Kädva külas kaevati üles metsavenna säilmed

Metsavenna säilmete otsing

 

 

Eelmisel kolmapäeval kaevas sõjaajaloolane Arnold Unt Kädva külas välja endise metsavenna Arne Kaupmehe säilmed. Ümbermatmine toimub 11. juulil ning tõenäoliselt Vahastu kalmistule.

Varem oli teada, et Arne Kaupmees on maetud Kädva külas teeäärsesse kraavi, kuid koht ei olnud täiesti kindel. Esimesed Arnold Undi katsed seda kohta leida kolmapäeva hommikul ei õnnestunudki ning alles siis, kui kohale saabus kopamees, kes teeäärse puhtaks tõmbas, leiti säilmed üles. Algsest otsimispaigast asusid need paar meetrit eemal. Selgus, et metsavend oli maetud teega risti, pea maantee poole.

Loe pikemalt 12. juuni Raplamaa Sõnumitest

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Kambja piltLuke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Meeldetuletus vanemapensioni taotlemiseks

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Omatoodangu- ja käsitööpäevHiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Kopral toimub talunike ja noorte õppepäev mahetalus

MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.

Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.

Päevakavas:

• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus

Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:

Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.

Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.

Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30

„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …

Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.

Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.

Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com

Põlva linna jaanituli

Jaanituli-2013veebReedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.

Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.

Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.

Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.

Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.

Tule kogu perega!

Pääse 2 €

Siimu-Jaani talus peetakse esivanemateaegset rahvapidu

Talurahva-Piduõhta-plakat-page-001Selle nädala laupäeval, 15. juunil Pajusi vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevas Vägari külas Siimu-Jaani talu õuel toimuval rahvakultuurisündmusel “Talurahwa piddo-õhta” lahutatakse meelt selliselt, nagu seda tegid meie esivanemad 90 ja 100 aastat tagasi.

Siimu-Jaani talu omanik Terje Paalits ütles, et “Talurahwa piddo-õhta” peetakse ennekõike stiili ja kommete kohaselt, mis levisid Eestis eelmise sajandi kahekümendatel aastatel. Näitemängu esitab harrastusteater Nora Tartust, kõlavad kupleed, ajastukohast turnimist demonsteerivad Põltsamaa spordikooli noored maadlejad treener Arved Külanurme juhendamisel. Muusikalist pidulikkust ja reipust lisab sündmusele Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor, kus mängivad pillimehed nii ERSO-st kui ka kaitseväeorkestrist.

Terje Paalitsa sõnul saab kell 15 algaval ja õhtutundideni kestval peol õppida ka käsitööoskusi. Lambavillaga ümber käimist õpetab Hea Villa Selts  ja mitmesuguseid käsitöötooteid õpetab valmistama Pajusi vallavanem Reet Alev.  Võimalus on teha hobusega vankrisõitu, mis samuti vanaaegsetel pidudel moes oli. Loteriis-allegriis on peaauhinnaks suitsupõrsas Põltsamaa valla firmalt OÜ Paju talu. Ajaastu ajaloolist tausta aitab esile tuua Põltsamaa muuseum ning tõsiseks abiliseks sündmuse korraldamisel on folklooriselts Jõgevahe Pere Jõgevalt. Sündmuse kordaminekule aitavad kaasa ka rahvakultuurikeskus ja Pajusi vald.

“Me tahame, et külastajad tunneksid end sel rahvapeol nagu inimesed 90-100 aastat tagasi,” lausus kultuuritöötaja Terje Paalits, kes kavatseb ajastuhõnguliste pidude korraldamise Siimu-jaani talu õuel traditsiooniks muuta. “Seekordne “Talurahwa piddo-õhta on pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja pärandkultuuriaastale.”

Täpsemat infot “Talurahva piddo-õhta kohta leiab veebilehelt www.siimujaani.com.

 

Jaan Lukas

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee

Toimusid kolmandad palkmajaehitajate kutsevõistlused

Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.

Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.

Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.

Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.

Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.

Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.

Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.

