Elina Allas

Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima

Tõhelgi külaselts ja Permaklubi Tallinn kutsuvad laupäeval, 26. mail kell 12 Raasiku valda Tõhelgi külla Harjumaal jätkuloomise- ja permakultuuriteemalisele kuhikpeenra töötuppa.

Kuhik- (või kõrg-) peenar on oma olemuselt oksahunnik, millele on kuhjatud viljakat mulda, komposti ja põhku. Tänu oma ehitusele hoiab kõrgpeenar hästi niiskust ning on peaaegu hooldus- ja kastmisvaba. Töötoas õpitakse kõrgpeenra meisterdamist loodusest saadavate vahenditega: mahalangenud puutüved, oksad, lehed, kompostmuld jne. Kuhikpeenra erinevatesse nurkadesse istutatakse ja külvatakse söödavaid taimi vastavalt nende vajadustele (niiskus, valgus, ruum jne). Hiljem on igal osalejal võimalus sarnast peenart koduaias meisterdada.

Selles, et kuhikpeenras taimed tõpoolest kasvama hakkavad, saab veenduda klikates lingile: http://www.youtube.com/watch?v=YVeQyka_0ZQ

Töötoas tehakse ka väike põhukartulimaa, kus pannakse kartuli küll maha, kuid kaetakse mulla asemel põhuga. Sügisesel permaklubi kohtumisel on võimalus saada tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas kartul põhus kasvas.

Peenra rajamise vägesid juhib nõu ja jõuga Kristel Saage, kes on läbinud permakultuuriteemalised kursused ning katsetanud aastaid permakultuuriga oma koduaias.

Loe edasi: Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Laupäeval toimub Tartus Baltikumi suurim
laste jooksuüritus

Fotomeenutus 30. Tartu laste jooksumaratonist. Foto: Tarmo Haud

Sellel laupäeval, 11. mail toimuvad Tartu Tähtvere spordipargis SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteüritused, kuhu on oodata ligi 3000 last. Nii suure osalejate arvuga on tegemist Baltikumi suurima lastele mõeldud jooksuüritusega.

Et lapsi osaleb üritusel väga palju, siis on stardid jagatud erinevate vanusegruppide ja distantside kaupa. Distantse on kokku kolm (400 meetrit kuni 4-aastastele, 850 meetrit kuni 8-aastastele, 2 km kuni 12-aastastele ning vanematele). Kõik lasteüritustel osalejad saavad osalejamedali, diplomi ning lisaks loositakse välja palju auhindu. Osavõtt on igale lapsele tasuta ning tegemist ei ole võistlusega – paremusjärjestust ei selgitada, iga laps saab rinnamärgi numbriga 1.

Kuna lapsi on palju, siis on soovituslik üritusele eelregistreerida interneti teel: http://tartumaraton.ee/31-tartu-jooksumaratoni-lastejooksud-registreerimine

Üritusel on kohal ka Eesti Koolispordi Liit, kes korraldab SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteürituse raames oma tervisepäeva “Looduse kilomeetrid”.

Koostöös ravimifirma Teva ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga korraldatakse ka Heateo jooks, mis asendab eelmistel aastatel toimunud avatud raja jooksu (4,3 km). Heateo jooksul kogutakse annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste ravivõimlemise toetamiseks.

Päev pärast lasteüritusi, 12. mail toimub SEB 31. Tartu jooksumaraton, mis ootab oma radadele ligi 4500 spordisõpra.

Sännas on neljapäeval inspiratsioonipäev

Kui sa veel ei ole kodanikualgatustesse kaasatud või ei ole oma ideed kodanikualgatuse kaudu veel realiseerinud ja mõtled, kas see üldse on sinu jaoks või kui sa tunned, et vajad viimast tõuget, et kodanikualgatuses kaasa lüüa juba homme, siis tule ja osale Võrumaa inspiratsioonipäeval, mis toimub 9. mail Sänna kultuurimõisas.

Millest iganes sa praegu ka ei unista, kuivõrd keeruline teekond ka ei tundu, siis on mõned sammud, mida saad astuda kohe. Millised need sammud on, sellest tulebki sellel päeval juttu.

Kavas:

12.00-12.30 Kogunemine ja registreerimine

12.30-13.00 Kultuurimõisaga tutvumine

13.00-13.15 Inspiratsiooniseminari tervitussõnad ja sissejuhatus päeva moderaatorilt Piret Jeedaselt

13.15-15.15 Kuidas tunda endas ära muutuste algatajat ja elluviijat? Kui ei proovi, siis ei juhtu midagi. Kui aga proovid, siis hakkavad juhtuma asjad ja tekivad võimalused, mida ilma esimese sammuta ei oleks osanud ette kujutada. Inspireerib Alar Ojastu.

Loe edasi:

Kutse noorte looduslaagrisse Lätimaale

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos sihtasutusega Gauja Rahvuspark kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 22.-27. juuli Lätis, Riia lähistel (majutus “Leiputrija” puhkekompleksis http://leiputrija.com/).

Laagrisse on oodatud osalema 10 Eesti noort vanuses 13-16. Lisaks eestlastele osaleb laagris sama palju noori Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvuda Läti looduse mitmekesisusega ja arendada koostööd kolme riigi noorte vahel.

Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus, toitlustus kolm korda päevas ning tervisekindlustus. Eestist lähevad noortega kaasa kaks täiskasvanut saatjat.

Konkursil on oodatud osalema 13-16-aastased noored, kes õpivad Lääne-Viru-, Ida-Viru, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Tartu-, Võru-, Valga-, Põlvamaa linna- ja maakoolides.

Täpsem info: Tiina Lilleleht, tel 53341013, tiina.lilleleht@teec.ee

Konkurss ja laager toimuvad Eesti-Läti-Vene koostööprojekti „People With Nature“ raames, mida kaasrahastavad Euroopa naabrus – ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Tartu tantsuklubi tutvustab kolmapäeval eesti lõõtspille

Tartu tantsuklubisse Tiigi seltsimajja on 8. mail kella 20-24 kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Kaile Mumm, Leho Laaser, Margus Priks, Merili Moosus, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitav on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.

Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Kunda teatritruppi tunnustati Lätis kõrgelt

Stseen Ranna-Viru rahvateatri etendusest "Pantelei Karmanovi sententsid". Foto: Ziedonis Safronovs — Stseen Ranna-Viru rahvateatri etendusest “Pantelei Karmanovi sententsid”. Foto: Ziedonis Safronovs

Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.

Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.

Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.

Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.

“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.

Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Loe edasi: Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee

Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.

Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.

„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.

Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Loe edasi: Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Kodanikuajakirjanikke ja vallalehtede tegijaid
oodatakse keelekoolitusele

Keelehooldekeskus korraldab ajakirjanduse keelele keskenduva täienduskoolituse 30. aprillil kella 14-18 Tartu Ülikoolis Lossi 3-328. Koolitajaks on Egle Pullerits (fotol). Oodatud on oma keelekasutust lihvida soovivad ajakirjanikud, toimetajad, kodanikuajakirjanduse ja omavalitsuste ajalehtede tegijad. Koolitus on tasuta.

Oma osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil egle.pullerits@raad.tartu.ee. Koolituse kordaminekuks palutakse saata osalejatel samale aadressile ka oma koostatud tekste (või veebilinke).

Erametsaliit: Uue jahiseaduse vastuvõtmine loob hea pinnase maaomanike ja jahimeeste koostööks

Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.

“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.

Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Nädalavahetusel toimub Viimisis Aprillilaat

Viimsi keskuses aadressil Kaluri tee 5 toimub laupäeval, 27. aprillil kella 10-18 ja pühapäeval, 28.a prillil kella 10-16 Viimsi Aprillilaat. Üritus toimub selles kohas esimest korda.

Aprillilaadale tuleb müüjaid lähedalt ja kaugelt. Kõige kaugemateks tulijateks on Mustangi talu peremees Aarne Musting varajaste maasikatega ja OÜ Ami Treipuit puidust nikerdustega Võrumaalt. Kauplema tuleb rahvast ka Tartust ja Narvast, Harjumaalt ja Tallinnas ning loomulikult oma inimesi Viimsist.

Pakkumisel on erinevaid lapitehnikas tooteid, puidust ja nahast käsitööesemeid, mütse, kudumeid ja kevadisele ajale sobilikke
maalitud kummikuid. Naisterahvad saavad end kaunistada ehetega, meesterahvad ei pea kartma, et kõht tühjaks jääb – müügil
suitsutatud liha, juustu, värsket kala ja kohapeal pakutakse ka BBQ-d. Lastele batuut ja meisterdamisnurk. Avatud on Allika kohvik.

Aprillilaat on avalöögiks 1. maist samas kohas alustavale Viimsi turule, kus pakutakse kõike head ja eestimaist. Kui endal kliima ei
võimalda kasvatada, siis vaatame naabrite poole. Olete kõik oodatud kauplema, sest ega hind ei ole turul kivist!

Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Eelmise nädala lõpus Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult, tarbija on hinnatundlik ning kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Kohapeal arutlesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk ja kirja pani Heikki Sal-Saller In Nominest.

Maablogis on avaldatud kohaliku toidu vestlusringi põnevamad seisukohad. Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2013/04/23/milline-on-eestlase-toidulaud-aastal-2020/

Eesti tippsekretär õpib Olustveres

Sekretäride kutsevõistluse võitja Monika Rogenbaum lahendamas situatsiooniülesannet näitleja Andres Ojaga. Foto: SA Innove

Eile, 24. aprillil toimus Tartu kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panid proovile sekretäritöö õpilased üle Eesti.

Kutsevõistluse „Tippsekretär 2013” võidu napsas endale Monika Rogenbaum Olustvere maamajandus- ja teeninduskoolist, talle järgnesid teise koha saanud Triin Nooska Tartu kutsehariduskeskusest ja kolmandale kohale tulnud Kristiina Traumann Tallinna majanduskoolist.

Kutsevõistlusel võeti mõõtu teoreetiliste teadmiste testis, arvutikirjas, käsikirja toimetamises, dokumenditöös ja situatsioonülesande lahendamises.

Žürii sõnul jäi neile kõige eredamalt meelde Lääne-Viru rakenduskõrgkooli tütarlaps Diana Remmelgas, kelle kliendiks oli vaegkuulja, ning kõigile üllatuseks kasutas neiu rollimängus viipekeelt.

Tippsekretäri kutsevõistlus toimus 14. korda ning tänavustel võistlustel panid end proovile 22 kutseõppurit Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Tartu kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist ja Tallinna majanduskoolist. Sekretäride kutsevõistluse žüriisse kuulusid Sirje Orvet, Riina Järve-Tammiste, Triin Ojamaa ja Linda Kull.

Sekretäride kutsevõistlust „Tippsekretär 2013” korraldas SA Innove koostöös Tartu kutsehariduskeskuse ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. Võistlust rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tippsekretär 2013 pildigalerii leiad siit: http://www.snap.ee/user/liinaliiv88/album/tippsekretar_2013

Liina Liiv

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

Pärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu
58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele.

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007-2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeerium

EMSL-i uueks juhatajaks saab augustist Maris Jõgeva

Vabaühenduste liidu EMSL juhatajana asub augustis tööle Maris Jõgeva, kes praegu töötab Avatud Eesti Fondis vabaühenduste fondi koordineerijana.

Juuli lõpuni jätkab EMSL-i juhatajana Urmo Kübar, kes on seda ametit pidanud 2006. aasta sügisest.

