Elina Allas

Keila toiduvõrgustik OTT palub abi

Keila OTTi aktiiv kutsub 20. aprillil kohtumisele kõiki, kes soovivad osta tooteid Keila toiduvõrgustikust OTT, kes soovivad abiks olla Keila OTTi käivitamisel ja Keila päevadel ning kes soovivad müüja tooteid Keila toiduvõrgustikus OTT.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Foto: Urmas Saard

Kohtumine toimub 20.aprillil kell 18 Keila kultuurikeskuses. Räägitakse sellest, mida on juba tehtud ja mida on veel vaja teha.
Teretulnud on uued mõtted, ideed ja uued abilised. Kohtumisel räägib toitumisnõustaja sellest, mida me tegelikult sööme, millised on paremad valikud, et ennetada kehakaalu tõusu ja haigusi ning kuidas meie ise saame kaasa aidata puhta toidu tootmisele ja talunike toetamisele.

O.T.T on lühend sõnadest otse tootjalt tarbijale. Selles mudelis puudub vahendaja. Kaubavahetus käib kaubakohtumistel reeglina üks kord nädalas talunike ja tarbijate vahel. Abiks on vabatahtlikud koordinaatorid. Tarbija maksab kauba eest otse talunikule-tootjale. Erineb turust seetõttu, et suurem osa kaubast on ette tellitud, kohtumine toimub lühikese aja (ligi 1 tund) vältel, säästes nii tootja kui ka tarbija aega. Vaata rohkem infot www.eestiott.ee

Keila toiduvõrgustikku OTT saab käivitada koos. Liituma on oodatud:
1) Keila OTT’i vabatahtlikud, kes koguvad tellimused ja edastavad need talunikule, tootjale.
2) Tootjad, kes toodavad meile puhast toitu ja on nõus tulema Keilasse müüma.
3) Tarbijad, kes toetavad oma ostudega väiketalunikke, -tootjaid.

Info: http://keilaott.blogspot.com.ee ja Facebooki grupis “Keila OTT”.

Keila toiduvõrgustikku OTT tutvustatakse Keila päevadel 28.mail.

Huvilised saavad jätta oma kontaktid siia.

Fotokonkurss “Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene”

Tänavu tähistab Eestimaa suurim ja vanim rahvuspark Lahemaa oma 45. sünnipäeva. Märgilise tähendusega sünnipäeva-aastal, kutsub rahuspark üles loodus- ja kultuurihuvilisi inimesi jäädvustama Lahemaa kohalikku eluolu ja jagama emotsioone, mida Lahemaa keskkond aasta ringi pakub.

Sindi fotograafid Lahemaal, Valgejõe ääres Foto Urmas Saard — Sindi fotograafid Lahemaal, Valgejõe ääres. Foto: Urmas Saard

MTÜ Lahemaa Ökoturism on keskkonnasõbralikku turismi piirkonnas edendanud 10 aastat ning MTÜ Lahemaa Looduskool on keskkonnakaitsja Veljo Ranniku põhimõtetel loodusharidust edendanud juba aasta.

Fotokonkursi eesmärk on juhtida tähelepanu Lahemaa rahvuspargi maastike ja pärandkultuuri ainulaadsusele ning märgata inimest, tema igapäevaelu ja tegevusi. Konkursile oodatakse pilte aastaringist Lahemaal: rahvuspargi maastikest kui sealsest elus ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest maastikul nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad, ja inimeste tegevustest nagu kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jne. Iga pilt peab jutustama ka loo või kandma endas emotsiooni.

Fotokonkursi tingimused:
1. Konkurss kestab 15. veebruarist 2016-15. jaanuarini 2017.
2. Fotol kajastatu peab olema pildistatud Lahemaa rahvuspargis viimase kolme aasta jooksul (2014-2016).
3. Iga autor võib konkursile esitada maksimaalselt kuus tööd.
Loe edasi: Fotokonkurss “Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene”

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas. Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Loe edasi: Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Räpinas räägitakse rasvatihasest ja teistest tihastest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul tutvustab tihaseaasta koordinaator Margus Ots kõiki Eesti tihaseid: rasvatihast, sinitihast, musttihast, tutt-tihast, salutihast, põhjatihast, lasuurtihast, taigatihast, sabatihast ja kukkurtihast.

Loodusõhtu toimub 30. märtsil kell 18 Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a, Räpina).

Osalemine on tasuta.

Rasvatihased. Foto: Urmas Saard →

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski". — Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel. Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Loe edasi: Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Erakonna Eestimaa Rohelised pressiteade

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab Riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.

Kõrvits Foto Urmas Saard — Vaatamata hoiatustele on agrotehnilistel eesmärkidel soovitatud kasutada umbrohutõrjeks mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide – näiteks kõrvitsate, ubade, kurkide, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, rediste, peetide, selleri, porgandite kasvatamisel. Foto: Urmas Saard

Eelmisel aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001. Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel (mille esinemissagedus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti kasvanud) ja kasvajaid katseloomadel.

Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Züleyxa Izmailova, EER juhatuse liige: “Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni). Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist?”

Loe edasi: Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Pardiralli õpilastööde konkurss “Miks ma linde ei toida?” kestab 31. märtsini

Kuni 31. märtsini ootab Pardiralli korraldustiim lasteaia- ja koolilapsi osalema reklaamplakati ja -video konkursil pealkirjaga “Miks ma linde ei toida?”

Konkursi eesmärgiks on teadvustada Eestis nii levinud lindude toitmise kombega seotud ohte ning panna lapsi loomingulise lähenemise kaudu selle teema üle juurdlema.

Kuivõrd Tallinna Kadrioru park on Pardiralli võõrustajaks ning pardid samamoodi linnud, leiti, et just selle ürituse raames oleks sobiv probleemile tähelepanu juhtida ja teavitustööd teha.

Konkursil võib osaleda nii individuaalselt, meeskonnana kui ka kogu rühma või klassiga, aga ka haridusasutuse kaupa. Reklaamplakatid ning -videod peaksid olema lühikese ja lihtsa sõnumiga ning arusaadavad kõikidele vaatajatele. Video pikkuseks võiks olla maksimaalselt poolteist minutit. Kõik plakatid palutakse saata digitaalsel kujul ning videod lingina e-maili aadressile sandra.liiv@pardiralli.ee.

Konkursile esitatud plakateid ja videosid tutvustatakse Pardiralli kodulehel, Youtube’i kanalis ja Facebooki lehel, parimad neist valib välja žürii. Võidutööd saavad auhinnatud ning esitletud Pardiralli toimumise ajal Kadrioru pargis.

Vaata ka videot sellest, kuidas Aleksei Turovski lindude toitmise problemaatikat avab: https://youtu.be/O29u8avdCLI.

Tänavune Pardiralli leiab Tallinnas Kadrioru pargis aset 11. juunil. Võistluspartide sponsoriks saab hakata aprillis. Lisainfo www.pardiralli.ee.

Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Algatuse Maale Elama raames on valminud infoportaal, mis koondab kogu maalekolijale tarviliku info ühte kohta.

Uus maale-elama.ee infoportaal kajastab maapiirkondade infot ning on loodud selleks, et muuta maale kolimine inimeste jaoks lihtsamaks. Kinnisvarapakkumiste kõrval on välja toodud ka lähipiirkonna tööpakkumised, ettevõtlusvõimalused ja teave kogukonna kohta. Samuti on tõsisematel huvilistel võimalik täita ka ankeet “Tahan maale”, mis saadetakse huvipakkuvate kogukondadeni, kes inimest maale kolimise teemal edasi nõustavad ja abistavad. Lisaks leiab kodulehelt infot piirkonna koolide, lasteaedade, perearstide, vaba aja veetmise võimaluste ja kõige muu eluks vajaliku kohta.

Algatuse Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgeli sõnul on uus infoportaal mõeldud neile, kellel on küll soov maale kolida, kuid kes ei tea veel päris täpselt kuhu ja kuidas. Tavalisest kinnisvaraportaalist leiab infot ainult kinnisvara kohta, kuid maalekolijal on enamasti veel tuhat küsimust.

“Kust leida infot kooli ja lasteaia kohta, kas leian maapiirkonnas erialast tööd, millised inimesed seal elavad?”, toob Nõgel näiteid. “Selline teave tuleb otse kogukondadelt. Maale Elama infoportaalis on nüüd kogu vajalik info ühes kohas olemas. Olles ise 15 aastat tagasi Tallinnast maakohta kolinud, tean kui palju kergem on tulla, kui sind abistav kogukond eest ootab. Meie infoportaal pakubki lisaks mitmekülgsele infole ka kogukonna tuge.”

Loe edasi: Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud, kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Loe edasi: Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Täna ja homme, 11. ja 12. märtsil toimuvad 42 kaupluses üle Eesti toidupankade toidukogumispäevad. Sel moel tähistab 11. märtsil kuueaastaseks saav toidupankade võrgustik oma sünnipäeva, pakkudes inimestele lihtsat võimalust head teha ning kohalikke puuduses elavaid peresid aidata.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel vabatahtlikena ühtekokku enam kui 700 inimest, neist üle poolte Tallinnas, kus esmakordselt osaleb rekordiline 10 kauplust.

“Toidukogumispäevad on meie jaoks alati tore sündmus, mis näitab, kui paljud inimesed soovivad aidata – nii vabatahtlikena kui kaupa annetades,” ütleb Toidupanga asutaja Piet Boerefijn. “Samas on meil taustal olukord, kus puuduv stabiilne toetus toidupankade võrgustikule pärsib tugevalt meie igapäevast tööd. Ainult eraisikute ja firmade toetusest kahjuks ei piisa ning projekte kirjutades ei ole võimalik saada rahastust jätkutegevusteks, st igapäevaseks tööks, seega ei ole praegune olukord ainuüksi toidupankade mure.”

Toidupankade ülesanne on peale toidu ümberjagamise luua ühiskonnas solidaarsust, et märgataks ja aidataks neid, kel on raske. Tänu toidukogumispäevade ajal kogutavale kaubale on toidupankadel võimalik aidata paljusid nende piirkonnas elavaid puuduses elavaid peresid.

Üldine toidukogumisaktsioon aeg on nii reedel kui ka laupäeval kella 13-19, kuigi on ka mõned erandid (märgitud kaupluse taha).
Loe edasi: Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamine koolides andis häid kogemusi maleõppe jätkamiseks. Paul Keresest räägiti viimastel kuudel koolides ainetundides, maletati vahetundide ajal ja pärast tunde. Kooliraamatukogudes seati üles näitused “Paul Keres 100” ja malendid mängimiseks. Mitmes koolis käisid vilistlased huvilisetele simultaani andmas.

Jüri gümnaasium kutsus õpilasi Paul Kerese 100. sünniaastapäeval 7. jaanuaril maletama oma vanemate ja vanavanematega ning mängust tehtud pilte vanemate nõusolekul avaldama gümnaasiumi kodulehel. Gümnaasium edastas fotod Eesti rahva muuseumi pildiaita. Mõniste koolis on kõik kodutütred ja noorkotkad malemängu selgeks saamas. Mitmes koolis, kus seni ruudulisel laual vaid kabet mängiti, on sellele juurde toodud male.

Oma kohtumistelt ning suhtlustest koolide ja õpetajatega olen saanud tagasisidet, et õpetajatele on jaanaurikuus Paul Kerese 100. sünniaastapäeva meediakajastusest enim meelde jäänud Tiit Karuksi kaks sisutihedat heas eesti keeles saadet Paul Keresest ja malest Vikerraadios, Terevisiooni malekool, Prillitoosi saatelõik maletaja ja maleajaloolase Merike Rõtovaga ning intervjuud Paavo Kivise ja Ivo Neiga.

Loe edasi: 1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Põlvamaa mahutab end alates tänasest neljaks päevaks Solarise keskusesse

10.-13. märtsini toimuvad Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa päevad, mille läbivaks teemaks on suvel maakonnas toimuvate mainesündmuste tutvustamine. Lisaks saavad kõik huvilised end nelja päeva jooksul Põlvamaal toimuva ja pakutavaga kurssi viia ning tutvuda Eesti kagunurgale värvi andvate inimeste ja ettevõtetega.

Oma sündmuste kaudu peegeldavad Põlvamaa rohelisemat elu Moisekatsi Elohelü (Mooste folk), Räpina hea kodu päevad, Seto folk, Põlva lõõtspillipidu Harmoonika, ökofestival ning Eesti Positivuseks ristitud Intsikurmu festival.

,,Meie maakonnas toimub nii palju põnevat,” sõnas ettevõtmise üks algatajaid, kodukohvik Tillu perenaine Eve Veski. “Tahtsime killukest sellest tõsta hoopis Eestimaa teise otsa. Ja nii sündiski mõte võtta kokku Põlvamaa lahedamad suvesündmused ning viia need Tallinna. Head koostööpartnerid Solarise keskusest olid rõõmuga nõus, et see mõnus melu saab toimuma nende juures. Põlvamaa päevadega Solarise keskuses soovime anda Harjumaa ja Tallinna inimestele ettekujutuse Eesti kagunurgas toimuvatest suvesündmustest, siin pakutavatest põnevatest ning mitmekesistest teenustest ja atraktsioonidest, et motiveerida neid suvel tulema Põlvamaale.”

Lisaks on Solarise külastajatel võimalus keskuse kahele korrusele paigutatud aladel leida endale sobivad sihtkohad ja vaatamisväärsused puhkuse sisustamiseks Põlvamaal. Näiteks on oma tegevusi tutvustamas Eesti maanteemuuseum, mis avab 1. mail teede ja kommunikatsiooni ajaloost kõneleva näituse. Samuti Pokumaa esindajad, kes õpetavad tähele panema esmapilgul nähtamatut ning väärtustama elu tema lihtsuses. Värska sanatoorium toob kaasa ainulaadse ravimuda, millega on võimalus endale tasuta näomaski teha. Lisaks Värska sanatooriumile on kohal Taevaskoja puhkekeskus ja matkakorraldaja OÜ Puhka Looduses, kes pakuvad põnevaid matkapakette ja loodusreise.

Põlvamaa kultuuriprogrammi sisustavad Mandoliinide Orkester ning kohal on ka Eesti lõõtsapealinn Põlva, mis tähendab, et iga päev on kuulda lõõtspillimängu nii kohalikelt kui ka pealinna tegijatelt. Lisaks esitleb Intsikurmu muusikafestival laupäeval, 12. märtsil kolme bändi, kes astuvad üles ka augustikuu alguses toimuval Eestimaa Positivusel.

Traditsioone austavaid ja kohalikku toorainet kasutavate tegijatega saab tutvuda R&S käsitöösalongis, mis teiste seas müüb Wiera käsitööküünlaid ning Süvahavva loodustalu tooteid. Sireli talu villakojast leiab lambanahast tooteid. Lõõtsasaiu, jõhvikarulle ning teisi maitseelamusi pakub Tillu kodukohvik.

Põlvamaa päevi Solarises korraldavad ja toetavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlva maavalitsus koostöös kohalike ettevõtjate ning Põlvamaa mainesündmuste korraldajatega.

Jaga Facebooki sündmust Põlvamaa Päevad Solarises ning anna oma pealinnas või selle lähistel elavatele sõpradele ja sugulastele võimalus saada kodu lähedal osa Põlvamaa rohelisemast elust!

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.

Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Maaeluminister allkirjastas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse määruse muudatused, millega täpsustati toetuse taotlemise ja andmise tingimusi. Peamise muudatusena minnakse üle elektroonilisele menetlusele ning edaspidi on võimalik toetuse taotlusi esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna.

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Foto: Urmas Saard

Väikeste põllumajandusettevõtete toetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik taotlust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna. Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks ning kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini, senise maksimaalse 70 tööpäeva asemel 50 tööpäevaga.

