18 jaanuar 2013 Archives

Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all

Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.

Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.

Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.

Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.

Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.

Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.

Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile — Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Neitsijärve Loovusait kutsub taas metsakinno

Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait kutsub laupäeval, 19. jaanuaril kell 18.00 metsakinno vaatama filmi “Eestlanna Pariisis”.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat. Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud “Eestlanna Pariisis” maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

Allikas: Neitsijärve Loovusait

Veel saab esitada kandidaate parima keeleteo auhinnale

2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.

Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.

Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.

Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.

Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee

Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Järvamaa Turismiinfokeskuse konsultant Piret Sihver ütles Järvamaa infoportaalile, et eelmisele aastale tagasi vaadates oli draakoniaasta Järvamaa turismirahvale teguderohke ja edukas, sest maakonda tuli enneolematult mitmeid tunnustusi.

Sügisel tunnustati nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti piirkonnas turismiettevõtjaid. Maakonna atraktiivseim turismiobjekt oli Kilplaste küla ja silmapaistvaim turismiedendaja, omakandi vedur, Vao külalistemaja juhataja Epp Säga. Põhja-Eesti hindas silmapaistvamaid mitmes kategoorias – suured ettevõtted, väikesed ettevõtted ja silmapaistvam objekt olenemata töötajate arvust. Põhja-Eesti atraktiivseim objekt aastal 2012 on ajakeskus Wittenstein ja ära märkimist leidis väikeettevõtete kategoorias ka Kilplaste küla.

Kaks auhinda puudutasid Järvamaa Turismiinfokeskust. Mais lõppenud sisedisaini konkursil sai Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide sisekujundus I koha. Sügisel avalikustas EAS suvel toimunud pimeostude tulemused ja turismiinfokeskuste klienditeenindustaset hinnates selgus, et Järvamaa TIK on tasemelt Eestis II koha vääriline. Kodanikeühiskonna konverentsil hüüti rahva ette aasta parim vabatahtlik, giid Tiiu Saarist. Loe edasi: Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil

Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda.

„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”

Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.

Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Valminud on Võrumaa UMA MEELÜSe meenete tänavune kataloog

Möödunud aasta lõpus toimunud Võrumaa omanäoliste meenete konkursil UMA MEELÜS osalenud tööd on kokku kogutud tutvustavasse kataloogi, kus peale meenete piltide on välja toodud ka valmistajate nimed ja kontaktandmed.

Kataloog annab võimaluse kõigil huvilistel leida meened, mida enda või oma organisatsiooni headele sõpradele ja koostööpartneritele kinkida. UMA MEELÜSe kataloogiga on võimalik tutvuda Võru maavalitsuse kodulehel või Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel.

Otse kataloogi juurde pääseb siit.

Ostes meene või kingituse UMA MEELÜSe tööde hulgast, toetatakse kohalike ettevõtjate tegemisi.

Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele

2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.

Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.

Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.

Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

Talurahvamuuseum otsib lugudega kindaid

Vilustes kuulutati välja pärandkultuuri aasta Põlvamaal, mille motoks on „Pärandita pole pärijat“; tutvustati selle vastet kohalikus keelepruugis ning kogumisaktsiooni “Kinnas kõneleb”, mille idee on algatanud Põlva Talurahvamuuseum.

„Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht,“ toonitas talurahvamuuseumi direktor Reet Roop. „Kirikinnas on soe, st meie kliimas hädavajalik. Kuid kirikinnas kannab ka informatsiooni, see tähendab jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, st et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.”

Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.

Muuseum ootab täiendust oma kogudele: KINNAST ja LUGU – ehedat, lihtsat ja Põlvamaale omast. KINNAS ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) paaris ega eriline. LUGU ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) kindaga seotud ega eriline.

Kinnas ja lugu jäävad muusemisse hoiule ning kasutamiseks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Suvel paneme nad välja näitusele,“ lubab muuseumi pdeagoog Marge Luude. „Lahkeid annetajaid-osalejaid tahame omalt poolt ka tunnustada.“

Kinnas/kindad koos looga (ja annetaja andmetega) tuleb toimetada Põlva Talurahvamuuseumisse soovitavalt aprillikuu lõpuks. Lisainformatsiooni saab telefonil 797 0310, e-aadressil muuseum@polvamaa.ee või facebookist. Kogumisaktsiooni patroon on Põlva maavanem Ulla Preeden. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Allikas: Põlvamaa Infoportaal