Maris Jõgeva töötas 2003-2006 siseministeeriumis kodanikuühiskonna küsimuste peaspetsialistina ning enne seda Vormsi vallavalitsuse nõunikuna. Lisaks praegusele tööle Avatud Eesti Fondis osaleb ta koolitajana Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse programmides ning õpetab Vormsi põhikoolis ühiskonnaõpetust. Jõgeval on magistrikraad sotsiaaltöös.

EMSL-i juhataja ülesandeks on korraldada EMSL-i igapäevategevusi. Juhataja valib ning tema tööd kontrollib EMSL-i üldkoosolekul valitud nõukogu, kuhu praegu kuuluvad Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Krista Pedak, Kristina Mänd, Liia Hänni, Maarja Mändmaa, Margo Loor, Sandra Lillemaa ja Tarmo Tüür.

Motovarjurite võistlused kulmineerivad Otepääl
lendava autoga

23. maist kuni 2. juunini toimuvad Otepää-Palupera piirkonnas rahvusvahelised motovarjurite võistlused, mis lõpevad 1. juunil üllatusterohke lennushowga Tehvandi staadionil, kus Otepää taeva all saab näha lendavat autot.

Lennushow eestvedaja Paap Kõlar, kes ka ise ürituses aktiivselt kaasa lööb, sõnas, et sellel aastal tasub kohale tulla juba veidi varem, kuna alates kella 17st on võimalik uurida lähemalt motovarjurite ja lennumudelistide väljapanekuid Tehvandi staadioni peavärava esisel.

Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennuaparaadid, suured kopteri- ja lennukimudelid, täismõõtmetes motovarjud, suured kahekohalised traigid ja isegi lendav auto. Niipea kui tuul piisavalt vaibub, alustavad oma etteasteid motovarjurid. Sissejuhatuseks tehakse auring Otepää kohal. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat. Kindlasti paigaldatakse staadionile veerenn, et soovijatel oleks võimalik varbad lennul vette kasta, samuti keeglirivi, pallid koos korviga, suured täispuhutavad püloonid jm atribuutika.

Otepää lennushow on külastajatele traditsiooniliselt tasuta ja oodatud on nii suured kui ka väikesed huvilised.

NB! Kuna motovarjusport on ilmatundlik, on sõltuvalt ilmaoludest planeeritud üritusele päev varem ka reservaeg. Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad nii Otepää vald, kultuuriministeerium kui ka mitmed ettevõtjad.

Tulekul on koolitusseminar Võrus “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

3. mail kella 10.30-16.30 toimub Võrus koolitusseminar “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid:

Kodanikuühenduse mõju: selle sõnastamine, hindamine ja kommunikatsioon kogukonnale
Vabatahtlikud mentorid ja ärisektori toetajad: nende leidmine ning kaasamine
Sotsiaalne ettevõtlus: võimalused ja väljakutsed

Vaata lisainfot siit (PDF): Heateo_kutse

Seminari korraldab Heateo SA ning osalemine on tasuta. Koolituspaiga täpne asukoht ja ajakava saadatakse pärast registreerimist. Registreeri end seminarile siin http://tinyurl.com/czzbkwx

Täna avatakse Vapramäe loodusmaja

Täna, 25. aprillil avatakse Vapramäe loodusmaja, mis on üks osa Lõuna-Eesti ühest külastatumaist loodusõppekeskusest.

Loodusmaja pakub üle 20 erineva loodusõppeprogrammi, mida seni korraldati õues. Nüüd on võimalik õpet läbi viia igal ajal ja iga ilmaga. Uues majas on 220 ruutmeetril kaks õppeklassi, millest ühes tehakse uurimusõpet ning teises täiendatakse õpitut mängu kaudu. Peale selle on väljas erinevad ekspositsioonid ja õppevahendid, mis looduse tundmaõppimisele kaasa aitavad.

“Ootame loodusmajja nii kooli- kui ka lasteaialapsi, samuti peresid ning kõiki loodushuvilisi. Maja on piisavalt suur ja samas parajalt väike, et iga külastaja end siin koduselt tunneks,” ütles sihtasutuse Vapramäe-Vellavere-Vitipalu juht Gea Järvela.

Loodusmaja projekteeris Kaido Kepp ettevõttest Arhitektuuriklubi ning ehitas Jaagor Grupp. Mööbli valmistas Jaan Sild (Wako Värkstuba) ning ekspositsiooni tegi Baas Disain. Õppevahendid aitasid soetada Total Eesti ja Matkasport.

2012. aastal külastas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu looduskeskust üle 5000 inimese. Projekti investeeriti 379 283 eurot, millest 341 355 eurot tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ning 37 928 eurot omaosalusena sihtasutuselt Vapramäe-Vellavere-Vitipalu. Tööd kestsid ligi kolm aastat.

SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu kujundab loodust säästvat mõtteviisi, aitab kaasa loodushariduse ja loodusturismi arendamisele ning korraldab maastikukaitsealade jätkusuutlikku majandamist.

Läinud nädala Maamess osutus Eesti suurimaks messiks

Pildike tänavuselt Maamessilt. Foto: Elina Allas

ASi Tartu Näitused messikeskuses 18.-20. aprillil toimunud Maamess kujunes Eesti suurimaks messiks. Lõppenud Maamessil osales 375 eksponenti (neist välisriikidest 40, osales 140 uut firmat) kümnest riigist (Eesti, Läti, Soome, Leedu Venemaa, Poola, Saksamaa, Rootsi, Gruusia, Kanada). Mess toimus viiel hektaril, sisepinda messihallides oli 5900 m2. Messi külastas kolmel päeval 32 442 külastajat.

Maamess pole juba aastaid ainult Eesti sündmus, vaid on oluline ka paljude välisfirmade jaoks. Seda kinnitab messi väliseksponentide arv, aga ka messil käinud delegatsioonide hulk ja kosseis. Maamessi külastasid kolmel päeval mitmed väga erinevad välisdelegatsioonid: avamisel osalesid ja seejärel tegid messil ringkäigu Agrofoorumi väliskülalised eesotsas mitme riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajatega; messiga tutvusid ja uurisid ärivõimalusi Leningradi oblasti ettevõtjad; messi külastasid ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamess teeb koostööd ka teiste, naaberriikides toimuvate põllumajandus- ja maaelumessidega. Nii osalesid Maamessil eksponentidena messikorraldajad Soomest (Finnmetko) ja Rootsist (Elmia Wood), messi külastasid ning pidasid koostöökõnelusi Soome Jyväskylä Koneagria, Läti messikeskuse Ramova ning Peterburi põllumajandusmessi Agrorus korraldajate esindused.

Moisekatsi Elohelül saadetakse päev
Uma Pido lauludega metsa taha

Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.

“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”

“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.

Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

1. mail tähistatakse Rõuge Saviorus kevadpüha

Rõuge vallas Saviorus külas tähistatakse 1. mail algusega kell 17 kevadpüha. Kevadpüha tähistamisele on oodatud kõik ümbruskonna külade inimesed ja huvilised nii Rõuge vallast kui ka kaugemalt.

Arutlatakse, mis võiks seoses maipühaga meenuda, rõõmustatakse ja mängitakse ümber lõkke, lapsed ja neiud punuvad värvikirevaid paelu, millega tantsitakse ümber ehitud meiupuu (armastusepuu, mis viitab iidsele viljakusesümbolile). Meiupuu ehtimiseks tuleks soovi korral kaasa võtta oma lint, pael või lõng, millest saab punuda.

Võta peole tulles kerge suupiste ühisele lauale ka kaasa.

Kohale jõudmiseks tuleks sõita Savioru bussipeatusesse, kust nooled juhatavad peopaika. Kaasa rõõmus tuju ja hääd kavatsused!

Lisainfo: heinopall@hot.ee või tel. 5109 007.