Autor: Aksel Lõbu

Toidupangad kogusid ligi 30 000 ühikut toidukaupu

Foto: Nele Hendrikson
Foto: Nele Hendrikson

Umbes 300 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 15.-16. märtsil ühtekokku 29 823 ühikut toidukaupa. Tallinna Toidupank viis toidukogumispäevad sel korral läbi kuues poes, mis on seni suurim kaupluste arv ühes linnas. Pärnu Toidupank pakkus poekülastajatele võimaluse oma panus anda ühtekokku neljas poes ja Tartu Toidupanga vabatahtlikud olid väljas kahes kaupluses. Ülejäänud linnades osales üks pood.

Arvuliselt kõige enam annetati toidupankadele makaronitooteid ja maiustusi, mõlemaid 5581 ühikut. Lihakonserve ning purgisuppe kogunes 4876 ühikut. Erinevate jahude ning kuivainete osakaal oli samuti märkimisväärne – enam kui 4000 ühikut. Muude kaubagruppide kogused nagu hommikusöögihelbed, mahlad-moosid, kalakonservid, kuivsupid, õli, sool-suhkur, kohv ja tee, jäid 1000-2000 tüki kanti. Kergestiriknevaid kaupu, st “kõlblik kuni”-tüüpi tooteid ja puuvilju, poetati Toidupanga kogumiskärudesse 874 korral. Järgmised toidukogumispäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 11 toidupanka: lisaks toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Järvamaal ja Valgas.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Tallinna Toidupanka toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti).

Janika Leiuri rändfotonäitus jõudis Vanemuisesse

rändnäitusVanemuise väikeses majas on avatud Janika Leiuri rändfotonäitus “Valgust püüdmas”. “Valgust püüdmas” on näitus, mis alustas oma teekonda 2012. aasta novembris ning on peatunud oma teekonnal pooleteist aasta jooksul mitmetes kultuuriasutustes Viljandis, Karksis, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Paides. Viimane ja kümnes peatuskoht selle loodusfotodest koosneva näituse turneel on Vanemuise väikeses majas 12. maini.

” Võin unustada end tundideks loodusesse püüdma neid üleminekuid, muutusi ja varjundeid. Need on vaatemängud, mis ei kordu. Lavastab loodus ise ning laval mängivad valgus, värvid, varjud. Minus kasvas soov jäädvustada need põnevad hetked jäädavamalt kui vaid mälupilti. Neid hetki sai palju. Igas uues paigas saab piltidest lugu, mis on erinev eelmistest, sest aeg, ruum ja valgus on teised. Soovin teatrirahvale ja teartisõbrale põnevat teartikuud ja kaunist kevadet!” on kunstnik Janika Leiuri lisanud saatesõnas.

Muuseum kogub Viljandi tööstuse ajalugu

Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu

Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.

Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

MetsVastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

Loe edasi: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

Pühapäeval, 9. märtsil kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi järjekordne akadeemiline loeng. Loenguga “Töö ja võime ja tsiviilühiskond” esineb Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent Kristjan Port. Loeng on tasuta, järgneb väike kohvilaud, kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Oma loengus küsib teadlane, miks tulevik ei ole enam sama mis eile? Mida teevad positiivsena käsitletava innovatsiooniprotsessi aeglased ja raskemini tajutavad ning avalikus diskussioonis tähelepanuta jäävad efektid? “Kuna kipume aeglastele protsessidele reageerima hilja, ebapiisavalt ja paaniliselt, suurendades ebastabiilsust endisest, on loengu eesmärk küsida – mida me õieti soovime?” kommenteeris eelseisvat loengut Kristjan Port.

Kristjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, tema uurimisvaldkonnad on seotud spordibioloogiaga (-füsioloogia, -biokeemia). Teadustöö tähtsaim tulemus on krooniliste haigete koduse kaugmonitoorimise süsteemi väljaarendamine. Aastast 1991 on Kristjan Port ajakirja International Journal of Sports Medicine referent. Ta on Eesti Olümpiakomitee kutsekomisjoni juht ja Eesti Olümpiakadadeemia liige ning SA Eesti Antidopingu (EAD) nõukogu liige.