 

Eesti Puitmajaliit MTÜ

Tulemas on XIII Seto Leelopäev

29.juunil 2013 leiab Värska Laululaval aset juba kolmeteistkümnes Seto Leelopäev. Tänavuse laulupäeva teemaks on „Õgal tsirgul uma laul”

Leelopäev on juba 1977. aastast alates toimuv setode suursündmus – iga kolme aasta järel peetav laulupidu, kuhu tulevad kokku leelokoorid üle Eesti ja Setomaa, et ühe päeva jooksul oma laule laulda ja kultuuri väärtustada. 2009.aastal kanti seto leelo UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.

 XIII Seto Leelopäev algab Värska surnuaial hommikuste hingepalvetega lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele – Paul Haavaoksale ja Paul Lehestikule. Leelopidu saab alguse vaatemängulise rongkäiguga Seto Talumuuseumi õuelt kauni Õrsava järve kaldal paiknevale laululavale. Kontserdiga samal ajal toimub platsil ka kohaliku käsitööga kaubitsemine ning pakutakse seto sööke-jooke, avatud on lastetelk.

Tänavuse leelopäeva teemaks on “Õgal tsirgul uma laul” – leelokoorid esitavad oma repertuaari paremikku, oma lemmikuid ja omaloomingut – kõike seda, mis teeb iga leelokoori eriliseks. Eelmine Leelopäev 2010ndal aastal oli hoolikalt lavastatud – esitamisele tulid seto pulmakombed läbi terve pulmatseremoonia läbimängimise. Tänavune Leelopäev rõhub aga loomulikkusele ja iseolemisele. Koorid jutustavad lauludega kust nemad oma  „sõna´ saie ja laulu´ löuse“.

Lisaks küsimusele milline „õgal tsirgul” see oma laul on, võetakse vaatluse alla ka see, kust laulud tulevad ja kuidas neid edasi antakse? Kuidas liiguvad laulud vanematelt lastele ja kuidas noorem põlvkond neid omaks võtab? Üles astuvad väärikad lauluperekonnad, kus laval korraga kolm põlvkonda. Oma laule laulavad lasteaia- ja koolilapsed. Perekondlikku laulutraditsiooni kannavad ka päevajuhid Jalmar ja Maret Vabarna.

Esinevad:

Leelokoorid LEIKO, KULDATSÄUK, VERSKA NAASE’, VERSKA MIIHILAIV ja LAANÕTSIRK Värskast; KULLAKÕSÕ Põltsamaalt; SIIDISÕSARÕ, SORRÕSETO, HÕPÕHÕIM ja ÕIÕ SETO’ Tallinnast; HELMINE Mikitamäelt; MOKORNULGA LEELOKOOR, TSIBIHÄRBLÄSEQ JA SETO MIIHI SUMM Obinitsa ja Meremäe kandist; LIINATSURAQ, ILOLANG ja VÄIKE – HELLERO Tartust; HELMEKAALA Võrust; ILOLINÕ, ILOTSÕÕR ja VEL´O’ Põlvast

Tantsurühm KÄOKULD Värskast

Külalisesinejad: folkloorirühmad UGRADA Pihkvast ja KÄOKIRJAS Põlvast

Seto tantsumuusikat mängib ansambel KLAPP

Pilet 5 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Perepilet 10 eurot.

574449_559046014146372_1542567251_n

Toetajad: Setomaa Kultuuriprogramm, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus.

Korraldaja: Põim Kama, Värska Kultuurikeskus, tel 5291 619, 796 4712, kultuurikeskus@verska.eehttps://www.facebook.com/VarskaKultuurimaja

Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal

image1-743x1024Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal toob lavale Orelipoisi, Bad Orange`i  ja Mari-Liis Aasmäe.

Sel aastal toob suurejooneline ja vürtsikat muusikaprogrammi pakkuv Hullu Krahvi jaanituli lavale kolm eripalgelist esinejat. Jõgevamaal Saare vallas Saare mõisas toimuval Jaanipeol lööb 22. juunil algusega kell kaheksa laulu lahti Orelipoiss, suviseid meeleolusid toob tantsupõrandale Reporteri saatest tuntud Bad Orange ning kirsina tordil astub lavale noor ja võluv lauljatar Mari-Liis Aasmäe.

Oma nime sajandeid tagasi Saare mõisas tegutsenud krahvi Von Manteuffeli järgi saanud jaanituli on Jõgevamaal üks oodatumaid ja pöörasemaid pidusid, kus aastate jooksul on esinened Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Gerli Padar, Anne Veski ja paljud teised tuntud Eesti artistid.

Üritust korraldab SA Kalevipoja Koda ning koostööpartneriteks on Parimpidu.ee ja muusikaagentuur Levimuusika.ee.

Pileteid Hullu Krahvi jaanitulele saab soetada kohapealt ning need maksavad 7 eurot, pensionäridele 5, lastele vanuses kuni 12 eluaastat 4 eurot, allameetrimehed saavad sisse tasuta.

Üritust toetavad Saare vald, Ring FM ja Saku Õlu, Bookmill trükikoda ning Hansa ilutulestikud.

Avatud Eesti Fondi värske aastaraamat on nüüd veebis saadaval

Aasta 2012 jääb Eesti mõtteloos meelde kodanikuaktiivsuse uue laine aastana. Reformierakonna rahaskandaal, valitsuse suutmatus AEF_logokuulata ACTA-vastaseid, lisaks üle-eestiline meditsiinitöötajate streik ning Rahvakogule teed sillutanud Harta12 on mõni näide, kus eestimaalased demonstreerisid oma valmisolekut astuda riigivõimuga senisest ärksamasse dialoogi ning nõudsid valitsejalt senisest suuremat kodanike tahtega arvestamist.

Avatud Eesti Fondi kodulehel saab nüüd lapata äsja valminud aastaraamatut, kus antakse ülevaade olulistest algatustest, meenutatakse mullu toimunut ja muidugi kiigatakse  tulevikku.

Neli Rakvere teatri pliiti ootavad Telliskivi loomelinnakusse sööki vaaritama

964638_10152894174975114_50474377_oSuvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.

Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.

Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.

Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!

Veel on võimalus registreerida tänavusse Metsaülikooli

Metsaülikool. Foto: bioneer.ee
Metsaülikool. Foto: bioneer.ee

Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.

Tänavuseks teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Seekord kõnelevad teemast 7.-11. augustil Käärikul Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt

Metsaülikool on midagi sellist, mida tuleb ise kogeda! Tegu on ühise sünergiaga, koosmõeldud mõtete ja üheshingatud ajaga, loomaks paremat Eestit meile kõigile.

Esmane programm ja registreerimislink on leitavad kodulehel:

Kava: http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/programm

Registreerimine http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/reglink13

Metsaülikooli olemusest saab lähemalt lugeda www.metsaylikool.ee avalehelt – tuleb küll veidi allapoole kerida, et selleni jõuda, vaadata tasub ka videot http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=ZxugFDGDfBE ning pilte http://www.metsaylikool.ee/pildid

Esmane programm ja registreerimislink on leitavad kodulehel:

Kava: http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/programm

Registreerimine http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/reglink13

Registreerimine on avatud seni, kuni kohti jätkub, või 15. juunini. Osalustasu on 160 eurot, neil, kelle jaoks on see üle jõu käiv, on võimalik kandideerida stipendiumile, mis vähendab osalustasu 45 euroni (tarvis kirjutada motivatsioonikiri – ka selle kohta saab täpsemalt uurida  kodulehelt).

Riik toetab 109 huvikooli õppevahendite ostmisel

2013. aastaks eraldas haridus- ja teadusministeerium hasartmängumaksu fondist projekti “Varaait” kaudu 109 huvikoolile tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks vajalike õppevahendite soetamiseks 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaeksperdi Ene Raidi sõnul on huviharidus üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, kuid tihtipeale jääb kohalikel omavalitsustel puudu just võimekusest soetada uusi õppevahendeid.

Viimase noorteseire andmeil kasvas huvikoolide arv aastaga 416lt 527le. Neist suurem osa on spordikoolid (251), aga rohkelt on ka muusika- ja kunstikoole (141). Lisaks on veel mitmeid erinevat tüüpi huvikoole: tehnika- ja loodusmajad, loomekeskused.

Huvikoolide arvu kasvuga on kaasnenud ka huvikoolides õppivate noorte arvu tõus: 2012/2013. õppeaastal õppis huvikoolides kokku 69 740 noort vanuses 7-26 eluaastat.

Projekti “Varaait” viib ellu haridus- ja teadusministeeriumi hallatav Eesti Noorsootöö Keskus.

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse ja Belgiasse

SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).

Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.

Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .

Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.

Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2”.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/valiskoostoo/proforest_2/

Lisainfo tööpraktika konkursi kohta: Monika Kont, projektijuht, monika.kont@eramets.ee, +372 57 703 234.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

image002Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Menukad bändid ja setu kollektiivid tulevad Setomaale kokku

19.-20. juulil toimub Meremäe vallas, Ostrova külas festival, kuhu on kutsutud ansamblid Setumaalt ja kaugemalt.

Festivali eesmärk on pakkuda erinevate ülesastujate kaudu  ülevaadet setu pärimusmuusikast, mis vaheldub kaasaaegsemate viisidega Eesti tunnustatud artistidelt.

Tänavu on olulisel kohal regilaul. Publiku ette astuvad äsja 10 aastaseks saanud ansambel Zetod, Oort, Kiiora, arhailise meestelaulu punt Lüü-Türr, Seto Miihi Summ, Moskva/Odessa Bänd, Ukerdajad, Simmaniduo, leelokoor Hõpõhelme ja Meremäe Mehed, Terminaator ning Raali Ain koos Rikka Ivvani pillilaagri lastega. Eksklusiivse kontserdi annavad Kosmikud. Festival lõpeb suure simmaniga Untsakate saatel. Lisaks arvukatele kontsertidele rikastab festivali Taarka Pärimusteatri noortestuudio oma uue etendusega „Lennuk“. Festivali päevajuht on tuntud sõnameister ja spordimees- Contra. Külalistel on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga.

Korraldaja Aime Tulp: „Setudel on tugevad traditsioonid, mida tuleb väärtustada ja hoida. Festivali kaudu anname selleks oma väikese panuse“. „Soovime, et külalised võtaksid üheks nädalavahetuseks aja maha ja tuleksid Setumaale nautima selle paiga ilu ning head muusikat“ lisas Neeme Tulp.
Festival on mõeldud ka lastele, sest avatud on mängutelk ja lastekino.

Ostrova Festival toimub juba kolmandat korda looduskaunis paigas Võrumaal. Kahel esimesel aastal on külastajate arv kõikunud tuhande piires. Festivali piletid on saadaval Ticketpros. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Festivali toimumist toetavad: Setomaa arengu programm, Setumaa Kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku omaalgatuse programm ja Meremäe Vald. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Ainult sellel nädalal saad veel oma lemmikküla poolt hääletada!

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%. Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla.

Kogu eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16. juunini Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o . Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 , Terevisiooni videoklippide vahendusel ja Terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1 .

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.

“Kõik külad on juba võitnud, sest nad on saanud oma maakonna Aasta küla tiitli”, ütles Ene Ergma. “Sellel konkursil pole kunagi kaotajaid, siin on alati võitjad,” lisas ta.

Teisipäeva, 11. juuni õhtupoolikul võtab hindajate seltskonna vastu Ingliste külade piirkond Raplamaal, nädala pärast ollakse Viisu külas Järvamaal ning peale jaanipäeva lõpetavad hindajad oma ringkäigu Virumaal – Kõrtsialuse külas ja Venevere külade piirkonnas.

Rahva lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil, hindajad annavad oma otsusest teada 9.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal.

Eesti Külaliikumine Kodukant asutati 1997.a. mittetulundusühingute liiduna. Täna on liikmeid 20 (neist 15 maakonnaühendust) ja nende kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte.

Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor

2012-einareilandEinar Eiland,

kodanik

Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom ei ole mõeldud siinkohal kellegi lolliks või targaks tembeldamiseks, vaid on lugu sellest, kuidas targad inimesed võivad veelgi targemate otsuste seast rumalate või lollide otsusteni jõuda.

Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom on sotsiaalpsühholoogiline termin, mis kirjeldab protsesse, kuidas eliit saab säilitada võimu isegi juhul, kui tal igasugune kompetentsus puudub ja on asendatud võimuihaga. Seda kasutatakse reeglina siis, kui ühiskonnas on tunda püssirohulõhna ja võimueliidi pädevuses hakatakse kahlema. Õigemini on ta nagu võimult kukutamise eelne agoonia. Nii on see toimunud läbi sajandite.

Kõige kindlam viis võimu säilitamiseks on luua teatav masin, mis võtaks vastu ühiskonna pahameeletormi ning säästaks võimu eliiti pööbli rünnakute eest ja jätaks mulje, et riik töötab rahva huvides. See masin, olgu selleks siis kas  rahvakogu või rahvaportaal, peab töötama kui gaseeritud vee aparaat, mis peale kolme sendi sisestamist peab andma vastava värviga mullivee. Vastavas vaimus saab ta ka projekteeritud ja programmeeritud olema. Eesmärgina peab ta  rahvale jätma mulje, et janu kustutamiseks saab rahvas ise vastava mullivee tellida. Tegelikkuses aga selgub, et tegemist on tüüpilise mõttekontrolli süsteemiga. Seda, et tavakodanik saab valiku teha vaid juba ette antud mullivee valikute seast ning hiljem selgub et ka  kolmesendinegi on riigi poolt vermitud, siis seda ei tohi tavakodanik märgata.  Kogu võimustrateegias on määrava tähtsusega see, kuidas see märkamatult rahvale maha müüa. Selle läbi teostab eliit enda võimu ja kontrolli pööbli  üle.

Jääkeldri rahvakogu saaga meenutab seega kaleidoskoopi, kuhu rahvas saab enda mõttekillud kokku koondada. Seejärel asub võimutasand seda kaleidoskoopi keerama ja küsima rahva käest, kas see pilt meeldib või mitte. Otsustada saab aga  antud olukorras vaid meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt, mitte teadvuse ja vastutuse tasandilt. Aga meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt tehtud otsused, olgu need mistahes ekspertide nõustatud, viib ühiskondliku enesetapuni. Rahvakogu otsustajad saavad teha valikuid vaid ette antud sundlahenduste vahel, kuid sundvaliku ja meeldivuse või mittemeeldivuse olukorras ei saa arengu vastutust tekkidagi. Ettemääratud tõenäosuse alusel saab rahvakogu aga teha vaid neid muudatus ettepanekuid, milleks ühiskond on informatiivselt ette valmistatud. Mistahes eliit, komisjonid kuni parlamendini välja saavad  läbi suruda vaid neid lahendid, millega ühiskonda harjutatud on. Üldise keskmisele riigi arenguvundamenti rajada on aga hullumeelsus ja infoühiskonnas enesetapp. Üldise keskmisest väljaspool olevat teadvust hakatakse pidama  aga eliidi ja selle kaudu programmeeritud rahva poolt juba rumaluseks. Rahvas ei taha aga loll olla ja neid ideid ta väljanäitusele ei esita.(see on esimene filter).  Kui mõni arendav idee peaks siiski läbi lipsama, siis püütakse see kinni järgmise filtriga, sest eliit on sunnitud tegema otsuseid ühiskondliku keskmise arusaama alusel, kuna ta peab võimalikult paljudele meeldima, sest muidu ta ei oleks eliit ega saaks olla võimul. Seega eksisteerib juba kaks filtrit, mis võimalikud lahendid juba eos rajalt maha võtavad. Sest ettemääratud tõenäosuse alusel teostuvad vaid keskmise otsustajale arusaadavad keskmised valikud. Ja kui on teada, et neid hakkavade realiseerima keskmised ametnikud keskmise finantsvõime tasandilt, siis on  muutuste sooritusvõimekus nullilähedane.  Loe edasi: Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor