Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

Foto: Uma Leht
18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud. Selts ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Kohal on ka kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Ümarlaua kavas Tartumaa Kultuurikoja asutamistöö tutvustus. Kokkuvõtte projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ teevad töörühma liikmed, kes on regulaarselt kohtunud alates septembrist 2011. Samuti mõttetalgud Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Ümarlaua korraldab vabaühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Palume osalejatel kaasa võtta toitu ühisele lauale enese tutvustamiseks! Palume osavõtust teatada lingil: http://www.doodle.com/7ctfgat2ipgnquvn
Loe edasi: Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

On aeg mõelda maikuus pindalatoetuste taotlemise  peale. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.

e-PRIA teenus „Minu põllud“ avanes juba möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi.  Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aega nõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid  jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.

Kaardid korda enne 1. aprilli!

e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011.a uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid.

Et tänavu taotluste esitamise ajaks oleksid olemas kaardid kogu maa kohta, millele soovite toetust taotleda, on praegu paras aeg mõelda läbi, kas võtate kasutusele uusi maid, mida 2011. a taotlusel ei kajastanud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi või katastriüksuse numbri. Loe edasi: PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Viljandi maavanema korraldusega on alates 26. märtsist maakonna kõikidel veekogudel jääleminek keelatud. Keeld kehtestati ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. 26.märtsil hakkavad kehtima ka Valga ja Tartu maavanema samalaadne korraldus ja sellest lähtuvalt on jääleminek keelatud kogu Võrtsjärve ulatuses kuni jää sulamiseni.

Korralduse alusel lubatakse 13. nädalal erandina jääle isikud, kes tegelevad ja on seotud angerjamaimude Võrtsjärve laskmisega ning seda juhul kui on võetud tarvitusele kõik vajalikud täiendavad ohutusabinõud jääl viibimiseks.
Loe edasi: Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Kait Tamra otsib oma 50 aasta juubeli kontserdil
õiglust ja õnne

Muusik Kait Tamra:

“50aastaselt saadki lõpuks aru, et jäädki otsima, vähemalt õiglust. Õnnega on teine asi, elu ja elusolemine ongi õnn. Õnn, nagu teada, aga vahel jälle tuleb ja siis jälle läheb. Sellel kontserdil teeme muusikat, mis on mind saatnud ja olnud kaaslaseks igasugustel aegadel. Heade sõpradega on hea koos olla, nii on ka muusikaga, mis puudutab, mis tuleb südamest. Ainult südamega on kõik see sündinud. Moro ja Andrusega oleme kogenud palju ilusaid hetki ja äratundmisi musitseerides.
Tulge ja tundke ära!”

Juubelikontsert
KAIT TAMRA 50 – “Otsides õiglust ja õnne”

Täna, 22. märtsil kell 19 Tallinna Jaani kirikus

Reedel, 23. märtsil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel

Esinevad Kait Tamra & Grüne Woche:

KAIT TAMRA – laul, klaver, viiul
ALDO JÄRVE – kitarr
ANDRUS LEHES – lõõtspill (BOX)

Mõniste muuseum pakub põnevaid õppepäevi

Mõniste muuseum pakub erinevaid talutööde ja ajalooga seotud õppepäevi. Õppepäevad on üles ehitatud nii, et külastajad saaksid võimalikult palju ise oma käega järele proovida. Võimalik on tellida õppepäevi ka muuseumist väljapoole.

Tänavu pakub Mõniste muuseum järgmisi õppepäevi:

  • Linatööde õppepäev – lina töötlemine taimest kangani.
  • Teravilja õppepäev – erinevate teraviljade tundma õppimisest jahu jahvatamise ja leiva küpsetamiseni.
  • Köiekoda „Köied hällist hauani“ – erinevate nööride, paelte ja köite valmistamine.
  • Villatööde õppepäev – villa töötlemine lamba pügamisest ketramise ja kudumiseni.
  • Kiviaja õppepäev – kiviaja elu-olu tutvustav õppepäev; kiviaegne tuletegemine, jahujahvatamine, leivaküpsetamine jm.
  • Katusekatte õppepäev – tutvustab erinevaid katusekatteid Lõuna-Eesti taluarhitektuuris.
  • Piimapäev – tutvustab piima töötlemist lehma lüpsmisest või ja kohupiima valmistamiseni.
  • Peremehe-perenaise päev – tutvustab pesupesemist, triikimist, köievalmistamist, kirveteritamist, tünnide vitsutamist, korvipunumist jm. igapäevaseid talutöid.
  • Tule ja vee päev – tutvustab valgusteid pirrust gaasilaternani, tule ja vee omapäraseid koostöid nt. kivide lõhkumiseni.

 Õppepäeva orienteeruv pikkus 3 tundi. Õppepäeva hind 200 € + transport (0,32 €/km).

Info ja tellimine tel 7890 622 või 5257 027.

info@monistemuuseum.ee

http://www.hot.ee/monistem/

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva. Kell 18 algab Nõmme keskuses Glehni ausamba juures asuval lipuväljakul liputseremoonia ning kell 19 toimub Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) käsikellade ansambli Campanelli kontsert.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras eelmisel kevadel ettepaneku Emeli Schmidt, kuid siis polnud selleks ettevõtmiseks veel paraku sobivat kohta.

Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul ei ole andmeid, et Nõmme lippu ja vappi oleks 1930. aastate lõpus kasutatud. «Tolle aja tavade kohaselt pidi niisugused aktid kinnitama president Konstantin Päts. Tema lauale need paberid aga ei jõudnud, Eesti riigil seisid ees muud, paktilisemad probleemid.»
Loe edasi: Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva

Märtsis toimuvad kodulehe tegemise koolitused MTÜdele

22., 23. ja 30. märtsil kella 10 – 16  toimub Jõgeva maavalitsuse saalis kodulehe tegemise koolitus MTÜdele.

Kursusel omandab õppija praktilised oskused veebilehe loomiseks, kujundamiseks ja haldamiseks. Lisaks tutvustatakse erinevaid internetiturunduse võimalusi.

Koolitajaks on Asko Berens Elitec Group OÜst

Koolitusel osalemine on tasuta, vajalik on oma sülearvuti.

Asukoht : Jõgeva linnas Suur tn 3
Kontakt : Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, tel 776 8063, 520 8423, e-post: kersti@jaek.ee
Osalejate arv on piiratud, registreerimine kestab, kuni vabu kohti jätkub.

ELF otsib uusi vabatahtlikke

Veel tänase ja homse päeva jooksul ootab Eestimaa Looduse Fond ootusärevalt sooviavaldusi ELFi talgute vabatahtlike positsioonidele.

Mälu värskendamiseks ka kuulutuse link:
http://talgud.ee/lugu/elf-otsib-uusi-vabatahtlikke

Esimesed talgud on edukalt peetud ja pildigi on talgulehele üles riputatud: http://talgud.ee/galerii/2012. Järgmine võimalus
käed ELFi talgutel poriseks teha on Teeme Ära talgupäeva raames 5. mail, kui korraga toimub õige mitu ELFi talgut. Täpseb info saabub aprilli keskel.

Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja

www.talgud.ee

Loovteraapia vähihaigetele lastele ja nende vanematele

Neile, kes vajavad jõudu oma lapse pikaajalisest raskest haigusest tingitud väsimuse, pettumuste, valu ja hirmudega toimetulekuks, pakuvad MTÜ Minu Tasakaal ja Eesti vähiliit võimalust koos lapsega osaleda loovteraapilises grupitöös.

Loovteraapia on kõigile jõukohane ega eelda mingeid erioskusi. Osaledes saab:

  • parandada oma emotsionaalset enesetunnet ja seeläbi ka füüsilist heaolu;
  • otsida uusi võimalusi stressiga toimetulekuks;
  • indu ja tegutsemistahet ning õppida kasutama oma individuaalseid sisemisi ressursse;
  • tunda rõõmu koostegutsemisest pingevabas ja turvalises keskkonnas;
  • jagada oma kogemusi ja saada osa teiste omadest, leida seeläbi vastastikkust tuge ja mõistmist. Loe edasi: Loovteraapia vähihaigetele lastele ja nende vanematele

Reedel näeb Haapsalus laste- ja noortefilme

Sügisel alguse saanud Eesti filmi 100. juubelile pühendatud filmisündmuste sari Kutsu-Juku on jõudnud kolmanda osani, kus 23.-24. märtsil võetakse fookusesse Eesti laste- ja noortefilmid ning sekka ka paar toredat telelavastust.

Lasteraamatukogus avab programmi ja teeb sissejuhatuse koguperefilmile „Nukitsamees“ eesti filmioperaator ja Läänemaa kultuuripärl 2011 Ago Ruus.

Haapsalu Noorte Huvikeskuses ja Iloni Imedemaal tulevad näitamisele lisaks Eesti esimese laste- ja noortefilmile „Kevade“ ka paljud teised armastatud filmid ja telelavastused lapsepõlvest.

Seekord on kaasatud projekti ka Haapsalu Avatud Noortekeskus, kus on võimalik vaadata venekeelsete subtiitritega seikluslikku perefilmi „Lammas all paremas nurgas“.

Nukufilmi Lastestuudio käe all saab õppida trikiga filmitegemist, selleks aga palume eelnevalt registreeruda e-posti aadressil: tiina@haapsalunoor.ee.

Kogu programm on tasuta!

Kutsujukutamiseni!

Lisainfo: www.haapsalu.ee

Väätsa rahvamaja kutsub
huumoripäevale “Maamees muigab”

7. aprillil kell 12 on kõik huumorimeelsed, nalja ja naeru armastavad inimesed oodatud Järvamaale Väätsa rahvamajja huumoripäevale „Maamees muigab“. Osavõtjate registreerimine kestab 30. märtsini.

Mõelge välja, tuletage meelde ja vormige lavaküpseks kõik naljad, anekdoodid ja estraadikavad ning sõitke Väätsale. Pange maamees muigama ja naine naerust rõkkama!

Žürii selgitab välja parima anekdoodivestja, naljade esitaja ja estraadikava ettekandja. Lisaks eripreemiaid ja publiku lemmik. Igal osalejal on lubatud esineda ühe individuaalse ja ühe kollektiivse etteastega. Esinemisaeg kuni kuni minutit (kollektiividel kuni 12 minutit). Ajast kinnipidamine on vajalik.

Osalustasu on kaks eurot inimene (sisaldab söögiraha). Esinejatele registreerimine kohapeal algusega kell 11.

Osavõtust palutakse teatada hiljemalt 30. märtsiks aadressil: Väätsa rahvamaja, Väätsa vald, Järvamaa 72801 või e-posti teel: rahvamaja@vaatsa.ee (lisada etteaste pealkiri , olemus, kestvus, esinejate nimekiri, kontaktandmed).

Lisainfo tel: 5691 1038 või 5397 9092.

Plaani mõis korraldab sugupuu uurimise kursuse

24. ja 31. märtsil korraldab MTÜ Plaani Mõis Võrumaal Plaani Lodge’is sugupuu uurimise kursuse.

Kursusel antakse juhiseid, kuidas uurida oma perekonnalugu ja sugupuud, tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed ja meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, kuidas huvilised saaksid iseseisvalt esimesi samme astuda. Kursust juhendab koduloouurija Uuno Ojala.

Kursus  toimub kahel järejestikkusel laupäeval: 24. ja 31. märtsil 2012 algusega kell 11. Kursus on tasuta. Toimumiskohaks Plaani Lodge’is (Plaani kiriku vastas) Plaani külas Haanja vallas. Kursust toetab Leader-programm.

Soovitav eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud. Info ja registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Tulekul on üle-eestilised käsitööpäevad Viljandimaal

Vilditud sussid. Foto: Saare talu vildikamber

11. ja 12. mail saavad teoks 17. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu üle-eestilised käsitööpäevad. Seekordne kohtumispaik on Viljandimaa.

Käsitööpäevade registeerimine ja tervituskohv leiavad aset 11. mail kell 10.30 Olustvere mõisas. Samal päeval tutvutakse Olustvere käsitöökodadega ning sõidetakse ekskursioonidele Viljandisse ja Heimtalisse.

Järgmisel päeval, 12. mail toimub ERMi Heimtali muuseumi esisel välul suur Heimtali käsitöölaat. Käsitööpäevadest osavõtjad on oodatud laadal ringi vaatama ja oma ehedat käsitööd müüma. Laadaplatsil kõlab elav muusika ja saab osaleda õpitubades.

Laadal toimub esimest korda võistlus “Käi ja koo 2012”. Võistu kootakse käies ja ilusaima ning kiireima töö tegijaid ootavad auhinnad. Kaasa võtta enda kudumisvarustus!

Täpsem info käsitööpäevade kohta: Ave Matsin, ave.matsin@kultuur.edu.ee, tel 526 2510.

Käsitööpäevadele saab end registreerida siin.

Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Tatjana Kozlova. Foto: Tarmo Johannes

Täna, 21. märtsil kell 19 saab teoks Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis (Tallinn, Lai tn 47), kui ansambel Resonabilis toob esiettekandele kolm lugu.

Heliloojad Liisa Hirsch, Kristjan Kõrver ja Tatjana Kozlova on kirjanduslikele algmaterjalidele tuginedes loonud muusikalised jutustused, mis saavad lavalise näo lavastaja Ott Aardami, kunstnike Tuuli Aule ja Marit Ilisoni ning prantsuse videokunstniku Eléonore de Montesquiou kaasabil.

Liisa Hirsch on oma teose loonud Gabriel García Márquez’i novelli “Sinise koera silmad” põhjal. Kristjan Kõrverilt tuleb
ettekandele kaks peatükki vendade Grimmide muinasjutust “Raud-Ants”, Tatjana Kozlova aga on muusikasse kirjutanud teise vendade Grimmide muinasjutu pealkirjaga “Kolm sulekest”. Kui “Raud-Antsu” tõlgendus võiks jääda pigem muusika teha, siis Tatjana Kozlova viis muinasjuttu tõlgendada toetub Carl Gustav Jungi psühhoanalüüsi teooriatele ning räägib suuresti alateadvusest.

Ansambli Resonabilis koosseis on maailmas unikaalne: ansamblisse kuuluvad laulja, flööt, kannel ja tšello. Just kandle kõla
paigutamine uue muusika konteksti on toonud Resonabilisele  palju positiivset tähelepanu. Maailmas vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad nii hästi klassikaliste instrumentidega. Loe edasi: Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.

Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes. Loe edasi: Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Reedel esilinastub Rakvere Teatris “Neetud”

Reedel, 23. märtsil kell 19 jõuab Rakvere Teatris esmakordselt Eestis lavale poleemikat tekitanud näidend „Neetud“.

Provokatiivse ent inimliku lavaloo keskmes on keskealine ajakirjanik ja noor naine, kes peituvad raevuka välisilma eest hotellituppa. Õhtu, mis algab kui vilets armastuslugu, muutub painajalikuks unenäoks, kui siseneb sõdur, tuues endaga kaasa kildudeks rebitud maailma.

Loe edasi: Reedel esilinastub Rakvere Teatris “Neetud”

Contra sünnipäeva luuleõhtu

Neljapäeval (22. märtsil kell 19) toimub Urvaste Seltsimajas traditsiooniline Contra sünnipäeva luuleõhtu.

Erikülalisena on kohal ka Vahur Kersna; esinejateks veel Tartu NAK (Wimberg, Contra, Veiko Märka, Jüri Kolk jt)

Õhtul on kõikidel soovijatel võimalus osta Vahur Kersna menuteost „7×7“ täiendatud trükki, Contra luulekogusid või võtta autogramm oma raamatusse

Tule leiba küpsetama!

Leiva küpsetamise õpituba toimub 30. märts algusega 18.00 ja 31.märts algusega 10.00

Esimesel päeval tehakse juuretisega leiba ja läbitakse kõik leivateoga seotud etapid. Teise päeva teemaks on juuretisega sepiku (saia tegemine on sellega analoogne ), karaski, koorikleivad ja nende peale maitsevõid… .Kõik osalejad saavad kaasa materjalid, õpetused ning juuretisepoja.

Õpituba viib läbi Annely Maksan Haldjaleivast (www.leib.ee).

Osalustasu on 13 eurot.
Registreerimine:  klaar.anne@gmail.com, tel: 5292373
Osalustasu tuleks kanda Urvaste Külade Seltsi arveldusnumbrile 10402016676003 SEB pangas või tuua Urvaste Seltsimajja

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Eestis stardib üle-Euroopaline nutikate arvutikasutajate nädal Get Online

“Nutikate arvutikasutajate nädala eesmärgiks on viia noorteni teamine, et lisaks arvutis mängimisele ja suhtlemisele tuleks arendada ka tööle saamiseks vajalikke arvuti- ja internetikasutamise oskusi,” selgitas kampaania Eesti poolne koordinaator Kadri Seeder Targa Töö Ühingust.

“Noored veedavad palju aega internetis – tehakse koolitöid, lobisetakse suhtlusvõrgustikes, surfatakse ja mängitakse. Kõik need tegevused arendavad ka tööelus vajalikke oskusi – loomingulisust, otsustusvõimet, mõtlemiskiirust, leidlikkust jpm. Murekoht on aga selles, kas
mõistetakse liigse mängimise või suhtlusvõrgustikes isikliku info levitamisega kaasnevaid ohte.”

Seederi sõnul on noortel keeruline tööturule siseneda, sest tööandjad eelistavad võimalusel praktiliste oskuste ja kogemustega inimesi. “Noored peaksid hakkama teadvustama, et iga nende tegevus internetiavarustes jätab jälje ja kujundab nende mainet aastakümneteks,” rääkis ta. “Sisukas ja oskuslikult ülesehitatud blogi võib aidata endast tööandjale head muljet luua, samas kui kogemata Facebooki üles sattunud läbupildid võivad unistuste töö leidmisele pikaks ajaks kriipsu peale tõmmata.”

Avaüritusel Sännas räägitakse arvutimängude loomisest ja tulevikust, sh õppimisest mängude abil, juttu tuleb ka uute tehnoloogiate levikust maailmas laiemalt. Proovida saab erinevaid huvitavaid mänge.

Vaata lähemalt teavituskampaania kohta www.smartwork.ee

Tulev XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”

Kolmapäeval, 21. märtsil lööb XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.
Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisas ta. Loe edasi: Tulev XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”