Määruse muudatusega täiendatakse ühtlasi hindamiskriteeriumites seatud valdkondlikke eelistusi. Hindepunktide alusel antakse jätkuvalt eelistus põllumajandustootjatele, kes peavad sigu, kuid on otsustanud seakasvatusest loobuda järgnevaks viieks aastaks. Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Kui varasemates taotlusvoorudes andsime projektide hindamisel selle meetme raames eelistuse vaid seakasvatusest väljumisel, siis tänavuses taotlusvoorus saavad eelistuse ka need seakasvatajad, kes jätkavad sigade pidamisega. Sellisel juhul on neil võimalik saada toetust bioohutusmeetmete tõhustamiseks.

Loe edasi: Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid
Mehis Saaber ja Taavi Orro

Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid vabakutseline tantsija ja balletiõpetaja Mehis Saaber ning klarnetist Taavi Orro.

5000 Norra krooni suurunee stipendium määrati vabakutselisele tantsijale ja ballettiõpetajale Mehis Saaberile balleti vallas enese arendamiseks ja kogemuste ammutamiseks. Märtsis toimub Tallinn International Ballet Competition, mille osalustasuks, repetiitoritasuks ja ka kostüümideks stipendium eraldati.

20 000 Norra krooni suuruse stipendiumi pälvis klarnetist Taavi Orro. Toetusraha saab laureaat kasutada elamis- ja õpingukulude finantseerimiseks Saksamaal, et jõuda lähemale uue klarneti ostule.

Lääne-Virumaa sõprusmaakond Vest-Agder Norra kuningriigist tegi 2007. aastal ettepaneku toetada maakonna ühte kunstnikku. Alguses sooviti laureaate toetada õpingutega Norras, kuid hiljem muudeti stipendiumi andmise tingimusi. Otsustati saata stipendium Eestisse, et komisjoni poolt valitud kultuuritegelane, kes on edendanud maakonna kultuuri ja kunsti oma panusega, saaks tegeleda enese arendamisega. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda.

Vest-Agderi kunstistipendiumist on eelneva seitsme aasta jooksul toetatud ühteteistkümment Lääne-Virumaa inimest. Mullu pälvis stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.

Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal tera- ja kaunviljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4 % rohkem ning 2012. aastaga jube üle veerandi enam (+25,19%).

Lääne-Virumaal suurimad tera- ja kaunvilja saagid

Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatamiseks on suurem kasvupind, oli ka suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid. Arvestades kasvupinda, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677 tonnisne kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.

Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2 956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad mh teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu. 2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile.

Aastalõpu sündmused Haanjamaal

Jõulupidu Ruusmäe rahvamajas 19. detsembril ansamblitega Rogosi ja Tänatehtu

http://www.haanja.ee/uudised/Joulupidu-Ruusmae-rahvamajas-19.-detsembril-id-1788/

Aastalõpupidu Haanja rahvamajas 26. detsembril Jüri Homenjaga

http://www.haanja.ee/uudised/AASTALoPUPIDU-Haanja-rahvamajas-id-1796/

Aastavahetus Suurel Munamäel 31. detsembril

http://www.haanja.ee/uudised/Aastavahetus-Suurel-Munamael-id-1790/

Erametsaliit valis uued juhid

Eesti erametsaliidu juhatuse liikmed: (vasakult) Aarne Volkov, Ants Erik, Mikk Link, Erki Sok, Kadri-Aija Viik, Einar Pärnpuu, Jaan Kägu, Atso Adson.

Eesti Erametsaliidu juhatuse koosolekul valiti liidu uueks juhatuse esimeheks metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Ants Erik ja aseesimeheks Läänemaa Metsaühistu juhatuse esimees Mikk Link.

Liidu juhatuse esimehena peab Ants Erik oluliseks hea koostöö jätkumist riigi, erametsaomanike ning metsatööstuse vahel.

“Eesmärk on olla metsaühistuid ühendav, ühistegevust edendav ning ühtne, majanduslikult iseseisev katusorganisatsioon ja erametsasektori arvamusliider,” sõnas Erik. “Peame tegema üheskoos valikuid ja otsuseid, mis soosiksid metsaomanike senisest suuremat ühistegevust ja laiemapõhjalist esindatust oma huvide kaitsel, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.”

Juhatuse aseesimehe Mikk Linki tähelepanu on suunatud eelkõige organisatsiooni sisekliima parandamisele.

Eesti Erametsaliidu juhatuses on kaheksa liiget: Ants Erik (Ühinenud Metsaomanikud), Atso Adson (Valgamaa Erametsaühing), Jaan Kägu (Vändra Metsaühing), Mikk Link (Läänemaa Metsaühistu), Einar Pärnpuu (Läänemaa Metsaühistu), Aarne Volkov (Võrumaa Metsaomanike Liit), Erki Sok (Võrumaa Metsaomanike Liit), Kadri-Aija Viik (Ühinenud Metsaomanikud).

Eesti Erametsaliidu eesmärk on kaitsta, esindada ja propageerida oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

Tuleva aasta loomakasvatuse otsetoetuse taotlemine toimub märtsis

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega tõstetakse piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlusperiood tagasi märtsikuusse.

2016. aastast on piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste taotlusperiood taas 2. märtsist kuni 21. märtsini, mis on aastaid olnud loomakasvatuse otsetoetuste taotlemise aeg. Kuupäeva tõstmisega maikuust märtsikuusse on muutunud ka nõuete kuupäevad. Tulevast aastast peab taotleja põllumajandusloomade registri andmete kohaselt loomi kasvatama 2. märtsi seisuga. Samuti peab taotleja nõuetekohasel arvul loomi hoidma oma karjas alates taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini, mitte enam 1. juulini.

2016. aastal on piimalehma kasvatamise otsetoetusteks kavandatud eelarve 2,024 miljonit eurot, ammlehma kasvatamise otsetoetusteks on kavandatud 1,010 miljonit eurot ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusteks 396 000 eurot.

Loomakasvatuse otsetoetused on Euroopa Liidu eelarvest makstavad toetused. Piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetatakse Eestis piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 100 piimalehmaga. Kuni 25 ammlehma kasvatamise ning 10-100 ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega toetatakse peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha.

Lääne-Viru maavalitsus kuulutas välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks

Väärtustamaks terveid ja sportlikke eluviise, kuulutas Lääne-Viru maavalitsus välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks.

Nööriga järelvedu Foto Urmas Saard — Nööriga järelvedu. Foto: Urmas Saard

Sportlikuma perekonna väljaselgitamisel läheb arvesse mõlema või ühe lapsevanema ning kuni 18aastaste laste sportlik tegevus sportlastena, kohaliku spordielu edendajana, nt sportlike ettevõtmiste algatajana, korraldajana, spordiobjektide (nt suusarajad, pallimänguväljakud, uisuväljakud jne) rajajana.

Teist korda soovib Lääne-Viru maavanem spordinõukogu ettepanekul tunnustada ka neid inimesi või kollektiive, kes on toonud maakonda 2015. aastal spordi valdkonnas uut (nt uus liikumine, sündmus, spordiala, ehitis).

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Esildises tuleks välja tuua kandidaadi sportlikust tegevusest ja panusest ülevaade lähiaastatel, tuua näiteid 2015. aastal eriti silmapaistnud sündmustest.

Ettepanekud tunnustamiseks ootab Lääne-Viru maavalitsus 29. detsembriks 2015 e-kirjaga aadressil aivi.must@laane-viru.maavalitsus.ee.

Eelmisel aastal tunnistati sportlikuma pere tiitliga perekond Ivanovi ja parimaks spordialgatuseks kuulutati liikumissündmus “Jookse südamest”. Tänavune sportlikum pere ja spordialgatus kuulutatakse välja 13. jaanuaril maakonna sportlaste ja sporditegelaste austamisõhtul.

Lääne-Viru maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru maavanem Marko Torm tänas teisipäeval sel aastal silma paistnud politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja neid, kes on pühendanud ennast Lääne-Virumaa elanike ja nende turvalisuse kaitsele.

Maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi südamega tehtud töö eest ning avaldas austust politseinikele, päästjatele ja kaitseväelastele, aga ka vabatahtlikele kaitseliitlastele, abipolitseinikele ja teistele, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et meil kõigil oleks turvaline Lääne-Virumaal elada nii täna kui ka tulevikus.

“Neid, keda ühise laua taga näha soovime on tegelikult kümneid kordi rohkem – tänu neile kõigile meie maakonna nimel,” sõnas maavanem Marko Torm.

Tormi sõnul on kohalike omavalitsuste, politseinike, päästjate, kaitseväelaste ja liitlaste koostöö olnud regulaarne ja sisuline ning tootnud maakonnale olulist väärtust. Ka vabatahtlikud on kutseliste politseinike ja päästjate kõrval olulisteks partneriteks, kellel on kogukonna turvalisuse loomisel tähtis roll.

“Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja selle tagamine ei ole ainult politseinike või päästjate töö – turvalisust saab tagada iga maakonna inimene, olles tähelepanelik enda, ümbritseva ja lähedaste suhtes,” lisas maavanem. “Julgustan inimesi aktiivsemalt kaasa lööma kogukonna ettevõtmistes ja andma oma panust turvalise kodukandi nimel. Võrdselt tugevad olles suudame enda eest kindlalt seista ja oma lähedasi ohtude eest kaitsta.”

Kampaania “Kiida teenindajat” kutsub osalema

Märts on juba 13. aastat hea teeninduse kuu ning seepärast kutsutakse kõiki organisatsioone, kes peavad oluliseks suurepärast teenindust, taaskord osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, mis toimub 2016. aasta märtsikuus.

Üleriiklik kampaania kutsub üles märkama ning kiitma häid teenindajaid, teenindust ja teenuseid ning tõstab esile teeninduskohti, mis klientidelt enim kiita saavad. Nendele teeninduskohtadele, mis saavad klientidelt märtsikuu jooksul vähemalt 30 kiitust, väljastatakse aprillis tunnistus ja uksekleebis “Kliendid kiidavad 2016”, mis kehtib terve järgneva aasta.

Kõik organisatsioonid on kutsutud osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, milles saab paigutada teeninduskohtadesse kampaania materjale (plakatid, kiidu-postkastid, kalendrid, rinnamärgid jne) ja veebilehele “Kiida Teenindajat!” bänneri ning osaleda kasulikel koolitustel ja teenindajad saavad osaleda parim teenindaja konkurssidel.

Kampaaniaga liituda saab kuni 25. jaanuarini 2016 spetsiaalses tellimiskeskkonnas SIIN

Lisainfo: kiida@heateenindus.ee.

Seakatku oht ei ole möödas

Iga nädal diagnoositakse sigade Aafrika katk 30-50 kütitud või surnult leitud metsseal, senisel rekordnädalal diagnoositi haigus 74 metsseal. Praeguse seisuga on veterinaar- ja toiduamet (VTA) kinnitanud üle tuhande positiivse seakatku proovi metssigadel. See tähendab, et viiruse kontsentratsioon metsas on kõrge ja taudi metsast farmi jõudmise oht on jätkuvalt suur, hoiatab VTA.

Kuigi viimasel ajal ei ole olnud taudipuhanguid koduseafarmides, ei tohi seakasvatajad mingil juhul valvsust kaotada. Kindlasti on aidanud taudi farmidest eemal hoida karmistunud bioohutusnõuded ja nende hoolas täitmine seakasvatajate poolt. Seakatku leidude statistika näitab, et metssigade populatsioonis taudi vaibumise märke ei ole.

Möödunud nädalal diagnoositi veterinaar- ja toidulaboratooriumi (VTL) Tartu laboris sigade Aafrika katk Eesti metsades kütitud või surnult leitud metssigadelt võetud proovidest tuhandendat korda. Kui aasta esimeses pooles uuriti kuus 250-650 looma proovid, siis novembriks on see number tõusnud 2400 loomani. Ühe päeva jooksul uuritavate proovide mahud on ulatunud senisel maksimumpäeval 250 proovini.

Seoses intensiivsema küttimisperioodiga hakkas VTL alates oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Nädalavahetusel kütitud metssigade proovide laborisse saatmist aitavad korraldada VTA maakondlikud veterinaarkeskused.

Vaata lisaks:

Infograafik “Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks”

Voldik “Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas”