2013 Archives

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas kohaliku omaalgatuse programmi tänavuse korra ja toetuste taotlemistingimused, mis muutuvad senisest selgemaks ja lihtsamaks.

“Sellest aastast oleme teinud valdkondlikud taotlusvoorud, mis muudab taotluste omavahelise võrdlemise ja valikute tegemise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks,” ütles Kiisler.

Muudatustega jagatakse senine üks taotlusvoor neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks. Kui varem hinnati küla arengukava koostamist näiteks küla spordiplatsi rajamisega, siis nüüd võistlevad sarnased taotlused omavahel. Koostöös kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maakondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks ka programmi kord ja taotlusvormid.

Programmi uuendamisel lähtuti poliitikauuringute keskuse Praxise välja töötatud kodanikuühenduste rahastamise korrastamise juhendist.

Sellest aastast hakkab programmi elluviimise eest vastutama Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) Loe edasi: Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017. Eestis esimest korda koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

“See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.

Loe edasi: Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

Haanja maratoni võitis Anti Saarepuu

Täna Haanjas peetud Estoloppeti suusasarja kuuenda etapi võitis Võrumaalt pärit sportlane Anti Saarepuu. Mees läbis 42 km ajaga 1:55:40. Pea kaks minutit hiljem ületas finišijoone Sparta spordiklubi esindaja Martti Himma, kelle lõpuajaks fikseeriti 1:57:32. Ajaga 1:58:30 jäi kolmandaks Martin Nassar.

Kiireim naine oli Karupesa Team’is sõitnud Laura Rohtla, läbides distantsi ajaga 2:15:40 ja lõpetades üldjärjestuses 54. kohal. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 981 ja lühikesele 270 suusatajat.

22 km rajal võidutses Karl-Cardo Mere, kelle lõpuajaks fikseeriti 1:20:05. M15 klassi kiireim oli Kevin Limbo ajaga 1:25:31, lõpetades üldjärjestuses 2. kohal. N15 klassi arvestuses tunnistati parimaks Liis Jääger, ajaga 1:31:27. Neiu tulemus andis talle lõpuprotokollis 13. koha.

Kodurajal võidutsenud Anti Saarepuu sõitis lõviosa maratonist uhkes üksinduses. “See oli umbes kümnendal kilomeetril, kui avastasin, et järgmise mehega on vahe sees ja ma polegi selleks mitte midagi erilist tegema pidanud. Tegelikult oli lihtsalt plaan päikeselist ilma ja suurepärast rada nautima tulla, aga vend Asko oli nii head suusad teinud, et pidin lihtsalt eest ära sõitma, muidu oleks külm hakanud,” suusatas Saarepuu üle finišijoone laia naeratusega suul, tehes enne ajavõtumati ületamist kohalikule ergutuskoorile tänuks sügava kummarduse.

Suuski nurka mees veel ei viska. “Märtsi lõpus tahan kindlasti ka veel Eesti meistrivõistlustel sõita. Naudin suusatamist seni kuni lund jätkub.”

41. Haanja Maraton oli ühtlasi ka 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja viimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 71 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud seitse suusatajat – Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Arvo Raja, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

41. Haanja Maratoni tulemused leiab veebilehelt: http://championchip.ee/

Valmis ülevaade Järvamaa noorsootöö hetkeseisust

Järva Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonnal valmis ülevaade Järvamaa noorsootöö hetkeseisus.

Andmeid on kogutud ajavahemikus 1.november 2012 – 19. veebruar 2013. Ülevaatesse on koondatud andmed noortekeskuste, noorsootöötajate, noorteorganisatsioonide, noorte kaasamise ja vabatahtliku töö kohta. Kirja on pandud ka noortele suunatud projektid ning andmed rahvusvahelise noorsootöö ja huvitegevuse kohta.

Ülevaate koostanud haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tuuli Taaveti (pildil) sõnul on maakonna enam kui 8000 noore jaoks aastate jooksul loodud head võimalused vaba aja veetmiseks ja enese arendamiseks. Maakonnas on 21 noortekeskust, noortetuba ning enamus koolides töötavad huvijuhid. Noorte kaasamiseks ja arvamuse kuulamiseks on koolidesse loodud õpilasesindused ning mõnes vallas tegutsevad ka noortevolikogud. Noorte osaluskogude katuseorganisatsiooniks on MTÜ Järvamaa Noortekogu. Noortele suunatud projekte viivad läbi noortekeskused, üldhariduskoolid, spordiklubid, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Kaitseliit ja suurem osa Järvamaa omavalitsusi korraldab igal suvel noortele töö- ja puhkelaagreid

Tuuli Taaveti sõnul on hea meel tõdeda ka seda, et 2013.a kevadperioodil on Järvamaa kuus omavalitsust otsustanud läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamise, mille käigus kaardistavad omavalitsused põhjalikult oma noorsootöö tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad, et tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme. Eelnevalt on Järvamaal noorsootöö kvaliteeti hinnanud 4 omavalitsust, mis näitab, et kvaliteetse noorsootöö pakkumine on Järvamaa omavalitsustele üha suuremaks prioriteediks.

Täpsemad andmed Järvamaa noorsootöö kohta on leitavad siit
Allikas: Järvamaa Infoportaal

Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest. Loe edasi: Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Tartu saab suveks Emajõe kaldale rosaariumi

Kohe pärast lume sulamist alustatakse Tartusse Emajõe kaldapealsele 110 ruutmeetri suuruse rosaariumi rajamist, kuhu istutatakse 134 roosiistikut.

Atlantise ning Võidu silla vahelisele alale tulevad jalgteede vahele kaarekujulised roosipeenrad, mille äärde rajatakse puitlaudisega kaetud istumiskohad.

Kuna tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostöö programmist rahastatava partnerlinnade rosaariumi projektiga, siis kasutatakse istutusmaterjalina ilmastikukindlaid Eestis, Lätis ja Venemaal levinud pargirooside sorte. Rosaariumi juurde paigaldatakse ka infostend, kus on kirjas kasvavate rooside sordid ning nende asukoht rosaariumiplaanil.

Rosaariumi rajab Aiad Korda OÜ, kes võitis väljakuulutatud riigihanke pakkumusega 20 292 eurot. Rosaarium valmib juuni lõpuks.

Töid finantseeritakse 90% ulatuses programmi “Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013” vahenditest. Programmi raames algatatud projekti GreenMan eesmärgiks on rohealade tõhusa majandamise põhimõtete ühisarendamine Tartus, Rezeknes ja Pihkvas. Projekti kogueelarve on 1 948 195 eurot, millest Tartu Linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omafinantseeringu määraks on 10 protsenti.

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Kursi jahilossis esineb Viido Polikarpus

Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.

Kursi jahilossi perenaise Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad hoone erinevates saalides vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.

“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas päikesepatareidest,” ütles Kubi. Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.

Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.

Jaan Lukas

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem. Loe edasi: Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.

Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.

Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.

Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele

Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.

Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.

Loe edasi: Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Kekkose suusasõit tuleb taas

IMGP6238

SA Tehvandi Spordikeskus ootab spordisõpru osa võtma 19. Kekkose Suusasõidust, mis leiab aset 10. märtsil algusega kell 12.15 Kääriku Spordikeskuses.

Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 19. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Ürituse eesmärgiks on hoida ja arendada edasi Kekkose suusasõidu traditsiooni ning propageerida suusatamist rahvaspordi olulise osana.

Suusasõidust osavõtjatele on tasuta saun, toitlustus ja kuum jook Harimäel ning kingitus finišis. Auhinnatud saavad esikolmik nii naiste kui ka meeste arvestuses ning sponsorite toel on välja pandud ka loosiauhinnad. 19.Kekkose suusasõidu osalemistasu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku Spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun.

Lillelist naistepäeva!

Juba eile õhtust saadik
on üks asi meeles –
emmekene, kalli – kalli
täna sulle teeme.

Enne teeme keerupatsi,
pärast pai ja musi.
Kas sa tead ka, mille pärast?
Kui ei tea, siis küsi.

Täna pidupäev on naistel.
Isa ütles seda.
Isa ise käskis emmet
täna õnnitleda.

Sellepärast kalli – kalli
täna sulle teeme,
õnne soovime ja muidu
rõõmu sulle teeme.

(Hando Runnel)

Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

26.-28. juulil toimuvad Peipsi ääres kunstimajas ambulARToorium Vene Filmi Päevad. Et see sündmus kindlasti aset leiaks, otsivad korraldajad toetajaid Hooandja kaudu. Kõigil huvilistel on võimalik õlg alla panna.

Pakume Sulle ühe väga erilise nädalalõputuusiku kunstimajja ambulARToorium, mis asub keset vene vanausuliste külakesi, kus elu on lill ehk kohalikku koloriiti arvestades lausa kunstlill. Oleme pannud kokku põneva filmiprogrammi ja näitame kolme päeva jooksul uut ja huvitavat vene kino – dokumentalistikat venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme, natuke vene-teemalist janti ja sügavat Venemaa-ainelist draamat, kindlasti puudutame filmide kaudu ka vene vanausuliste teemat Eestis. Külla tulevad filmitegijad, kes räägivad oma linateoste saamisloost. Teiste seas näiteks Aasta Eesti filmiks 2012 valitud dokumentaali “Varesesaarte venelased” autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo Iho Venemaal vändatud mängufilmiga “Karusmari”, milles on oluline koht Võssotski lauludel.
Loe edasi: Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.

Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.

Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Kultuuripärandi aasta koostöös Edelaraudteega pakub õpilaste rühmadele võimaluse kultuuripärandi aastal märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil oma liinidel tasuta sõita põnevatesse paikadesse pärandiga tutvuma. Eesti muuseumide, koolide, giidide ja muinsuskaitsjate koostöös on pärandi tundma õppimiseks sündinud paljud erinevad spetsiaalselt selle projekti jaoks koostatud paketid.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on kõik paketid on kokku pandud õhina ja säravate silmadega, kantuna siirast soovist näidata oma kodupaiga või muuseumi huvitavaimat poolt. “Pakutu hulgas on nii klassikalisi muuseumitunde kui ka mõnusaid matkasid, meisterdamist, seiklusi ja elamusi. Ennekõike soovitame kasutada tänavust eriprojekti selleks, et jõuda sinna, kuhu õpilased klassi- või perereisidel tavaliselt ei satu,” kirjeldas Alatalu.

Pakette on kokku üle kümne ning need jagunevad mäluasutustesse üle terve Eesti. Näiteks on võimalik kuulata legende ja tondijutte öises Narva linnuses, tegutseda ajaloouurijatena detektiivimaigulises haridusprogrammis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones või võrrelda traktori- ja hobusõitu Olustvere mõisas. Paketid on kokku pandud nii, et õpilased saavad reisiks iseseisva või ühise tunnitööga ette valmistada, mis aitab reisil nähtut ja kogetut mõtestada. Täpsem info projekti ja pakettide kohta on kättesaadav aadressil http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/roopad-viivad-parandini. Aasta jooksul lisandub pakette veelgi. Loe edasi: Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Loe edasi: Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Tiigi seltsimajas saab lustida torupillimuusika saatel

13. märtsil 2013 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seekordses Tartu tantsuklubis on lava torupillimängijate päralt, kes on oma elu sidunud pärimusmuusika- ja muusikaõpingutega. Mitmed nendest torupillimängijatest on praegu ise juba head õpetajad, kes innustavad huvilisi tegelema torupillimänguga. Torupillidel musitseerivad Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kalle Sõber, Karolin Übner, Kulno Malva, Lauri Kadalipp, Maarja-liis Soo, Säde Tatar ja Ulvi Võsa. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.

Vahepeal on Tiigi seltsimaja lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt. Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Haanja suusaradadel selguvad parimad maratoonarid

Haanja suusamaraton 2011 Foto: Riho Lüüs

Laupäeval toimuval 41. Haanja suusamaratonil selgitatakse välja Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja parimad pojad ja tütred. Lähe 42 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 22 km rajale minejad stardivad kolmveerand tundi hiljem. Estoloppeti suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul on võidukohale pretendeerijaid lausa neli või viis. “Andres Kollo, Timo Juursalu ja Eno Vahtra on sportlased, kes on end pidevalt seal esimese kümne hulgas näidanud. Stabiilsusega on silma paistnud ka Raivo Sala, kuigi tema ilmselt esimese kolme hulka siiski ei jää. Favoriitide hulgast võib leida ka Andre Metsa nime,” loetleb ta.

Ka ise laupäeval suusarajale minemiseks valmistuv Kelk on rõõmus rahvasportlaste üha kasvava hulga üle maratonide stardis. “Võin juba öelda, et sünnib uus Estoloppetil osalejate rekord. Haanja on Tartu maratoni järel olnud tavaliselt üks rahvarohkemaid, kuigi hetkel on eelregistreerumine olnud oodatust veidi tagasihoidlikum, nime on kirja saanud 963 suusatajat. Samas mõned päevad on ju veel aega.”

Haanjamaa mees Silver Näkk on maratoni korraldamisse kaasanud ligi paarsada kohalikku elanikku, kes kannavad hoolt nii suusatajate registreerimise kui näiteks neile oma kätega leiva valmistamise eest. Ilmselt võib suusastaadionile oodata ka kohalikku lõõtsmuusikut, kes sportlasi rahvaviiside saatel ergutama tuleb.

“Lumeolud on meil head ja ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt. Haanja maratoni rada on üks tehniliselt keerukamaid – kiireid laskumisi ja kitsaid tõuse leiab kogu distantsi ulatuses. Eriliseks maiuspalaks on muidugi rahvasportlastelt nime saanud Mõrtsuka tõus, mis tervitab suusatajaid kolm ja pool kilomeetrit enne finišit ja röövib ilmselt viimasedki jõuvarud,” soovitab Näkk energiavarusid toidupunktides täiendada, et võiduka lõpuni vastu pidada.

Loe edasi: Haanja suusaradadel selguvad parimad maratoonarid

Uma Pido ja Uma Laulu võistlusõ lauluplaat

Vahtsõ lauluplaadi «Määne om seo maa?» pääle om kokko kor’at 19 võrokeelist laulu. Laulu omma peri katõ edimädse (2008 ja 2010) Uma Pido lauluvarast ja inne mõlõmbat pito peetült Uma Laulu võistlusõlt.

Plaadi päält saa kullõlda sändsit laulõ nigu «Tii», «Haanja miis», «Kõnõtraat», «Leelo», «Puupää rock’n’roll», «Määne om seo maa?» ja tõisi laulõ.

Laulva ja mängvä Uma Pido kuur Libliku Estri ja Tammõoro Saidi juhatamisõl, Folkräüss, Nikns Suns, Kirivane, Kalla Urmas, Laube Kadri, Varblasõ Marju, Pehu Jaan, Contra, Tagamõtsa Tarmo, Nõmme Madis, Kalkuna Mari, Pai Aare ja Ööveli Priit.

Lauluplaadi anni vällä Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF.

Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.

CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ

“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.

Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.

Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.

Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.

Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.

Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Loe edasi: Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Naiskodukaitse kutsub osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”

nkk

Naiskodukaitse kutsub kõiki osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”. Fotosid saab esitada 23. aprillist kuni 24. juunini 2013. aastal.

Täpsemat infot uuri

Naiskodukaitse kodulehelt

Naiskodukaitse fotokonkursi Facebooki lehelt.

Head osalemist!

Märtsikuus üllatab Sänna raamatukogu külastajaid

Märtsikuus on Sänna raamatukogu külastamine õige magus.

Igale raamatusõbrale, kellele väljastatakse uhiuus elektrooniline lugejakaart, pakume tassikese cappuccinot (soovi korral teed) ja “Allew Magusameister” poolt spetsiaalselt selleks puhuks käsitööna valminud imemaitsva trühvli.

Oodatud on nii vanad kui ka uued lugejad!

Raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19 ning laupäeval 11-15.

Alen Veziko alustab uue plaadi esitlust Põlvamaalt

Muusik Alen Veziko alustab akustilise albumi “Ei ole öeldud tuulde ” esitluskontsertitega 6. märtsil Põlvamaalt Mooste mõisast.

Põlvamaal asuvat Mooste mõisa nimetas Alen Veziko üheks meeldivamaks esinemiskohaks. “Mul oli seal kontsert koos Luisa Värgiga, kuhu publikut tuli silmapaistavalt palju,”ütles Veziko.

Akustiline album “Ei ole öeldud tuulde” on viisteist aastat kestnud muusikutee tulemus. Kontserdil kuuleb lugusid, mida Alen on laulnud ja kirjutanud selle aja jooksul. Plaadil ja kontserdil kõlab paremik seni esitatud lauludest – Valgusfoorid, Eilne Päev, Ei Ole Öeldud Tuulde, aga ka Vastu Müüri, Kaugelt Maalt, Kuldne Põld ning paljud teised. Alenit saadavad laval:

Eduards Glotovs – kontrabass ja akustiline bass, Priit Sootla – klahvpillid, Karl Juhan Laanesaar – trummid (v.a. Mooste ja Ammende kontsert). Tallinna ja Tartu kontsertidel lisanduvad Laur Joamets – akustiline kitarr ja Kristjan Matson – perkussioon Loe edasi: Alen Veziko alustab uue plaadi esitlust Põlvamaalt