Aksel Lõbu

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega. Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Loe edasi: Mida teha ülestõngutud põldudega?

Sännas on augustis õpirännak

22.-25. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas inspireeriv rahvusvaheline koolitus “Tark kaasamine praktikas”,kus osalejatel on võimalus kogeda ühiselt loodud koosõppimise ruumi, kogeda ja harjutada erinevaid kaasavaid meetodeid ning praktikaid, seal hulgas ring, avatud ruum, maailmakohvik, ideeturg, U-teooria, kaordilised sammud.

Sellel teekonnal toetavad osalejaidvaldkonna parimad koolitajad-praktikud Kanadast, Taanist, Rootsist, Inglismaalt ja Eestist.

Lisainfo: www.kaasamine.ee

Kreutzwaldi auks peetakse Võrus konverents

1. augustil toimub Võrus Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Kreutzwaldi 31 “Lauluisa aia raamatukogu”. Päevajuht on majaperemees Kreutzwald Arthur Ruusmaa isikus. Üritus on tasuta.

Ürituse kava:

10.00 Avasõnad

10.10 Võru Linnavalitsuse tervitus – Jüri Kaver.

10.20 Kreutzwald kõnetab ka täna… Ammutame vanadest aegadest – Enn Tupp.

10.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm.

11.00 Lugemisprogrammist “Raamatuga suvesse” osavõtjate tunnustamine. Väljaande “Kirjatsurad ja päevapiltnikud vanas Võrus” esitlus.

11.15 Kreutzwaldi ravimtaimesoovitused ja nende vastuvõtt talurahva hulgas Taimeteede degusteerimine – Renata Sõukand.

12.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm. Viktoriini “Kreutzwaldi maailm” võitjate autasustamine.

14.00 “Ennemuistsed jutud” – Miksteatri etendus. ASi TEA Kirjastus raamatute müük-

Toetavad Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Hoiuraamatukogu.

Liivi lahel avatakse augustis räimepüük

Alates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.

Pärnu maakonna kutselised kalurid on tänavu püüdnud 5664,1 tonni räime ehk 94,7% maakonnale kehtestatud aastasest lubatud räimesaagist. Seega on vaba püügivõimalust Pärnu maakonna aastase lubatud saagi arvelt veel 315,5 tonni.

Hiiu folk algab juba ülehomme!

IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu folk toimub 18. – 21.juulil. Selle aasta Hiiu folgi motoks on „Üks olemine“ – üks olemine loodusega, saarega, muusikaga, inimestega, iseendaga… Kohal on head muusikud nii Eestist kui kaugemalt ja põnevat toitu pakuvad nii kohalikud toitlustajad kui ka toitlustajad väljastpoolt Hiiumaad. Lisaks festivalil lastepesa, laat, loodusmatkad ja palju muud!

Hiiumaa pärimusmuusikafestival alustas ühepäevase festivalina Kassari kiigeplatsil 2005. aastal ja nüüdseks on kasvanud välja neljapäevaseks festivaliks, mis on laienenud üle Hiiumaa. Omanäoliseks teeb Hiiumaa pärimusmuusikafestivali õhkkond ja peresõbralikkus.

Hiiu folk esinejad: Marko Matvere ja VLÜ, Jaagup Kreem ja sõbrad, LIADAN (Iirimaa), Trio Dhoore (Belgia), Heather and Thyme (Rootsi), Jason Carter (Suurbritannia), Triinu Taul bänd, Pantokraator, Epifolium-Pastacas-Kago, Robirohi, Svjata Vatra, Vox Clamantis, Helin-Mari Arder, Pehk ja Bonzo, Tuulelõõtsutajad, Rütmiallikal, Sandra Sillamaa ja Piret Päär, Henry Laks, Villu veski-Tiit Kalluste-Taavo Remmel jpt.

Festivali pass tagab sissepääsu kõigile festivali kontsertidele: maksumus kuni 17.juulini 35 eurot, 18.-21.juulil 45 eurot.

Portaal Külauudised kuulutab välja
arvamusartiklite konkursi!

Kas Sa näed probleemi, millest ei räägita piisavalt? Või tahad esile tõsta oma kandi arengut? Ehk on Sulle jäänud silma mõni huvitav aspekt, mida teised pole täheldanud? Oodatud on ka suvised mõttemõlgutused. Kirjuta meile!

Konkreetselt poliitikategemisest kõnelevaid artikleid toimetus ei soovi. Muid teemapiiranguid ega ka mahupiiranguid pole, peaasi, et mõte saaks kirja. Kõik toimetuse avaldamistingimustele vastavad lood lisatakse toimetatuna www.kylauudis.ee arvamusrubriiki.

24. juuliks saadetud põnevamate artiklite autoritele kingitakse päevapääse XXI Viljandi pärimusmuusika festivalile, kuid head arvamusartiklid on oodatud ka edaspidi. Loo juures peab olema märgitud loo pealkiri ja autor. Toimetuse väljavalitud lugude autoritega võetakse eraldi ühendust.

Lood tuleb saata e-maili aadressil aksel.lobu@gmail.com märgusõnaga “Konkurss”. Iga kodaniku arvamus on oluline, räägi meile, mida Sa mõtled!

Pärandkultuuri jäädvustamise fotokonkurss

Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.

Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?

Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.

Kuremaa lossis kõlavad laulud tuntud poppmuusikutelt

Eduard Glotovs, Alen Veziko ja Priit Sootla Kuremaa lossi ees. Foto: Kadi Tallisaar

Käesoleval suvel toimuvad Kuremaa lossis tunnustatud popmuusikute kontsertid. Möödunud reedel esines siin laulja Alen Veziko koos klahvpillimehe Priit Sootla ja kontrabassimängija Eduard Glotovsiga. 19. juulil astuvad aga publiku ette kontsertuuri “Armastuse ilmad ” artistid Uku Suviste, Luisa Värk ja Miina Värk. Kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsepa sõnul on Kuremaa lossis peetud asutuste ja ettevõtete koosviibimistel ja pidulikel vastuvõttudel läbi aegade esinenud tõenäoliselt kõik Eesti popmuusikud.

“Tänavu annavad aga nimekad artistid siin esmakordselt avalikke kontserte. Alen Vezikole ja tema laule saatnud instrumentalistidele Priit Sootlale ja Eduard Glotovsile tuldi kaasa elama lisaks Kuremaale teistest Jõgevamaa paikadest ja kaugemaltki. Suure huviga oodatakse ka Uku Suviste, Luisa Värgi ja tema tütre Miina kontserti,” lasusus staažikas kultuuritöötaja ja mitmete ansmblite juhendaja. Vello Pütsepa eestvedamisel on Kuremaal alates 1987. aastast korraldatud ka Vooremaa vokaalansamblite päevi.

“Ajaloohõngulises hoones on pidulik esineda ja meeldiv on näha ka väärikat publikut,” ütles eelmisel reedel Kuremaal laulnud Alen Veziko. “Kontsert ühes lossis tekitab mõtteid ka selleks, millistes teisteski sarnastes paikades võiksid sellised muusikasündmused teoks saada,” lisas ta. Klahvpillimängija Priit Sootla kiitis Kuremaa lossi saali akustikat. “Eestis osatakse kunagisi mõisahooneid korda teha, hästi hoida ja mitmekülgselt kasutada,” märkis kontrabassist Eduard Glotovs, kelle enda kodumaa on Läti.

“Heatasemelised kontserdid võimaldavad esinduslikul Kuremaa lossil veelgi tuntumaks saada. Loodetavasti leiavad muusikasündmuste külastajad ka aega siinse looduse nautimiseks ja teistegi vaatamisväärsustega tutvumiseks,” arvas Jõgeva vallavolikogu aseesimees ja MTÜ Marlau juhatuse liige Marek Saksing.

Tänane Kuremaa loss valmis aastatel 1837-1843 maamarssali Alexander von Oettingeni eestvedamisel. Oettingen sai Kuremaa mõisa omanikuks 1834. aastal. Talle kuulusid muuhulgas ka Vistusti, Luua, Vaimastvere ja Ripuka mõisad.

Jaan Lukas

Omanäoline näitus Borrbys

Vormsil, Borrby külas on avatud omapärane näitus “Borrby vanadel fotodel”. Näitusetahvlid on väljas maastikul, objektide endistes asukohtades. Külla sisenedes näeme kõigepealt fotosid Stoase talu tuulikust, edasi tulevad tahvlid pritsimaja, sepikoja, kool-palvemaja ja väikese külatänava juures. Nii saab ettekujutuse, milline oli elu külas enne sõda. Lisatud on selgitavad tekstid eesti ja rootsi keeles.

Veelgi haruldasem ja põnevam on hüpe nõukogudeaegsesse tegelikkusesse – suur väljapanek Borrby sinirebasefarmist aastatel 1950-1963. Unikaalsed fotod räägivad sellest suhteliselt omanäolisest ettevõttest. Fotod on pärit rebasefarmiga seotud Maret Luhari ja Vladimir Spalini erakogudest. Näitus on avatud iga ilmaga kuni hilissügiseni.

Näituse pani kokku Borrby Külaselts. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Vanim viupesa asustatud

Neeruti maastikukaitseala mäed peidavad vanimat puus püsivat hiireviu pesa. Seal rõngastati kaks viupoega 12. juunil 1982. aastal, kust alates algab pesa ametlik ajalugu. Pesa on puus püsinud seega vähemalt 31 aastat ja alanud on pesal 32. aastaring, mida on väga palju ja mis on omalaadne ornitoloogiline rekord. Tavaliselt märtsilinnu pesa naljalt üle kümne aasta puus ei püsi.

Igasuvised käigud juuli esimesel laupäeval pesa asustust kontrollima on juba 13 aasta pikkune allakirjutanu tava ja pesalkäigud ise 29-aastased. Sel aastal oli käik olulise uuendusega: mitte enam üksi, vaid kaasas oli kutseline fotograaf Meelis Meilbaum. Pesa oli jälle asustatud, sel korral siis pesas üksik, väiksemat kasvu perepoeg, kes meie käiku ülevalt piidles ja end ka jäädvustada laskis. Nüüd lisaks sõnadele kinnituseks pilt pesast ja poeglapsest pesas endast. Järgmine käik siis juba 32-aastase pesa juurde on 5. juulil, aastal 2014.

Marek Vahula

Noor tisler oli ülemaailmsel kutsehariduse olümpial eestlastest parim

Rain Toming võistlustules. Foto: WorldSkills 2013

Täna, 8. juulil saabuvad Saksamaalt kümme vaprat Eesti meistrit ülemaailmselt kutsehariduse olümpialt WorldSkills 2013, eestlastest parim oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse noor tisler Rain Toming.

Rain Toming tuli WorldSkills’i üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega “Best of Nation” medali. Tomingu sõnul oli võistluste eel tema peamine eesmärk jõuda pingelises olukorras valmis oma võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain väga hea koha ja suure kogemuse,” ütles ta. Toming lisas, et võistlus läks igati korda ja nüüd tuleb saadud kogemust igal võimalusel kasutada.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panid end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astusid kaheksa eriala kutseõppurid: trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

WorldSkills toimus 2.-7. juuli Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal osalesid 52 riiki ja omavahel võtsid mõõtu 1046 õpilast. Tänavu korraldati 42. ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused, Eesti osales neljandat korda. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: www.worldskillsleipzig2013.com

Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Kopral toimub talunike ja noorte õppepäev mahetalus

MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.

Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.

Päevakavas:

• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus

Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:

Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.

Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.

Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30

„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …

Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.

Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.

Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com

Haanja loodusklassis saab uudistada metsatööriistu

Haanja loodusklassis saab alates tänasest, 1. juunist vaadata näitust mootorsaagide ja Eesti metsanduse arengust 20. sajandi keskpaigast. Väljapanekuga on võimalik tutvuda kogu suve jooksul. Pärandkultuuri aastale pühendatud näitusel esitletakse killukest ajalugu nõukogude perioodi Eesti metsanduse arengust. Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK loodushoiu osakonna ühine loodusklass asub Haanja külas asuvas RMK teabepunktis.

Üks näitusel aukohale tõstetud eksponaatidest on 1957. aastal esimest korda kasutusse võetud bensiinimootorsaag Družba. Kogu Nõukogude Liidus metsa ülestöötamisel väga populaarse tööriista leiutaja oli eestlasest kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja Boris Kabur.

“Idee omaaegseid metsatööriistu teistele eksponeerida tekkis tänavusele pärandkultuuri aastale mõeldes,” räägib Võrumaa erametsanduse tugiisik Erki Sok, kelle kodust enamus eksponaate ongi pärit. Näitusel väljas olevaid tööriistu on kasutanud tema isa ja ka ta ise. “Talukultuur on osake meie rahvuslikust pärandist, pean oluliseks selle järjepidevuse hoidmist,” selgitab Sok, kes lisaks talupidamisele tegeleb tugiisikuna igapäevaselt ka metsaomanike nõustamisega. Talunik on Erki Sok ise viiendat põlve, tema kodus kasvab jõudsalt juba kuues põlvkond.

Näituse koostamisel ulatasid oma abikäe Võrumaa Metsaomanike Liit ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Vudila mängumaal avatakse veeliumägi ja saadetakse Vutt maratonile

Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas

Homme, 2. juunil peetakse Kaiaveres paiknevas turismiettevõttes Vudila mängumaa suvehooaja avapidu, kus avatakse ka atraktiivsed veeliumäed.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul alustati liumägede ehitamist sügisel metallkonstruktsiooni paigaldamisest. “Tööd lõppesid eelmisel nädalal, kui basseinispetsialistid lõpetasid liumägede katmise spetsiaalse kattematerjaliga. Projekti käigus väga palju üllatusi polnud, kuid eks inseneridel oli nuputamist omajagu, et see suur karkass olemasoleva hoone ja suhteliselt pehme pinnasega kokku sobitada, ” ütles ta.

Lember märkis, et kindlasti ei saa liumägesid vaadelda eraldi eelmisel aastal avatud basseinikompleksist. “Tervikuna moodustavad nad ühe tõelise veeatraktsiooni, mis on täna kindlasti suurim väline veepark Eestis. Kolmetasandilise liumäe kõrgeima raja alguspunkt on ligikaudu ühteistkümne meetri kõrgusel ja raja pikkuseks üle 35 meetri. Arvestades neid mõõtmeid, jätkub teismelistel ja nende emadel-isadel põnevat ajaviidet piisavalt. Suve teises plaanis on püsti saada ka tänase veepargi viimane osa ehk üle 60 meetri pikkune liutoru, mis saab olema eriline maiuspala ekstreemsemat liuglemist soovijatele. Ehk kui pisematele mudilastele oli ka siiani juba meil tegevusi küllalt, siis nüüd on ka „suurtel lastel“ üks vahva lisategevus juures,” ütles Vudila peremees.

Vudilas on aeg-ajalt ikka mängitud lasteteatri etendusi. “Varem oli meil teatrikuu august. Tänavu püüame aga spetsiaalselt Vudila jaoks lavastatud tükiga pakkuda etendusi juba eelolevast pühapäevast alates. Etenduse “Vuta läheb maratonile” on lavastanud ja ka näitetruppi veab eest Tess Pauskar, kes on lavastanud ja mänginud erinevates harrastusteatrites ja olnud mitmete laste- ja täiskasvanute näitemängude kunstnikuks. Eelmisel aastal valiti Tess Pauskar oma aktiivse tegevuse eest Tartus tegutsevas Vilde Teatris „Aasta vildakaks“. Loo peategelane vutt Vuta, nagu vutt Vurr-Leengi, on Vudila maskotid,” rääkis Kajar Lember. “Lisaks teatrietendusele korraldatakse avapäeval maskottide eestvedamisel erinevaid võistlusi, töötab meisterdamisnurk, kohal on näomaalija ning osalejatele on meie head koostööpartnerid välja pannud rohkelt vahvaid auhindu, ” lisas ta.

Vudila motorajal peaks alates jaanipäevast pisikeste ATV-de asemel sõitma väikesed automobiilid. Suve vältel saab valmis ka uus ronimispüramiid ning töös on ka vahva labürindi projekt. Grillmaja toitlustamist täiendatakse toreda pannkoogikohvikuga. Kajar Lemberi sõnul on Vudila mängumaa pidevalt arenev mängumaa, mis kindlasti kunagi päris valmis ei saa…

Jaan Lukas

Taarka Pärimusteatri noorteprojekt otsib osalejaid

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”. Projekt toimub 7.06 – 09.06 Obinitsas ja14.06 – 16.06 Värskas.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine.

Osalema on oodatud noored vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Väärtfilmiõhtu Sänna Kultuurimõisas

24. mail kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Heilika Pikkovi täispikk loovdokumentaal “Õlimäe õied” filmiti kahe aasta vältel Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostris Jeruusalemmas. Jeruusalemma külje all, Vene Õigeusu kloostris Õlimäel, elab 82-aastane Eestist pärit nunn, ema Ksenja. Ja kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ning elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on 20 aastat seal ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele. On jäänud vaid üks samm – suur skeema, lõplikku vaikusesse. Kuid enne veel on talle antud luba viimast korda ära rääkida oma elu lugu.

Vaata treilerit: http://vimeo.com/64537166 Filmi kestus: 70 minutit

Tasu: 2 eurotRežii ja stsenaarium: Heilika Pikkov
Produtsent: Ülo Pikkov
Kaamera: Heilika Pikkov, Astrida Konstante
Montaaž: Heilika Pikkov
Muusika: Sven Grünberg
Helirežii: Horret Kuus / B6 Studios
Pildi järeltöötlus: Kaspar Kallas / Digital Sputnik
Animatsioon ja graafika: Matti Adoma, Anne Pikkov

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee Koostöös Kinobussiga

Traditsiooniliste klaashelmeste töötuba

25. mail algusega kell 13:00 saab Mooste Rahvamuusikakoolis õppida traditsiooniliste klaasist helmekeede valmistamist.
Helmekeed on olnud rahvarõivaste juures ehetena üsna lahutamatuks osaks ning tulevase Uma Peo ja Baltica valguses oleks lisaväärtus, kui kõik rahvarõivaid kandvad lõunaeesti naised saaks oma riiete juurde sobivad ja traditsioonilised keed.

Ehtemeister Anu Randmaa tuleb Moostesse, et rääkida, kuidas ja missuguseid helmekeesid kanti ja samuti saab koha peal teha oma riietele sobiva helmekee. Kursus toimub Mooste Rahvamuusikakoolis algusega kell 13.00. Osavõtust tuleb eelnevalt teada anda (e-posti katitaal@gmail.com või telefoni 58 022 858 teel). Osavõtumaks 5 eurot, sisaldab kõiki töömaterjale.

Kursust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Kihnu ja Manija kalurid saavad üheks päevaks räimepüügi loa

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega avab Kihnu ja Manija saare püsielanikele kaluri kalapüügi loa alusel räimepüügi Liivi lahel homsest, 23. maist kuni reede, 24. mai kella 10.00-ni.

Esmaspäeva, 20. mai seisuga oli Kihnu ja Manija saare püsielanike kaluri kalapüügiloa alusel püütud räime 667,3 tonni ehk 59,7 tonni vähem aastasest lubatud räimesaagist. Kuna 2013. aasta kevadpüügil püüdsid Kihnu ja Manija saare kalurid keskmiselt 47 tonni räime päevas, avatakse püük veel üheks päevaks.

Räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel peatati 18. maist kuna piirkonnale lubatud räimekvoodid olid täitumas.

Sibulatee lööb suve käima

Sel nädalavahetusel avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed kõigile huvilistele. Keset Peipsimaad lüüakse suvi käima ning igaühel on võimalus proovida elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisakslasena. Sibulatee hooaja avamissündmused kulgevad läbi kahe päeva ning on suures osas prii sissepääsuga.

Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Pärtelpoeg sõnas, et hooaja avasündmust korraldab Sibulatee võrgustik esimest korda. „Siinsed turismiettevõtjad on kokku pannud huvitava ja hariva programmi, mis pakub nautimisrõõmu nii suurtele kui väikestele. See on hea näide koostegutsemisest ühise eesmärgi nimel“.

Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja-kultuur ja vene vanausulised. Päeva juhatab sisse Liivi muuseum näidendi, ringmängude ja hea äraolemisega. Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnjas, kus parimad kohalikud kokad panevad end proovile ja selgub Peipsimaa suussulavaima sibulapiruka küpsetaja. Kolkjas toimub orienteerumismäng, Kostja sibulatalu tutvustab sibulakasvatust, Kallastel saab koos giidiga linna avastada ning õhtu lõpetab pidu Sepikoja trahteris Alatskivil.

Peale kosutavat und Sibulateel saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisaksa jälgedega: lossipreilide saatel toimuvad giidiprogrammid, käsitöötubades saab valmistada endale suveniiri, lossi restoranil on kohaliku toidu eripakkumine. Huvilised saavad lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka lendavate taldrikute pessa viskamist ehk kettagolfi. Avatud on Alatskivi loodusekeskus ning Sibulatee baltsisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert Alatskivi lossis.

Sibulatee piirkonna laste joonistusvõistlus „Minu elu Sibulateel“ on avatud alates laupäevast Alatskivi lossis. Samuti selguvad parimad pildid ning parimad joonistajad.

Lisainfo: www.sibulatee.ee

Sibulatee on siiruviiruline piirkond Peipsi järve ääres ning Sibulatee võrgustikku kuulub hetkel 16 turismiteenuset pakkuvat ettevõtet. Sibulatee hooaja avasündmust toetab LEADER programm.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks