Autor: Aksel Lõbu

6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

26.–27. oktoobril toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas  (J. Tõnissoni 1) Tartu traditsioonilise tantsu festival „Eesti rahvatantsud“, mille raames korraldatakse õpitubasid, kontserte ja tantsuklubisid. Käesoleva tantsufestivali pearõhk on suunatud 18. sajandi lõpus, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Eestis levinud rahvatantsude tutvustamisele. Selle aasta rõhuasetus on vähemlevinud tantsudel ja tuntud tantsude piirkondlikel variantidel.

Festivali eesmärk on tuua rahvapärast tantsu-, laulu- ja pillimängu inimestele lähemale, muutes selle igapäevaseks osaks. Koos musitseerivad, tantsivad ja laulvad pärimusekandjad Eesti eri paikkondadest tekitavad sünergia, mis inspireerib ja taasloob hetki, nii festivali uutele osavõtjatele kui pärimusilmas viibijaile. Oluline on saavutada ja hoida eesmärki, kus isetegemine ja loomine on elu igapäevaseks osaks, mitte pelgalt passiivne teadmine pärimuskultuuri olemasolust.

Festivali esimese päeva õhtul toimub noorteansamblite rahvamuusikakontsert. Festivali teisel päeval tähistatakse folklooriansambli Sinimaniseele 15. sünnipäeva kontserdiga, kus lisaks Sinimaniseelele esinevad pärimusekandjatest endised ja praegused Sinimaniseele liikmed oma ansamblitega. Külalisena astub kontserdil üles folklooriansambel Kihnumua.

Loe edasi: 6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Põllumajandusministeerium on teinud uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2020) koostamise raames ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja Natura 2000 aladel asuvate erametsade ja põllumaade toetamine. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse. Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus.

Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

Loe edasi: Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Keskkonnaõiguse Keskusel valmis abistav juhend otsuste tegemisel osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas täna oma kodulehel juhendi, mille abil saavad kodanikud senisest hõlpsamini enda elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa lüüa. Juhendisse on koondatud erinevate osalemist võimaldavate protsesside – planeeringute ja keskkonnalubade menetluste – selgitused. Ühtlasi sisaldab juhend ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal nendes elukeskkonda kujundavates protsessides osaleda ning kust tarvidusel täiendavat informatsiooni saada.

KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari tõi välja, et juhend on koostatud lähtuvalt seni ilmnenud vajadusest juhtnööride järele, mis võimaldaks juriidilises rägastikus paremini orienteeruda, kuid samuti soovist suurendada inimeste teadlikkust osalemisvõimaluste kohta. “Juhendi üks eesmärk on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus oma elukeskkonda puudutavate küsimuste otsustamisel osaleda ning et õigeaegne osalemine otsuste tegemisel on oluline,” selgitas Vaarmari. “Me kõik saame kaasa rääkida, milline näeb tulevikus välja meie kodutänav, -linn või -maa, see ei ole vaid arendajate ja poliitikute otsustada.”

Vastvalminud juhendit ning osalemise võimalusi tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus toimuvatel infopäevadel. Täpsem teave infopäevade kohta ilmub KÕKi veebilehel. Ühtlasi pakub KÕK Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud kampaania “Oska osaleda” raames kuni tuleva aasta märtsini tasuta õigusalast nõu ja toetust. Täiendavat infot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt: www.k6k.ee/tegevused

“Oska osaleda” kampaania käigus valminud elektroonilise osalusjuhendi leiab : www.k6k.ee/oskaosaleda.

Pikakannu teatrilembesed lapsed tõid koju eripreemiaid

Kundas toimuval “Väikese lava” festivalil 19.-20. oktoobril osalesid kolmandat aastat järjest ka Pikakannu lapsed. Seekord juhendaja Kadi Kronbergi kirjutatud lavastusega “Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda”. Kaks päeva toimunud festivalist võtsid osa üle 20 näitetrupi kogu Eestist.

Kiita said kõik osalejad, kuid Pikakannu lapsed tõid koju 3 eripreemiat: Kristjan Leonov – Jaagu rolli eest, Gerly Reilson – Sõgesiku Aino rolli eest ja Mia Tamra – kassi rolli eest. Samuti sai eripreemia juhendaja Kadi Kronberg. “Väikse Lava” festivalil on tore ja lapsesõbralik auhindade jagamise süsteem: 3 etendust saavad Väikse Karu auhinna ja 3 eriti tublit etendust saavad Suure Karu auhinna. Pikakannu lapsed said seekord Suure Karu.

Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Bibliotheca Baltica 11. sümpoosion toob 25.-26. oktoobril Tallinnasse Rahvusraamatukokku Balti mere äärsete raamatukogude esindajad. Seekord arutletakse, kuidas kiiresti muutuval infomaastikul paremini teadlaste vajadusi rahuldada. Algav 11. sümpoosion toob Eesti Rahvusraamatukokku 80 spetsialisti organisatsiooni liikmesriikidest.  Ürituse töökeel on inglise keel, korraldajaiks Bibliotheca Baltica ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Sümpoosioni teema on “Raamatukogudelt teadlastele: teenuste areng muutuvas ajas Balti mere äärsete riikide kogemuste põhjal” ja peaesinejaks Klaus Tochtermann Kieli Ülikoolist. Teised ettekanded tulevad Euroopa tuntud mäluasutustest ja ülikoolidest: Venemaa Rahvusraamatukogu, Herder-Institut Magdeburgis, Greifswaldi Ülikool, Soome Rahvusraamatukogu, Södertörni Ülikool, Mikolaj Koperniku Ülikooli raamatukogu Torunis, Helsingi Ülikool, Blekinge Tehnoloogiainstituut Karlskronas ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti mere äärsete riikide raamatukogude tippspetsialistid otsivad vastuseid küsimustele:

  • Mida ootab teadlane raamatukogult olukorras, kus internet pakub tuhandeid võimalusi teabe leidmiseks ja hindamiseks?
  • Kui hästi suudab teadusraamatukogu kasutada uusimaid e-keskkonna vahendeid, et teadlane või uurija oleks rahul tema teenustega?
  • Kas raamatukogud on valmis/võimelised tegema nn rätsepatööd teadlastele personaalsete teenuste osutamisel?

Sümpoosioni programm: www.nlib.ee

Loe edasi: Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Loe edasi: Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

19. oktoobril toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust
osavõtt on kõigile tasuta.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 274, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)

14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus

14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem

14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst

14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed

15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog

15:35 – 15:50 Tervisepaus

15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja

16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige

16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet

16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik

17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke
valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest. Foorumit toetavad MediTA kliinik, ALeCoq, AstraZeneca Eesti ja GlaxoSmithKline Eesti. Foorumi koostööpartneriteks on Eesti Uroloogide Selts ja SA TÜK Südamekliinik.

Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Eeloleval nädalavahetusel tähistab Nõmme kultuurikeskus oma 67. sünnipäeva. Sel puhul toimub reedest pühapäevani mitmeid tasuta kontserte ja etendusi nii kultuurikeskuse suures saalis kui ka mujal linnaosas. Nõmme kultuurikeskus tegutseb 1924. aastal kinoks ehitatud majas. Tallinna Kultuurimaja (asukohaga Nõmmel) loodi 1945. aastal. 1990. aastal nimetati kultuurimaja ümber rahvamajaks ning 1994. aasta sügisel muudeti asutus Nõmme kultuurikeskuseks. Sellest ajast alates tegutsetakse Nõmme linnaosa valitsuse allasutusena.

Lisaks meelelahutuse pakkumisele tegutseb kultuurikeskuses praegu üle 30 huviringi, samuti pakuvad veel 12 organisatsiooni seal tegevust erinevatele vanuserühmadele: alates beebidest lõpetades eakatega. Nõmme kultuurikeskuse direktori Maie Tarma-Kibina sõnul toimub sünnipäeva puhul seitse tasuta kontserti ja etendust üle Nõmme kingituseks kõigile nõmmelastele ja nende sõpradele.

Loe edasi: Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Toidupank käivitab homsel rahvusvahelisel toidupäeval, 16. oktoobril kolme nädala pikkuse teavituskampaania, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puudustkannatavatele lastele ning eestlaste vähesele vastutustundlikkusele toiduga ümberkäimisel. Kampaaniaga kutsub Toidupank üles kõiki inimesi tarbima toitu mõistlikult ning paneb toidutööstustele südamele, et tootmisülejääkidega tuleks toimida eetiliselt.

„Meile valmistab kõige suuremat muret see, et iga viies Eestis kasvav laps teab liigagi hästi, mis tunne on õhtul tühja kõhuga magama minna,“ nendib Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. „Samas läheb iga päev raisku sadu tonne söömiskõlbulikku toitu. Ma olen näinud nii palju peresid, kes ei oska enam kuskilt abi küsida – toimetulekutoetus on 76,70 eurot kuus, aga sellega ei tule ju keegi toime.
Ja kui peres on lapsed, siis 19-eurone lastetoetus arvatakse sellest veel maha. See pole õiglane ning neid numbreid ei usu Lääne Euroopas eriti keegi,“ ütleb Boerefjin, kes juhib tänaseni juba 20 aastat tegutsenud Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill. Fond on jaganud selle aja jooksul toetusi kokku enam kui 950 sotsiaalprojektile kõikides maakondades.

Loe edasi: Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Koolivaheaeg motokrossi seltsis

Sõmerpalus asuv Euroopa suurim motokrossi sisehall Adrenalin Arena pakub sügisesel koolivaheajal ulatuslikku lasteprogrammi, millest osa saama on oodatud nii kogenud noored motosportlased kui ka need uudishimulikud lapsed, kes soovivad esmakordselt väikest krossitsiklit proovida. Lasteprogramm koosneb motolaagrist, Lastehommikust ja Adrenalin Arena Cup I etapist lastele.
22.-25. oktoobril toimub Adrenalin Arenal noortele krossisõitjatele õpetlik treeninglaager hinnatud motokrossitreeneri Avo Leoki juhendamisel. Peale tavapäraste üldfüüsilise ja motokrossi treeningute, toimub ka esmaabi koolitus, õpetatakse liikuskultuuri ning külastatakse Urvaste liikluslinna.

26. oktoobril avatakse halli võistlushooaeg Adrenalin Arena Cup I etapiga lastele, kus mõõtu võetakse neljas klassis – 50JUN, 50cc, 65cc, 85cc. Enne võistlusstarte, kell 9.00-13.00 saab toimuma Lastehommik, kuhu ootame lapsi ja noori, kes varem pole mootorratastega kokku puutunud. Juhendaja abiga saab proovida vastavalt kasvule ja oskustele pisikesi motokrossirattaid Yamaha PW 50, Honda50cc, Honda 70cc, Honda100cc ning katsetada turvavarustust. Jagame kogemusi motokrossiga alustamiseks, kasulikke nõuandeid päris pisikestele ja nende vanematele.
Esimesele proovisõidule on paras tulla lapsel, kel jalgrattal sõit kulgeb ilma abiratasteta. Lastehommikul pääsevad rajale ka väikesed krossisõbrad oma tsiklitega.

Registreeri sõidule: hannes@pyyne.ee või tel: 52 96 556
Lisainfo: Reet Lulla, tel: 50 98 816 www.motokrossipisik.eu, motokrossipisik.blogspot.com

Viru maleval tuli napilt Alutagusele alla jääda

Raudsepp (vasakul) ja Nagel. Foto: Kristel Kitsing

Kaitseliidu Viru maleva korraldatud kahepäevasel lahingpaaride võistlusel “Paras Paar” tuli Viru maleva lahingkompanii lahingpaaril Alutaguse maleva kaitseliitlastele napilt alla jääda. Lahingpaaride võistlus “Paras Paar” toimus 13.-14. oktoobril Ida-Virumaal
Vaivara vallas. Kõigest seitsmepunktise edumaaga Hannes Kaldmaa ja Tarmo Haili ees võitsid võistluse Alutaguse maleva kaitseliitlased Aivar Raudsepp ja Robert Nagel.

„GPS lakkas töötamast ja kompassiga on seal keerukas liikuda – ei näita õieti,“ kommenteeris viimasesse kontrollpunkti ajapuuduse tõttu mittejõudmist ja üldarvestuses olulist punktikaotust Hannes Kaldmaa. „Rada oli maastiku poolest tunduvalt raskem, kui eelmisel aastal,“ lisas ta. Haili ütlusel jäi sel aastal natuke kogemusest puudu. „Vastutegevus ei lasknud läbi, oli aktiivne. Samas oli maastik väga hea – väga mitmekülgne,“ sõnas Haili. Eredalt meenutab Haili ülesandeid, kus tuli käsitseda erinevaid relvi, lõhkamise ülesannet ja miinivälja ületamist. „Õnne mäng: kiiruse ja täpsuse peale mäng,“ iseloomustas ta.

Loe edasi: Viru maleval tuli napilt Alutagusele alla jääda

Rakvere hõimupäeva külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel

Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.

Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.

1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.

Otepää Gümnaasium pidas pidu

3.oktoobril möödus 105 aastat esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest. Otepää Gümnaasium tähistas seda piduliku aktusega. Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Otepää Gümnaasiumis õpib 411 õpilast, õpetajaid on 43. Tegutsevad mitmed huviringid, 1909. aastal valminud hoones tegutseb Otepää Muusikakool. 2010. aastal renoveeriti põhjalikult koolihoone põhikorpus. Otepää Gümnaasium on aastaid on olnud eksamitulemuste pingereas Valgamaa parim kool. Sellel aastal oli gümnaasium 44. kohal, olles sellega lisaks ka Lõuna-Eesti maakoolide hulgas esireas.

Pidulikul aktusel tervitasid kooliperet Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Valga maavanem Margus Lepik, Otepää
vallavanem Merlin Müür ja teised külalised. Esinesid Otepää Gümnaasiumi õpilased, esmakordselt tõusis lipuvardasse kooli lipp, aktusel anti traditsiooniliselt üle kooli lõpusõrmused 11.klassile. Kuid juubeliüritused ei ole sellega veel läbi saanud, 6.oktoobril saavad kokku kooli endised õpilased, praegused ja endised õpetajaid ning koolitöötajaid. Kavas on palju põnevat – näiteks teevad oma etteaste kooli vilistlased.

Lisainfo: www.nuustaku.edu.ee 

Kursi kiriku kodukootud remont

Sulev Sova ja Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas

Jaan Lukas

Puurmani vallas  EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtaval remonditöödel  värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad.  Pühakoda remondivad koguduse liige, meistrimees Jüri Pere,  pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina. “Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb  kirikus viibivatele inimestele vahetult vaatevälja. Nii pidasime vajalikuks selle  kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja  vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine. Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.

Võimalus leida  inimsäilmeid

Vananenud  põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale.  Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse  ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist, ” rääkis Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis  ajalugu õppinud.   Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi  tõsisem  ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi,” ütles Pere.

Loe edasi: Kursi kiriku kodukootud remont

Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood saab kaheaastaseks

Fotol: FeelingGood esinemas Otepää käsitöölaadal 5.augustil. Foto:
Monika Otrokova

5.oktoobril kell 19.00 tähistab Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood Otepää Kultuurikeskuses oma tegutsemise teist aastapäeva. Kuigi tantsitud on kõigest kaks aastat, on tantsutrupil ette näidata palju esinemisi ja üksjagu tunnustust. Tantsutrupi looja ning kunstiline juht, Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav sõnas, et idee luua Otepääle tantsutrupp sündis soovist tantsida. Alustas tantsimist 10 huvilist, tänaseks on liikmete arv üle 30.

Tantsustiilidest harrastatakse show/hip-hoppi, girly hip-hoppi, samuti on tehtud moderntantsu. FeelingGood katsetab pidevalt uusi stiile, et oleks huvitavam. Esinemisi on tantsutrupil olnud palju, seda nii Otepääl, Valgas, Sangastes, Türil, jne. Kevadel sai FeelingGood maakondlkul PlayBackShowl 3. koha. Osa võeti ka Koolitants 2012 võistlustest, kus edasi küll ei saadud, ent pälviti palju tähelepanu meedias.

FeelingGoodi on tunnustatud erinevates kohtadest, kus esinemas käidud, trupi liikmetele annab see palju innustust. „Kahe aastaga oleme teinud hüppelise arengu, kuid on olnud ka tagasilangusi, seetõttu oleme kasvanud kindlasti tugevamaks ja oleme endale võtnudväljakutseid, millega oleme küllaltki hästi hakkama saanud,“ ütles Kadri Orav. „Võime enda kohta öelda, et vähese ajaga on toimunud suur areng ja väljakutsetele käega löödud pole. Pole meid heidutanud vihmane ilm, lumine esinemispaik ega ka ruumipuudus.“

Tulevikuplaanidest rääkides on FeelingGoodil ideid palju, eeskätt soovitakse treeningutega lihvida esinemistehnikat, parandada üldist taset ning esineda ka väljaspool Valga maakonda. Eesmärgiks on minna võistlema nii duodena kui ka grupina. Üheks suuremaks unistuseks on aga välismaal mõnel festivalil võistelda.

Võru Maavalitsus ootab kandidaate “Aasta isa 2012” tiitlile

11. novembril tähistame taas isadepäeva. Sel puhul kuulutab Võru Maavalitsus juba kaheksandat korda välja Võrumaa aasta isa konkursi, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Aasta isa kandidaate võivad esitada üksikisikud, organisatsioonid, omavalitsused ja firmad. Kandidaadina võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametis kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool pereringi. Võrumaa aasta isa 2012 tunnustamine toimub novembri teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva kontsertaktusel Võru Kultuurimajas Kannel.

Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta  oodatakse 1. novembrini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.

Info: Kersti Kattai 786 8355, kersti.kattai@mv.werro.ee

Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Foto: uniteddogs.com

Juba kaheksandat aastat toimub Tallinnas Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille raames kuulutatakse välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja, keda tunnustatakse märkimisväärse panuse eest Eesti koerapidamiskultuuri ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse. Võitjat premeerib diplomi ja meenega BIG Match Show patroon Marju Länik. Koertenäitus leiab aset pühapäeval, 7. oktoobril kell 12.00 Tallinnas, Kristiine Spordihallis.

Üritusel saab näha nii segaverelisi kui ka tõukoeri, keda hindab kolmeliikmeline žürii. Lisaks toimuvad kohapeal mitmed demonstratsioonesinemised ja võistlused: koerad esitlevad sügistalvist riidemoodi ning näitavad oma võimeid ja oskusi üllatusterohkel triki-show’l. Lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Üritust viib läbi Marko Reikop.

Loe edasi: Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad taas Palamusel

Aastaid kestnud traditsiooni kohaselt toimub selle aasta oktoobris juba üheksandat korda esimeste klasside õpilastele ja nende õpetajatele vanaaegne koolitund Palamusel. Jõgeva maakonna koolide 305 õpilast koos õpetajatega külastavad Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumit 8. – 10. oktoobrini omavalitsuste kaupa.

Koolitunni viib läbi muuseumi pedagoog Aili Kalavus, pärast seda kingivad maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuht igale õpilasele mälestuseks Heiki Vilepi kirjutatud Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“. Seejärel sõidavad esimest aastat kooliteed alustanud lapsed Elistvere loomaparki. Tegemist on juba kolmandat aastat toimuva välitunniga, millest on saanud traditsioon.

Esmaspäeval on Palamusele ning Elistverre oodatud Jõgeva, Põltsamaa, Pala ja Torma valla lapsed, teisipäeval Jõgeva ja Mustvee linna ning Saare, Puurmani ja Tabivere valla õpilased, kolmapäeval Põltsamaa linna, Pajusi valla ja Palamuse valla esimeste klasside õpilased.

Rakvere koolide sügisviktoriini parimad on selgunud

Rakvere koolide ühisüritusena toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi 11.m klassi eestvedamisel sügisnäitus “Metsa ja metsa kasutamine. Näitus tipnes sügisviktoriiniga, kus klasside neljaliikmelistel võistkondadel tuli vastata näituse kohta koostatud küsimustele.

Kõige osavõturohkem oli sügisviktoriin algklasside seas – viktoriinis osales 11 võistkonda. Neil oli ka kõige ühtlasem tase – võrdse arvu punkte kogus koguni kolm võistkonda, kes jäid ka I-III kohta jagama: reaalgümnaasiumi 1.b, 2.a ja 3.b, kes kogusid võrdselt 4,5 punkti. Neile jäid napi poole punktiga alla Rakvere põhikooli 3.klass ja reaalgümnaasiumi 3.c klass, kes said samuti võrdselt 4 punkti. 4.-6. klasside arvestuses oli viie osalenud võistkonna seast parim Rakvere põhikooli võistkond 14 punktiga. Neile järgnes reaalgümnaasiumi 4.c klass 13 punkti ja sama kooli 6.b klass 10 punktiga.

7.-9. klasside võistlus kulges taas pingelisemalt, esimest-teist kohta jäi lahutama pool punkti. Esikoha saavutas reaalgümnaasiumi 8.t klass 13,5 punktiga, teiseks jäi sama kooli 7.r klass 13 punktiga. III-IV kohta jagasid 9.r klass ja 8.r klass võrdselt 12,5 punktiga. Selles vanuseastmes võistles kuus klassi. Gümnaasiumiastmes tuli sügisviktoriini kindlaks võitjas Rakvere gümnaasiumi 11. klass 18,75 punktiga teiseks jäänud Rakvere reaalgümnaasiumi 11.r klassi ees, kelle tulemuseks jäi 13,5 punkti.

Loe edasi: Rakvere koolide sügisviktoriini parimad on selgunud

Täna esitleb Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.

Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.

Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.

Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse

10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.

Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne.  Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.

Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema

Tähistamaks Euroopa koostöö päeva ning ajendatuna ESTLATRUS TRAFFIC projektist korraldatakse Võru linnas hea koostöö tunnustamiseks liiklusohutusele suunatud päev „Ohutult on ohutu!“. Üritus toimub reedel, 21. septembril kella 13–15 Kesklinna pargis. Üritusel selgitatakse kuidas ohutult liigelda nii jalakäijana kui ka rattaga. Võru Linnavalitsuse arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul on üritus suunatud peredele, eelkõige noortele jalgratturitele.„See tähendab, et kõik, kellel on jalgratas, saavad kontrollida, kas kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud vahendid on õigesti paigaldatud. Kui juhtubki, et mõni kodarahelkur on puudu, siis maanteeamet on välja pannud hea koguse helkureid, millega saab rataste varustust täiendada,“ rääkis Hallimäe.

Hallimäe lisas, et Kesklinna parki on üles seatud ka erinevad keskused: G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada, Hawaii Expressi ja politseinike juhendamisel kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud, räägitakse kuidas õigesti kiivrit pähe panna. Võrumaa Autokool juhendab, kuidas õigesti turvavööd kinnitada ja peatuge sättida, ning Eesti Punane Rist räägib esmaabist õnnetuste puhul.Lisaks maalivad õpilased koolide läheduses asuvatele kõnniteedele ettevaatlikkusele suunatud hüüdlauseid.

Loe edasi: Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema

Rakvere Teatri Galerii avas hooaja esimese näituse öösel kell 2

Kaili Viidas

Sügisene hooaja algus tähendab tihtilugu näitlejatele suurt koormust – vanad asjad vajavad meeldetuletamist ja uued asjad sissemängimist. Sellest tingituna avas Endla Teatri näitlejanna Kaili Viidas oma näituse „Armastusega End(l)ale“ alles hilistel öötundidel. Eilsest alates huvilisi ootav näitus on avatud kuni 21. oktoobrini.

Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Ellu äratati teiste seas näiteks Raffaeli „Keerubid“, Diego Velázqueze „Õuedaamid“, Edvard Munchi „Karje“, Andy Warholi „Elvised“. Olulise põhimõttena on fotodel jäädvustatud hetke siin ja praegu. Kõik – alates Salvador Dalí sürreaalsest maailmast kuni Jan van Eycki 15. sajandi madalmaade jõuka linnakodaniku koduni – oli reaalselt üles ehitatud ja loodud vaid teatri ning mitte fototöötluse vahendeid kasutades.

Loe edasi: Rakvere Teatri Galerii avas hooaja esimese näituse öösel kell 2