jaanuar 2015 Archives

Räpinas tuleb loodusõhtu „Villisega Venemaal“

Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud

Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Maavanemad külastavad Viljandimaad

Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus

7. ja 8. jaanuaril külastavad maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Viljandimaad. Läinud aasta lõpuga lõppes Viljandi maavalitsuse koordineerimise periood ning maavanem Erich Palm annab maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Võru maavanemale Andres Kõivule.

Viljandi maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd neljandas kvartalis, uue aasta esimesel perioodil on see Võru maavanema ülesanne.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks pöörab koordineerija sel perioodil rohkem tähelepanu maavalitsuste ühiste seisukohtade kujundamisele.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab sisuliselt, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused kogub kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku just koordineeriv maavalitsus ning esitab need asjaomastele institutsioonidele.

Mitmed olulised ametkondlikud kohtumised korraldatakse seetõttu just koordineerivas maakonnas. Viljandimaal toimuvale ühisele maavanemate ja siseministeeriumi esindajate nõupidamisele lisaks tutvutakse esimesel päeval ühiselt Viljandi vallas asuva Bestra Engineering AS ning Viljandis asuva Cleveron OÜ tegevustega. Samuti tehakse ringkäik Kõpu ja Heimtali mõisates ning vaadatakse „Vilma“ majas asuvat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uut õppehoonet. ERM-i Heimtali Rahva muuseumis kohtutakse teisel päeval tekstiilikunstnik Anu Rauaga.

Maavalitsuste maasekretärid kohtuvad samuti Viljandis 8 ja 9. jaanuaril. Siis on kõne all Riigikogu valimiste ettevalmistamisega seonduvad teemad. Sellekohase ettekande teeb Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning Viljandi maavalitsuse raamatupidamise- ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar räägib finantsküsimustega seonduvatest muudatustest Siseministeeriumi haldusalas.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rosma Koolituskeskus kutsub põnevale loengule

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

6. jaanuaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari teine loeng. Koos lektori Viigi Viiliga mõtiskletakse teemal “Vaimne maailmavaade, kas oht või võimalus?”

Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?

Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Rukkiaasta algas hiidleiva lahtilõikamisega

Jaan Lukas

Pühapäeval kuulutas Eesti Rukkiselts Tallinnas Raekoja platsil toimuval jõuluturul 2015 aasta rukkiaastaks. Tseremoonial lõigati lahti 1,8-meetri pikkune rukkileib. Eriliselt pika rukkileiva lõikasid lahti president Arnold Rüütel, Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk põllumajandusminister Ivar Padar, Leibur AS juhatuse esimees Asso Lankots ja Eesti Pagarite Seltsi eestvedaja Arnold Kimber.

“Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu. Viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis paraku vähenenud. Peame oluliseks rukis taas eestlaste toidulauale tagasi tuua,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Viimased aastad on Eesti tarbijad andnud rukkile lootust, sest üha enam soovitakse oma toidulaual näha kodumaist ja tervislikku rukkileiba. Rukkiaastaga tähistatakse Eesti kohaliku rukkisordi Sangaste 140. sünnipäeva ja selle aretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva,” lisas ta. Talirukki Sangaste kasvatamist toetakse Eestis maaelu arengukava meetmest Kohaliku sordi taimede kasvatamise toetusega. Toetuse rakendamise tulemusena on talirukkisort Sangaste suurima kasvupinnaga sort Eestis Vahur Kuke sõnul.

“1889. aasta Pariisis läbi viidud esimesel maailmanäitusel omistati rukkisordile Sangaste suur kuldmedal. 1893. a Chicagos toimunud maailmanäitusel aga 1. auhind. Unikaalseks aspektiks rukkiaastal 2015 on samaaegne EXPO maailmanäitus Milanos, mille juhtteemaks on planeedi toitmine ning kus oma paviljoniga on esindatud ka Eesti Eesti paviljonis pakutakse külalistele rukkileiva vürtsikilu ja vutimunaga. 2015 oleks aasta, mil Eesti tõestab maailmale, et 140 aastat pärast Sangaste aretamist on sort – ja rukis üldisemalt – Eestis endiselt au sees. Rukkiaastal on võimalus näidata, milliseid rukkitooteid Eestis valmistatakse, keskendudes ekspordivõimekusega toiduainetoodete esitlemisele, eesmärgiga leida Eesti toiduainetetööstusele uusi turge, partnereid ja investoreid ning turundada Eestit kui atraktiivset toidu- ja agroturismi sihtkohta,” rääkis Vahur Kukk.

Rukkiaasta välja kuulutamise algatajaks ja põhiliseks tegevuse läbiviijaks on Eesti Rukki Selts, Põllumajandusministeerium, Eesti Taimekasvatuse Insituut, Olustvere Teenindus-ja Majanduskool, Eesti Maaülikool, Sangaste vald, Sangaste Rukkiküla, Sangaste Rukki Maja, osaühing Simuna Ivax ja Moe Peenviinavabrik.

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Kommentaar: Töövõime hindamise metoodika annab punktkirja õppimisele tagasilöögi

Ago Kivilo,

Eesti Pimedate Liidu esimees

Tuleva aasta alguses käivituva töövõimereformi ettevalmistamise raames testitakse praegu t öövõime hindamise metoodikat. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum. Metoodika koostajate arvates on pime inimene, kes suudab punktkirjas niisuguseid sõnumeid vastu võtta, seetõttu suurema töövõimega kui inimene, kes seda teha ei suuda. Punktkirja valdajal ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei oska.

Punktkirja õppimine nõuab pingutust ja paraku ei ole kõigile soovijatele selle kirja õppimise võimalused tagatud. Seetõttu ei tunne paljud nägemise kaotanud inimesed motivatsiooni punktkirja õppida. Küsimus töövõime hindamise taotlusvormis vähendab motivatsiooni veelgi ja annab selle kirja õppimisele tagasilöögi.

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski “Napoleoni marssalid” ja Mihkel Lindebaum-Sardo “Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal”. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa “Putukad õhus, maas ja vees” ning “Linnud”. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan “Söekaevurid”, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Algab Aasta Kodu rahvalemmiku hääletus

15. jaanuarini saab iga inimene osaleda Aasta Kodu konkursi žüriis ja valida Rahva Lemmiku preemia võitja. Enim hääli kogunud kodu omanikud saavad auhinnaks 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Aasta Kodu konkursil osales seekord ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti, neist 17 on jõudnud finaali. Oma lemmiku saab valida aadressil http://www.aastakodu.ee/rahvalemmik. Kõigi hääletajate vahel loositakse välja kolm 50-eurost K-rauta kinkekaarti.

Eelmisel aastal võitis Aasta Kodu tiitli Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmanni kodu Tallinnas, mis on rajatud endise haiglahoone pööningule. Rahva Lemmiku tiitli pälvis Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis.

Sisustus- ja aiandusajakiri Kodukiri korraldab Aasta Kodu konkurssi juba 18. korda. Ürituse patrooniks on Evelin Ilves. Aasta Kodu pidulik lõpuüritus ja autasustamine toimub veebruaris.

Aasta Kodu 2014 finalistide pildid hääletamiseks on leitavad siit: https://www.dropbox.com/sh/a3mebich1xh0b92/AABrDf2QUoUW7F4JwaOQH2AVa?dl=0