Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub talvisele kokkutulekule

Eesti Ökokogukondade Ühenduse talvine kokkutulek keskendub sel nädalavahetusel globaalse majanduse alternatiividele.

Traditsiooniline kogukondade kogunemine leiab aset Kihlepa külamajas, Audru vallas, Pärnumaal.

Seekord on ökokogukondade talvine kokkutulek 2-päevane. Raamatu “Globaalpohmelus” autor Kaupo Vipp teeb ülevaate oma raamatus kajastatud teemadest, jagab teaduskäsitlustel ja majandusprognoosidel põhinevat selgitust, miks on ökokogukondlik eluviis tulevikus mitte lihtsalt üks eluviis teiste hulgas, vaid ainuvõimalik eluviis üldse!

Õieterapeut, taimetark ja ökokogukondliku eluviisi viljeleja Mercedes Merimaa räägib söödavatest taimedest looduses ja ravitsemisest (õieteraapiaga tegelenud 20 aastat) ning juhendab töötuba Varemerohu juure tinktuuri valmistamisest ja värske varemerohu juure kasutamisest.

EÖÜ juhatuse liige ja kogukond “Väike Jalajälg” liige Krista Noorkõiv jagab oma muljeid reisidest Saksamaa ökokülasse “Sieben Linden” (ja kursusele Inspiring Change), Damanhuri ökokogukonda Itaalias ning Templehofi kogukonda Saksamaal. Oma rännakul keskendus Krista majandusliku aspekti uurimisele ökokülades: kuidas on üles ehitatud inimeste rahaline panustamine erinevatesse kogukondadesse ja mis tähendust on seal eraomandil.

Kokkutulekul arutleb ühendus ka oma 3 aasta tegevussuundade üle. Tehakse ülevaate 2014. aastast, mis oli organisatsiooni senini kõige edukam tegevusaasta. Samuti kuuleb ökokogukondlikust liikumisest Eestis ja Euroopa ökokülade ühenduse GEN Europe tegemistest, mille liige on ka EÖÜ.

Programmiga saab tutvuda siin!
Jälgi ka Facebookis!

Kokkutulek toimub ühenduse projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Loe edasi: Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

ProgeTiigri õpilaskonkursil võidutsesid Lõuna-Eesti koolid

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” finaalüritusel selgusid parimad tehnoloogia loovtööd. Finaali jõudis koole kõikjalt Eestist, enim esikohti noppisid Lõuna-Eesti koolid.

Finaalis osales kokku 40 kooli, auhinnalisi kohti saavutasid 27 kooli meeskonnad. Töid hinnati viies kategoorias ning kolmes vanuserühmas. Kümnest väljaantud esikohast seitse läksid Lõuna-Eestisse: Viljandi Jakobsoni Kool, Konguta Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Hiie Kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Põlva Ühisgümnaasium ja Haanja Kool. Noorimad esikoha omanikud on Kohtla-Järve Buratino lasteaiast.

Enim pälvisid auhinnalisi kohti Konguta Kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tartu Hiie Kooli ja Viljandi Jakobsoni Kooli meeskonnad. Rahva lemmikutena paistsid silma Väätsa Põhikooli ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskonnad.

Mobiilsete äppide kategoorias esikoha võitnud ning rahva lemmikuks hääletatud Konguta Kooli meeskonna juhendaja ning koolidirektor Liina Tamm kommenteerib oma õpilaste edu: ” Äpp, mille õpilased programmeerisid, räägib meile valla ajalugu ja tutvustab Konguta valla vaatamisväärsuseid.” Liina Tamme sõnul on laste vaimustus õpetajatesse kandunud ja vastupidi: “Meile meeldib tehnoloogia, sest see ongi tulevik. Eesti kool on lõpmatult huvitav koht, seal on praegu nii palju võimalusi.”

Konkursitööde hindamine toimus kahes osas. Avaliku hääletuse tulemusel selgusid rahva lemmikud, žürii hinnangute põhjal kujunesid konkursi võitjad. “Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla,” selgitas žürii liige ning Eesti koolirobootika eestvedaja Ramon Rantsus.

“Tore on näha, et tehnoloogia huvitab Eestis nii paljusid koolilapsi, oleme tänulikud, et oma asjalikud ideed teoks tehti. See pole olnud pelgalt võistlus, vaid võimalus innovaatilisi ja kasulikke ideid ellu viies targemaks saada,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. “Kes sel aastal võistlusest kõrvale on jäänud, siis kutsume kindlasti järgmisel korral osa võtma!”

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkurss toimub ka 2015/16. õppeaastal, töid saab konkursile esitada taas järgmise aasta alguses.

ProgeTiigri õpilaskonkursi auhinnatud tööd leiab SIIT. Pildigalerii ProgeTiigri finaalüritusest leiab SIIT.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Neljapäeval, 29. jaanuaril kiitis vabaühenduste liit EMSL koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijaid, kelleks-milleks on Riina Raudne, Tiit Toots, Andres Laisk, Lasnaidee, kampaania “Ukraina heaks”, Telliskivi loomelinnak, Pardiralli ja puudega inimese hääl.

Lilletseremoonia Riigikogu valges saalis koos Eiki Nestori, Tarmo Jüristo, Triin Toomesaare ja Marten Kuningaga algab kell 13.

Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Muuseumiöö 2015 teema on “Öös on muusikat”

Muuseumide kaart 2014. Vaata interaktiivset kaarti!

Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 16. mail ning kannab pealkirja “Öös on muusikat”. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu eesti heliloojatest, muusikutest ja meie laulukultuurist.”

Veebruarist algab muuseumiöö kõige populaarsema osa, öö eriprogrammide ettevalmistamine – see, mis igas muuseumis täpselt toimuma hakkab, selgub märtsi lõpuks. Programmis osalevad muuseumid – neid on varasematel aastatel olnud üle saja – avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Igal aastal on muuseumiööl oma uksed lahti teinud ka järjest suurem arv arhiive, galeriisid, kirikuid – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevaid organisatsioone.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino”, 2013. aastal “Öös on inimesi” ja 2014. aastal “Öös on tähti”. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Euroopa Saunamaraton 2014

Talvepealinnas Otepääl viiakse 22. veebruaril 2015 läbi saunaorienteerumise võistlust -Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab 22. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2015 e-postiaadressil:  saun@otepaa.ee, kuhu tuleb märkida võistkonna nimi ja liikmete nimed. Registreerimine on tasuta.

Saunamaratoni start antakse 22. veebruaril Kääriku Spordikeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00-ni. Finiš on avatud kella 17.00-ni Kääriku Spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Sirje Ginter, Otepää kultuurijuht ja Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja ütles, et peaauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn. Ainult naistest koosnevale võistkonnale on auhinnaks OÜ Stylewood tünn.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada. Loe edasi: Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Piksepühä pidäminõ Haanihn

Piksepühä pidäminõ Haanihn 4. veebruaril 2015.

Kell 10 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise
lepingu tegemine.
Kell 19 Iloõdak Haani rahvamajahn.

Pilli mängva ja laulva TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia edimädse kursusõ
tudengi: Ann Maria Piho (kannõl), Katariina Tirmaste (flööt), Martin Vill
(saksofon), Siim Saarela (kitarr), Liisi Pley (kromaatiline kannõl).

Päält kontsõrti tands. Pikseühä tegemiseq um priiq!
Kõik hääq inemiseq um oodet,

Kõrraldas Haanimiihhi nõvvokoda
Kontakt 508 7759
Ürituse leht Facebookis!

Korteriühistuid vajavad ka väiksemad asulad, mitte ainult suured linnad

Kortermajade korrashoiu probleem pole ainult linnade mure – Eesti väikeasulate kortermajad vajavad samuti korrashoidmist, kuid pahatihti pärsib seda ühistute puudumine. “Ka endistes kolhoosikeskustes, kus elanikke on, tuleb majad korda teha ning lihtsam on ühistud ära moodustada elanikel, kui oodata aastani 2018, mil need riiklikult moodustatakse,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul mängib aga väga suurt rolli ka kohaliku omavalitsuse tugi. Korteriühistud omakorda kujutavad omavalitsusele head partnerit, kellega ühistel plaane ellu viia,” rõhutas ta kahepoolse koostöö tähtsust.

Samal teemal arutleti ka nädalavahetusel Eesti Korteriühistute Liidu seminaril Alatskivil. Seminari juhi, EKÜL Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul võiks väiksemates kohtades samuti ühistute loomisest siiski huvitatud olla. “Korteriühistus saab ühiselt teha ka neid maja korrashoiuks tarvilikke töid, mis muidu osutuksid liiga kalliks. Niisamuti aitab ühistu riske hajutada,” lisas ta. Mattiiseni sõnul tasuks ühe asula mitmel korrusmajal ka üheskoos plaane teha. “Ühistud võiks ühisel kaaluda ju majade juurde ühiselt parklate, mänguväljakute jms rajamist,” leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Urmas Mardi sõnul tuleb aga ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: +372 627 5740

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

roland jupiter2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

Halba last ei ole olemas

MTÜ Lastekaitse Liit taunib igasugust laste sildistamist ja halvustamist meedias. Sellist käitumist on kahjuks aga eile õhtusest ETV Pealtnägija saatest alates teinud mitmed meediaväljaanded Nissis elava 14- aastase lapse suhtes.

Ajakirjanikel on alati kohustus töötada lapse parimatest huvidest lähtuvalt ning isegi siis kui lapsevanem ise pakub oma alaealist last puudutavad teemad välja, tuleb neist loobuda kui need kahjustavad lapse huve.

Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 järgi delikaatsed ning avaldamisse mitte puutuvad andmed terviseseisundi või puude kohta, mis tähendab, et avalikkusele on nende jagamine keelatud.

Paha last ei ole olemas – lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Loe edasi: Halba last ei ole olemas

Tänavu on Kaarel Saha preemia laureaate kolm

Laupäeval, 31. jaanuaril antakse üle Kaarel Saha preemiad, mille sel aastal pälvivad Raul Vaiksoo, Andres Sarv ja Lui Lääts. Preemiad annavad Vanemuise väikeses majas vahetult enne ooperi “Rehepapp” etendust pidulikult üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Kaarel Saha nimelist eraalgatuslikku preemiat antakse teatrietendusi teenindavale, lavastusi ettevalmistavale ja teatrimaju haldavale töötajaskonnale. Viimase 19ne aasta jooksul on traditsiooniliselt välja antud kaks preemiat – üks Vanemuise teenekale töötajale, teine teatritöötajale väljastpoolt Vanemuise teatrit. Tänavu, mil preemiat jagatakse juba 20. korda, otsustati premeerida lausa kolme inimest.

Kaarel Saha preemia laureaatideks on 2015. aastal valitud arhitekt Raul Vaiksoo – Vanemuise väikese maja sise- ja väliskujunduse eest; Vanemuise valgusala juht Andres Sarv – kauaaegse pühendunud töö eest Vanemuise teatris ning teatri kauaaegne lavastusala juht Lui Lääts, kes töötas Vanemuise teatris 50 aastat ning pälvib selle eest elutöö preemia.

Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 20. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater.

Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti eelmisel sajandil korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetäitja ja aastatel 1976-1989 tehniline direktor. Tänavu tähistatakse Kaarel Saha 100. sünniaastapäeva.

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Foto: moodnekodu

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

“Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Täna vabaühenduste liidu poolt aasta teoks valitud algatuse “Ukraina heaks” eestvedajate sõnul on eestlaste panus jõudnud Ukraina sisepõgenikeni ka seal, kuhu rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid alati ei ulatu.

Heategevusliku algatuse “Ukraina heaks” taga seisvad kolm vabaühendust pälvisid täna vabaühenduste liidu (EMSL) poolt välja antava aasta teo tunnustuse. Koos Ukraina Kultuurikeskuse ja Eesti Pagulasabiga annetusi kogunud MTÜ Mondo kõneisiku Veronika Svištši sõnul on näiteks Luhanski oblasti sisepõgenike heaks Mondole tänaseks annetatud pea 7000 eurot.

“Oleme tunnustuse eest väga tänulikud ning loomulikult täname ka kõiki annetajaid, kelle toel saime ukrainlastele abikäe ulatada. Meie suurim tänu kuulub aga kohalikule partnerorganisatsioonile Vostok SOS, tänu kellele jõuab eestlaste abi otse kriisipiirkonda Luhanski oblastis – ka küladesse, kuhu rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide ei pruugi ulatuda” täpsustas Svištš. Loe edasi: “Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Lõuna-Eesti vaade. Jarek Joepera foto.
Lõuna-Eesti vaade. Jarek Joepera foto.

Eelmisest nädalast on Tallinnas Ülemiste keskuses avatud Lõuna-Eesti fotonäitus “Elu kahe maailma piiril”, mis esitleb fotograafide Jarek Jõepera ja Silver Kommusaare temaatilisi pilte.

Fotonäitus kutsub huvilisi tutvuma Lõuna-Eestiga – piirkonnaga, kus leidub ettevõtmisi, mis kasutavad tavapärasest erinevaid lahendusi ja edendavad jätkusuutlikku eluviisi. Ühtlasi tutvustab näitus Lõuna-Eestit kui piirkonda, mis pakub aastaringi mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks väga erinevate huvidega inimestele.

Lõuna-Eesti fotonäitus, mis sündis koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti, on avatud Ülemiste keskuses märtsi lõpuni. National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles näituse fotovalikut kommenteerides, et Lõuna-Eesti loodus, vahelduv maastik ning rikas pärandkultuur pakuvad aktiivse puhkuse huvilisele lugematuid võimalusi seiklusteks ja põnevateks kohtumisteks. “Jarek Jõepera fotod avavad vaid väikest osa neist võimalustest ning emotsioonidest, mida Lõuna-Eestil on pakkuda,” lausus Peetsalu. Silver Kommusaare fotode puhul tõi Peetsalu välja, et pildile on jäänud need nutikad tegemised, mis on sündinud traditsioonilise eluviisi, esivanemate tarkuse ja tänaste tehnoloogiate ühendamisel ning mis võimadalavad kohalikul elanikul ennast teostada, tulu teenida ning peale kauba veel ka maailma parandada. Loe edasi: Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Jane Lumiste - Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas
Jane Lumiste – Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas

Viljandi maakonnas esitati Hajaasustuse programmi kokku 88 taotlust, millega sooviti riigi ja KOV poolset toetust summas 315 473,68 eurot.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas Jane Lumiste sõnul rahuldati esitatud taotlustest 77, millest riigipoolne toetus moodustas kokku 137 629 eurot. Sama suure summa panid juurde programmis osalenud kohalikud omavalitsused ning kolmandiku summast moodustas taotlejate omafinantseering. Kokku panustatakse abikõlbulike valdkondade rajamiseks ja korrastamiseks üle 412 000 euro. “Kõige enam taotlusi esitati jätkuvalt veesüsteemide valdkonda (65 taotlust), selle järgnesid (31 taotlust) kanalisatsioonisüsteemid ning 11 taotlust juurepääsuteede korrastamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et üks taotlus võis sisaldada mitut tegevust, kuid ühe majapidamise kohta oli võimalik toetust taotleda kuni 6500 eurot,” selgitas Lumiste.

Hajaasustuse programmi 2014 aasta voorus osalesid 9 viljandimaa valda. Suuremate summadega osalesid 2014.a. programmis suured vallad. Näiteks Viljandi vald toetas koos riigi toetusega programmi tegevusi 81 380 euroga, Suure-Jaani vald 58 738 euroga ja väiksematest valdadest Kolga-Jaani vald panustas 34 922 euroga. Loe edasi: Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Algklassiõpilased hakkavad matemaatikatalguid pidama

Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.

Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.

Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.

“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse

Foto: Irina Mägi. Saarte Hääl

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker Saarte Häälele. Kiikeri sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks. Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud. Edasi loe siit.

Aasta küla tiitel otsib kodu

Aasta küla 2013 Lustivere külade piirkond. Foto: Irina Mägi

Liikumine Kodukant kuulutab taas välja AASTA KÜLA konkursi, mille võitja selgub Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal Säreveres 7. augustil 2015.

Aasta Küla konkursile saavad kandidaate esitada Liikumise Kodukant liikmed, kes teevad valiku oma maakonnas. Mitmes maakonnas on seekordne parim küla juba valitud, kuid nii mõnelgi pool on see veel välja selgitamata. Näiteks Saaremaa kuulutab oma Aasta küla koostöös Saare Maavalitsusega välja 6. veebruaril. Lisaks toimub saarlastel ka rahvahääletus.

Aasta küla konkurss toimub juba kuuendat korda. Algatusega tunnustatakse külasid, kes räägivad aktiivselt kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse ning pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi. Iga maakond esitab hiljemalt 26. märtsiks konkursile ühe küla, külade piirkonna või aleviku, kus on viimase kolme aasta jooksul toimunud nähtav positiivne areng. Liikumise Kodukant hinnangul on algatusega aidatud kaasa külakogukondade arengule ja külasisese koostöö suurendamisele, samuti külakogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle. Loe edasi: Aasta küla tiitel otsib kodu

Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Foto: Võrtsjärve Sihtasutus
Foto: Võrtsjärve Sihtasutus

Kolga-Jaani vallas Jõesuus asuv Võrtsjärve külaliskeskus pärjati 18. jaanuaril 2015 Tallinnas Koduomanike Kongressil ühiskondlike hoonete kategoorias energiasäästliku hoone tiitliga.

Rahvusliku programmi “Eesti kaunis kodu” raames korraldatakse alates 2012. aastast ka konkurssi “Energiasäästlik kaunis kodu”, kus tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi edendaja. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas 2014. aastal konkursile Jõesuus asuva Võrtsjärve külastuskeskuse, kes võitiski parima tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias.

Võrtsjärve külastuskeskus on ehitatud 3 maakonna piiridesse jääva 7 Võrtsjärve ümber paikneva valla koostöös tolleaegse Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee eestvedamisel. Võrtsjärve külastuskeskust võibki pidada Tartumaa, Viljandimaa ja Valgamaale jäävate Võrtsjärve äärsete valdade – Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu ja Viljandi koostöö- ja kooskäimise sümboliks. Huvitav ajalooline fakt on seegi, et külastuskeskus on ehitatud. Võisiku mõisa kõrtsi varemetele. Tänavu mais saab Võrtsjärve Sihtasutus juba 15 aastaseks.

2009 aastal valmis Võrtsjärve Sihtasutuse tellimusel ja Jõesuu detailplaneeringu alusel puhkealale struktuurifondide toel peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud ja arhitekt Rene Valneri poolt projekteeritud hoone – Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitustegevus kestis järjest kümme kuud, 2008 aasta septembrist 2009 aasta juunini. Kõige enam segas tööde teostamist novembri lõpus möllanud lumetorm, mille tõttu jäid mõneks ajaks seisma hoone välitööd. Samuti tegi ehitamise keeruliseks erakordselt soe jaanuar ja kõrgele tõusnud järvevesi, mis lõikas ära ainsa sissesõidutee. Külastuskeskuse hoone jaguneb kaheks pooleteisekorruseliseks hooneks – pea- ja abihooneks, mis on omavahel ühendatud esimese korruse lae kõrguselt 1,1 m pikkuse vahekatusega.

Loe edasi: Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Eestis korraldatakse ainulaadne tudengite küberlahing

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbe ettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Küberolümpia toimub 14. veebruaril 2015 kell 9.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames pannakse 8 tunni jooksul proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Korraldajad kuulutasid täna välja registreerimise kogu Euroopas ainulaadsele küberõppusele, kuhu on oodatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengid. Osalejad pannakse proovile Eesti Kaitseväe küberharjutusväljal.

“Eesmärgiks on Küberolümpia mõne aasta pärast rahvusvaheliseks võistluseks kasvatada, mis kinnistaks Eesti head positsiooni maailma kübermaastikul. Eestis asub ainulaadne Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak, mille kasutusvõimalusi on mõistlik laiendada ka tudengitele,” ütles Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop.

“Uus võistlus pakub tudengitele suurepärase võimaluse süveneda küberkaitse valdkonda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi põneval ja elevust looval moel. Valdkond on Eesti jaoks oluline ning nõuab järelkasvu noorte ja motiveeritud tudengite näol,” tõstis esile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Margus Ernits.

“Kübermaailm saab aina olulisemaks osaks nii meie eraelus, ettevõtluskeskkonnas kui avalikus sektoris. Seetõttu on väga oluline alustada selle maailma reeglite tutvustamise ja toimuvate protsesside harjutamisega juba varasel haridusteel. Eriti oluline on kasvatada kaitsevõimekust erinevate pahatahtlike tegijate suhtes – küberrünnakud on kahjuks saanud meie elu igapäevaseks osaks,” lisas Küberolümpia üks korraldajatest Taavi Must Vequritist.

Pealtvaatajad on oodatud alates 12.00st, kui avatakse Küberkohvik, toimuvad lühiettekanded kübermaailma uudistest, õppimis- ja karjäärivõimalustest. Esinevad küberkarjääri majakad: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Vequrity, Cisco, Bytelife, Kaitseväe Küberlabor. Külalistele on avatud robotite töötuba ja häkkimise võistlus.

Esimese Küberolümpia korraldavad Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity. Toetavad Bytelife, EMC, Cisco, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.

Küberolümpia info ja registreerimine: kyberolympia.ee

Europe Direct’i Võru teabekeskuse “Euroopa filmikohvik” alustab 2015. aastal uut hooaega

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kujunenud igakuiste filmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”.

Esimesel filmiõhtul linastub Prantsuse lavastaja François Ozoni erutav draama “Uus sõbranna” (2014). See on omapärane, südantsoojendav ja erutav lugu sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove. Film räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.

Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vannuvad igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris). Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, avastab midagi väga ootamatut.

Film on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 47 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja prantsuspäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Tartu tantsuklubis vihutakse täna saksa tantse

Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe
Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe

Täna, 28. jaanuaril kell 20.00-24.00 tutvustab tantsuklubi saksa tantse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Tartu tantsuklubis tutvustatakse seekord huvilistele kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel. Sissepääs on 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu ning muusikast tuleb ära kuulda, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla ehk tantsijad peavad olema tantsupõrandal alati ärksad ja tähelepanelikud.

Tantse õpetab Ave Mets, kes on pikaajalise ja mitmekülgse tantsukogemusega, mille ta on saanud Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias tantsukursustel osaledes ning tantsuõhtuid külastades. Tantsuõpetaja Ave Mets tunneb sügavat huvi erinevate rahvaste tantsukultuuri ja rahvatantsude vastu ning käeoleval aastal toimuvad folkloorse tantsu õhtud Tartu Maarja koolis, kus huvilised saavad õppida Ave Metsa juhendamisel erinevate rahvaste tantse. Kavas on balkani, iisraeli, armeenia, bretooni, prantsuse, rootsi ja baski tantsud.

Tartu tantsuklubis mängivad tantsuks Elsa Trumm (viiul) ja Kaisa Kuslapuu (karmoška, tinavile, torupill). Õhtu jooksul tantsitakse lisaks hulgaliselt juba tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi. Seega meelepärast tegevust jagub paljudele. Teisedki rahvamuusikud, kel on mahti ja lusti, on oodatud Tartu tantsuklubisse musitseerima. Oodatud on külakost ühisele teelauale.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.