2013 Archives

Homme on Riigikogu taas noorte päralt

Homme, 22. novembril toimub Riigikogus MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum. 22. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes käesoleval aastal keskenduvad teemale laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti valitakse noortefoorumil ka 2013.aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ning organisatsioon.

Noortefoorumi teema selgitamiseks viidi läbi küsitlus, mille raames valiti teemaks laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Noorte poolt valitud teema annab selge märgi sellest, et noored ei taju enda arvamusega arvestamist kohaliku piirkonna tasandil. Just sel põhjusel kogunevadki homme 101 noort üle Eesti arutama selle üle, kuidas tagada laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti on antud teema oluline ka vast valitud kohalikele omavalitsustele, andes märku, et noored on valmis koos töötama ja koos lahendusi leidma.

Lahendusi otsiti juba kaheksal eelfoorumil, mis toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Kuressaares, Viljandis ja esmakordselt ka Tõrvas. Eelfoorumite põhjal koguti kokku noorte ideed ja ettepanekud ning koostati lõppdokument, mis homme ka arutluse alla läheb. Ürituse avab Riigikogu juhatuse II aseesimees härra Jüri Ratas, delegaate on tervitamas ka Eesti Vabariigi lasteombudsman härra Indrek Teder ning eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar.

“101 last Toompeale” alustab 22.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 15.30. Täpsem ajakava on lisatud manusesse.

Noortefoorumiga “101 last Toompeale” tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril. Ürituse eesmärgiks on kaasata noori neid puudutavatesse küsimustesse ning toetada noorte osalust riiklikes otsustusprotsessides.

Käesolev projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil. Selle projekti sisu ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Ühenduse või Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti ega hõlma nendepoolset vastutust.

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse 18 õpilast osalesid kahenädalasel keelepraktikal-õppereisil Järvamaa Kutsehariduskeskuses Paides.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed rahastatava keeleõppe programmi eesmärgiks oli parandada eesti keelest erinevaemakeelega õpilaste eesti keele oskust, avardada nende teadmisi Eesti kultuurist ja traditsioonidest, parandamaks nende läbilöögivõimet tööturul.

„Järvamaa Kutsehariduskeskusega on meie koolil sõprus- ja tööalased suhted juba mitu aastat. Meie kooli õpilased on käinud eelnevalt Paides eesmärgiga läbida tõstukijuhi koolitus,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusõppe valdkonna juht Marika Arman. „Järvamaa Kutsehariduskeskusel on kaasaegne logistika õppesuuna praktikabaas ja see saigi otsustavaks projektipartneri valikul,” lisas Arman.

Kahenädalane periood valiti parema keeleoskuse omandamiseks. Nii mõnigi õpilastest oli esimest korda nii kaua kodust eemal. Kaks nädalat olid täis tihedat õppetööd. Programmi raames õpiti erialast eesti keelt 20 tundi, kaubaõpetust 20 tundi ning praktilise õppena tõstukite ehitust, hooldust ja juhtimist 40 tundi. Kogu õppetöö toimus eesti keeles. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Põllumeestel seisab ees üleminekuaasta

2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade maaelu arengukava toetuste maksmine, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tartus toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2014”.

“Järgmine aasta on otsetoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus pikenevad senised toetusskeemid ja nõuded,” ütles minister Seeder. “Otsetoetusi makstakse 2014. aastal samadel alustel kui seni.”

Põllumajandusministri sõnul tuleb järgmisel aastal teha olulised otsused järgnevaks kuueks aastaks.

“Jätkame läbirääkimisi tootjatega, et saaksime uuel aastal langetada otsused uute otsetoetuste rakendamise detailide kohta. Teada on, et tootjate huvid ja soovid varieeruvad – meie eesmärk on leida toetamisel Eesti põllumajanduse jaoks tasakaalustatuim ja pikemat arengut toetav lahendus,” rääkis Seeder.

