Küttekulud renoveeritud majades on väiksemad kui uutes elamutes

Eesti Korteriühistute liit viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse.

Küttekulude koondtabelisse kanti küsitlust juhtinud EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul ligi 160 kortermaja andmed. “Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades,” rääkis Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust.”

Küsitluses osalenud korterelamute keskmine vanus oli 41 aastat, soojusenergia kulu 1m² kohta 22,63 KWh ning hinnaks 1,71€. “Parim
küttekulu oli 10 KWh ja 0,81€ 1m² kohta, mis on keskmiselt viis korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Varasematel
aastale oli see vahe üle kümne korra. See tähendab, et enamik uuringus osalenud kortermaju on renoveeritud ning sellega saavutati
märkimisväärne energiasääst,” nentis Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996. aastal Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Küsitluse tulemustega saab tutvuda ka EKÜL kodulehel: www.ekyl.ee.

Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.

Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes. Loe edasi: Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?