E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.
Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat
Neljapäeval, 7. veebruaril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas loeng laste ja noorte seksuaalkasvatusest. Juhendab Shanti Limnell (Soome). Shanti Limnell on seksuaal- ja paarisuhte terapeut, tantra õpetaja ning perekonstellatsiooni terapeut. Toimub tõlge eesti keelde. Shantil on aastatepikkune kogemus seksuaalkasvatuse vallas ning ta on pidanud sellel teemal loenguid Soomes, Rootsis ja mujal. Seda tundlikku teemat käsitleb ta nelja lapse emana, seksuaalterapeudi ja koolitajana. Huvilised on oodatud kuulama ja kaasa arutlema. Korraldajad julgustavad oma kogemusi ja küsimusi esitama. Osavõtutasu 3 eurot.
Loengu teemad:
Kuidas lapsevanemana käituda nii, et lapse suhe oma seksuaalsusesse võiks areneda võimalikult tervel moel?
Mida lapsele rääkida seksist ja millal?
Kuidas mõjub lapsele oma vanemate armatsemise nägemine?
Kuidas käituda seksuaalsusega seonduva häbitundega ning kuidas seda oma lastele mitte edasi anda?
Loengut toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Täna avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus KORV-pluss. Tegemist on 1981. aastal Tartu Kunstikooli lõpetanute ühisnäitusega. Näitusel osalevad Anniki Kari, Tiina Ojaste, Piret Erikson, Kersti Kohtla, Renee Aua ja Vello Lillemets. Näitus jääb avatuks 10. aprillini.
Korv on õhku, valgust, helisid, värve ja kõike ümbritsevat enesest läbi laskev punutis. Korvi materjal on kunstikooli 1981.aastal lõpetanute elulõngadest. Korvis on koos erinevate erialade kunstnikud. See, mille nad korvi läbivast õhust, helidest, valgusest ja värvidest kinni püüavad ning kunsti loomisel kasutavad, on igaühe oma soov, valik, tunnetus…
Väikeses majas avatakse 7. veebruaril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli kunstistuudio “Suvi” näitus. Kunstistuudio “Suvi” on stuudio inimestele, kes armastavad kunsti vaadata ja ka seda ise teha. Stuudios tegelevad maalimisega erinevas vanuses naised ja mehed, kes muidu on tööl arstide, matemaatikute, IT-spetsialistide, ärimeeste ja koduperenaistena. Kunstistuudios “Suvi” maalitakse maastikke, natüürmorte ja kompositsioone ning peetakse väga lugu Pallasliku koolkonna traditsioonidest. Stuudio juhendaja on Robert Suvi. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.
8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.
Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.
Lumelauaklubi Mässer ja Surfhouse avavad 9. veebruaril kell 12 suurejoonelise võistlusega “Mässeri Hype” Euroopa Liidu kodanikuharidusprogrammist Euroopa Noored rahastatava Põlva esimese lumelaua- ja freestyle-suusapargi aadressil Kesa 12.
Päev algab Keldrikaela nõlval kell 12 võistlejate registreerimise ja rajaga tutvumisega, mille järel toimub jooksvalt soojendus. Järgneb võistlus, mille formaat on slopestyle ehk pargisõit, kus võistlejal tuleb raja läbimiseks sooritada trikk mitmel erineval atraktsioonil ja hüppel. Võistlejaid hinnatakse neljas kategoorias: mehed – lumelaud, naised – lumelaud, juuniorid ja freestyle-suusk. Õhtupoolikul on planeeritud parima hüppel triki võistlus.
“Meie põhieesmärgiks on korraldada võistlus lumelaua- ja freestyle-suusahuvilistele, et tõsta esile valdkonda, sõitjaid ning pakkuda silmailu pealtvaatajatele,” selgitab võistluse peakorraldaja Henri Käo (Mässer). Tema hinnangul on klubi ja paljude kohalike ekstreemspordihuviliste rõõmuks hangitud W-Railsi uued huvitavad atraktsioonid, mille peal on võimalus arendada ja näidata oskusi nii nädalavahetusel toimuval võistlusel kui ka järgnevatel talvekuudel. “Saime raha Euroopa Noored Eesti büroost ja oleme valmis soetatud vahendeid ka teistega jagama – tulge ja sõitke. Oleme uhked, et meie varustuse kvaliteet paranes hüppeliselt,” lisas Käo.
Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.
Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.
Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures. Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.
Laupäeval toimub 15. Alutaguse maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja kolmas etapp.
Lähe 40 kilomeetri pikkusele klassikadistantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 20 kilomeetri trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Mini Estoloppeti starti oodatakse lapsi kell 11.30.
Alutaguse suusaklubi eestvedaja ja maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul on suusarada algusosa oluliselt laiendatud. “Tegime koostöös riigimetsa majandamise keskusega ära hulga tööd – puhastatud said mitmed metsasihid ning ka maratoni trassi algusosa on mitmes kohas pea poole võrra laiem. Esimestel kilomeetritel on tavapärase kolme jäljepaari asemel neli. See aitab leevendada stardis tekkivat n-ö pudelikaela, millega suusatajad igal aastal üsna kimpus on. Lumeolud on Pannjärvel suurepärased ning oma tellimuse ilmataadile “andsime samuti varakult sisse,” rääkis Peets.
Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013, mis toimub 15.-17.veebruaril Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas. Tänavu toimub Eesti suurim turismimess juba 22. korda.
Põlvamaa messistend paikneb kõrvuti Setomaa boksiga, olles eraldatud vaid mõtteliselt, nagu see on ka elus. Põlvamaa pinnal tutvustavad maakonna vaatamisväärsusi ja oma tooteid Eesti Maanteemuuseum, Mooste mõis, Eesti Fototurismi keskus, Kagureis Hotell Pesa, Musta Noole Vennaskond, Värska sanatoorium, Piusa külastuskeskus ja Hotell Räpina. Maakonna teiste turismiettevõtete ja sündmuste kohta jagab infot Põlvamaa Turismiinfokeskus.
Lisaks üldisele info jagamisele on messil plaanitud korraldada esitlusi, degusteerimisi ja külastajatemäng, mille auhindadeks on ettevõtted välja pannud toredaid puhkusepakette ja teenuseid.
Mängust teavitamine ning võitjate avalikustamine toimub Põlvamaa Turism Facebooki lehel.
Touresti ajaks valmib uus Põlvamaad üldtutvustav trükis.
Põlvamaa osalemist Tourestil koordineerivad SA Põlvamaa Arenduskeskus ning MTÜ Põlvamaa Turism. Messil osalemist toetab Põlvamaa Partnerluskogu PRIA Leader meetmest.
Tourest 2013 on avatud:
Reedel 15.02.2012 kell 10:00-14:00 spetsialistidele
Reedel 15.02.2012 kell 14:00-18:00 kõigile külastajatele
Laupäeval 16.02.2012 kell 10.00-18.00 kõigile külastajatele
Pühapäeval 17.02.2012 kell 10.00-16.00 kõigile külastajatele
Alates 1. veebruarist 2013 on programmi Euroopa Noored maakondlikuks partneriks Võrumaal noorsooühing Rõuge noorteklubi.
Partneri eesmärgiks on infotöö, nõustamis- ja koolitus- ning vajadusel muude tegevuste kaudu informeerida oma maakonna noori ja organisatsioone programmi Euroopa Noored võimalustest ning toetada neid taotluste esitamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroole.
Programm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte omaalgatust ja rahvusvahelist koostööd. Toetust on võimalik taotleda ka välismaal vabatahtlikuna tegutsemiseks, organisatsioonidel välisvabatahtliku vastuvõtmiseks ja noorsootöötajatel rahvusvaheliseks
enesetäiendamiseks. Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte.
Järgmised taotlustähtajad projektitaotluste esitamiseks Euroopa Noored Eesti büroosse on 1. mai ja 1. oktoober.
Rohkem infot programmi võimaluste ja taotlemise kohta leiate aadressilt www.euroopa.noored.ee.
Lisaks igapäevasele projektide nõustamisele ja info jagamisele, viib noorsooühing Rõuge noorteklubi enne igat taotlusvoori läbi programmi tutvustavaid infopäevi, projektikirjutamise koolitusi ning mitmepäevaseid stimulatsioonikoolitusi, kus on võimalik jagada oma kogemusi ning õppida läbi praktilise läbitegemise.
Kontakti saamiseks kirjutage e-posti aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com, kasutage skype´i (kasutajanimi rougeNK) või
helistage telefonil 53 40 3309.
Tänase seisuga on 42. Tartu maratonil kahe distantsi peale kirjas 8300 spordihuvilist, mis tähendab, et 42. Tartu maraton on purustanud viimase 25 aasta registreerimisrekordi.
Viimase aja suurim registreerunute arv enne käesolevat aastat oli 2011. aastal, kui kahe distantsi peale pani end kirja kokku 8254 suusasõpra.
17. veebruaril toimuvale maratonile on 63 kilomeetri pikkusele distantsile end kirja pannud 6432 suusatajat, 31 kilomeetri distantsile plaanib minna 1868 inimest. Kokku on lühemale distantsile võimalik registreerida veel 132 suusatajal.
Suusatajaid on kokku 28. riigist, esindatud on teiste seas näiteks Luxemburg, Kasahstan ja USA. Esmakordseid osalejaid on kokku 1772, mis moodustab osalejate koguarvust muljetavaldava 21 protsenti. Välismaalaste hulgas on esmakordseid tulijaid kokku 715.
Tartu maraton on lisaks rahva talvisele laulupeole ka FIS Marathon Cup (FMC) osavõistlus. Oma kolmandat Tartu maratoni võitu tuleb rajale püüdma FMC 2013 liider Anders Aukland (NOR), samuti on stardis Stanislav Rezac (CZE), kellel ette näidata üks Tartu maratoni võit. Stardis näeb ka Jerry Ahrlini (SWE), kelle kontol on sarnaselt Auklandile kaks Tartu maratoni võitu.
Seni on vaid Raul Olle suutnud hõivata Tartu maratoni kõrgeimat poodiumiastet kolmel korral hoides enda käes Tartu maratonilt enim võite kogunud suusataja tiitlit.
Naiste poolt on taas stardis norralanna Sandra Hansson, kelle nimel on kokku kolm Tartu maratoni naistearvestuse võitu.
Tartu maraton kuulub ka rahvusvahelisse pikamaasuusatamise sarja Worldloppet ning Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet.
Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.
Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.
Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.
Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.
Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval. Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale
Padise Vallavalitsuse projektijuht Heli Nurger võttis kultuuriminister Rein Langilt vastu eripreemia raamatu “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel” väljaandmise eest.
Tunnustamine leidis aset 31. jaanuaril 2013 Tallinnas toimunud muuseumide aastaauhindade galal.
Raamat toodi eeskujuks kui õnnestunud näidet koostööst kohaliku omavalitsuse ja erinevate teadusorganisatsioonide ning rahvusvaheliste partnerite vahel. Rõhutati raamatu kõrgetasemelist sisu. Raamatu väljaandjaks oli Padise Vallavalitsus koostöös Vantaa linnaga Soomest Euroopa Liidu Interreg IV A programmi rahalisel toel.
Viljandi maavanem ootab kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 8. veebruar 2013.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule.
Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud
kümmet inimest. Esimene Vapimärk omistati koduuurijale Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle arvukate õpikute, koguteoste ja
koduuurimuslike väljaannete autor, pikaaegne õpetaja ja ühiskonnategelane Heiki Raudla.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 8.
veebruariks 2013 või e-maili aadressil info@viljandimaa.ee
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.
Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt:
Teisipäeval, 12. veebruaril toimub Oraval meeleolukas vastlapäev, mis üksiti tähistab ka kohaliku kultuuripärandi aasta algust.
“Tegevused algavad kell 10.00 Orava koolimajas vastlapäeva kombeid tutvustavate töötubadega,” rääkis Orava põhikooli noortejuht Kai Laanemaa. “Huvilistel on võimalus osa saada vastlakuklite küpsetamisest, vurri valmistamisest, paelapunumisest, muinasjuttude kuulamisest, erinevate rahvaste vastlakommete tundmaõppimisest, kohalikust laulutraditsioonist, joonistamisest, vastlaplakati meisterdamisest ja muidugi ühisest liulaskmisest.” Tegevusi aitavad läbi viia Orava kooli lastevanemad ja õpetajad.
Kell 19.00 algab Orava kultuurimajas tantsu- ja mängutuba. Õpetusi jagab Orava segrarahvatantsurühm Tuhkapusija. Kell 20.00 liitub ja jätkab tantsutoa tegevust tantsurühm Värten ning Heino Tartes Põlvast.
Oodatakse kõiki huvilisi kaasa lööma!
Lisainfo: Kai Laanemaa, Orava põhikooli noortejuht, tel 5242 025, e-post kai@orava.ee
Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.
12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“
12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“
13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“
Kohvipaus
13.45 –14.05 Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“
14.15 – 14.35 Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”
Lõuna (osalejate kulul)
15.00 Vestlusring
Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.
Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.
Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post saale.randaru@erm.ee, tel 7350 428
Reedel, 8. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Tartus, Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5 Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kaasajastatud EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna metsapatoloogia ja -geneetika labori avamine ja seminar. Räägitakse metsapatoloogia tänapäevast ja tulevikust ning metsageneetika tulevikust. Laboriruumide avamine ja külastamine ruumis 0B3.
Neljapäeval, 31. jaanuaril aset leidnud Viljandi maakonna noorte osaluskogude ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajate kokkusaamisel tutvuti üksteise tegemistega ning rõhutati eeskätt koostöö olulisust.
Viljandi Maavalitsuse väikses saalis peetud ümarlaua eestvedajaks oli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindasid ümarlaual osaluskogude koordinaator Liina Rüütel ja raamatupidaja Mailika Suurpere. Kohtumine sai teoks koostöös maavalitsuse noorsootöö spetsialisti Riina Tootsiga.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Riina Toosi ütles kokkusaamist avades, et noorte osalus on ühiskonna jaoks oluline teema ning see ei puuduta ainult noorsoovaldkonda, vaid on toimimise aluspõhimõte kõikides teistes noortega kokku puutuvates poliitikates nagu haridus, sotsiaalvaldkond, tervis, keskkond jne.
“Riiklikul tasandil hakati seda valdkonda tähtsustama alates 2006. aastast, mil kõikide maavalitsuste juurde moodustati maakondlikud noortekogud,”, rääkis Riina Tootsi. “Suure panuse noorte osaluse arendamisse on andnud seegi, et haridus-ja teadusministeerium on pannud vastava valdkonna edendamise vastutava rolli Eesti Noorteühenduste Liidule, millest on noorte osaluskogudele tõhus abi olnud. ”
Viljandimaa noorte osaluskogudest osalesid ümarlaual Viljandi, Pärsti, Tarvastu ja Suure-Jaani Noorte volikogu ning kohalike osaluskogude katusorganisatsiooniks oleva Viljandimaa Noortekogu esindajad.
Paaritunnise arutelu käigus saadi vastastikku huvitavat teavet ENLi ning Viljandimaa noorte osaluskogude tegemiste, kordaminekute ja probleemide kohta. Kokkutulnud tutvustasid oma organisatsiooni, selle liikmeskonda, tegevust ja eesmärke. Pikemalt peatuti eelmise aasta tähtsamatel tegevustel ja saavutustel ning olulisematel eesootavatel ettevõtmistel.
Viljandi Noorte Volikogu liige Juhan-Mart Salumäe pidas märkimisväärseks, et Viljandi Linnavalitsus tuli vastu noorte välja pakutud ideele ning leidis võimaluse toetada 3500 euroga aastas Viljandi noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tõi ta välja, et ümberkorraldused Viljandi koolielus on kasvatanud põhikoolide huvi osaluskogu vastu. Noorte volikogu aitas ühtlasi kaasa Viljandi gümnaasiumi õpilaskogu moodustamisele, et see võimalikult tõhusalt tööle hakkaks.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Pärsti Noorte Volikogu esimees Lauri Alver nimetas suuremaks eesolevaks tööks noorte volikogu jätkamist ka pärast nelja Viljandit ümbritseva valla — Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi — ühinemist sügiseste kohalike valimiste järel. “Praegu on neist neljast noorte volikogu olemas vaid Pärsti vallas, aga see peaks kindlasti olema ka uues Viljandi vallas,” oli Lauri Alver veendunud. “Selline punkt on ka valdade ühinemislepingusse sisse kirjutatud.”
Enamiku sõnavõtjate jutust käis läbi vajadus ja soov teha tihedamat koostööd. Seda nii osaluskogudel omavahel kui noorteühenduste liiduga, aga ka kohalike noorte ja omavalitsusjuhtidega, et tugevamalt kaasa rääkida oma piirkonna ja kogukonna tegemistes. Rõhutati, et eesmärk on ju olla kohalike noorte esindusorgan ning et üksteiselt selles osas alati midagi kasulikku õppida.
Ühise murena nimetati eeskätt ajanappust, mis muudab tihtipeale keerukaks noortekogu liikmete kokkusaamise. Tõdeti, et koolides on suhtumine osaluskogudesse ja noorte osalemisse neis väga erinev. Osaluskogu tegevuse ja eesmärkide selgitamiseks noorte hulgas peeti oluliseks senisest sihipärasemat info levitamist.
Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad rääkisid kohtumisel lähemalt ka ENLi 2013. aasta plaanidest ning võimalustest osa saada erinevatest üritustest ja koolitustest. Samuti tutvustati põhjalikumalt ENLi projektifondi, kust noorte osaluskogudel on võimalik oma ettevõtmiste jaoks toetust taotleda.
Ümarlaua lõpul võeti plaani samalaadseid kokkusaamisi edaspidi regulaarselt jätkata.
“Osaluskogude mõte on selles, et noored saaksid aidata kaasa neid puudutavate küsimuste lahendamisel. See aitab noortes õpetada olulisi oskusi aktiivseks kodanikuks olemiseks; annab julguse, ettevõtlikkuse ja
valmiduse otsustada. Noored ongi igati hakkajad, aga on selge, et nad vajavad selle kõige juures siiski täiskasvanute abi,” selgitas Riina Tootsi.
Ta möönis, et hiljuti Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel Viljandimaal ja Põhja-Lätis läbi viidud noorte osalusprojekt tõi välja, et noorte hääl jõuab kohalike otsustajateni siis, kui istutakse sama laua taga
võrdväärsetena. “Selleks tuleb aga noori juba varasest east peale erinevate otsuste tegemisse kaasata, seda protsessi õpetada ja selgitada,” rääkis Riina Tootsi.
“Kindlasti peaks noori senisest rohkem kaasama ka maakondlikul tasandil asjade arutamisse ja otsustamisse. See ei ole sugugi lihtne protsess ning nõuab suurt panustamist nii täiskasvanutelt kui noortelt. Oluline on aga mõista, et see ei ole mitte lisakohustus, vaid kaasava juhtimise põhimõte,” jätkas peaspetsialist. “Näiteks Viljandi maakonna uue arengustrateegia koostamise juures on lihtsam teha ehk noortega koostööd noorsootööd käsitlevates küsimustes. Kuid noori otseselt puudutavaid
valdkondi ju teisigi: haridus, ühistransport, kultuur ja sport jne.,” selgitas ta.
Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komissjoni sekretär, tel 4330 430, e-post riina.tootsi@viljandimaa.ee
2. veebruaril Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuses toimunud metsandustöötajate talimängudel saavutas parima tulemuse spordiklubi Metsasõbrad. Auväärsele teisele kohale tuli Luua Metsanduskooli võistkond ja ASi Metsä Forest Eesti võistkond võttis tubli kolmanda koha.
Eesti metsaseltsi eestvõtmisel toimunud traditsioonilisel metsandustöötajate talimängudel osales ligi 100 suusasõpra. “Metsasektor” on taas suusavõistlustel ühiselt kokku saanud ja vaatamata ühele vahele jäänud aastale oli Mammastesse tulnud hulganisti suusasõpru”, ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.
Punktiarvestust peeti naiste ja meeste arvestuses eraldi nii klassikalises kui vabas sõiduviisis. Peale individuaaldistantse toimus ka meeskondlik teatesõit, mille parim oli OÜ Haljastuskeskus võistkond. Talimängudest võtsid osa metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ning erametsaomanikud.
Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.
Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).
Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.
Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.
Tartumaa maavanem Reno Laidre võistluste avamisel tuld süütamas, Peipsimaa külastuskeskuse perenaine Aime Güsson pildistamas ja Peipsimaa maskott Rändur Rääbis. Foto: Jaan Lukas
Pühapäeval Peipsi-äärses Kolkja külas peetud rahvusvahelisel tõukelelguvõistlusel “Kolkja kelk 2013” saavutas esikoha Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli õpilane Marvin Must. Traditsiooniks saanud kelgutamisevõistlus oli tänavu märksa osalejaterohkem kui eelnevatel aastatel.
Tõukekelguvõistlusel “Kolkja kelk” kihutati võidu külatänaval 800 meetri pikkusel teelõigul. Esimesena jõudis finišisse Alatskivi keskkooli 8. klassi õpilane Marvin Must, kes märkis, et võistlusele tuli ta ennekõike värskes õhus eredaid ja toredaid elamusi saama. Marvin võitis auhinnaks kalastamise Peipsi järve jääl instruktori juhendamisel ja koos vajaliku varustusega. Kalapüügi korraldab kelgutamisvõistluse üks toetajaid OÜ Peipsile.
“Osalejate arv kasvab tõukelelguvõistlusel iga aastaga ning tänavu oli võistlejaid juba üle 100. Kuigi pakume võimalust kelkusid kohapeal laenata, tuleb järjest rohkem inimesi kohale oma kelkudega,” ütles
sündmuse üks korraldajaid, MTÜ Peipsimaa Külastuskeskus projektijuht Kairi Güsson. “Rahvalikul võistlusel lööb ikka kaasa kelgutajaid välisriikidest. Nii on alati kohal olnud Hispaania meeskond, mille liikmed kelgutasid tänavu kaotoliku mungakostüümides.”
“Kolkja kelgul 2013” osales üle 100 kelgutaja. Foto: Jaan Lukas
Tartumaa maavanem Reno Laidre ütles, et tõukelgupäev “Kolkja kelk” on üldse Eesti kõige kõvem kaubamärk kelgutamise alal. “Kunagi Peipsi-äärsetes külades igapäevane talvine liikumisviis tõukekelkudega on taas populaarsust koguma hakanud. Inimesed paigaldavad kelkudele alla suuskasid ja täiendavad neid ka muud moodi, mis võimaldab kelkudega sõitmist nii lumel kui jääl,” lausus Laidre.
Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.
Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.
Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Loe edasi: Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks
