mängitud märtsikuus Võrumaa näitemängupäeval, kus saadi kiidukiri kostüümide ja parima kavalehe eest.

S. Palm

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikud tulemused

30.-31. märtsil toimunud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 23 000 linnu 95 liigist.

Kõige enam vaadeldi sinikael-parte (2738), üle tuhande linnu ka hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid. Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik
osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70). Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja

teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei
täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak. Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused on EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Elva matkakeskus avab matkahooaja

27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.

27. aprillil pakub matkakeskus järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22

Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.

Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/

Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Homme tähistatakse Tartus Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva

Homme, 13. aprillil kell 14 tähistatakse Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Aastapäevale pühendatud konverentsil “25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust” meenutatakse aega, kui Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.

Avalike ja isiklike väärtushinnangute ja ajakirjanduse sisu muutustest kõnelevad:

Helle Tiikmaa “Regulatsioonide muutus ja ruumi-ajakäsitluse muutusi 20. sajandil”;
Ragne Kõuts “Persoonid ja refleksiivsus ajakirjanduses”;
Andres Kõnno “Teemade muutusi 20. sajandi ajakirjanduses”;
Margot Ots ja Jevgenia Dotsenko “Inimese-ühiskonna väärtuste muutumisi 20. sajandil”;
Agnes Aljas ja Ants Johanson “Kultuuri mõiste ja sisu muutused 20. sajandil”;
Merike Kaunissaare “Avalikkuses esinevad naised ja/või mehed”;
Kristjan Pihl “Intellektuaalide rolle Eestis”,
Maarja Lõhmus “Eesti avalikkuse ja salalikkuse struktuurimuutusi”.

Konverents toimub Tartus Lossi tn 36, ruumis 215.

Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

MTÜ Karukäpp käsitööselts peab 19. aprillil kell 10 Otepää kultuurikeskuses oma juubelit käsitööpeoga ja praktiliste koolitustega.

MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus meenutas, et tegevust alustati Otepää naisseltsi käsitöörühmana. Otepää ja Saksamaa Tarpi sõprusvahetuse käigus Otepääle sattunud saksa käsitööõpetaja Inge Jensen märkas käsitöörühma töid ja hakkas käsitööhuvilisi õpetama. Käsitööhuvilisi kogunes aja jooksul nii palju, et sellest kasvaski välja MTÜ Karukäpp.

“Esialgu koolitasime iseennast, korraldasime õppepäevi ja kirjutasime projekte, hiljem hakkasime juba teisi õpetama,” rääkis Mari Mõttus. “2011. aastal kuulutati MTÜ Karukäpp Valgamaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks.”

Karukäpp on oma toodangut müünud nii Eestis kui ka välismaal: Venemaal, Rootsis, Norras, Saksamaal. Korraldatud on mitmeid käsitöönäitusi nii Otepääl kui ka Valgas, kolm viimast aastat on Otepää Kultuurikeskuses toimunud käsitööringid. 2012. aastal anti välja sokikalender. Mitu aastat järjest on korraldatud ülemaailmset õueskudumise päeva. Tulevikus on MTÜ-l plaanis leida uued ruumid ja laiendada oma tegevust.

“Meil on olemas kudumis- ja tikkimismasinad, soovime, et meil oleks rohkem ruumi, kuhu neid panna, et huvilised saaksid neid kasutada,” ütles Mari Mõttus. “Kui siiani oleme põhiliselt kudunud, heegeldanud ja viltimistöid teinud, siis edaspidi soovime tegeleda ka õmblustöö ja lapitehnikaga.”

Liikmeid on MTÜ-l praegu 28, lisaks sellele lööb tegevuses kaasa palju käsitööhuvilisi, kes otseselt MTÜ-sse ei kuulu.

MTÜ Karukäpp käsitööpeol 19. aprillil Otepää kultuurikeskuses saab kuulata erinevate käsitöömeistrite loenguid. Kõik huvilised on oodatud. Käsitööpidu on tasuta.

Loe edasi: Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

Jüriöö ületõusu 670 aastapäeva tähistatakse Padisel 20. aprillil seiklusrikka päevaga, mis saab alguse kell 15 Padise kloostris. Näha ja kuulda võib erinevaid esinejaid (näiteks pisikest ühiskontserti kammerkoor Studium Vocalelt, Keila noorte segakoorilt La&Do ja Padise segakoorilt), vanade Lonkava Hundi Koja sõjameeste mälestusi jüriööst, saab kehakinnitust ja keelekastet, võib nautida Karjatse talu suus sulavaid küpsetisi ja elada kaasa laste võistlustele.

Lastele ja peredele toimub teatejooks ümber mõisatiigi, maastikumäng ja suurematele seiklusrännak “Tuleretk” 10- ja 25- kilomeetristel radadel. Rännakule minevad salgad koosnevad kolmest-neljast täisealisest osalejast. Järgmisse punkti saamiseks on vaja täita ülesanne uute koordinaatide saamiseks. Rajal on ka ohtlikud alad, kus liiguvad “Saksa ordu” ehk vaenlase väed, kelle eest peavad võistlejad ennast varjama. Lastele, koolidele ja pealtvaatajatele on sündmusel osalemine tasuta.

Registreerimine, reeglid ja lisateave http://uus.partysafari.eu/tuleretk/

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Loe edasi: Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.

Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.

Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.

Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.

Loe edasi: Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Juba sel reedel: Werro Rocki peaesineja on Winny Puhh

Reedel muutub Võru ööklubi Balance muusikasõprade kohtumispaigaks, kui üheksandat korda toimuval Werro Rockil astuvad üles ansamblid meilt ja mujalt. Peaesinejat Winny Puhhi saadavad Slinghunt, S.E.K.S, Bastard and the 3 Bastards ja väliskülaline Laime Pilniga Lätist.

Werro Rock 2013 toob lavale värvika seltskonna, mille krooniks on naaberlinnast Põlvast pärit Winny Puhh. Tegemist on staažika bändiga, kel järgmisel aastal täitub 20 tegutsemisaasta, kuid kes sel sajandil veel Võrus esinenud pole. Hoolimata vanusest on ansambel suuremat tähelepanu pälvinud just viimastel aastatel. Hiljutiseks šedöövriks võib lugeda auväärt kolmandat kohta konkursil Eesti Laul. Võrus tulevad kindlasti esitusele paremad palad Winny Puhhi varamust, kuid arvestades ansambli ekstravagantsust, peab olema selgeltnägija teadmaks, millega Võru publikut üllatatakse.

Vahetult enne Puhhi astub üles Võru juurtega ansambel Sünkroonujujad Endisest Kastepiisa Seltsimajast ehk S.E.K.S. Võru publikule tuttav kelmika nimega meelelahutusgrupeering ei paku kuulajatele originaalloomingut, küll aga originaalset lähenemist tuntud Eesti ja välismaa lauludele. Sündmusele vastavalt karmimate töötluste hulgas saab kuulda Olav Ehala filmimuusikat “Nukitsamehest”, pop-sensatsioon PSY maailma vallutanud hitti “Gangnam Style” ning ka maailmarändur Jaan Tätte loomingut.

Pealinna esindab heavy-bluesi trio Slinghunt. Ansambel astus üles ka 2011. aasta Werro Rockil, kus pälvis rohkelt publiku kiidusõnu, mistõttu on ansambel taas tee lõunasse leidnud. Nende muusikat iseloomustab riffidel põhinev heavy-blues ja rütmiline funk, millega tuuakse põhjamaisesse rahusse grunge ja lõunapoolse roki maitset.

Lõunanaabrite pealinnast ehk otse Riiast väisab Võrut rockbänd Laime Pilniga (tõlkes: täielik õnn). Tegemist on ansambliga, kes kodumaal on rohkelt tähelepanu pälvinud, mistõttu on Laime Pilniga esinenud Baltikumi suurematel festivalidel (Positivus, Be2gether). Lisaks muusikale toovad lätlased üle piiri ka silmailu – kitarrist Marcis Vasilevski valiti Cosmopolitani poolt Läti kümne seksikama mehe hulka.

Õhtu avalöögi annavad Võru oma poisid punkansamblist Bastard and the 3 Bastards . Praeguseks kaks aastat tegutsenud bändi sihi võtab kokku basskitarrist Mark-Robert Maisuradze: “Meie eesmärk on hoida elus muusikastiili, mis tänapäeva massimuusikast aina kaugemaks jääb ning ühtlasi olla ka selle edasiviijateks ja arendajateks Eesti muusikamaastikul”.

Uksed avab klubi reedel, 5. aprillil kell 21 ning esimene ansambel läheb lavale kell 21.30, seega tasub varakult kohal olla. Werro Rocki esimesed 50 piletit on hinnaga 5 €, järgmised 7 €. Piletid eelmüügis Piletilevis ja kohapeal.

www.werrorock.com

Kõpu pärandkultuuripäeval antakse muuhulgas ülevaade Soomaa teemaplaneeringust

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimub neljapäeval, 4. aprillil algusega kell 10 Kõpu vallas Suure-Kõpu mõisas pärandkultuuri teemapäev, mis tõmbab ühtlasi samalaadsetele teemapäevadele joone alla.

Pärandkultuuri teemapäeval käsitletakse kultuuripärandit Soomaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis toimunud hoonete inventeerimist (1998-1999) ja muinsuskaitse nõudeid, millega teemaplaneeringus tuleb arvestada. Ühtlasi antakse ülevaade Soomaa teemaplaneeringu koostamisest. Võimalik tutvuda ka Suure-Kõpu mõisaga.

Korraldajad paluvad huvilistel teemapäevast osavõtuks registreerida 2. aprilliks, registreerimisvorm asub veebiaadressil: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGxhczQ1djhRU3A1WTloQ2huLUsyNFE6MA&ifq

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine.

Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Haanjamehed avavad eloviiekeskuse

Haanimihhi nõvvokoda avab 6. aprillil kell 13 Haanimaa eloviiekeskuse ja ootab kõiki Haanja rahvamajja õpitarest osa saama. Pakutakse kevadisi sööke, käsitööd, regilaulu. Lapsed saavad aega veeta lastetares.

Kell 16 jätkub päev pärimustantsutarega. Päeva teevad rõõmsaks pärimusmuusikud Kati Soon, Anu Taul, Tarmo Noormaa, Kadri Lepsasson jt. Sissepääs prii.

Ivari Padar asutab tuleval aastal uue talurahvapartei

Ivari Padar, kelle volitused europarlamendi saadikuna peagi lõppevad, on otsustanud pärast seda kolida tagasi oma Võrumaa tallu ja rajada uue talurahvapartei, mille peakontori jaoks hakkab rentima ruume oma kodutalule lähedal asuvas koolireformi tuulte meelevalda jäänud Parksepa keskkoolis.

“Kui Eestimaa Rahvaliit nii öelda lagunes, jäi sellest suur tühimik,” ütles Padar. “Kohtun pidevalt maainimestega ja põllumeestega ning näen, et vajadus uue talurahvapartei jaoks on väga väga suur.”

Padar lisas, et põlise põllumehena näeb ta, et sotsiaaldemokraatlik erakond ei seisa piisavalt maainimeste huvide eest ja seetõttu plaanib ta sotside seast aasta pärast lahkuda. Samuti on Padar linnaelust väsinud ja kavatseb igal juhul pärast europarlamendi saadiku ametiaega maale tagasi kolida.

“Maainimesed lahkuvad praegu massiliselt Soome tööle. Navi külast on juba kaks kolmandikku Soome tööle siirdunud, ülejäänud töötavad Jaagumäe talus,” rääkis Padar. “On viimane aeg midagi reaalset ette võtta, et elu maal täiesti välja ei sureks. Paraku ühtegit Eesti erakonda see probleem praegu ei huvita. Uus erakond ei hakka võitlema mitte üksnes põllumeeste, vaid kõigi maapiirkondades elavate inimeste huvide ees.”

Kuna peagi suletakse Võrumaal asuv Parksepa keskkool, siis jäävad koolimajas keskkooliklasside ruumid vabaks. Sinna plaanib Padar luua uue partei peakontori. Kindel on see, et peakontor ei koli mitte kunagi Tallinnasse. Eesmärk on partei tegevust juhtida just maalt.

Mis täpsemalt erakonna nimeks saab, pole veel otsustatud. Nimevariantideks on praegu maarahvaerakond ja talurahvaerakond. Partei kaasasutajate hulka kuuluvad nimekad poliitikud ja põllumajandustegelased, kelle nimesid siiski praegu veel ei avaldata. Teadaolevalt plaanivad parteiga liituda ka Arnold Rüütel ja Ester Tuiksoo, välistatud pole isegi Toomas Hendrik Ilvese liitumine pärast presidendi ametiaja lõppemist.

Mulgi rattamaratonile tuuakse Saksamaalt duširekka

Maikuu esimesel pühapäeval toimuvast Mulgi rattamaratonist osavõtjad saavad end puhtaks küürida innovaatilises duširekkas.

“Innovaatiline duširekka pakub pärast sõitu sportlastele lõõgastavat ja nauditavat dušielamust,” ütles duširekka Eestisse toova Hansgrohe juhatuse aseesimees Richard Grohe.

Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja peakorraldaja Allar Tõnissaare sõnul on korraldajate ootused duširekkale kõrged. Duširekka pikkus on 13,5 meetrit ning selles asub 20 erinevat Hansgrohe dušši. Muuhulgas ka näiteks niisugused, mis tekitavad sooja vihmasabina käes seismise tunde aga ka Showerpipe’i süsteemid, mis pihustavad vett nii ülalt kui ka alt, pakkudes kümblejale topeltnaudingut. Hansgrohe duširekka puhul on arvestatud kõrgete keskkonnahoiu nõuetega. Eestisse ja Põhjamaadesse saabub elamusterohke duširekka esmakordselt.

Eesti suurim rattamaratonide sarivõistlus Samsung Estonian Cup alustab tänavu 5. mail Viljandis juba 13. hooaega. Kaheksast etapist koosnev rattasari vältab kogu suve ning viimane otsustav võistlus toimub 7. septembril Jõulumäel.

Tulekul on Neeruti päev nr 4

Kahe mehe, Marek Vahula ja Karle Meosi, ühisideena sündinud Neeruti päev on jõudmas oma neljanda ürituseni.

Alustasime aastal 2010, kui panime ülesse esimesed Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides Karli juhendamisel valminud pesakastid. See oli siis Neeruti päev nr 1. Päeva eesmärk ongi õpetada lastele ja lapsevanematele, kuidas nende valmistatud pesakastid tuleb looduses täpselt üles panna, et lindudele neist ka kasu oleks.

Eesjärve ümbrus on kolme varasema Neeruti päeva jooksul juba tehispesi täis saanud. Neeruti päeva nr. 4 raames paneme ülesse 10 pesakasti ja nüüd siis juba Tagajärve äärde. Eesmärk on kõik lindudele sobivad elupaigad mägedes erinevaid tehispesi täis panna. Tehispesi on mitut tüüpi ja neid ihaldavad ka erinevad linnuliigid. Seni oleme pannud ülesse neid tehispesi, mis mõeldud erinevatele tihastele ja metstikkadele.

Seekord koguneme 2. mail kell 14.15. kahe järve vahel piknikuplatsil. Kõik on oodatud !

Marek Vahula, wabakutseline

Noorte ettevõtlikkust toetav võrgustik sai aastaseks

Aasta on möödas päevast, kui Kaubanduskojas sündis noorte ettevõtlikust toetavate ja innustavate ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“.

Praegu on võrgustikus 93 liiget ehk partnerit, kes kõik peavad oluliseks ühiskonna suuremat panustamist järelkasvu. Lastele ja noortele suunatud toetustegevustega annab iga partner sellesse oma panuse. Oma kogemusi laste ja noortega jagades antakse oma panus ettevõtlikkuse kasvu.

Võrgustiku partneritel on väga palju häid näiteid erinevate ettevõtlikkust tõstvate toetustegevuste ja algatuste kohta. Kõige rohkem tegevusi on suunatud laste ja noorte juhendamisele ja oma ettevõtte või eriala tutvustamisele. Palju korraldatakse võistlusi ja konkursse. Pakutakse ka praktika- ja hooajalisi töökohti, tehakse koolitusi ja koostatakse oma valdkonna õppematerjale. Ligi pooltel võrgustiku partneritel on välja kujunenud pikaajalised lastele ja noortele suunatud tegevused, kümnendik partneritest teevad haridusasutustega väga põhjalikku lepingulist koostööd.

Esimese võrgustiku tööaastaga on kodulehele koondanud palju infot nii ettevõtliku õppe kui ka ettevõtete toetustegevuste ja algatuste kohta. Igal partneril on oma lehekülg toetustegevuste ja eesmärkide tutvustamiseks. Kõiki partnereid saab otsida ja filtreerida nii toetustegevuste kui ka asukoha järgi. Lisaks on kodulehel eraldi andmebaas algatustele – need on eraldi projektid ja programmid, mis võivad olla loodud nii võrgustiku partnerite kui ka noorte endi poolt ja millest saavad kõik huvilised osa võtta. Samuti saavad partnerid sealt leida algatusi, mida toetada või millega koostööd teha. Kõige selle huvitava jagamiseks saadetakse kord kuus partneritele ja ka teistele huvilistele võrgustiku uudiskiri.

Võrgustiku järgmine seminar toimub 23. mail.

Selle aasta alguses moodustati asutajatest ja võrgustiku aktiivsematest liikmetest „Unistused ellu!“ Nõukoja – organi, mis toetab ja nõustab võrgustiku tegevuse kavandamist ja läbiviimist. Nõukoja liige on eelkõige ekspert ja ideede generaator, kes on võrgustiku tegemistega hästi kursis ja on ka võrgustiku kontaktisikuks oma piirkonnas.

Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Kultuuriminister Rein Lang allkirjastas kolmapäeval taotluse, millega Eesti esitab võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Selle nimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja otsustatakse 2014. aasta lõpus.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku sõnul tuleb taotluse puhul tunnustada võro kogukonna suurt tahet ning innustust suitsusauna traditsiooniga tegelemisel.

„Suitsusaunatava kandmine UNESCO nimekirja aitaks kaasa selle tänini elujõulise kombestiku kestmisele mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides, kus seda tuntakse. Eelkõige on see aga väärtus võrokestele endile,“ lisas Pedanik.

Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,“ märkis Veeroja.

Loe edasi: Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Põlva talupood kutsub tegema Tillut

“Tule, teeme Tillut!” – täpselt nii veider üleskutse lepatriinuvärvilistel plakatitel on kulutulena Põlvamaal levima hakanud. Millega tegu?

Selle kelmika üleskutse taga on Põlva talupood. Tillu saab olema nende kodukohviku nimi ning kohvikut tegema kutsutakse huvilisi lähedalt ja kaugelt.

,,Tegu on ühe suure vabatahtlikkuse alusel ja õhinapõhiselt toimuva aktsiooniga,” räägib talupoe perenaine Eve Veski. ,,Ootame kõiki huvilisi, kes soovivad käed külge lüüa Põlva ühe omanäolisema kohviku valmimises.”

Alguse sai kõik sisekujundaja konkurssist, mille võitis OÜ Indoors sisekujundaja Janne Maal. Janne palvel antakse töötasuks pakutud igapäevane tasuta kook ja kohv mõnele kliendile, kes vastutasuks kirjutab paar rida endast ja kohvikust raamatusse, mille Janne lõpuks endale saab. See, et kohviku sisekujundus valmiks töötubade vormis ning kõik huvilised saavad sellesse oma panuse anda, oli ka üks Janne ideedest.

Nüüdseks on projektist välja kasvanud mitmetahuline aktsioon, mis hõlmab endas vanavara taaskasutusse toomist, töötube kohviku kujundamisel, koduseid töid sisekujunduslike elementide valmistamisel ning võimalik, et sellest tegemisest valmib ka üks film. Projektis ,,Tule, teeme Tillut!” on kasutust leidnud kõik talupoe pererahvale olulised aspektid nii taaskautuse, ühistegemise, vabatahtliku panuse kui ka ,,kastist väljas” mõtlemise osas.

Lisainfot leiab Põlva talupoe veebipesast www.talutoit.blogspot.com või kodukohvik Tillu Facebooki lehtelt.

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”

Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.

Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

Loe edasi:

Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Tervis on eelkõige meie endi vastutus, mitte niivõrd riigi, arsti või ravimifirma vastutus. Ometigi on praegu kroonilisi haigusi rohkem kui kunagi varem, Haigekassa vajab üha enam raha ja tervena elatud eluiga on ELi keskmisega võrreldes lühike. Kas ei peitu lahendus seega tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös terveks jäämiseks ja saamiseks?

Nendele küsimustele vastamiseks on kõik huvilised oodatud Uue Tervise mõttetalgutele: arutlema seniste kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, uurima üheskoos koostöövõimalusi, jagama kogemusi ning mõtisklema sotsiaalse ettevõtluse võimalikkusest tervisedenduses.

Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttekojas keskendutakse järgmistele teemadele:

kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamine ning jätkusuutlikkus
milliste institutsioonidega saab kogukonna tasandil teha koostööd?
uute kogukondade liitumine ja mida teised sarnased tegijad juba teevad?
kogukondlik tervisedendus – kas võimalus sotsiaalseks ettevõtluseks?
lisaks kohapeal välja pakutud teemad.

Loe edasi: Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Alates tänasest on ELis keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal

Alates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.

Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.

Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.

Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/animal-testing/index_en.htm

Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node%2F1081
http://www.loomakaitse.ee/?q=katseloomad
http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed