Kuu: märts 2012

Nõmmel tulekul Trubetsky uue DVD esitlus

The Flowers of Romance. Foto: Kristjan Lepp
Nõmmel toimub 29. märtsil glam-rock bändi THE FLOWERS OF ROMANCE 2. DVD “THE SWINDLE CONTINUES” esitlus. The Flowers of Romance’i uus rockumentaalfilm (rockumentary) sisaldab 33 laulu ning muusikavideot ja kestab ligi 3 tundi.

Esitlus toimub Nõmme keskuses hiljuti avatud restoran-pubis Von Glehn, mis asub kunagise Nõmme noobleima lokaali Maxim ruumides. Ehkki avatud vaid paar kuud, on selle lavalt läbi käinud juba paarkümmend esinejat/bändi, teiste seas The Tuberkuloited, Reet Linna, Orelipoiss, Jan Uuspõld, Taavi Peterson, Vennaskond, Tõnu Raadik, Nikki, Sõpruse Puiestee, Sulliwan, Viljo Tamm jpt.

The Swindle Continues (2012) on rockumentaalfilm (rockumentary), mis on lavastatud Tõnu Trubetsky ja toodetud Tony Blackplait’i poolt ning jutustab Meremaa glam-punk bändist The Flowers of Romance. Film jutustab stiliseeritud väljamõeldud loo bändi tekkimisest, langusest ja sellele järgnenud tõusust, lähtudes siis kulissidetaguse niiditõmbaja, sarkastilise poeedi Tarah Xaintorxare vihjetest.

Allikas: The Flowers of Romance

HOP galeriis avati Elo Uibokandi näitus “Painted Poetry”

Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.

-Elo Uibokand

 

Lisainfo.

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Lumeraja võistlus Rõuges

Juba homme, laupäeval 10. märtsil toimub Rõuge aleviku külje alla Jaanipeebu külas lumeraja võistlus. Rada asub 500 m Rõugest Viitina poole. See on hea võimalus harjutada lume ja jää peal sõitu ning muuta oma igapäevased sõidud turvalisemaks.

Ajakava:
13.00 – 14.00 Registreerimine, tehniline kontroll
13.30 – 14.00 Rajaga tutvumine
14.00 Võistlejate koosolek ja võistluste avamine

Võistlusklassid:
esivedu
tagavedu
naised (esi- ja tagavedu koos)
noored (kuni 16a, esi- ja tagavedu koos)
4WD

Osavõtutasu 5 €

Kiiver ja turvavöö kohustuslik. Lubatud on vaid tänavarehv (piigid keelatud). Peakohtunik Villu Viks.

Toetajad: Kalvi Kõva, Jaanus Kõiv, Rõuge Vald, Rõuge Pagar

Üritus facebookis – http://www.facebook.com/events/343630559008550/

Rakvere linnametsa majandamisest tehti filmivõtteid metsandust tutvustavasse õppefilmi

Kaks Soome Rovaniemi Rakenduskõrgkooli metsanduseriala üliõpilast – Vesa  Miettunen ja Jane-Perttu Rantonen käisid eri riikide metsandust tutvustava õppefilmi tarvis Rakvere linnametsaga tutvumas ja materjali kogumas, teatab Rakvere linnavalitsus.

Vesa Miettineni ja Jane-Perttu Rantoneni sooviks on teha õppefilm, mis tutvustaks üliõpilastele eri riikide metsandust ja soovitaks sellega
üliõpilasvahetust. Igas riigis majandatakse metsi, olenevalt looduslikest tingimustest, kultuuriruumist ja majandamistraditsioonidest, veidi
erinevalt. Janne-Perttu Rantonen on töötanud mõnda aega Lappeenrantas linnametsnikuna ja tema sõnul majandatakse Rakveres metsa samade põhimõtete järgi nagu Lappeenranta linnaski. Janne-Perttu Rantoneni sõnul tuleb linnametsa majandamisel arvestada ka inimestega ning see muudab linnametsa majandamise n-ö tavalise metsa majandamisega võrreldes keerukamaks.

Rakvere linn jättis Rovaniemi metsanduseriala üliõpilastele hea mulje kui roheline ja rikkaliku kultuuripärandiga linn, kus on ellu viidud uudseid
lahendusi, unustamata samas loodushoidu.

„Neile avaldasid muljet meie soov istutada uut metsa ja ühendada metsad linnaruumis rohekoridoridega ning koostöö Eesti Maaülikooliga. Noored
metsamehed olid vaimustatud meie tammikust, mis nende sõnul jättis majesteetliku mulje“ rääkis Rakvere linnametsnik Getter Renel.

Vesa Miettuneni sõnul sooviksid nad näha Rakveret nii 10-15 aasta pärast, kui praegused plaanid on ellu viidud ja puukesed juba heas kasvuhoos.

Eestis tutvustatakse linlastele metsandust metsapealinna kaudu. Soomes korraldatakse sarnast liikumist üleriigiliste ja piirkondlike metsapäevi
korraldades. Samuti on neil populaarne liikumine „Metsä puhuu“, kus mitmesuguste metsandusteemaliste üritustega püütakse metsandust üha
linnastuvas keskkonnas elavatele inimestele lähemale tuua.

Noormehed lubasid Rakverest kaasa võtta häid ideid ja naasta siia tagasi aprillis toimuvaks metsanädalaks.

Mõnus Välk lööb taas

Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.


Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.

Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell

TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!

Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ!

Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ  konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist  kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde  Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret  Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt  Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku  latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi  segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide
segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai,  Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja
Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi  “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna.

 

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido,  Alar Tamming, Märten Ross,  Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu,  Talis Bachmann,  Ülo Vooglaid, Andero Uusberg,  Fred Jüssi,  Jaan Ross,
Heie Treier,  Valdus Mikita, Arnold Rüütel,  Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Tähistades tuntud Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja, professor Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva, kutsub Keskkonnaministeerium üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvaväljaande.
Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Talomehe, panõmi sälä kokko!

Hollo Agu, foto Uma Leht

Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi!

Kõgõ inämb haluda süänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotüüd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jäänü vaivalt viis.

Noorõ ei taha ja ega vägüsi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pühäpäivä olõ-i: eläjä tahtva süvvä egä päiv. Ku um huuaotüü, tetäs nii kavva, ku inemine pistü joud püssü. A noorõ tahtva kävvü ja puhada.

Tuuperäst olõgi võtnu kõva helüga vällä üldä, et riik pidänü mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ümbre käümä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevüs alalõ püsüsi.

Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.

Ku um õkva lähkül elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käümä. Vana massina käümäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är külmänü. Loe edasi: Talomehe, panõmi sälä kokko!

Raadio 4 kuulajad toetavad Sillamäe lapsi

Homme keskpäeval 12 annab Raadio 4 toimetus Sillamäe Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassile üle heategevusprogrammi “Jõulurõõmu kuulutus” kuulajate annetuse, 9 949.45 eurot.

Kooli toimetulekuklassides õpivad puudega lapsed, teiste seas on ka raske puudega õpilasi, kes vajavad õppeprotsessis vahendeid füüsilise vastupidavuse toetuseks. “Jõulurõõmu kuulutuse” abiga soovitakse osta meditsiinilisi abivahendeid rehabilitatsioonitoa sisustamiseks. Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, mil toetati verevähki põdevaid lapsi.

Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilisele lastehaiglale, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglatele. “Jõulurõõmu Kuulutus” on toetanud ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Karula, Pärnu, Imastu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Taheva, Kohtla-Nõmme, Tapa ja Tallinna lastekodude kasvandikke. Raadio 4 programm on Eestis üks vanemaid heategevussaateid ja oli sel aastavahetusel vahendajaks abi vajavate laste ja heade inimeste vahel juba 19. korda.

Venemaad esindavad Eurovisioonil Buranovo memmed Udmurtiast

Eile hilisõhtul selgus Venemaa esindaja selleaastasel Eurovisiooni lauluvõistlusel.  Selleks on Udmurtiast pärit vanamemmede folklooriansambel „Buranovovskie babuški“ ( Buranovo memmed) Buranovo külast Iževski lähistelt. Ansamblile tõi võidu laul „Come on and dance“, mida memmed laulavad nii udmurdi kui inglise keeles.

Valiku tegi nii võistluse žürii kui publik.  Memmed edestasid vene kultuslauljat Dima Bilani ja Julia Volkovi duetti , keda peeti enne võistlust favoriitideks. Esmakordselt laulsid Buranovo memmed Eurovisioonil 2010. aastal ning tulid kolmandale kohale.

Eurovisiooni lauluvõistluse finaal peetakse sel aastal Bakuus. Udmurdi vanaemad astuva lavale 1. poolfinaalis 22. mail, lõppkontsert toimub 26. mail.

Siis ka selgub, kui paljud friisid, katalaanid, saamid, gröönlased, meäkeelsed, csangod, bretoonid, kõmrid, baskid, kveenid, liivlased, setod, võrokesed, kihnlased hääletavad udmurtide poolt.

Folklooriansambel “Brangurt pesjanaiös” (“Brani memmed” või “Buranovo vanaemad”) tuleb Venemaalt Udmurdi vabariigist Malaja Purga rajoonist Brani (vn Buranovo) külast. Juba rohkem kui 17 aastat tegutsev rühm koosneb 11 naisest ja ühest meest vanuses 40–82 aastat.  Ansamblit juhatab Buranovo kultuurimaja direktor Olga Tuktareva.

Ansambli repertuaari kuuluvad udmurdi rituaalid, traditsioonilised tantsud ja kohalik folkloor, samuti ansambli liikme Jelizaveta Zarbatova autorilaulud. Ansambli liikmed on külaelanikena udmurdi traditsioonilise eluolukultuuri kandjad, kes on võtnud südameasjaks anda oma kogemused üle ka küla nooremale põlvkonnale. Buranovo noored astuvad vanaemadega meelsasti üles ühiskontsertidel.

2008. aastal tegi ansambel esimese katse ühendada udmurdi traditsiooniline laul ja rockmuusika, kui vanaemad laulsid Viktor Tsoi laulu „Täht nimega päike” ja Boriss Grebenštšikovi laulu „Kuldne linn”. Hiljem on nad laulnud veel ansamblite The Beatles, Queen, Deep Purple, The Eaglesi ja Shocking Blue hitte.

2009. aastal käisid vanaemad Moskvas kaasaegse visuaalkunsti konkursi Innovatsioon autasustamistseremoonial, samal aastal kutsus tuntud vene laulja Ljudmila Zõkina nad Moskvasse Ostankino telestuudiosse oma 80. sünnipäeva tähistamisele. Kahel korral on nad esinenud ka Eestimnaal.

 

Tartus loetakse tänavaaugud üle

Tartu linnavalitsus ja Tartu Veevärk  paluvad linlastel teada anda tänavatel asuvatest ohtlikest löökaukudest ning lahtistest ja vajunud kaevukaantest.

Talvekülmad on teedele oma mõju avaldanud ning märtsikuised järsud ööpäevased temperatuurikõikumised on omakorda hoogustanud vanemate
tänavakatete lagunemist. Kohe peale lume ja jää sulamist sõiduteedelt hakati ohtlikke löökauke täitma ajutiselt külma asfaldiseguga. Jooksvaks
remondiks on ASil Põlva Teed, kes Tartu tänavaid korras hoiab, kulunud umbes 10 tonni külmsegu. Püsivama kuuma asfaldiseguga saab töid alustada siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur jääb 5 soojakraadi piiresse.
Teateid oodatakse ka lahtiste ja vajunud kaevukaante kohta, mis võivad endast kujutada suurt ohtu inimestele ja sõidukitele.

Kuna löökauke on palju ja neid tekib iga päevaga juurde, siis kõikjale ei pruugi teeremontijad päeva-paari jooksul jõuda. Eelisjärjekorras remonditakse peatänavad ja bussiliiklusega tänavad.

Ohtlikest löökaukudest ja lahtistest ning vajunud kaevukaantest palutakse teatada linna heakorratelefonile 1789 või e-posti aadressile 1789@tartu.ee või  www.tartu.ee/1789.

Targa Töö Ühing ühines Euroopa kaugtöökeskustega

 

Tark töö metsas. Foto Targa Töö Ühingu kodulehelt

Targa Töö Ühing (endine Eesti Kaugtöö Ühing)  astus erinevates Euroopa riikides avatud internetipunkte ja kaugtöökeskusi ühendava organisatsiooni Telecentre Europe liikmeks.

26.-30. märtsil korraldab Telecentre Europe üle-euroopalise kampaania Get online week, mille keskmes on oskuslik arvuti ja interneti kasutamine. Eraldi tähelepanu all on noored ja nende e-oskused. Noored on küll julged ja aktiivsed Interneti kasutajad, kuid peamiselt kasutatakse seda mängimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks, vähem enese arendamiseks ja ettevalmistavateks tegevusteks.tööturul hakkama saamiseks.

Eesti poolseks Get Online Week kampaania partneriks on Targa Töö Ühing. Nädala eesmärk on uurida noorte teadmisi internetis leiduvate õppimis- ja enesearendamise võimaluste vastu ning teadvustada laiemate ja rohkem tööga seotud e-oskuste olulisust. Samuti soovitakse avada arutelu lastevanemate seas, et tõsta teadlikkust arvuti- ja interneti kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest laste ja noorte arengule.

Teiseks oluliseks sõnumiks on, et kvaliteetse interneti levik on oluline võimalus maapiirkondade ja väiksemate linnade jaoks – läbi selle on võimalik tuua head haridust ja kõrgema lisandväärtusega töid piirkonda ning läbi e-oskuste arendamise parandada ka teenuste kättesaadavust.

Täpsema kampaania ürituste ja tegevuste kava avaldameKampaania avaüritus toimub 8. märtsil ja seda saab jälgida Internetis Telecentre-Europe TV lehel, aga ka Targa Töö Ühingu lehel.

Targa Töö Ühing koondab targalt töötamise entusiaste ja maapiirkondades ning väiksemates linnades tegutsevaid tööhõivele, hariduse kättesaadavusele, kogukonna kaasamisele suunatud keskusi Eestis.

Vabakonnad on muutumas arvamusliidriks

Mall Hellam,
Avatud Eesti Fondi juhataja

Viimane aasta on toonud Eesti avaliku ruumi kõnepruuki suure hulga uusi, aga paljudele meist ka vanu,  mõisteid:
– me ei räägi enam lihtsalt ühiskonnast, vaid kodanikuühiskonnast;
– samuti ei räägi me vaid demokraatiast ja esindusdemokraatiast, aga üha enam osalusdemokraatiast;
– ei räägita pelgalt  inimeste informeerimisest, kui otsused juba vastu võetud, vaid kaasamisest.
– ning üha enam tõstetakse esile ja ka tehakse eestkostet ja huvikaitset

Viimastel  aastatel võisime näha  maailma kiiret muutumist – ülemaailmne majanduskriis viis ühiskondlike vapustusteni, mis tähendas ka seniste väärtuste ümberhindamist ning uuesti mõtestamist.

Süvenev kihistumine ning suurenev ebavõrdsus on viinud uute ühiskonnaelu vormide ja viiside otsimiseni. Kui 20 aastat tagasi langes kommunism, siis nüüd kõiguvad isegi hüperkapitalismi tugisambad. Ning üksteise järel on toiminud märgilise tähtsusega sündmusi.

Teame, et ajakiri Time valis möödunud aasta isikuks protestija. Kuid võib-olla on teil meelest läinud, et aastal 2006 sai aasta inimeseks üksikisik – seda just seoses indiviidi sukeldumisega sügavasse internetimaailma, mis on varasemaga võrreldes avanud palju uksi.

Ning omakorda ülemöödunud aasta inimeseks sai 25-aastane Härra Facebook ehk siis kodanikunimega Mark Zuckerberg. See tähendab, et  nende viie aasta jooksul viinud üks areng loogiliselt teiseni. Facebook ja Twitter on võimaldanud inimestel kiiresti koonduda ja üheskoos oma huvide eest paremini seista.

Me oleme näinud nii sotsiaalmeediast alguse saanud  meeleavaldusi kui ka kodanike ühist palvet poliitikutele: võtke meid kuulda, kutsuge meid  kaasa otsustama, ja eriti sinna, kus me tahame ja oskame kaasa rääkida.

Võib-olla valime meie siin Eestis järgmise aasta tegijateks õpetajad, kelle pika ettevalmistuse tulemusena näeb Eesti homme viimase 20 aasta suurimat streiki? Et ühiskondlik toetus streigile on olemas, et inimestele lähevad õpetajate nõudmised korda, näitavad kas või sotsiaalmeedias loodud toetusaktsioonid. Loe edasi: Vabakonnad on muutumas arvamusliidriks

Võrus annab kontserdi Le Grand Bateau (Belgia)

Teisipäeval, 13. märtsil 2012 algusega kell 19 annab Võru Kultuurimajas Kannel kontserdi Le Grand Bateau Belgiast.

Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt annab prantsuse šansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile.

YVES MEERSSCHAERT – klahvpillid
ASTER VAN VAERENBERGH – laul
THOMAS NOEL – klahvpillid, kitarrid, vokaal, etc.
TOM DE WULF – löökriistad
KOEN KIMPE – kontrabass

Le Grand Bateau astub üles ka Jazzkaare programmis! Loe edasi: Võrus annab kontserdi Le Grand Bateau (Belgia)

Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini

SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.

“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”

NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.

Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee

Pühapäeval toimub Kalevipoja IV Uisumaraton

Kolmapäeval, 7. märtsil sai Mustvees kokku Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp, kes otsustas, et uisumaraton toimub kokkulepitud kuupäeval, 10. märtsil.

Korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul lubavad sellised külmad ilmad head sõidetavat rada. „Rajahooldusmasin on iga päev töös ja freesib jääd. Tingimused paranevad iga päevaga,“ lisas ta.

Võistluste peakohtunik Uno Valdmetsa sõnul on võistluse tingimused ja distantsid endiselt sellised, nagu algselt planeeritud. „Kõik soovijad saavad nüüd juba Peipsi järvejääl ka uisutama minna.“

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Peipsi järvel Mustvee jõe suudmes. Start esimesele, 30 km pikkusele võistlusdistantsile antakse kell 11. Kell 13 stardivad kuni 18-aastased võistlejad 10 km pikkusele distantsile ning seejärel on võimalik asuda viie või kümne kilomeetri pikkusele uisumatkale. Lisaks sellele on soovijatel võimalus ka jalgsimatkaks. Võistlus toimub 5 km ringil, millel on üks teenindus-toitlustuspunkt. Võistlusrada suletakse kell 15.

Osavõtjate registreerimine toimub kohapeal ning lisainfot võistlustingimuste kohta saab aadressil www.sportinfo.ee.

Kalevipoja IV Uisumaraton saab teoks tänu Mustvee linnavalitsusele, Kasepää vallavalitsusele, Jõgeva maavalitsusele, Eesti Uisuliidule, Jõgevamaa Spordiliit Kaljule ja AS Põltsamaa Felixile.

Koolispordiliidu üleriigilistel suusatamisvõistlustel võitis põhikoolidest esikoha Haanja Kool

Haanjas eile peetud Eesti koolispordiliidu murdmaasuusatamisvõistlustel võitis võistkondlikus arvestuses põhikoolidest esikoha Haanja Kool, mullune võitja Puiga põhikool tuli kolmandaks. Gümnaasiumide seas vahetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasium eelmise aasta esikoha tänavu teise vastu, jäädes alla Otepää Gümnaasiumile. Vastseliina gümnaasium tuli neljandaks.

Ainsa individuaalse esikoha võitis Võrumaa õpilastest Puiga koolipoiss Klaus Kolpakov. Ta oli kiireim 6.-7. klassi poiste 2 km sõidus, kus edestas napilt, vaid 2,7 sekundiga Kaivo-Mart Kangrot (Illuka PK).

5. klassi tüdrukute 1 km sõidus saavutas teise koha Kolpakovi kooliõde Sandra Sillaste, kes kaotas vaid 2,4 sekundiga Otepää tüdrukule Teiloora Ojastele. Sama vanuseklassi poiste 2 km sõidus tuli teiseks Art-Kristjan Olesk (Vastseliina G).

8.-9. klassi tüdrukute 3 km distantsil said Karoliine Kuus (Võru Kreutzwaldi G) ja Mari-Liis Mõttus (Puiga PK) Kairit Paju (Uulu PK) järel teise ja kolmanda koha. Poiste 5 km sõidu lõpetas Hannes Moor (Vastseliina G) teise kohaga, esikoha võitis Silver Salusoo (Uulu PK).

10.-12. klasside noormeste 5 km distantsil tuli Henri Ojaperv (Vastseliina G) teiseks ja sama vanuseklassi neidude 3 km sõidus Kristiine Lauri (Võru Kreutzwaldi G) kolmandaks.

Põhikoolide teatesõidus jätkus põnevust lõpumeetriteni – esikoha võitnud Haanja kool (Katre Toots, Ivo Lukk, Kristiina Himma, Mihkel Parts, Kristi Toots, Hentrik Hein) edestas Puiga põhikooli (Sandra Sillaste, Kert Kalda, Marleen Vaiksoo, Klaus Kolpakov, Mari-Liis Mõttus, Andreas Voitka) vaid ühe sekundiga.

Gümnaasiumiastme teatesõidus sai Võru Kreutzwaldi gümnaasium (Gerda Narusk, Karl Sebastian Dremljuga, Anett Aasa, Raimond Vink, Regina Oja, Roland Trumm, Kristiine Lauri, Kaspar Kala) Otepää gümnaasiumi järel teise koha.

Teised esikuuikusse jõudnud Võrumaa suusatajad. Poisid. 10.-12. klass 5. Kermo Sikk, 6. Timo truu (mõl vastseliina G). 8.-9. klass 5. Roland Trumm (Võru Kreutzwaldi G).Tüdrukud. 6.-7. klass 5.-6. Kristiina Himma (Haanja K) ja Marleen Vaiksoo (Puiga PK). 5. klass 4. Hanna Moor (Vastseliina G), 5. Katre Toots (Haanja K). Teatesõit. Põhikool. 6. Osula PK. Gümnaasium. 4. Vastseliina G.

Tulemused
Pildid

Allikas: Vsport.ee

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Võrumaal toimub energiamajanduse strateegia seminaripäev

Visiooniseminar “Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022” toimub reedel, 9. märtsil 2012 Võru Kultuurimajas Kannel. Seminaril antakse ülevaade Võrumaa energiamajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas  ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Päevakava:
Kell 10.30-11.00 – kogunemine ja tervituskohv.
Kell 11.00-11.15 – tervitus ja sissejuhatus (Andres Kõiv, maavanem; Anti Allas, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja; Mihkel Laan, OÜ Cumulus Consulting).
Kell 11.15-11.45 – Võrumaa energimajanduse hetkeseis, lühikokkuvõte uuringust (Martin Kikas, MTÜ Piiriäärne Energiaarendus).
Kell 11.45-12.00 – energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades (Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituut, teadur).
Kell 12.00-12.10 – küsimused: kõigil osalejal on võimalus esitada küsimusi maavalitsusele, uuringu tegijale, ekspertidele.
Kell 12.15-13.30 – grupitöö I: “Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?”
Kell 13.30-14.00 – lõuna.
Kell 14.00-14.30 – vastused küsimustele.
Kell 14.30-15.30 – grupitöö II: energimajanduse olulised tegevused Võru maakonnas perioodil 2012-2022
Kell 15.30-16.00 – grupitööde kokkuvõte, ideede prioritiseerimine.
Kell 16.00-16.15 – kokkuvõte päevast, järgmised tegevused.
Kell 16.00-17.00 – pressikonverents.

Tasuta loovteraapiate infopäev Haapsalus

Kuidas leida rohkem jaksu ja jõudu tegutsemiseks? Kuidas tulla toime enda või lähedaste haigusest tingitud abituse ja hirmudega? Kuidas olla iseendaga rahul ja leida oma sisemine tasakaal?

Tule ammuta uut energiat ja ideid:

TASUTA LOOVTERAAPIATE INFOPÄEV

Laupäeval, 17. märtsil 2012 alates kella 11 Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani 7.

KAVAS ON:
Kell 11.00-11.30 – ülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule.
Kell 11.30-13.30 – praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses grupis, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 13.30-14.00 – pisike paus muljete jagamiseks, keha kinnitamiseks.
Kell 14.00-16.00 – teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 16.00-16.30 – kokkuvõte, nipid ja nõuanded enda ning lähedaste aitamiseks.

Tule ise, võta sõber ja lähedane kaasa. Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe!

Lisainfo: www.tasakaal.net, tel +372 5348 0777

Projekti viib läbi MTÜ Minu Tasakaal koos Eesti Vähiliidu ja Läänemaa Vähiühinguga. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.