Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes.
Vale on arvata, et korterelamus ei ole võimalik küttekulusid ise juhtida. Kütteregulaatorite ja -kulujaoturitega saab ka keskküttega korteris kütte intensiivsust reguleerida ning iga radiaatori küttekulu mõõta. Ühistu saab esitada korteriomanikele arveid iga korteri tarbitud soojakoguse, mitte ruutmeetrite alusel. Korteriomanikel on aga võimalik ruumides, mida kasutatakse vähem, kütet maha keerata. Efekt on suur, sest vaid ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist.
Küttekulujaoturite paigaldamisel on eriti oluline maja arhitektuurist lähtuvate koefitsientide määramine korteritele. Vastasel juhul maksavad maja ääreosas või ülemisel ja alumisel korrusel asuvate korterite omanikud kinni suure osa keskosas paiknevate korterite küttekulust ja õiglust ei sünni.
Oma küttekulusid saab teistega võrrelda, täites energiaprofiili Eesti Energia e-teeninduses. Keskkonda saavad logida ka inimesed, kes ei ole Eesti Energia kliendid või otseses lepingulises suhtes. Energiaprofiili saab täita eesti, vene ja inglise keeles.