Aasta: 2013

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

 Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.
  Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Tule 29. juulil Kogukonnapäevale Mellistesse!

Tähistamaks külaliikumise 15. aastapäeva korraldab Tartumaa Kodukant koostöös Mäksa  Maanaiste Seltsiga kogukonnapäeva “Külalt külale“.
Kella 13.-ks oodatakse huvilisi Käbitarre, kus toimub arutelu Kodukant Tartumaa rollist maakonna külaliikumises. Kell 15 on ürituse pidulik avamine, sõnavõttude ja tervituskontserdiga. Pärast avamist pakutakse huvitavaid tegevusi suurtele ja väikestele. Õhtu päädib tantsu ja tralliga.
 Mellistesse tasub minna ka seetõttu, et Melliste on Tartumaa esindaja Aasta Küla 2013 tiitlile.
 Üritus on avalik ja osalema oodatakse kõiki, kes on huvitatud vabatahtlikuna panustama maakonna külaliikumise arengusse! Lisainfo Külli Pann, tel 56462692

Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova
Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinna Otepääd tuntakse rohkem talispordialade mekana. Suvi toob aga kaasa mitmed rahvusvahelised spordivõistlused. Oma koha Otepääl on leidnud ka jalgpall ning Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi.

Otepää valla spordijuhi Martin Tederi sõnul saab sel suvel näha nii neidude jalgpallimängu, kui ka harrastajate mõõduvõtmisi, läbi viiakse jalgpallilaagreid lastele.

1.juulil toimuvad Tehvandil neidude U17 ja U19 Balti turniiri kohtumised. Kell 12.00 mängivad Tehvandi staadionil Läti ja Leedu U17 tütarlapsed ja samal päeval kell 16.00 Läti ja Leedu U19 neiud. Ühtlasi ootab Eesti Jalgpalli Liit sel päeval abi kohalikelt lastelt ja noortelt ning kutsub nendele kohtumistele appi pallipoisteks.

13. juulil võtavad Tehvandi staadionil mõõtu jalgpalliharrastajad, toimub Otepää valla harrastajate jalgpalliturniir Otepää Karikas 2013. Mängima on oodatud kohalikest jalgpallihuvilistest koosnevad võistkonnad. Loe edasi: Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Dokumentaalfilm tutvustab Rannarootsi pärandkultuuri

vormsiMTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud dokumentaalfilm Vormsi Tantsib jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.

Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. „Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,“ lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht „Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.“

Vormsi vallavanema Meeme Veissoni sõnul on Vormsi ajaloos väga palju põnevaid lugusid, millest laiem avalikkus ei teagi. „Esimese dokumentaalfilmi abil viime meie lugu mandrile, teistele saartele ning loodetavasti tekitame teistes meie vastu suuremat huvi,“ lausus Veisson.

Dokumentaalfilmi „Vormsi Tantsib“ saab soetada Vormsi saare külakeskuse infopunktist või MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi esindajaga ühendust võttes. Filmi näidatakse juuli viimasel nädalavahetusel Vormsi Olavipäeva pidustuste raames.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit siit. 

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Ühinevad_omavalitsused_2013(illustratsioon_Profimeedia)Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid

Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Loe edasi: Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Kuni 28. juunini on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda Puhka Eestis esindusmeeskonnana seiklusmängus “Kadunud Eestimaal”.

Viimasel neljal suvel on toimunud Eestimaa erinevates paikades autoratastel seiklusmängud, mille korraldajaks on Safari Seiklused MTÜ. Sel suvel toimub mäng esmakordselt üle kogu Eesti nime all “Kadunud Eestimaal”.

Puhka Eestis paneb selleks puhuks mängu välja oma esindusmeeskonna, kes saab seiklused kaasa teha Puhka Eestis logodega Škodas, mis talle selleks puhuks Auto 100 Tallinn poolt kasutada antakse. Samuti saab meeskond eesmärgi täitmiseks piisavas koguses autokütust ning ei pea maksma mängu ametlikku osalemistasu. Vastutasuks peab Puhka Eestis meeskond käituma igati esinduslikult ja aitama kajastada kogu elamusterohket sündmust Puhka Eestis sotsiaalmeedia kanalites.

Mängureeglid ja osalusankeedi leiab aadressilt www.puhkaeestis.ee. Zürii valib avalduse esitanud meeskondade seast välja 5 kandidaati, keda tutvustatakse Puhka Eestis Facebook lehel ja rahvas saab valida nende seast oma lemmiku. Lõplik võitja ehk Puhka Eestis esindustiim valitakse välja rahva hääletusel ja zürii hääletusel saadud järjestuskohtade liitmisel. Rohkem infot seikluse Kadunud Eestimaal kohta leiab korraldaja kodulehelt www.partysafari.eu Loe edasi: Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Eesti kutseõppurid osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013

lemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills. Foto - WorldSkills
Illustreeriv foto

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile: trükkal Kevin-Gregori Kubjas Tallinna Polütehnikumist, mehhatroonikud Marko Aus ja Rauno Mändsalu Tallinna Tööstushariduskeskusest, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv Luua Metsanduskoolist, florist Moonika Tohvri Räpina Aianduskoolist, mööblitisler Rain Toming Võrumaa Kutsehariduskeskusest, plaatija Taimo Avloi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, ehitusviimistleja Elsa Pärna Tallinna Ehituskoolist ja infotehnoloog Madis Männik Tallinna Polütehnikumist.

Eesti võistlejatest on rahvusvaheliselt juba mõõtu võtnud infotehnoloog, mööblitisler, mehhatroonikud ja trükkal, kes võistlesid eelmisel aastal üle-Euroopalistel kutsevõistlusel EuroSkills. Esimest korda võistleb Eesti floristi erialal.

Tänavu toimub 42. korda WorldSkills Saksamaal Leipzigis. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega. SA Innove on rahvusvahelisi kutsevõistlusi korraldavate organisatsioonide WorldSkills ja EuroSkills ametlik esindaja Eestis.

Noorte tutvustused avaldame enne võistlust veebilehel www.kutseharidus.ee

Lisainfot WorldSkills´i kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5
Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

 

Otepääl tähistati Võidupüha

pilt 1
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

23. juunil tähistati Otepääl Võidupüha. Kell 11.00 algas Otepää Maarja kirikus jumalateenistus. Jumalateenistusel teenis EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Pärast jumalateenistust asetati Otepää Vabadussambale pärjad. Pärjad asetasid ka Otepää vallavanem Merlin Müür ning volikogu esimees Aivar Nigol.

Samba juures oli KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii lipuvalve. Otepää Üksikkompanii ja Otepää naiskodukaitsjad tunnustasid gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajatest noori kaitseliitlasi.

pilt 2
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

Pidulikul tseremoonial osalesid ka Otepää piirkonna vabadusvõitlejad Raimond Kirm ja Alfred Puura. Hiljem toimus neile Otepää valla poolt vastuvõtt.

Sellel aastal alustab Võidutuli oma teekonda Valgamaal Tõrvast. Tule toovad Otepääle KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavanem Merlin Müür.

Täna kell 16.30-17.30 on kõigil soovijatel saada osa Võidutulest.Võidutule saab võtta tuleurnist Otepää Vabadussamba juures.

Keskkonnaamet korraldab Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis noore looduskaitsja kursused

Keskkonnaamet korraldab 25.-29. juunil kolmes Eesti rahvuspargis noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lahemaa rahvuspagris toimub kursus juba kümnendat, Vilsandi rahvuspargis teist ja Matsalu rahvuspargis esimest korda.

Kursusel osaleb 56 loodushuvilist noort vanuses 13-17, kes elavad rahvusparkides ja nende lähipiirkondades. Noored on kursusele valitud aineõpetajate soovituste ja oma motivatsioonikirja alusel. Kursused toimuvad Lahemaal RMK Ojaäärse loodusmajas, Vilsandi rahvuspargis Pilguse mõisas ja Matsalu rahvuspargis Metsküla Algkoolis. Viiepäevase kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust. Toimuvad retked loodusesse, mille käigus tutvutakse piirkonnale omaste taime- ja loomaliikidega, korraldatakse loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse tuttavaks kultuuriväärtustega. Noored tutvuvad riigiasutuste rolli ja ülesannetega keskkonnakaitses ning õpivad võtteid, kuidas looduses hakkama saada.

Noore looduskaitsja kursuse lõpus läbivad õpilased teadmiste kontrolli ja saavad Junior Rangeri tunnistuse ning vastava märgistusega vormiriietuse. Kaks paremat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel. 2012. aasta paremad noored, Minna Joor Lahemaa rahvuspargist ja Magnus Kaldjärv Vilsandi rahvuspargist, sõidavad 13. juulil koos juhendaja Maris Sepaga Saksamaale Baieri rahvusparki 8-päevasele üleeuroopalisse Junior Rangeri laagrisse.

Eesti on Euroopa Kaitsealade ühenduse EUROPARCi liige. EUROPARC ühendab kaitsealasid 35 Euroopa riigis. Ühendus korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust aastast 2002.

Kursuste läbiviimist ja Eesti õpilaste osalemist üleeuroopalises laagris toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kursuste kavadega saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/junior-ranger/

Lisainfo:

Krista Kingumets, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Lahemaa rahvuspark, e-post krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel 5562 4391

Maris Sepp, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Vilsandi rahvuspark, e-post maris.sepp@keskkonnaamet.ee, tel 5304 7882

Ave Huugen, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Matsalu rahvuspark, e-post ave.huugen@keskkonnaamet.ee, tel 5047 219

 

Kontsert “Mustad laulud” Alu mõisas 28.juunil

kuulutus228. juunil kell 20 toimub Alu mõisas Raplamaal kontsert hispaania ja prantsuse muusikast “Mustad laulud”. Esinevad Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr).

Rahvalaulud on alati inspireerinud heliloojaid, kes on neid tihti kasutanud oma loomingus. Kontserdil kõlavad hispaania helilooja Xavier Montsalvatge Kuuba-ainelised Mustad laulud ja prantsuse helilooja Joseph Canteloube karged mägise Auvergne laulud. Samuti esitab trio noore helilooja Piret Pajusaare teoseid.

Trio Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr) esimene ühine esinemine toimus aprillis 2012. Käesolev kava on veidi ebatraditsionaalse koosseisu teine koostöö. Trio esitab põnevat klassikalist muusikat Euroopast ja Ladina-Ameerikast ning samuti uudisteoseid eesti heliloojatelt.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. www.kallastu.ee

Klarnetist Tarmo Pajusaar on vabakutseline muusik ja helirežissöör. Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarnetistina (juhendajateks Hannes Altrov ja Vahur Vurm) ja kaitsnud samas magistrikraadi muusikateaduse alal (juhendaja Jaan Ross), õppinud Stokholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis muusikaakustikat (juhendaja Erik Jansson). Töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Raadio orkestris, kuulus NYYD Ensemble’i ja Ansambel U: algkoosseisu. Esinenud solistina ja ansamblistina erinevates projektiansamblites, esitanud mahukaid kavasid nii nüüdis- kui klassikalisest muusikast.

Kristo Käo on õppinud kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lektor Heiki Mätlik, dotsent Mait Martin ja vahetusüliõpilasena Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis. Hetkel on ta EMTA kitarriõppejõud ja Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo esineb solisti ja kammermuusikuna Eestis ja mujalgi. Püsivam on koostöö kitarriduos Jorma Puusaagiga (al. 1998) ja Tallinna Kitarrikvartetiga. Solistina, kitarriduoga ja kvartetiga on ta Eesti Raadios salvestanud hulganisti eesti kaasaegset kitarrimuusikat, samuti muud kitarrimuusikat. www.kristokao.com

Noor helilooja Piret Pajusaar (20) õpib kolmandat aastat kompositsiooni erialal Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Tema õpetajad on olnud Kristo Matson ja Tatjana Kozlova. Alustas 6-aastaselt viiuliõpingutega TMKK ettevalmistusklassis ning jätkas Nõmme Muusikakoolis. 2011. aastal saavutas Piret auhinnalise koha klaveripalade konkursil “Lustlik klaver” ning 2012 osales rahvusvahelisel noorte heliloojate konkursil “ESTA Young Composer 2012”, kus tema teos pääses finaali.

“Päike pärast tormi” kitarrile, klarnetile ja sopranile valmis 2013. aasta veebruaris. Teose idee on kujutada muusikas negatiivse emotsiooni möödumist ja asendumist helgema, õnnelikumaga. Pala esimeses pooles kõlavad häirivad, hingekriipivad dissonantsid, mille hiljem tõrjub välja heakõlaline, rahustav harmoonia. Teose lõpus meenutab soolokitarr veel möödunud pinget, mis lõplikult ei unune, kuid on eespool leidnud lahenduse ega mõju enam nii jõuliselt kui varem. – Piret Pajusaar

Pilet 7 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. Pilet 5 eurot eelmüügis Piletilevi müügikohtades.

Üritust toetab Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitaliga.

www.ooper.parnu.ee

Teater Tõstamaal “Nädal aega kolmekesi”

93x141Kolmekesi.indd

14. juulil 2013 kell 20 toimub Tõstamaa laululaval Vana Baskini Teatri komöödia Clement Micheli “Nädal aega kolmekesi”.

Piletid on eelmüügis Tõstamaa raamatukogus kuni 13. juulini

Piletite hinnad eelmüügist:
Täispilet 12 eurot
Sooduspilet 10 eurot

Pilet samal õhtul kohapeal:
Täispilet 13 eurot
sooduspilet 11 eurot

Sooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik kohapeal).

Haapsalus algab Kuuma Klaasi Sümpoosion

Esmaspäeval, 1. juulil saab Haapsalus Evald Okase Muuseumis alguse Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion, mida tuntakse ka Haapsalu klaasipäevade nime all ja on rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalne erialasündmus, mida viib läbi klaasikunstnik Kai Koppel koostöös Kati Kerstna ja Kairi Orgusaarega. Klaasipäevad on ainuke regulaarselt toimuv rahvusvaheline professionaalne klaasi puhumise üritus Eestis. 2013. aasta suvel toimuvad klaasipäevad juba üheksandat korda.

Klaasipäevade südameks on aastate jooksul olnud Eestis ainulaadne vabaõhu- klaasipuhumisstuudio maalikunstnik Evald Okase Muuseumi õuel Haapsalus, kus ühe nädala jooksul toimetavad publiku silme all erinevast rahvusest kunstnikud.

Lisaks lihtsalt sulaklaasi maagiale näeme ka osalejate erinevust ning professionaalsust – kunstnikel on kõigil oma “käekiri” ja see tähendab, et ka omad võtted ja tehnikad. Haapsalu sümpoosion on võrreldes teiste omataoliste mujal maailmas toimuvate üritustega tegelikult märkimisväärne – klaasiahi on osalejatele kasutada vajadusel ööpäevaringselt ja kellaaegadest olulisemaks peetakse loomevabadust, eksperimenteerimisvalmidust ning ka töö käigus tekkinud uute ideede teostamist. Seejuures on osalejad alati üksteisel nõu ja jõuga abiks olnud. Nii ongi Haapsalu klaasipäevadele omaseks kujunenud omalaadne ühine loomeenergia, spontaansus, mängulisus, eksklusiivsus. Klaasikunst ja eriti klaasipuhumine on pealtvaatajalegi eriliselt kaasahaarav ja huvitav. Punaselt helendavast tulikuumast klaasist teoste sündi ja hiljem näitusel juba samu valmis töid ei ole võimalik näha iga päev ja seda on osanud aastate jooksul hinnata ka klaasipäevade publik.

Iga kord lõpeb sümpoosion näitusega Evald Okase Muuseumi galeriis, kus eksponeeritakse klaasipäevade jooksul valminud töid. Need väljapanekud on Eesti klaasikunstis väga erilised ning olulised just tehnikate tõttu. Puhutud klaasi Eesti näitustel eriti palju näha ei saagi.

Samuti on klaasipäevade korraldajate eesmärgiks “oma” materjali – klaasi – tutvustamine teiste erialade kunstnikele. Eelnevatel aastatel on sümpoosionil osalenud skulptorid, arhitektid, maalikunstnikud ja luuletajad.
Koostöös teiste valdkonna esindajatega on loodud põnevaid taieseid.
Peamiselt on klaasipäevadele osalema kutsud nii ise klaasi puhuvaid kui ka meistritega töötavaid kunstnikke ning hoitud kõrget professionaalset taset.

Enim malevakohti on noortele Pärnumaal ja Tallinnas

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks üle saja tuhande euro noortemalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mis võimaldab suvel malevas töötada enam kui 4000-l noorel vanuses 13-26.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei ole õpilasmalev ainult noorsootöö ja töökasvatuse instrument, vaid paljudel juhtudel ka praktilise väljundiga ja täidab seega ühiskonnas üsna tähtsat funktsiooni. “Noortemalevatel on Eesti ühiskonnas kindel koht ja ministeerium toetab nende tegevust sihikindlalt nii tänavu kui ka tulevikus,” lisas Aaviksoo.

Eesti suurim malevakorraldaja on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1132 noore tööle saamist. Homme Tallinnas Raekoja platsil kell 12.00 Tallinna noorte malevasuve väljakuulutav SA Õpilasmalev vahendab noortele 820 malevakohta.

Malevate tegevust toetava Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Liis Proosi sõnul on riigi kui noortemalevate rahastaja jaoks oluline, et noored omandavad malevas erinevaid sotsiaalseid oskusi, tööharjumuse, teadmised tööseadusandlusest ning tutvuvad lähemalt tööeluga. “Malev on noortele heaks võimaluseks turvalises keskkonnas omandada esimene töökogemus, mis võib tulevikus olla tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks,” selgitas Proos.

Malevas saavad noored proovida erinevaid ameteid, kujuneb tööharjumus, malevale eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning juhendajaks lubatakse ainult vastava kvalifikatsiooniga töötajad.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (59%), kuid noortel on võimalik töötada ka ööbimisega malevates.

Koondprojekti “Noortemalevad 2013” koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja vanemaid Põlvamaa elanikke projektis osalema

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja natuke vanemaid (50-74a) Põlvamaa elanikke, kes hetkel ei tööta, osalema projektis, mille eesmärgiks on aidata neil leida endale meeldiv ja sobiv töö.

Projekt pakub teile:

  1. Teenuseid valmistamaks teid ette tööturule sisenemiseks – psühholoogi ja sotsiaaltöötaja poole nõustamine, võlaõiguse alane juriidiline abi;
  2. Tegevusi, mis toetavad teid tegemaks õigeid valikuid tööturul ning edukat kandideerimist – tööklubi, karjääriplaan, karjäärinõustamine;
  3. Erialakoolitust ja tööpraktikat.

Kõik projektiga seotud tegevused Põlvas. Ühe rühma suurus on 6-14 inimest.
Erinevaid nõustamisteenuseid on kokku kuni 15 tundi ning need toimuvad nii rühmas kui individuaalselt.

Klubiline tegevus toimub 1 kord nädalas ning kestab korraga 4-5 tundi. Peale 20 päevast erialakoolitust toimub ka sama pikk tööpraktika. Kokku on projektis osalemise pikkuseks 40 tööpäeva.

Osalejatele makstakse sõidutoetust ning erialakoolituse ja praktika ajal makstakse ka stipendiumi.

Projektijuht Ahto Peetso.

Kui te soovite projekti ning selles osalemise kohta rohkem teavet või soovite ennast osalejana kirja panna, siis helistage telefonil +372 5657 7607 või saake e-mail aadressil ahtole@hotmail.com.

Mõisamuusika kontsert Muuga mõisas

Neljapäeval, 27. juunil algusega kell 18 toimub külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames Lääne-Virumaal Muuga mõisas

MÕISAMUUSIKA KONTSERT
HELI JA KEEL
Gemmid ja Pallid. Karevad ja Kangrod

Kavas Maarja Kangro ja Doris Kareva luule ning Raimo Kangro ja Hillar Kareva muusika.
Esinevad:
Maarja Kangro ja Doris Kareva – luule
Madis Metsamart – löökpillid
Diana Liiv – klaver

Sissepääs 1 euro