Lisaks toimuvad 2014. aastal läbirääkimised Euroopa Komisjoniga maaelu arengukava 2014-2020 teemal. Kuni uus maaelu arengukava saab kinnituse Euroopa Komisjonilt, jätkuvad taotlusvoorud meetmetes, kus on veel järel 2007-2013 perioodi raha. Samuti pikendatakse teatud meetmete puhul, nagu keskkonnasõbralik majandamine, olemasolevaid kohustusi ja võetakse vastu uusi taotlusi.

“Neid rahastame juba uue perioodi vahenditest,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis 2014. aasta põllumajandustoetustest 20. novembril Tartus toimuval konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2014” .

Dokfilmiklubi Doff kutsub oma klubisse

Novembris alustab juba kolmandat hooaega dokumentaalfilmiklubi Doff. Tegemist on Tallinna Noorsootöö Keskuse poolt korraldatava filmiklubiga, kus iga kord käsitletakse erinevat maailmahariduslikku teemat.

Seni vaadatud filmide teemad on puudutanud väga erinevaid valdkondi – on vaadatud filme nii soolisest võrdõiguslikkusest kui ka globaliseerumisest. Ka sel aastal jätkatakse põnevate teemadega, mis kõiki suuremal või vähemal määral mõjutavad. Filmid pärinevad MTÜ Mondo meediateegist ning filmide vaatamine toimub “Vaata ja muuda” projekti raames.

Igale linastusele kutsutakse filmi teemaga kursis olev külaline, kes aitab sisu lahti mõtestada. Sel poolaastal saab Doff toimuma korra kuus, ning peale pikka suvepuhkust toimub esimene linastus 21. novembril. Vaadatakse filmi “Okupeeri oma müür” ning külla tuleb filmi režissöör Artur Talvik.

Detsembri linastuse kuupäevaks võivad kõik uued ja vanad Doff filmiklubi liikmed ära märkida 12. detsembri. Toimumise kellaaeg ja koht on endised – kell 18.oo Raekoja platsil asuvas Tudengimajas. Dofikute – Doff filmiklubi liikmete – sekka on huvilised teretulnud igal ajal!

Lisainfot järgmiste ning juba vaadatud filmide kohta on võimalik leida Tallinna Noorsootöö keskuse kodulehelt.

Tervislikul neljapäeval kõneldakse gripist

21. novembril kell 17.20 on kõik oodatud Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisetubade sarja Tervislik neljapäev novembrikuisesse tervisetuppa, kus seekord räägitakse gripist.

Kohapeal saab mängida teadusmängu „Vaktsineerida või mitte, selles on küsimus!“. Mängus osalejatel on võimalik avaldada arvamust ja arutada vaktsineerimisega seotud ohtude ja kasulikkuse üle. Samuti saab osaleda kahes vestlusringis: „Minu laps – jälle haige!“ ja „Kas gripp tuleb ka sel aastal?“.

Lisaks terviseteemalistele vestlusringidele toimub ka tervisenäitajate mõõtmine ja individuaalne tervisenõustamine: mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määratakse veregruppi ja hinnatakse nikotiinisõltuvuse tugevust. Kohapeal tegutseb lastehoiutuba koos erinevate tegevustega. Vestlusringides osalemine ja tervisenäitajate testimine on kõikidele tasuta.

Kohapeal on võimalik laste ka ennast vaktsineerida ning tutvuda erinevate tervisetoodetega ja neid ka endale soetada.

27. septembril, Teadlaste Ööl avastardi saanud sari Tervislik Neljapäev toimub igakuiselt: kord kuus neljapäeviti kõneldakse Nooruse 5 õppehoones terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Oktoobrikuine tervistuba keskendus vaimsele tervisele.

Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Valga Vene Gümnaasiumi II b klassi ja Valga Põhikooli II c klassi õpilased külastasid esmaspäeval maheettevõtet Kopra Karjamõis, kus neile tutvustati mahepõllumajandust.

Lapsed võttis vastu perenaine Reet Luht, kes näitas, kuidas kasvavad vabapidamisel mahekanad. Osal lastel õnnestus tabada isegi hetke, kui kana munes. Lapsed said oma silmaga õues näha ka lambaid, parte ja broilereid. Kõige rohkem põnevust tekitasid aga sead ja põrsad, keda lapsed said ise kõrvitsatega toita. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas mitusada hane üheskoos toimetasid. II c klassi klassijuhataja Virve Sinisalu kinnitas, et külaskäik oli fantastiline. “Isegi mina sain mitu uut teadmist, ammugi siis veel lapsed,” rõõmustas õpetaja, et selline võimalus avanes.

Õhtupoolikul kogunesid Valga Vene Gümnaasiumi õpetajad, toitlustajad ja mõned teiste Valga koolide esindajad seminarile “Mahetoit kooli!”, kus jagati infot mahetoidu tootmise põhimõtete ja mahetoidu kvaliteedi kohta. Lisaks teoreetilisele infole sai mahetoitu ka maitsta. Mahetoidu päevaks valmistas Rema Köök osalejatele 100% mahetoorainest koolilõuna – pakuti kartuli-kõrvitsapüreed loomalihaga kooreses kastmes ning magustoiduks kohupiimakreemi astelpajumoosiga. Loe edasi: Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Haanjas tuleb kodanikuühenduse konverents

28. novembril toimub Haanja Rahvamajas traditsiooniline kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?” Üritusel astuvad üles ühendused maakonnast ja kaugemalt. Päeva juhib Urmo Kübar.

PÄEVAKAVA

11.00-11.30 Kogunemine, registreerimine

11.30-11.45 Tervitussõnad päevajuht Urmo Kübaralt. Saame tuttavaks

11.45-12.00 Maavanem Andres Kõivu tervitus. Võrumaa silmapaistvate ühenduste tunnustamine

12.00-12.20 “Sulbi Maarahva Seltsi alustalad – väsimatud naised ja toetav kogukond” – Sulbi Maarahva Selts

12.20-12.40 “Lapsepõlvest kantuna, viies põlvest põlve ühtehoidmist ja hoolimist” – Boose Selts

12.40-13.00 Jalasirutuspaus

13.00-13.20 “Tagaküla tasakaalustatud tegevuste tegurid” – Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”

13.20-13.50 “Müürid meie sees ja ümber ” – Arutleme kodanikuühiskonna teemadel koos Urmo Kübara ja sotsioloog – dokumentalist Peeter Vihmaga

13.50-14.15 “Kuidas me lavka tagurpidi pöörasime ja mis edasi sai?” – MTÜ Tagurpidi Lavka

14.15-15.00 Lõunapaus

15.00-15.30 “Sibulatee – ühe võrgustiku lugu” – MTÜ Sibulatee

15.30 – 15.45 “Töö kiidab tegijat!” – Põimik lauludest, lugudest- Haanja kooli õpilased

15.45 – 16.00 Päeva kokkuvõtted. Head koduteed soovimine

Konverents toimub Võrumaa Ühisnädala raames. Ühisnädala puhul on tegemist üle Eesti toimuva ürituste sarjaga “Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas” . 25. novembrist kuni 1. detsembrini korraldavad 13 Võrumaa ühendust 15 erinevat sündmust! Ürituste kavaga saab tutvuda aadressil www.uhisnadal.ee.

Järvamaal autasustati teenekaid haridustöötajaid

Järva maavanem Tiina Oraste autasustas Järvamaa teenetemärgiga Paide Täiskasvanute Keskkooli endist direktorit ja õpetajat Leo Schkiperovi ning matemaatikaõpetajat Mari Üürikest.

Leo Schkiperov (pildil) pälvis teenetemärgi kauaaegse südamega tehtud töö eest Järvamaa täiskasvanuhariduse edendamisel. Mari Üürikest autasustati kauaaegse pühendunud töö eest Järvamaa täiskasvanutele hariduse andmisel.

Maavanem annab autasud üle Paide Täiskasvanute Keskkooli 50. juubeli tähistamisel 23. novembril.

Allikas: Järvamaa uudisteportaal

Vanemuise teater teeb mängukavas muudatusi

Vanemuise teater vähendab uuslavastuste arvu ja loobub muusikali “Cats” lavale toomisest.

Vanemuise teatri repertuaaris on hetkel kuus muusikali – “Cabaret”, “Grease”, “Helisev muusika”, “Mary Poppins”, “Detektiiv Lotte” ja “Evita” ning neid mängitakse jätkuva publikumenuga. Juba praegu käivad teatris ka tuleval sügisel esietenduva muusikalide absoluutse tipu – “Ooperifantoomi” – ettevalmistustööd.

Sellest lähtuvalt langetas Vanemuine otsuse loobuda “Catsi” lavaletoomisest 3. mail 2014. aastal.

Teatrijuht Toomas Petersoni sõnul on tegemist väga ratsionaalse käiguga, mis annab võimaluse keskenduda Vanemuise teatri seni kõige mastaapsema lavastuse ettevalmistamisele – teadaoleva põhjal tõotab Vanemuise “Ooperifantoom” tulla oma tehniliste lahenduste poolest enneolematu. Lisaks pakub “Catsist” loobumise otsus publikule võimaluse kiirustamata osa saada senise repertuaari etendustest nii Tartus kui Tallinnas.

“Catsi” esietendus pidanuks toimuma tuleva aasta 3. mail ning etenduma 15 korda nii Tartus kui Tallinnas. Teater ostab “Catsi” piletid tagasi või vahetab need mõnele teisele meelepärasele Vanemuise etendusele.

Maablogi kirjutab Läänemere kaladest ja dioksiinist

Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.

Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.

Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.

Järgmisi punkte saab juba lugeda siit.

Hummõn esitledäs kolmanda Uma Pido DVD-d

Hummõn, 20. novvembril kell 18 omma Räpinä Loomemajan Uma Pido DVD kaejatsi’. Topõlt-DVD pääl omma ülesvõttõ kolmandast võrokeelitsest laulu- ja rahvapidost Uma Pido, miä peeti Võrol timahavva juunikuu edimedsel pääväl.

Uma Pido tegemiisi näüdätäs katõ DVD plaadi pääl. Edimene plaat kõnõlõs pido ettevalmistamisõst. Päiv inne pito tuudi pühäst Võhandu jõõst vett, minka pääkontsõrdil pühitsedi võrokõisi vagivahtsõnõ, valgõ katsakannaga mõtsarohilinõ lipp. Viil näemi edimedsen filmin, kuis kirämiis Contra juusk inne pito tuusama lipuga maaha katsakõrdsõ maratoni – säitsme pääväga 333 kilomiitret. Edimene film tuu är ka osakõsõ pidopääväl peet keriguplatsi laadust ja pido pääproovist.

Tõõsõ plaadi pääl näemi otsast lõpuni 1. juunil peet pido pääkontsõrti, kon laulsõ kokko 3600 lauljat, päältkaejit oll 4500.

DVD kaejatsi man astva üles Räpinä kammõrkuur, Aapo Ilves, Contra (kiä näütäs, et om iks viil vormin!), Urmas Kalla ja tõõsõ’. Vahtsõst säetäs üles ka kolmanda Uma Pido sümbolpill – kivipill. “Seo pido om ütekõrraga kolmanda Uma Pido otsõ kokkotõmbaminõ ja lämmi vahtsõstkokkosaaminõ Uma Pido sõpruga,” ütles kolmanda Uma Pido kõrraldanu Ursula Zimmermann.

Üten kolmanda Uma Pido DVD-ga näüdätäs edimest kõrda ka õkva trükükoast tulnu võrokeelist lauluvihku “Om laul, miä kokko köüt”. Laulikun om 40 võrokeelist laulu üten nuutõga naisi-, miihi- ja segäkuurõ jaos.

Uma Pido DVD tegemist tugi Piiriveere Liider LEADER programmist. Lauliku kokkosäädmist ja trükmist tugi Kultuurkapital.

Kolmanda Uma Pido DVD ja koorilauliku “Om laul, miä kokko köüt” välläandja om Võro Selts VKKF.

Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Täna pärastlõunal andis Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.

Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, “Kullervo” (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja “Petroskoi” (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.

Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust “Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust “Petroskoi” mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko “Kullervo” külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud “köök/keittiöt” on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes. Loe edasi: Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Võrumaal toimub Ühisnädal

Tänavu tähistatakse kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad 25. novembrist kuni 1. detsembrini kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Võrumaal veab ühisnädalat Võrumaa Arenguagentuur. Nädala õnnestumisse panustavad meie maakonna aktiivsed ühendused: Vana-Võrumaa kultuurikoda, MTÜ Südamest, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Kodukotus Parksepa, Rõuge Noorteklubi, MTÜ Võluvõru, MTÜ Looduskool, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Piiriveere Liider, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Tule Maale, MTÜ Revolutsioon.

Põnevaid tegemisi jagub igale vanusele üle maakonna – kokku toimub 17 sündmust.

Tutvu kavaga, registreeru ning teavita ka sõpra – www.uhisnadal.ee

Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Täna, 19. novembril on ülemaailmne kempsupäev, mis juhib tähelepanu sellele, et igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine levitab haigusi nagu düsenteeria, mis põhjustavad paljude laste surma veel enne 5-aastaseks saamist. Suurem osa neist inimestest elab Aasias või Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.

Kempsupäeval lisab MTÜ Mondo www.muudamaailma.ee lehele uue eetilise kingituse tegemise võimaluse, millega kogume raha lihtsate, aga väga vajalike kempsude ehitamiseks Afganistani maapiirkondadesse tüdrukute koolide ning turuplatside juurde. Iga
kempsu jaoks on vaja pool rahast ehk 75 eurot, ülejäänud osa lisavad kohalikud elanikud ise. “Ka väga lihtne välikäimla on samm parema tervise, suurema väärikuse ja võrdsuse ning lõpuks ka kogukonna arengu poole,” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar. Eetilise kingituse saad teha siin: http://muudamaailma.ee/toode/valikaimla-afganistani-koolile/ Loe edasi: Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Algas registreerimine seikluslikule rollimängule
Murru vanglas

Alanud on registreerimine vendade Strugatskite jutustuse “Väljasõit rohelisse” alusel valminud seiklusmängule “Insomnius – väljasõit rohelisse”. Mäng toimub 7. detsembril Murru vangla suletud territooriumil.

Osaleda võib kolmes rollis: stalker, teadlane ja valvur, kellel kõigil on täita oma ülesanded. Mäng viib seiklejad endise suurvangla tööstus- ja elualale ning ka eluagsete vangide plokki. Leida tuleb üles erinevad punktid ja nendes sooritada ülesanne ,samal ajal ennast varjates Tsooni valvemeeskonna eest. Teadlased teevad mängijate peal ka erinevaid katseid. Seiklus kestab 4-5 tundi.

Mänguala on 2012. aastal suletud Murru vangla ehk vana nimega Rummu vangla II tsoon, mis oli kasutusel kinnise vanglana alates 1938. aastast. Vanglas oli ligi 1700 kohta riigi karmimate kurjategijate kinnipidamiseks. Alates 2012. aastast on vangla olnud suletud ja suures osas säilinud sellisena, nagu see oli selle sulgemisel.
Mänguala aerofotot näeb siit – http://www.aerofotod.ee/AF/?pilt=159

Mängu registreerida saab aadressil www.partysafari.eu.

Sännas toimub loeng loomulikust sünnitusest

Leiutajate Külakool Sännas kutsub taas kõiki osalema alternatiivpedagoogika loengule. Sel korral räägitakse vestlusringis Shanti Limnelli juhendamisel loomulikust sünnitusest ja kodussünnitusest. Loeng toimub 22. novembril kell 19 Sänna Kultuurimõisas.

Vestlusring ei ole mõeldud ainult rasedatele, vaid kõigile naistele-meestele, neidudele-noormeestele, tüdrukutele-poistele. Kõigile, kelle lähedased on kunagi sünnitamas või kes ise kunagi sooviksid sünnitada. Et oskaksime pakkuda väärikat toetust, et oskaksime aidata meie imelistel külalistel saabuda võimalikult pehmelt, soojalt ja õrnalt. Kindlasti on väga teretulnud naised, kes soovivad oma loomuliku sünnituse kulgu teistega jagada. Väga teretulnud on mehed, kes on oma naist/lähedast toetanud loomuliku sünnituse protsessis (et jagada oma kogemusi teiste meestega). Loe edasi: Sännas toimub loeng loomulikust sünnitusest

Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe tegusad 10 aastat

Meremäe vallas tegutseval seto folklooriansamblil “Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ” täitus käesoleval aastal 10 tegutsemisaasta. Selle sündmuse puhul käisid ansambli liikmed stuudios oma lugusid salvestamas. CD-plaat peaks valmima selle aasta detsembrikuus.

Sünnipäeva tähistati Hämsa kõrtsis, meelolumuusikat mängis lõõtspillil Elmar Ruusamäe. Folkansambli koosseisu kuulub tänasel päeval 15 tublit leelotajat, kellest 4 liiget on osalenud ansambli tegevuses algusest peale.

Ansamblit juhendab Aino-Maria Helm ning katusorganisatsiooniks on Meremäe Kultuuriühing ning eestvedajaks Viivika Kooser.

Nädala foto

"Peeglike-peeglike seina peal, kes on kauneim ilma peal?" Foto: Kylauudis.ee — **Peeglike-peeglike seina peal, kes on kauneim ilma peal?** Foto: Kylauudis.ee

Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Neljapäeval, 21. novembril kell 17.00-20.00 toimub Võrumaal avaloeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Laste kasvamise temaatikale pühendatud loenguid saab sel hooajal olema kuus. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.

Esimese loengu teemaks on joonistav laps. Miks lapsed joonistavad ning kuidas lapsi senisest rohkem joonistama innustada? On sel vahet, kas laps joonistab paberile või ekraanile? Kas last peaks joonistama õpetama? Need on vaid mõned küsimused, millele sel neljapäeval toimuval kohtumisel hakatakse koos waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kuduga vastuseid otsima.

„Igale tervele lapsele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma,“ teab Heli Kudu oma rohkem kui 20 aasta pikkusest kasvatajakogemusest. „Mida paljud lapsevanemad ei tea, on see, et me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima ning teda arengus parimal võimalikul moel toetada,“ avab Heli neljapäevase loengu teemasid. Loe edasi: Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Krabi ansambel tähistab sel laupäeval 25. sünnipäeva

Sel aastal tähistab Krabi ansambel 25. sünnipäeva. Viimased kaheksa aastat pole bänd kokku saanud ja aktiivselt esinenud, kuid see ei tähenda, et lauluviisid unustatud on – viis aastat tagasi tähistati väärika kontserdiga 20. juubelit ning sel laupäeval saadakse taas kokku, et kunagised mälestused elustada.

Üles astuvad Mahagon, A.H.B, A.D.E.A, duo A&E ning Muidex. Erinevatest koosseisudest on läbi käinud Arved Hainas, Marje Mürk, Viljar Laats, Ako Siska, Andres Kärg, Andrus Heinsoo ja Einar Järv ja paljud teised.

Pidu algab kell 19.00 Krabi rahvamajas. Tantsu, tralli ja nalja jagub kõigile. Pileti saab lunastada 3 € eest Krabi poest või kohapealt 5€ eest.

Lauake kata end ise! Kohapeal avatud ka kohvik.

Meie Liigume ühistreening “Räätsadega rabas” Meenikunnos 16.novembril

800px-Meenikunno_raba11 — Meenikunno raba. Foto: Vikipeedia

Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlvamaa elanikke osalema 16. novembril Meenikunnos toimuvale räätsaretkele „Räätsadega rabas“.

Kuigi arvatakse, et räätsadega oleks mõistlik liikuda ainult talvel lume peal, siis saab tegelikult räätsadega hästi hakkama ka lumevaesel perioodil, külastades näiteks rabasid ja soid.

Retk algab laupäeval, 16.novembril kell 12.00 Meenikunno soos asuva päikeseloojangu maja parklas, kust minnakse edasi ühisele räätsaretkele. Retk kestab orienteeruvalt 2 tundi.

Korraldajate poolt on olemas räätsad, kuid osalejad peaksid kandma kummikuid.

Räätsaretkel osalemine on tasuta. Osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel, mida saab teha kuni 14.novembrini siit.

Üritust toetab Põlvamaa Partnerluskoja Leader programm. Üritust korraldavad osaühing Loodusturism ja liikumissari Meie Liigume Põlvamaa ühistreeningute sarja raames..

Mahepõllumajanduse uuringutele tuleb uus rahastamisvõimalus

Alates detsembrist saab mahepõllumajanduse uuringuteks taotleda rahastamist 11 miljoni euro suuruse eelarvega konkursil. Tegemist on rahvusvahelise teadusvõrgustiku Core Organic European Research Area Network Plus (ERA-Net Plus) kolme aasta pikkuse programmiga, kus Eesti Põllumajandusministeerium rahastab projekte 100 000 euro ulatuses.

“Eesti jaoks on prioriteetsed uurimisteemad seotud töötlemisahelas mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamise ning pinnase ja taimede vastastikmõjuga mahetaimekasvatuses,” ütles põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna juhataja Külli Kaare.

Konkursile oodatakse uurimisprojekte neljal teemal:
• Põllumajanduskultuurid: pinnase ja taime vastastikmõju mahetaimekasvatuses;
• Taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite tõrje läbi toimiva bioloogilise mitmekesisuse;
• Loomatervise tagamise süsteem, sh aretus;
• Mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamine töötlemisahelas.

Teadusvõrgustik Core Organic toob kokku 20 riigi esindajad, et planeerida ühiselt mahepõllumajanduse teadusuuringute rahastamist.

Taotlusvooru eelteade koos esialgse eelarve, ajagraafiku ning kontaktidega on kättesaadav Core Organic programmi kodulehel, kus detsembri alguses avaldatakse ka juhendid taotlejatele ja riiklikud reeglid. Taotlusvooru avanemise teate saamiseks on võimalik tellida Core Organic uudiskiri aadressil www.coreorganic2.org.

18. detsembril toimub Brüsselis ka mahepõllumajandusuuringute konkurssi tutvustav seminar. Vaata päevakava ja registreerimisvormi siit.

Lisainfo: Külli Kaare, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja, tel 625 6554, e-post kylli.kaare@agri.ee

Eesti ja Leedu alustavad rahvastikuregistrite andmevahetust

Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad alates tänasest regulaarset andmevahetust. Andmevahetuse eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.

Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. “Tänapäeval ei peaks inimene enam ise jooksma ametnike vahet, vaid seda võiks tema eest teha bitid ja baidid,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.

Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.

Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.

Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.

Lisainfo: Heidi Ojamaa, siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna pressinõunik, heidi.ojamaa@siseministeerium.ee, 612 5227, 5562 4089