24. juulil kell 19 on Velise ap. õigeusu kirikus Rapla kirikumuusikafestivali kontsert “Tervitus Neitsi Maarjale”.
Kavas Tüür, Tobias, Pärt, Tavener, Sisask jt.
Dirigent on Endrik Üksvärav.
Autor: Elina Allas
Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester
Foto: Johannes Haav
Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.
Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.
“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.
Jaan Lukas
Tugikeskuse Juks näitetrupp esitab täna ja homme Võru folkloorifestivalil etendust “Ja lugu sündis maailma”
19. ja 20. juunil ehk täna ja homme esitab Tallinna tugikeskuse Juks näitetrupp Võru folkloorifestivalil esmakordselt etendust”Ja lugu sündis maailma”(Aafrika muinasjutu ainetel. Lavastust mängitakse mõlemal päeval kell 12.30 kultuurimaja Kannel väikeses saalis.
Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs prii.
Juksi näitetrupp on praeguseks tegutsenud seitse hooaega. Aastate jooksul on valminud mitmed eriilmelised etendused, esinetud on nii oma asutuses kui ka väljaspool. 2008. aastal osales Juks esmakordselt etendusega „Keisri rebasejaht“ Tartu Sadamateatris üleriigilisel erivajadustega laste ja noorte teatrifestivalil Savilind. Etendus võeti hästi vastu. 2009. a kevadeks valmis „Mängime tsirkust“ ja Savilinnu festivalile sõitis 16 noort. Toredad loomakarakterid, temperamentne tsirkusedirektor, leidlikud kostüümid pakkusid vaatajale nauditava teatrielamuse. Põhja-Ameerika indiaanlaste tšerokiide müütilisel lool põhinev etendus „Ämblik otsib päikest“ andis väga hea koostööoskuse.
Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal
Täna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.
Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.
“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”
Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer. Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.
Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis
Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa
Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.
Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.
Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada. Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.
Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis
Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu
Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab
Möödunud laupäeval Pajusi vallas toimunud Tapiku kodukandipäevale kogunenud inimestest olid enamik kunagise siinse kooli vilistlased. Koosolijad meenutasid möödunud aegu ning tundsid head meelt kohaliku elu edendamise üle praegu Tapikul.
Sündmuse peakorraldaja, Tapiku külaseltsingu eestvedaja Virve Etulaid ütles, et külapäevi on Tapikul korraldatud kolmel korral, kuid tänavu otsustati teha kodukandipäev, et kokku tuleks ka ümberkaudsete paikade praeguseid ja endisi elanikke.
“Jagasime infot nii näost näkku suhtluse kaudu kui ka Facebooki vahendusel, mille tulemusena kogunes Tapiku külaplatsile üsnagi palju inimesi laupäeva veetma,” lausus kodukandipäeva üks organiseerijaid Virve Peterson.
Kokkusaamist sisustas muusikaliselt Jõgeva naisansambel Kuukressid koos saateansambliga. Ansambli liige, laulja -ja pillimängija Virve Peterson luges omaloomingulisi vahetekste, mis põimusid laulusõnadega ühtseks tervikuks. Virve luges ette ka enda kirjutatud luuletuse vanast armsast Tapiku koolimajajast, kus ta 1965. aasal lõpetas kaheksa klassi.
“Tapikul tunnen end alati koduselt,” lausus Virve huumorimeelselt. “Esmakordselt laulsin siin esimese klassi koolitüdrukuna. Ja ilmselt siit algaski muusikahuvi. Toona oli Tapiku kooli muusikaõpetajaks Ave Kumpas (neiupõlvenimega Major).”
Keda ohustab sigade katk?
Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.
Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.
Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.
Mis on sigade katk?
Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.
Taarka Pärimusteater otsib uut tegevjuhti ja kuulutab välja lavastusideede konkursi
Taarka Pärimusteater kuulutab välja lavastusideede konkursi
Konkursist on oodatud osa võtma kõik, kellel on soov Taarka Pärimusteatriga loomingulist koostööd teha. Konkursile oodatakse ideid, mõtteid ja ettepanekuid järgmisteks uuslavastusteks. Laekunud lavastusideede hulgast valitakse välja projekt, mida hakatakse teostama järgmisel hooajal 2014/2015.
Lavastusideede esitamise tähtaeg on 16. juuli 2014. Lavastusideed saata aadressile taarkateater@setomaa.ee
Avatud on konkurss MTÜ Taarka Pärimusteatri tegevjuhi kohale
Tööülesanded:MTÜ juhtimis-ja arendustegevuste teostamine
MTÜ igapäevane juhtimine, koordineerimine ja arendamine lähtudes üldkoosoleku ja juhatuse otsustest
Tegevuskava koostamine ja elluviimine
Koostöövõimaluste otsimine, rahastusvahendite leidmine
Meeskonnatöö juhtimine, meeskonna moodustamine, tegevusprojektide teostamiseks võimaluste loomine.
MTÜ igapäevane juhtimine, koordineerimine ja arendamine lähtudes üldkoosoleku ja juhatuse otsustest
Tegevuskava koostamine ja elluviimine
Koostöövõimaluste otsimine, rahastusvahendite leidmine
Meeskonnatöö juhtimine, meeskonna moodustamine, tegevusprojektide teostamiseks võimaluste loomine.
Töökoormus: 0,3 kohta
Kandideerimise tähtaeg: 16. juuli. 2014
CV ja motivatsioonikiri saata aadressile taarkateater@setomaa.ee
Taarka Pärimusteatri põhieesmärk on hoida ja arendada seto kultuuri ning oma tegevusega rikastada kogu Lõuna-Eesti kultuuriruumi.
Labürindifestival toimub Põlvamaal 18. ja 19. juulil
Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Lisaks jagatakse teadmisi meditatsiooni, enesearengu ja õnnelik olemise kohta.
Kahe päeva vältel, 18. ja 19. juulil toimuvad Ihamaru külla Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid.
Kontsertidega astuvad üles Tom Valsberg ja sõbrad, Helikristallid, Bombillaz ja Svjata Vatra. Viimase kontserdi ajal süüdatakse ka suur tuleriit ning kui see on põlenud söerajaks, saavad vabatahtlikud osalejad selle paljajalu ületada.
Loengute ja töötubadega esinevad Margus Rump, Galina Ader, Kalev Veskimäe, Merike Kütt, Kristel Treier, Helju Täär, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Anneli Säre, Marju Varblane, Reti Üpraus, Margit Foht, Kristina Pirgop.
Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule, eneseavastamise maagiale ja kiviringide väele. Labürindifestivali alal toimub ka etno-, öko-, eksootilise ja esoteerilise kauba laat.
Tervendajad ja nõustajad viivad läbi ka individuaalseansse.
Kohapeale jääjatele telklaager. Toitlustust pakub Põlva talupoe talutoidukohvik. Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus. Festivali pileteid müüb Piletilevi ja saab kohapeal.
Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.
Missos toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad
Võrumaal Misso vallas toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad. Talgupäevade raames pandi ühistöö käigus paika põhumaja autokummidest vundament – ehitise rõhk on taaskasusutusel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.
Järgnevate talgupäevade käigus hakatakse ehitama põhumaja seinu. Õhtuid sisustati teemakohaste loengutega ja õppefilmide näitamisega. Kohalviibijad hindasid ka suurepäraseid ujumistingimusi.
Eriti põnevaks ja sisutihedaks kujunesid erinevate spetsialistide kaasatuse tõttu õhtused aruteluringid, mille raames leiti rida võimalusi edasiarenduste realiseerimiseks. Nooremate osalejate arvates peeti töötegemise käigus ära ülikooli tasemega loengud, millest paljud olid sellistel teemadel, mis pole ülikoolide õppekavadesse veel jõudnudki, kuid peaksid seal kindlast olema.
Ühiselt jõuti arusaamisele, et erinevate kombineeritud kompetentside kaasamise kaudu on võimalik jõuda oluliselt parema tulemuseni. Samuti oldi nõus loengutsükleid huviliste olemasolu korral kordama. Eriti huvipakkuvad ja teemaga haakuvad olid osalejate sõnul maamajanduse tervikkäsitluse loengud, mida täiendasid veel infotehnoloogilised lahenduskäigud, mis looksid suurepärased võimalused jätkusuutliku maaelu tekkeks ja pakuksid olulist leevendust toidu omavarustusvõime tagamisega, urbaniseerumisriskide leevendamiseks ja demograafiaprobleemide lahendamiseks. Osalejad nägid teemade taga väga suuri jätkusuutlikkuse riske, mille kõik teed viivad meie rahva ja kultuuri jätkupidevuse mõisteni ja seda nii ühiskondliku julgeoleku kui ka geneetilise jätkusuutlikkuse mõistes. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et loengusarju võiks korrata, kuid see eeldab järgnevate registreerinute vastava huvi ülesnäitamist.
Ökomaja ehitamise talgud kestavad 20. augustini.
Fotogalerii: http://nagi.ee/photos/sarvedegalammas/sets/388171/
Elukeskonna ja Rahvastikuarengu Selts, Madalasustusega Planeedi Selts
Riga sääreväristajate 24 tunni kestvussõidul sõideti kokku 31 228 km
Üle-eelmise nädala reedest laupäevani toimunud Eesti motoajaloo teisel 24 tunni kestvussõidul osales 57 meeskonda 219 sõitjaga. Võisteldi retrohõngulistel Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Võistlus toimus sel aastal Eesti väikseimas linnas Mõisakülas, mis asub Lõuna-Eestis Viljandimaal ning kandis nime 24h Mõisaküla Le Mans.
Tehnikute klassi võit läks Lätti Romans Valtinõ meeskonnale, kes läbis 24 tunni jooksul 641 ringi ehk 897,4 km. Nad edestasid teiseks tulnud Patrick Põldmaa meeskonda 6 ringiga ning kolmandaks tulnud Ragnars Gabranovsi meeskonda 11 ringiga. Võit tuli napilt, kuna pool tundi enne võistluse lõppu purunes liidrite võrril raam, mida tuli kiiresti kokku keevitama hakata. Õnneks saadi masin kiiresti korda ja võit vormistati kindlalt.
Retro klassi võit tuli Eestisse, kus võidutses Janek Filippovi meeskond, läbides 635 ringi ehk 889 km. Filippovi meeskond edestas Heigo Olu ja Tenno Alamaa meeskondi, kes läbisid vastavalt 521 ja 618 ringi. Kokku läbisid kõik võidusõitjad summeritult 31228,4 km.
“Punnvõrr on üks vägev sõiduriist, millega võib vabalt 3/4 maakerale tiiru peale teha”, kommenteeris läbitud kilometraaži Punnvõrride kestvussõidu karikasarja peakorraldaja Aimar Parm.
Korraldajate sõnul katkestas võistluse tehnilistel põhjustel kuus meeskonda. “Suurem katkestajate hulk ja lühem summeritud kilometraaž näitasid, et rada oli sel aastal veidi raskem,” sõnas võistluse peakorraldaja Ilmar Kuusk.
“Aastatega on võrride tehniline ettevalmistus läinud väga heaks ning parimad võistkonnad pidid võrreldes eelmise aastaga võrdlemisi vähe võrri remontima. Samas oli neljandik võistlejatest ikkagi pidevalt boksialal. Purunes erakorselt palju rehve ja raame ning nii mõnigi mootor tuli detailideni lahti võtta ja siis uuesti kokku panna,” sõnas tehnilise komisjoni juht Andres Põldver.
Võistlusel osales ka Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Delfi, Õhtuleht) võistkond Toomas Vabamäe juhtimisel. Vabamäe sõnul, kes sõitis ka eelmisel aastal Maidlas toimunud esimesel 24 tunni kestvussõidul, oli sel aastal rada raskem. “Rada muutus võistluse edenedes aina raskemaks. 57 võistkonda suudavad 24 tunniga muuta tugeva kruusatee liivateeks ning kive täis raudteetammi kividest puhtaks pühkida. Iga tunni järel oli rada erinev ja tuli sõita väga tähelepanelikult,” sõnas Vabamäe.” See punnvõrride võistlus oleks suureks väljakutseks igale motosõbrale.”
Peakorraldaja Ilmar Kuuse sõnul võib ürituse korraldamisega väga rahule jääda. Üritust aitas korraldada 25-30-liikmeline vabatahtlike korraldustiim, kes tagasid võistluse sujuva kulgemise 24 tunni jooksul. “Eesti väikseima linna kohta oli antud üritus sama mastaapne kui laulupidu Tallinnale ning arvan, et saime selle korraldamisega häsit hakkama.”
20 aasta järel ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase 20 aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus.
Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.
Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga otseselt sõltuv söötmiskvaliteedist. Seega on raamatu ilmumine piimatootjate, nõustajate ning loomakasvatust õppivate noorte jaoks väga oluline.
Raamat „Lüpsilehmade söötmine“ aitab piimatootjaid söötmise planeerimisel, söötmise korraldamisel, hindamisel ja parandamisel. Raamatut on Eestis jagatud teadusasutustele, nõustajatele. Huvilistele on raamat kättesaadav Eesti Maaülikooli ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.
Raamat tõlgiti ja anti välja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1) raames.
Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks
Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.
Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.
Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:
Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.
Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.
Loe edasi: Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks
Downi sündroomiga tütarlaps saab Lastefondi abiga ratsutamisteraapiat
SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab 17-aastase Downi sündroomiga Meriti teraapilisi ratsutamistunde, mis aitavad kaasa tüdruku mitmekülgsele positiivsele arengule.
Ratsutamisteraapia mõjub hästi nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele: see aitab parandada keha sümmeetriat ja rühti, kehatunnetust ning minateadvust. Spetsiifilisi terapeutilisi harjutusi rakendades stabiliseerib hobuse seljas ratsutamine liigeseid, parandab koordinatsiooni ja tasakaalu, suurendab üldist jõudu ja vastupidavust. Hobuse hinnangutevaba siiruse ja sõbralikkuse kaudu aga peegelduvad ratsutajale tema enda tunded ja meeleseisundid, mis võimaldavad tal paremini iseennast mõista ja hakkama saada ülevoolavate emotsioonidega.
Meriti ema sõnul on hipoteraapia tüdruku jaoks äärmiselt oluline: “Seda ta naudib ja see teda aitab!” Ta lisab, et teraapiast on reaalselt kasu vaid siis, kui seda läbi viia järjepidevalt vähemalt kord nädalas. Seni oli Meritil võimalik tänu riiklikule toetusele käia ratsutamisteraapias seitse korda aastas ning kohaliku omavalitsuse abiga lisaks veel neli korda. Tütarlapse erivajadust ning teraapia positiivset mõju arvestades aga on seda vähe.
Siin tuli perele appi Lastefond, kes otsustas toetada Meriti ratsustamisteraapiat 900 euroga, mis võimaldab talle kuue kuu jooksul 36 lisatundi.
Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?
Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa
Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!
Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.
Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Loe edasi: Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?
Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival
11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.
Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.
Festivali kava:
11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)
13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Oreliduo
14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed
15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust
Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival
Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus
Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.
Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.
Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.
Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.
Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.
Homme algab maanteemuuseumis maanteekunsti festival
15.-20.juulini toimub Eesti maanteemuuseumis rahvusvaheline maanteekunstifestival, mis uurib teed kui kunstiobjekti ja -subjekti.
Homsest pühapäevani kestva festivali raames käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana. Kuue päeva jooksul saavad huvilised jälgida erinevate kunstnike projektide valmimist ning osaleda ise maanteekunsti loomisel.
„Festival loob võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,“ ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.
Festivalil osalevad kunstnikud on kavandanud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele eripalgelisi projekte. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel.
Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh’ töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.
Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele saavad festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Festivali ajal toimuvad erinevad helikunsti ja graffiti töötoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks fotokunstnik Peeter Laurits kõneleb kohaspetsiifilisest kunstist, projekti „Olematud kylad“ kuraator Taavi Suisalu avab külade kui kultuuriliselt laetud paikade omapära, helikunstnik Patrick McGinley viib rännakule mööda erinevaid helimaastikke.
Maanteemuuseum avab lühiajalise näituse maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.
Festival lõpeb pühapäeval, 20. juulil festivalil osalenud kunstnike tööde näitusega. Tegevust jätkub sel festivalil kogu perele.
Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused
Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada. Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?
Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.
Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?
Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Loe edasi: Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused
Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama
31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.
LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.
“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.
“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”
Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.
“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”
Jaan Lukas
Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert
Pühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.
EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.
“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”
Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.
Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.
Loe edasi: Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert
Viljandi linnagaleriis avati Gundlachi moefotokunsti näitus
Täna avati Viljandi linnagaleriis (raamatukogu 3. korrusel) näitus „F. C. Gundlach. Saksa moefotograafia 1950-1980“.
F. C. Gundlach (sünd 16. juulil 1926 Hesseni liidumaal Heinebachis) on üks endise Saksamaa Liitvabariigi tähtsamatest fotograafidest ja rahvusvahelise moefotograafia pioneeridest. Gundlachi loomingut iseloomustavad ametialane täiuslikkus, tehniline peensus ja lavastuskunstioskus. Moefotogaafia ikoone on ta loonud juba aastakümneid. Oma fotodega õnnestus tal käsitleda ühiskondlikke fenomene ning fotograafia ja kunsti arengut. Tänapäeval töötab F. C. Gundlach eelkõige kuraatori ja
galeristina ning omab üht Saksamaa olulisemat fotokogu.
Peaaegu neli aastakümmet on F. C. Gundlach juhtinud oma fotodega tähelepanu rahvusvahelisele moele ning kirjutanud nõnda ise peatüki moeajalukku nii rõivamoe kui ka pooside ja žestide, rekvisiitide ja võttepaikade ning muutuvate iluideaalidega. Tema tööd peegeldavad aja vaimu alates sõjajärgse perioodi optimismist kuni optilise kunsti esteetika ja postmodernismini. Oma loomingu kohta on ta ise öelnud: „Moefotograafia on alati nii tõlgendus kui ka lavastus. See peegeldab ja näitlikustab oleviku ajavaimu ning ruttab ette homsesse”.
Näitus jõudis Viljandi linnagaleriisse tänu Saksamaa liitvabariigi suursaatkonnale Tallinnas koostöös F. C. Gundlachi fondiga Hamburgis (www.fcgundlach.de) ning jääb avatuks kuni 6. juunini.
Maris Aarna
Kolmapäeval saab Vana-Võromaa kultuurikojas ise valgusteid meisterdada
14. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.
Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.
Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.
Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!
Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee
Töötoa tasu 10 €.
Info: https://www.facebook.com/pages/Vana-V%C3%B5romaa-kultuurikoda/576970849033520
Vana-Võromaa kultuurikoda asub Võrus Katariina tn 11 (Võrumaa muuseum).
Vähiravifond Kingitud Elu
toetab 55aastase pereisa võitlust vähiga
Hille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu andis välja järgmise toetuse. Fondist saab sel korral toetust 55aastane mees, kes vajab eesnäärme pahaloomulise kasvajaga võitlemisel ravimit Zytiga (Abirateron).
“Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “See juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata.”
Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi kohta ei tulnud ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.”
“Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine,” lisas toetuse saaja.
Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.
Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn mittekulutõhusate vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
Pokumaal on laupäeval pokuluule pidu
Aprillikuus toimus Pokumaa eestvõtmisel Edgar Valteri 85 aasta juubelile pühendatud luulevõistlus, kuhu oodati luuletusi pokudest ja loodusest üldiselt. 17. mail toimub pokuluule pidu.
Kokku laekus konkursile 449 luuletust 380 osalejalt. Luuletusi hindas žürii koosseisus Leelo Tungal, Ene Ergma, Külli Leppik, Jaan Kaplinski, Jaak Urmet (Wimberg). Arvestus toimus neljas vanusegrupis: 1.-4.klass, 5.-8. klass, 9.-12. klass, täiskasvanud. Kuid konkursile kirjutasid luuletusi ka lasteaialapsed.
17. mail kell 12, pokukalendri järgi õiesoengupäeval, on kõik oodatud Pokumaale Padasoomäe õuele pokuluule peole. (Väga vihmase ilma korral toimub pidu Pokukojas.)
Kavas:
* kuulutatakse välja pokuluule konkursi tulemused ja tänatakse võitjaid
* kuulatakse üheskoos väikest valikut konkursile laekunud luuletustest
* Kati Soone ja Kärgula pärimusringi eestvõtmisel mängitakse vanu laulumänge
* küpsetatakse lõkkel saia, meisterdatakse ja kaunistatakse põskesid kevadiste joonistustega
* avatud pannkoogitare
Luuletuste autoreid ja teisi pidulisi on lubanud tervitama tulla Contra (päeva juht), Wimberg, Ene Ergma, Jaan Kaplinski.
Luulepeo toimumist toetavad kirjastus Elmatar, Külli Leppik, Janek Joab.
Peole on oodatud kõik Pokumaa head sõbrad ja luulehuvilised. Pidu on tasuta.
Pokukoda on 17. mail avatud kella 11-18 (sissepääs piletiga).
Margus Konnula