Elina Allas

Homme tähistatakse Tallinnas Gustav Adolfi päeva

Gustav Adolfi päeva tähistatakse 6. novembril pidulike aktustega kooli Mederi saalis. Aktus külalistele toimub kell 14.45. Kirikuõpetaja Patrik Göransson kutsub sama päeva õhtul kell 18 kõiki Rootsi Mihkli kirikusse päevakohasele pidulikule kontsert-jumalateenistusele.

6. novembril 1632. aastal langes Lützeni lahingus kooli asutaja Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Seda päeva tähistatakse Rootsis Gustav Adolfi päevana ja alates 1991. aastast ka Gustav Adolfi gümnaasiumis, kui taastati kooli nimetus, mistõttu tähistatakse õpilastega just sellel päeval kooli aastapäeva. Iga aasta 6. juunil tähistatakse aastapäeva vilistlastega. Nii tähistataksegi vana ja väärika kooli sünnipäeva kaks korda aastas.

Isadepäev digipöörde koolis ühendab nutikad lahendused koostegemise rõõmuga

Tartu Veeriku kool tähistab sel aastal isadepäeva digipöörde koolina, ühendades nutikad lahendused ühistegevusega nii, et põnev oleks nii õpilastel kui ka isadel.

Veeriku kool on üks kaheteistkümnest Samsungi digipöörde projekti kuuluvast koolist. Uus õpikäsitlus ja nutiseadmete kasutamine õppetunnis on muutunud igapäevaseks. Kuna koolil pole kõikide õpilaste tarvis tahvelarvuteid, siis kasutatakse ka VOSK- (võta oma seade kaasa) võimalust.

Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul on õpetajad väga palju õppinud, kuidas kasutada erinevaid interneti võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja tunni huvitavamaks muutmiseks. Õpilased on uuendustest vaimustuses, õppides õhinaga uusi teadmisi otsima ja neid ka teistega jagama ning nad on teadvustanud, et nende käsutuses olevad nutitelefonid pole ainult mängimiseks. Seetõttu soovitakse isadepäeval anda õpilastele võimalus koos isadega õppida uusi nippe ja trikke, kasutades selleks isiklikke nutitelefone.

“Meie kool tähistab juba ligi 15 aastat isadepäeva, et isad leiaksid tee kooli ja tunneksid koostegemisest rõõmu erinevates õpitubades, spordivõistlustel, meisterdamises ja koos koogi valmistamises,” sõnas Ahven.

Direktori sõnul läheb sel neljapäeval Veeriku koolis suureks QR-koodidega digifoto jahiks. Lapsed ja isad peavad lahendama digimõistatusi, mis ühendab QR-koode, kooliruumide tundmist, stseenide väljamõtlemist ja nende loomingulist jäädvustamist.

„Mobiiltelefoniga pildistamine on ju igapäevane tegevus, aga koodide avamine ning sealt saadud info kohaselt tegutsemine ning uue tulemuseni jõudmine pole veel igaühele iseenesest mõistetavaks saanud,” selgitas Ahven.

Veeriku kooli isadepäeva tähistamine toimub sel neljapäeval, 5. novembril kella 18-20.

Juba sel laupäeval tuleb Võrus taas Uma Meki suurlaat

Juba sel laupäeval korraldatakse Võru spordihallis arvult kuuendat Uma Meki suurlaata.

Laat avatakse kell 9 hommikul ja suletakse kell 15.

Programmis:

tegevused lastetoas
nukuetendus “Kanapetja rebane!
auhinnad kauplejatele
lauakaunistamise õpituba (tasuta)
Aarne Leima veinikolitus (eelregistreerimisega, pilet 5€)

Auto saab parkida tasuta parklasse Räpina mnt 8.

Mõniste muuseum kutsub suitsusauna-päkapikumaale

Fotomeenutus 2009. aasta päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com

Mõniste päkapikumaad saab tänavu külastada 9.-12. detsembril. Sel aastal kutsutakse suitsusauna!

“Oleme uhked, et Lõuna-Eesti mitme tuhande aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja,” kirjutavad Mõniste muuseum päkapikud. “Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja me saame koos teiega heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse. Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Meie, päkapikud, oleme nendega juba ammused tuttavad, aga kas ka teie? Vannitoas vaevalt neid tegelasi kohtab. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad teid ootavadki, et soovida teile head leili!”

Päkapikkudega koos lustib hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.

Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotid valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad saunasaiake ja päkapikutee.

Avatud on puhvet ja nagu ikka töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.

Saunalised on oodatud igal täis- ja pooltunnil kella 10-16ni. Programm kestab 2,5 tundi. Saunapääse maksab 10 eurot, kõigile ühtemoodi. Sülelapsi ja 20se grupi ühte saatjat viheldakse päris tasuta.

Info ja eelregistreerimine Mõniste Koduloomuuseumi kodulehel http://www.monistemuuseum.ee/ ja telefonidel 5622 7650; 5257 027 ja 7890 622.

______________________________

Rūķu zeme Menistes (Mõniste) muzejā

Loe edasi: Mõniste muuseum kutsub suitsusauna-päkapikumaale

Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Eile saatis Maavalla Koda keskkonnaametile, Rapla maavanemale, muinsuskaitseametile, muudelegi asutustele ja Valtu spordimajale märgukirja konfliktist, mis tekkis 1. novembril Paluküla hiiemäel hingedeaja palvust pidanud maausuliste ja discgolfi harrastajate vahel.

Hiiemäele ebaseaduslikult paigaldatud discgolfirajale ilmus kaks rühma, kelle visatud ketas tabas ühe maausulise jalga, teine lendas väikese lapse peast napilt mööda. Tekkinud sõneluses arvasid mängijad, et kodalased segavad neid ja peaksid lahkuma, sest asuvat rajal. Agressiivsed mängijad lõhkusid ühe vihmavarju ning lõid jalaga elektroonilist aparatuuri sisaldavat pappkarpi.

Sellesarnaste konfliktide edaspidiseks vältimiseks soovitab Maavalla Koda peatada mistahes arendustööd Paluküla hiiemäel (üks arendajaist taotleb parasjagu Euroopa raha). Uute tehniliste rajatiste ehitamise puhul hiiemäele või selle lähedusse soovitakse sinna meelitada veel suuremaid rahvamasse. Sel juhul suureneb analoogsete konfliktide oht veelgi, lisaks suureneb kaitseala inimkoormus.

Kui klientidelt hakatakse mäe „sportliku“ kasutamise eest raha küsima (mis on äriplaanides), saavad nad veelgi suurema õiguse peletadamäelt neid, kelle jaoks see on püha. Tavalised suusatajad-kelgutajad ning tervisejooksjad maausulisi ega hiie pühadust ei ohusta.

Paluküla hiiemägi on juba üle 10 aasta olnud absurdsete arendusteobjektiks. Mäge pühaks pidavad inimesed on pidanud võitlema nii mäetõstukite kui ka kunstlumemasinate rajamise vastu kohtuskäimiseni välja. Oleks ometigi aeg jätta püha mägi rahule. Kõiki ilusaid kohti Eestis ei pea raha pärast ära rikkuma.

Loe edasi: Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Legendaarne Veet Mano tuleb taas ihu-ja hingehädasid ravitsema

Novembris on paljusid juba aidanud tervendaja Veet Mano taas Eestis, tema tervendavad seminarid ja individuaalseansid toimuvad viies linnas: Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Põltsamaal ja esmakordselt ka Võrus.

Veet Mano (fotol) on juba üle 10 aasta aidanud inimesi, kes vaevlevad selja- ja kaelavalude käes. Ta on välja töötanud ainulaadsed ja väga efektiivsed tehnikad ala- ja ülaselja ning kaelavalude raviks. Paljud inimesed on tänu nendele tehnikatele pääsenud operatsioonidest ning vabanenud migreenist, mis on tihtipeale tingitud kaelaprobleemidest. See on hea võimalus inimestel, kes soovivad vabaneda selja- või kaelavaludest, täiendada ennast professionaalselt või õppida neid tehnikaid, et aidata oma lähedasi või sõpru.

Veet Mano tervendaval seminaril tegeletakse nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Õpitakse tehnikaid, et taastada tasakaalu kehas, mõistuses ja emotsioonides. Võimalik on võtta ka individuaalseansse.

Grupis “Kaela ja seljavaludest vabaks” saab kaasa lüüa 2. novembril Tallinnas kella 18-21 aadressil Pargi 35 ning 6. novembril samuti kella 18-21 Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Energiseminarid on 3. novembril Tallinnas Pargi 35, 4. novembril kella 19-22 Pärnu Kaunite Kunstide majas ning 5. novembril kella 18-21 Viljandis Peetrimõisa Villas. Esmakordselt teeb legendaarne ravitseja terviseseminari ka Võru Päevakeskuses aadressil Lembitu 2 ning see toimub 7. novembril kella 14-17.

Lisainfot leiab kodulehelt: http://veetmano.eu/

Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Järgmisel nädalal, 3.-8. novembril toimuvad Eestimaa erinevates kohtades muusikute Mari Kalkuni, Ramo Tederi alias Pastaca ja Tuulikki Bartosiki uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid, tuues kuulajateni mängulise ja piireületava muusika.

“Upa-upa ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Plaadi teeb eriliseks tavapäratute muusikariistade kasutamine – instrumentide ülesannet täidavad näiteks mullikile, kilekott, videoteip ja tööriistakast, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. “Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde,” kutsub Mari Kalkun kõiki erilisest kontsertsarjast osa saama.

Ka plaadi ümbrise kujundus on tähelepanuväärne – selle looja on soome kunstnik Piia Lehti, kelle loodust, loomi ja inimesi kujutavad tööd harmoneeruvad suurepäraselt plaadil kõlava muusikaga.

Uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid kuuluvad 2.-8. novembril toimuva võru keele nädala ürituste sarja, mille eesmärk on julgustada kõiki uusi ja vanu sõpru võru keelt kasutama ja seda au sees hoidma. “Võru keeles on palju seletamatut soojust, peidetud huumorit ning mängulisust,” tõdeb Mari Kalkun. Akordionimängija Tuulikki Bartosik, kes sai võru keele mõistma tänu oma vanavanematele, rõhutab, et ta on lapsest saadik võru keelt ja kultuuri au sees hoidnud.

Loe edasi: Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab geneetilise hambaanomaaliaga 17-aastase Estelle kulukat ravi, aidates tasuda puuduva 12 jäävhamba asemele paigaldatavate implantaatide eest.

Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille puhul puuduvad inimesel enam kui kuue jäävhamba alged, Estelle puhul kaheteistkümne. Esteetilisuse aspekti kõrval on tütarlapse hambumuse probleem pigem funktsionaalne, sest olemasolevatel hammastel lasub ülekoormus.

Estelle ema sõnul põhjustab valest hambumusest tingitud koormus tütrele ka lõualuu valulikkust.

“Kuna Estelle ei saa valehambumuse tõttu kasutada toidu peenestamiseks purihambaid, millel on toidu mälumisel tegelikult kõige suurem tähtsus, tuleb tal seda teha teiste hammastega. See aga annab lõualuule vale koormuse ning ta on sunnitud valulikkuse tõttu tihtipeale söömise katkestama,” selgitab ta.

Tütarlaps on alates 2010. aastast saanud ortodontilist ravi, mis on küll vähendanud lõualuu valulikkust, kuid kogu probleemi lahendamiseks tuleb tal kaheksa piimahammast asendada implantaatidega. Sealjuures tuleb enne lahendada luu kasvatamise meetodil kaasasündinud luudefekt lõualuul, et implantaatide paigaldamine võimalik oleks.

Estelle raviarstid dr Alon Rass ja dr Kristiina Viltsin toonitavad, et kui sellise haigusega laps ei saa vajalikku ravi, jääb tema näo alumine kolmandik normaalselt väljaarenemata, see süvendab funktsionaalset probleemi.

Loe edasi: Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

Eesti rahvamuusikasäädüngide festival uut võistlejit hinnäst kirja panma võistluskontsõrdile

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee

22.-23. aprillil 2016 Põlva maakonnan Mooste mõisan peetäv XVII eesti rahvamuusikasäädüngide festival om alostanuq võistlejide registriirmisega võistluskontsõrdile.

Eesti rahvamuusikasäädüngide võistluskontsõrdile omaq oodõtuq nii välläopnuq kui as´aarmastajaq muusikuq Eestist ja välästpuult Eesti piire. Võistluskontsõrdi pääl kanvaq kõik osavõtjaq ette kats luku, mis mõlõmbaq piät olõma tüütlüseq. Üte luu põhi om kõrraldajidõ puult ette ant laul “Kulla imä, tsirgu imä” Räpinä kihlkonnast; tõõsõ luu alossõst om osalise hindä valit pala eesti rahvamuusikast.

Festivali pääpreemiäst om 1000 eurot, pääle tuu eripreemiäq ja avvuhinnaq festivali sponsoridõ ja ütenavitajide puult.

Moisekatsi Elohelü sääd eesti rahvamuusikat vahtsõaigsehe vormi läbi mitmõsugumaidsi muusikaliidsi projekte. Võistluskontsõrdi pääl pandas proovile ülesastjide helü- ja pilliand´ ja ettekujotusvõim. Festival taht inemiisi tutvast tetäq aoluulidse rahvamuusika vahtsõmoodolidse ettekanmise ja ümbreluumisega ja taht tollõlõ huugu mano andaq, et saassi köütäq vanna vahtsõt ja üteliisi ka ummi juuri meelen pitäq. Festivali patroonist ja hindajidekogo avvuliikmest om rahvamuusikauurja Ingrid Rüütel.

2015 aasta pääpreemiä 1000 eurot võit´e Maarja Nuut, etteantu võistluslu kõgõ par´õmba säädüngi preemiä tiin´e vällä Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik kitte eripreemiäga Mirva Travaineni Soomõst ja festivali nuuripreemiä võit´e ansambli Sireli Tartost.

Võistluskontsõrdile kirjapanmise viimäne tärmin om 1. detsembri 2015 Festivali pääkõrraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Teedüst saasõ mano: http://folkfest.weebly.com

Maalitud mere hõng ja looduse värvimäng Viljandi linnagaleriis

Vilja Prometi maalinäitus „Koduõuest mereni…“ on kõigile vaadata kuni 30. novembrini Viljandi linnagaleriis.

Näituse pealkiri „Koduõuest mereni…“ kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.

Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast praeguse merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“

Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl kooli, seejärel Tartu kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud viis aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maalides. Promet on lõpetanud Eesti riikliku kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid sel erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse KVINT, mille moodustavad Tartu kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud ligi 20.

Vilja Prometi näitust saab külastada Viljandi linnagaleriis novembri lõpuni E-R 10-19, L 10-15. Kuu viimasel reedel suletud.
Linnagalerii asub raamatukogu 3. korrusel Tallinna tn 11/1.

Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

Skype’i kaudu toimuv e-nõustamise teenus pakub seksuaaltervise vallas nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
E-nõustamise teenust saab tellida naiste- ja meestearstilt ning psühholoogilt eesti ja ka vene keeles.

E-nõustamisteenust pakuvad:

Meestearst -Paul Korrovits
Naistearst – Kai Haldre
Naistearst – Kai Part
Psühholoog -Natalja Krassilnikova
Naistearst – Ilona Larina
Psühholoog -Kaia Kastepõld-Tõrs

E-nõustamisteenus on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele, kellel on küsimus seksuaaltervise- või psühholoogia teemal. Kui inimesel on kindel sümptom, siis on mõistlik pöörduda arsti poole füüsiliselt kohale minnes, aga on palju teemasid, kui arsti juurde ei ole vaja, ei saa või ei taha otseselt kohale minna. Sellistel puhkudel sobib Skype’i teel e-nõustamisteenus. Skype’i teel saab nõu ja abi ka delikaatsetel teemadel nagu seksuaalsus, viljakus, soovimatu raseduse vältimine, eneseregulatsiooni küsimused jt ning seda saab soovi korral anonüümselt.

E-nõustamise teenus on lahenduseks ka neile inimestele, kellel on ajutine või püsiv liikumispuue või kes asuvad välismaal, aga soovivad nõustamist oma emakeeles. E-nõustamisteenust pakuvad oma ala spetsialistid, kelle teenus ei pruugi üle Eesti hästi kättesaadav olla. Näiteks meeste viljakuse ja lastesaamise teemadega tegelejad ei ole Eestis ühtlaselt jaotatud, aga Skype’i teel saavad kõik professionaalsele nõustamisele ligi. Nõustamise teenus toimib kas videoga, ainult häälega või ainult kirjutades.

Loe edasi: Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

Hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel

Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta. — Keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta.

Tänavust hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel (Rapla mk) peetakse sel pühapäeval, 1. kooljakuul (1. nov). Kogunetakse mäel kell 11.

Hiiesõbrad on oodatud lähemalt ja kaugemalt. Tehakse lõket, keedetakse putru, lauldakse mõni regilaul, kõnnitakse mäel, kuulatatakse ja meenutatakse. Kaasa võiks võtta veidi toitu, mida kodusemat, seda parem.

Kell 12 algab hingedeaja talitus, mida juhib Ahto Kaasik.

Hiis vajab jätkuvalt toetust, sest Rapla maakonna uues projektis “Kõnnumaa külastuspiirkond” (Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise programm) on Paluküla hiiemäe alla ja küljele taas planeeritud teenindusmaja (Mäemaja), palliplatsid ja kunstlume tootmine. See kõik segaks hiie rahu ja kahjustaks kokkuvõttes Hiiemäge kui looduslikku pühapaika.

palukyla.maavald.ee

Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja Härjapea koja juhatus

Uuring: Apelsinikasvatustel on suured kasumid,
aga halvad töötingimused

Keskmine eurooplane joob 11 liitrit apelsinimahla aastas, millest 80% on pärit Brasiiliast. Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl. Üleeuroopalise kampaania “Supply Cha!nge – muudame poeketid õiglaseks” tehtud uuring analüüsis apelsinimahla tootmis- ja tarneahelat apelsinikasvatustest Brasiilias poekettideni Euroopas. Uuring toob välja ohtlikud töötingimused ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.

Uuring kirjeldab, et enamik puuvilja korjavatest töölistest ja talunikest elab vaesuses. Töölistel, kes töötavad 10-eurose päevatasu eest, puudub kaitse päikese eest ja nad tassivad 30-kiloseid apelsinikoguseid. “Lisaks halbadele töötingimustele kasutatakse apelsinisaludes väga palju pestitsiide”, ütles GLOBAL 2000 keskkonnaekspert Martin Wildenberg. “See ei ole vajalik, sest apelsinid kasvavad väga hästi ka ilma nendeta,” lisas ta.

Apelsinimahla tööstus on väga kontsentreerunud. Kolm klaasi apelsinimahla viiest tuleb Brasiiliast, kusjuures ainult kolm Brasiilia ettevõtet ekspordivad apelsinimahla: Citrosucro, Cutrale and Luis Dreyfus. Euroopa on nende kõige olulisem eksporditurg. Ahela teises otsas on supermarketid, kus on toimumas samasugune kontsentreerumine. Enamus supermarketitest pakuvad omatooteid ja 66% kogu apelsinimahlast müüakse omatootena, sest see on odavam. Uuring näitab, et võidujooks odavaima hinna nimel viib aga selleni, et vastutustundlikule tootmisele ei pöörata peamistes tootjariikides tähelepanu.

Loe edasi: Uuring: Apelsinikasvatustel on suured kasumid,
aga halvad töötingimused

Kuulutati välja aasta lind 2017 ideede konkurss

Eesti ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta lind 2017 ideede konkursi.

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos Eesti ornitoloogiaühinguga (EOÜ) rahataotlust koostama.

Ideed palutakse saata 27. novembriks 2015. a. e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnuvalib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a. suvel. Eesti ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vaata veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.

Lisateave: Riho Kinks, tel 742 2195.

Aasta 2007 lind oli luik. Foto: Urmas Saard →

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus “Maavalla hiied”, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31. oktoobril.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandudajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Loe edasi: Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

Vali Eesti Inimeste Puu 2015!

Kuni 1. novembrini on igaühel võimalik hääletada internetis Eesti Inimeste Puu 2015 poolt.

Oma hääle saab anda siin: http://arboristidekoda.ee/inimestepuu/haaletus/

Igal inimesel on 1 hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletusperiood lõppeb 01.11.15 kell 00:30.

Vali oma lemmik nende puud seast:

Enim hääli kogunud puu esindab Eestit Euroopa Aasta Puu 2016 konkursil.

Vest-Agderi kunstistipendium ootab Lääne-Virust ettepanekuid

Lääne-Viru sõprusmaakond Vest-Agder Norrast annab kaheksandat korda välja stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule.

Lääne-Viru maavalitsus ootab ettepanekuid selle kohta, keda innustada tänavu Vest-Agderi kunstistipendiumiga. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda. Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel.

Vest-Agderi kunstistipendiumi kaudu on varasema seitsme aasta jooksul toetatud 11 Lääne-Virumaa inimest. Mullu sai stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama kunstniku isikuandmeid (sh pangakonto number), loetelu 2015. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Lääne-Viru maavalitsuse poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe kunstniku ning esitab kandidaadi andmed edasi Vest-Agderile. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt 1. detsembriks.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Vest-Agderi kunstistipendium” 30. oktoobriks elektrooniliselt aadressil haridusosakond@laane-viru.maavalitsus.ee või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

Maitseelamuste Kojas on kolmapäeval hõimutoitude töötuba

Hõimunädala kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub Tartus Maitseelamuse Kojas udmurdi ja soome rahvustoitude meistriklass.

Udmurdi roogasid teeb Ljudmila Ruukel ja soome sööke Jouni Himanen.

Meistriklassi võib kaasa võtta ka lapsed. Osavõtutasu täiskasvanutele 10 eurot, lastele tasuta. Maitseelamuste Koda asub Tartus Lutsu tn 3.

Töötoa korraldamist toetab kultuuriministeerium.

Veel jõuab registreerida Põlvamaa energeetikakonverentsile

15. oktoobrini kestab registreerimine neljandale Põlvamaa energeetikakonverentsile “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, mis toimub 22. oktoobril kell 10 Mooste mõisa folgikojas.

Konverentsi avaesinejaks on Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli külalisprofessor ning endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas teemaga “Eesti Euroopas – täna ja homme”.

Konverentsil saab muuhulgas teada, mis on energiatõhusus ja mida see Eestile annab, milline on energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju ning kuidas on Setomaal kasutatud päikeseenergiat. Samuti räägitakse Põlvamaale rajatavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest ja väikese biogaasitootja rõõmudest ja muredest.

Ettekannete vahel ja järel on võimalik tutvuda Mooste mõisa meistrite hoovi ettevõtete ja kodadega ning OÜ Starfeld tutvustab ORC-tehnoloogial töötavat koostootmisjaama.

Info registreerimise kohta: http://polva.maavalitsus.ee/energeetikakonverents

Puidu- ja mööbiltööstuse teadmised koonduvad Võrumaal Tsentrisse

9. oktoobril kell 12 avatakse Võrumaal Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER.

Väimela vana mõisalaut on saanud uue hingamise. Seal on saanud omale värske kodu puidutootjaid ja mööblitööstusi moodsa masinapargi ning kompetentsiga toetav TSENTER. TSENTRI eesmärk on kasvatada Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõttete konkurentsivõimet. Lähiajal käivitatakse maailmatasemel masinad: laserlõikepink, viimistlusliin, laboriseadmed, erinevad lihvimismasinad ning UV-tindiga pinnatrükimasin. Tootja peaks saama TSENTRIST kindluse, kas investeeringut on mõtet teha. Suurtel ettevõtetel on TSENTRIS koht tootearenduse testideks, väikeettevõtetel võimalus kindlustada maksimaalne kvaliteet. TSENTRI uus juht Kalev Kaarna kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks lahenduseks nutikas mööbel või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.

3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse TSENTRi uue maja ehitust rahastasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.

Miks mitte heisata eesti naiste vilgaste näppude vahel õmmeldud sinimustvalget

Tartus Vilde kohviku jahisaalis toimunud EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste assotsiatsiooni) Tartu klubi koosolekul kiitsid ettevõtlikud naised üksmeelselt heaks ettevõtlusminister Liisa Oviiri ettepaneku heisata 8. oktoobril sinimustvalged lipud.

“Ettevõtlike naistena oleme kokku puutunud dilemmaga, kuidas ühendada harmooniline pereelu ning riskirohke ettevõtlus,” on EENA ühine seisukoht. “Seda enam on tervitatav naiste julgus ja soov võtta ette uusi tegemisi ja vastutust nii ettevõtluses kui ka kogukondlikult. Oli ju esimese sinimustvalge lipu valmistajagi naine – Põltsamaa käsitööõpetaja Emilie Beermann.”

Eesti lipu 130. sünnipäeva auks avati eelmisel aastal Põltsamaal Emilie Beermanni lipuväljak. Põltsamaal asuva majutusasutuse Carl Schmidti majas on üks tubadest nimetatud Emilie Beermanni auks Emilieks ning hotellis on võimalik külalistel tutvuda ka Eesti lipu ajalooga. Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit kuulub EENA Tartu klubisse.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liikmed on uhked nii Emlie kui ka kõigi teiste ettevõtlike eestlaste, eriti ettevõtlike naiste üle ning heiskavad oma kodudes kindlasti 8. oktoobril Eesti lipu sooviga toetada loovat, uuenduslikku, riskijulget ja saavutustele orieneeritud eluhoiakut, rõhutas EENA.

Ajalooline järjepidevus on seegi, et praegu ühe suurima liputootjana tuntud ettevõttes Tameo töötab samuti EENA Tartu klubi liige Sirje Peiker.

„Meie valmistatud lipud on jõudnud nii Kesk-Pamiiri ülikooli mäetippu kui ka Mount Everestile,” sõnas Sirje Peiker. “Ka suurim iga päev lehviv Eesti lipp Otepääl on meie valmistatud. Oma toodetega oleme toetanud “Teeme Ära” kampaaniat, TÜ Kliinikumi Lastefondi, tantsukooli “Shate” ja alates 1995. a rahvusvahelist võimlemisturniiri ”Miss Valentine“, tundes rõõmu ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatuse üle.”

EENA liikmed Ülle Saksniit, Riina Piigli ja Lilian Saage

HITSA digiõppepäev veebis: Miks küsib Google minu telefoninumbrit?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14. oktoobril Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppe päeva veebiseminari “Miks küsib Google minu telefoninumbrit?”. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid, kuidas ohutult nutiseadmetes ja internetis tegutseda.

Tegu on veebipõhise seminariga, mille netilink avatakse 14. oktoobril vahetult enne algust veebilehel http://innovatsioonikeskus.ee/et/miks-google-kusib-minu-telefoninumbrit.

Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et ca 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest on digiturvalisuse suhtes ükskõiksed.

“Digiõppepäevaga tahame parandada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta,” ütles digiõppepäeva korraldaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk.

Digiturvalisuse veebiseminar toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kella 15-16ni. Osalejad on oodatud kõikjalt Eestist. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida saab ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaris. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavad teadmised digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil.

Oma osalusest digiõppe päeva veebiseminaril palume ka eelnevalt teada anda, registreerimine on avatud siin: http://bit.ly/1FRo8gs!

Digiõppe päeva (varasemalt e-õppe päeva) korraldab HITSA alates 2003. aastast eesmärgiga populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema. 2015. aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise Code Week nädalaga, mis toimub 10.-18. oktoobrini ning kuhu on registreeritud juba ligi 40 sündmust üle Eesti.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus avab uksed

9. oktoobril toimub Rakvere Targa Maja hoone avakonverents ning pidulik lindilõikamine.

Konverents keskendub intelligentse hoone ja targa linna kontseptsioonile, erilist tähelepanu pööratakse liginullenergiamajale. Lisaks tutvustatakse Eesti juhtivate ülikoolide poolt tehtud temaatilisi uurimistöid.

Konverentsi peaesinejaks on Siim Kallas , kes räägib lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiividest targa linnaruumi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

“Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele,” sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron 2012 aastal. “Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas,
kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine.”

Lastefond toetab sügava puudega tüdruku transporti hoiukodusse

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab tasuda sügava puudega kaheksa-aastase Kohtla-Järve tüdruku transpordi eest Jõhvi hoiukodusse. Nii saab last ööpäev ringi hooldav ema veidigi hingetõmbeaega.

Lika sündis suulaedefekti ja ulatusliku neelupiirkonna kasvajaga, mida opereeriti, kui laps oli seitsmekuune. Operatsiooni järel tekkisid tüdrukul kodus aga hingamisprobleemid ning ta sattus lämbumise tõttu kliinilisse surma, mis tõi tüsistusena kaasa kõne puudumise ja liikumispuude. Praegu kaheksa-aastase Lika vaimsed võimed on kolmeaastase lapse tasemel, ta ei ei liigu iseseisvalt, sööb vaid püreestatud toitu ning tal puudub arusaadav kõne.

Tüduku ema on lapse hooldusvajaduse tõttu kodune ning hoolitseb tema eest ööpäev ringi üksinda. Kuna Lika vajab pidevat tõstmist kõikide igapäevatoimingute juures, on emal lapse kasvades tekkinud probleemid seljaga. Pere vajaks väga toetavaid teenuseid, nagu lapsehoiuteenus, transporditeenus ja isikliku abistaja teenus, mis seni ei ole olnud nende kodukohas perele kättesaadavad.

Lastefondi rahastatud hoiuteenuse pakkumine Jõhvis on avanud Lika emale võimaluse laps aeg-ajalt lähedalasuvasse sügava ja raske puudega laste hoiukodusse viia, et ise veidi puhata ja taastuda. Teises keskkonnas viibimine mitmekesistab ka lapse maailmapilti, annab võimaluse arendada sotsiaalseid oskusi ning harjuda teiste laste ja täiskasvanutega.

Kahjuks aga puudub perel endal lapse hoiukodusse transportimise võimalus ning neil tuleb selleks kasutada hoiukodu teenust. Selle eest tasumine käib aga perele üle jõu, mistõttu aitab neil selle eest tasuda Lastefond. Fond katab nelja kuu jooksul kord nädalas lapse transpordikulud hoiukodusse toetades perekonda kokku 335 euroga.