Loe edasi: Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

“Maale elama” algatus korraldab neljas maakonnas infopäeva

26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

 Infopäevad toimuvad:

  • Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
  • Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
  • Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
  • Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Keskkonnaklubi kutsub lapsevanemaid kodu hommikule

keskkonnaklubiTartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 15. märtsil kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10).

Töötoa juhendaja Anna Lutter tutvustab, kuidas lihtsate vahenditega kodu siseruume värskendada. Anna Lutter on raamatu „Ideid maailma päästmiseks. Mõtteid omanäolise kodu loomiseks“ autor ning peab käsitööblogi.Töötoas valmib tekstiiliga kaunistatud karp. Lapsed saavad koos vanematega meisterdada ja mängida loovaid loodushariduslikke mänge.

Sündmuse orienteeruv kestus on poolteist tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud. Eelregistreerimine e-posti aadressil  info@teec.ee. Osalustasu 4 eurot lapse kohta, lapsevanemad tasuta.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com.

Sündmuste sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rõuge ja Haanja vald on valmis saanud uue ühisportaali

kohalikule-bannerValdades on olnud juttu vajadusest infoportaali-infopanga järele, kus inimesed saaksid teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, kus saaks teavitada oma oskustest ja erinevatest ettevõtmistest ning jagada ostu-müügi kuulutusi. Vallakodanikud ei tea täpselt, mida oma vallas pakutakse: kes tegeleb autoremondi, kes metallitööga, kelle käest oleks võimalik tellida sünnipäevaks torti, kust saab osta mune, kartulit ja muud juurvilja, kes pakub käsitööd müügiks, kes teeb perepilte, kust saab tellida saematerjali…

Nüüd on infokeskkond www.kohalikule.ee loodud. Seda saavad tasuta kasutada kõik Rõuge ja Haanja valla elanikud ja ettevõtjad. Kodulehele on vaja vaid sisse logida ja ennast kasutajaks registreerida ning kuulutuste-teadete ja muu info lisamise võimalus on olemas. Oma kuulutusi saab portaalis ise muuta-täiendada ning aegudes maha võtta. Samuti saavad kõik kodulehelt otsida vajalikku infot.

Algas Võrumaa aasta Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis
Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

17.-19. veebruaril käis Võru maakonna delegatsioon Peterburis avamas Võrumaa aastat. Koostöös Eesti peakonsulaadiga ja Eesti Kontserdiga toimuva aasta eesmärgid on turismiturundus, kultuurivahetus ja ettevõtluskontaktide vahetus.

Võrumaa delegatsiooni esimene päev oli suunatud ettevõtlus- ja turismikontaktide loomisele. Äritegemise võimalustest ja kogemustest Vene turul rääkisid Viktor Mironov firmast Consulting Team ja Puhkus Eestis esindaja Arina Süvarand. EAS kaubandusatašee Toomas Kästik tutvustas EASi poolt pakutavaid võimalusi osaleda seminaridel ja messidel.

Teine päev oli sisustatud kultuuriüritustega – avati suitsusaunanäitus, külastati Peterburi Kultuuri- ja Kunstiinstituuti. Õhtul toimus Võrumaa aasta pidulik avamine, millega tähistati ka Vabariigi aastapäeva. Sel puhul andsid võrukeelse kontserdi Indrek Kalda, Paul Kristjan Kalda ja Ann Kuut. Külalistele pakuti parimaid Võrumaa palasid Uma meki laualt.

Maavanem Andres Kõiv kinkis peakonsul Viktoria Tuulasele Rõuge kihelkonna rahvariided, mida peakonsul erinevatel Võrumaa aasta avamisega seotud üritustel kandis. Eesti peakonsulaadi esindussaali jäävad kogu aastaks kaunistama Viive Kuksi graafilised lehed.

Loe edasi: Algas Võrumaa aasta Peterburis

Avati näitus Johan Pitka tegevusest kodanikuna

OLYMPUS DIGITAL CAMERAEile, 19. veebruaril oli Eesti riigimehe Johan Pitka 142. sünniaastapäev. Tema lapsepõlv möödus praeguses Järva-Jaani vallas Jalgsema külas. Tähistamaks seda olulist tähtpäeva kohalike inimeste jaoks avati Jalgsema külamajas näitus Pitka elust. Näituse koostaja Arlet Palmiste rääkis, et näituse peamine rõhk on Pitka tegevusel kodanikuna. Mitte paljud ei ohverdaks oma tööga teenitud varandust riigi hüvanguks. Pitka ehitas soomusronge ja laevu, ta pani aluse Kaitseliidule ja ka Tarbijate Ühistule. Need on vaid mõned näited võimeka mehe mitmekülgsest tegevusest.

Suure kodaniku mälestuse paremaks jäädvustamiseks on tulevikus plaanis avada külamajas Pitka mälestustetuba. Kaitseliidu Järva maleva ülem Arvi Niglas lubas omalt poolt igakülgset abi Kaitseliidu Papa tegevuse tutvustamisel. Mälestustetoas saab olema kaks väljapanekut. Esimene tutvustab Kaitseliidu ja Pitka seoseid ja teine tutvustab Pitka vabatahtlikku tegevust kodanikuna. Mälestustetuba on plaanis avada 28. juunil, kui toimub Pitka-kontsert, kus üles astub ansambel Grüne Woche.

Näituse kujundas Maris Korrol firmast Deko Disain. Näituse valmimist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Seliküla-Jalgsema Külaselts, Järva-Jaani Vallavalitsus ja OÜ Paistevälja.

Rõuge noortekeskus aitab noori karjääriotsinguil

CV-koostamise töötuba noortele

CV-koostamise töötuba on suunatud eelkõige noortele, kes ei õpi ega tööta. Kuid oodatud on ka õppivad noored, kes sooviksid leida suveks tööd ning noored, kes valmistuvad keskkooli/ülikooli vastuvõtu intervjuuks. Koolitus toimub Rõuge noortekeskuses 5.veebruaril algusega kell 12.00, õpituba lõpeb ühise ärilõunaga Ööbikuoru Villas. Koolitus on tasuta. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 3. veebruariks.

Haridusmessi Intellektika külastus

15.veebruaril külastab Rõuge noortekeskus Tartus toimuvat haridusmessi Intellektika. Messilt on võimalik leida vastuseid küsimustele: Kelleks saada? Mida õppida? Kuidas leida tööd? Bussisõit on tasuta. Nende Rõuge valla noorte eest, kes ei õpi ega tööta, tasub messipileti Rõuge noortekeskus. Täpsem info väljasõidu kohta registreerumisel. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 10.veebruariks.

Lisainfo: www.intellektika.ee

Ühisettevõtmistele registreerumine: raugeank@gmail.com või tel 53403309

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Pilt_Epp_M_Kokam2giEilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni. 

Soodomal on regilauluõhtu

29. jaanuaril kell 18.00 avaneb Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali abiga Soodoma külakeskuses Eesti Rahvusliku Folkoorinõukogu noortekogu poolt kokku pandud näitus “Kodus loodud pärimus”. Järgneb regilaulutuba, kus mentorina on julgustamas ja eestlaulmas Celia Roose. Kellel mahti, küpsetab enne lauluringi kodus laulu ümisedes head paremat lauale panemiseks. Viisipidamatus tulemata jätmist ei vabanda. Regilaulu vägi võib puudutama igaüht, kel tahtmist laulust mõnu tunda. Koos laulmised hakkavad toimuma korra kuus. Esimestel kokkusaamistel on lubanud eestlauljatena toeks olla laulikud Celia Roose, Kairi Leivo ja Epp Margna.

Celia Roose (sünd. 1964) on hariduselt koorijuht-muusikapedagoog (lõpetanud 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise alal) ja tegevuselt pärimusmuusik-õpetaja. Tema teadlik folkloorialane tegevus algas ansamblis Leigarid 1984. aastal. Esimeseks suureks eeskujuks ja õpetajaks oli Kristjan Torop. Käesoleval ajal töötab Celia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppejõuna ning Lüllemäe Põhikoolis muusika- ja kooriõpetajana, õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema suureks armastuseks on eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Celia osaleb ansamblites SuurõŽpilvõŽ, Sannalise ja Arrotajad, on löönud kaasa Tormise-Jalaka-Kaljuste projektides “Eesti ballaadid”, “Eesti naiste laulud”, “Eesti meeste laulud” jm. Korraldanud pärimuskultuuri tundmaõppimise perelaagreid Pirrupuusaare talus ja Männiku Metsatalus jne.

Loe edasi: Soodomal on regilauluõhtu

Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

linnanooredNeljapäeval kokku kutsutud Võru linna noorteesinduste ümarlaual Võrumaa Keskraamatukogus tõdeti, et Võru Noortekeskus vajaks oma tegevuse elavdamiseks suuremaid ruume, ent ka sisulisi muutusi ja rohkem võimalusi näost näkku infot jagada.

Kohale tulnud ligi 30 inimese – linna- ja Võru valla koolide huvijuhtide, noorsootöötajate, õpilasesinduste esindajate ning aktiivsete noorte – poole pöördudes rõhutas linnapea Anti Allas võrdväärse diskussiooni tähtsust: “Me ei tulnud ruume jagama, vaid saama olukorrast ülevaadet ja nutikaid lahendusi otsima, et linnavalitsus saaks teha õiged otsused. Tahame koostöös noortekeskusele uue pinna leida, et osaleksite selle renoveerimisel, ehitamisel ja kujundamisel noorte kooskäimise kohaks.”

Samal ajal kui Võru Noortekeskuse praeguses asukohas, aadressil Liiva tn 21 ruumi napib, on linnal palju jõude seisvat kinnisvara, mis võiks tekkinud probleeme leevendada. “On võimalused uute ruumide renoveerimiseks, selles valdkonnas oleme valmis projektide ja oma teadmistega kaasa aitama,” kinnitas linnapea.

Võru Noortekeskuse juhi Mairi Raju sõnul peaks soosima omaalgatust: “Noorsootöö on noorte jaoks ja noortega. Oluline, et otsuseid võtaks vastu noored – kui neile pakub huvi, on mõtet teha,” lausus ta. Ruumidest vahest olulisemakski peeti huvigruppide kokkuviimist ja eri tegevusteks puuduvate ressursside leidmist, olgu see siis tehnika-, kokandus- või muusikahuvi arendamiseks.

Loe edasi: Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitsused. Mitteabikõlbulikud on Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn. Hajaasustuse programmi toel luuakse maapiirkondades elavatele lastega peredele paremad elutingimused.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal. “Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,” rääkis Kruuse.

“Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgneb puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,” nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste. “Hajaasustuse programmis läks Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.”

Loe edasi: Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Võrus saab Kandle aias uisutada

uisk2014 004Võru linna poolt nädala alguses Kandle aias avatud uisuväli on üllatanud suure täituvusega. Külmade ilmade saabudes Lõuna päästekeskuse pritsimeeste abiga rajatud liuväli avati esmaspäeval. Seal uisutamine on tasuta nagu ka uiskude laenutamine.

Uiske vahetada ja näpistava külma eest korraks leevendust saab uisuvälja kõrvale paigaldatud Ramirenti soojakus. Kandle poolt on tagatud väljaku hooldus, korra hoidmisega ja uiskude laenutamisega tegeleb kogenud spordimees Ats Virumäe.

Uiske laenutamiseks on praegu 16 paari, neist valdav osa väikesed numbrid. Sellega seoses kutsub linnapea Anti Allas inimesi üles uisuväljaku laenutuspunkti toetama: “Inimesed, kellel on korralikke uiske, mida nad parajasti ei kasuta, võiksid need tuua uisuväljaku soojakusse. Eriti on oodatud suuremad numbrid.” Hooaja lõpus võib uisud tagasi saada või ka lattu jätta: “Sel juhul jäävad nad avalikku kasutusse ka uuel hooajal,” täpsustas linnapea.

Uisuväli on ametlikult avatud esmaspäevast reedeni kella 15-20 ja puhkepäevadel kella 12-18.

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo
Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren
Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Loe edasi: Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks