Aasta: 2011

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna konkurss 2011

 
Euroopa Parlament annab tänavu neljandat korda välja auhinna ajakirjanikele, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Euroopa tasandi küsimuste selgitamisele või edendanud Euroopa Liidu institutsioonide või poliitika paremat mõistmist. Ajakirjanikud saavad oma töid konkursile esitada alates tänasest ehk 15. jaanuarist.
 
Auhind antakse välja neljas kategoorias: trükimeedia, raadio, televisioon ja internet. Iga kategooria võitja saab auhinnaks 5000 eurot.
 
Ajakirjandusauhinna konkursile saab töid esitada alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini 2011. Autoriteks võivad olla üksikisikud või kuni viiest inimesest koosnevad meeskonnad. Kandideerimiseks esitatavad tööd peavad olema avaldatud või eetris olnud ajavahemikus 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011, ning peavad olema ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Kõik kandidaadid peavad olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või alalised elanikud, ja peavad olema registreeritud ajakirjanikud.
 
Konkursil on kaks vooru. Kõigepealt valib kohalik žürii igas liikmesriigis välja iga kategooria rahvuslikud võitjad. Seejärel valib üldžürii, kuhu kuulutab ka Euroopa Parlamendi asepresident, välja neli üldvõitjat, kellele antakse auhind üle oktoobris toimuval auhinnatseremoonial.
 
2010. aasta Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna võitjad olid pärit Ungarist, Poolast, Rootsist ja Ühendkuningriigist.
 
Ajakirjandusauhinna veebileht http://www.eppj.eu/view/et/introduction.html

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Haanja vald 20aastane

Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud  sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).

Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.

Haapsalu saab täna metsapealinnaks

Täna toimub Haapsalus mõnus metsapäev, kus linnal on rõõm tagasi saada kunagi linnale kuuluv mets ning ühtlasi kuulutatakse Haapsalu ka uueks metsapealinnaks. Kell 14 algab Haapsalus Valgevälja metsaplatsil metsapäev kogu perele, kus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi annab Haapsalule üle metsa, mis kuulus enne Teist maailmasõda linnale. 250 hektariline mets on mitmekülgne – pakub võimalusi vaba aja tegevusteks, seal asub ka kanakulli pesitsuspaik, mis muudab selle metsaosa vääriselupaigaks ning niisamuti on seal ka majandusmetsa.

Metsapäeval kuulutatakse välja, et Haapsalu saab tänavu kanda metsapealinna tiitlit, mis antakse linnale üle mais metsanädala ajal. Haapsalu valiti metsapealinnaks seetõttu, et mitmed Haapsalus toimuvad tegevused on otseselt seotud metsa, metsanduse ja puiduga. 

 ÜRO kuulutas 2011. aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust säästlikust metsa­majandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Metsa-aasta tunnuslauseks on: “Kohtume metsas!”

Moostes tehakse täna klimpe

Täna kell 18 koguneb 2011. aasta esimene Mooste toiduklubi, kus ameerika-poola-iiri päritolu kokk Patrick McGinley õpetab valmistama pierogisid ehk klimpe.

Rahvusvahelisest kulinaariast võrdlusi otsides võib neid kõrvutada itaalia ravioolide, vene pelmeenide, hiina wontonite, nepaali momode, ja gruusia hinkaalidega. See on toit, mida armastavad poolakad ja ukrainlased ning miljonid Ida-Euroopa juurtega ameeriklased.

Pierogisid valmistatakse hapendamata taignast, neid täidetakse väga erinevate täidistega, nii magusa kui soolasega. Seejärel neid kas keedetakse vees, küpsetatakse ahjus või praetakse pannil.

Vähemalt kord kuus Moostes kooskäiva toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu heast toidust ning tunnustada kohalikku toidutootmist kasutades klubi toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Täna peaks murduma talve selgroog

Enamik eestlasi on nüüdseks arvatavasti talvest juba üdini tüdinud. Kalendrisse vaadates näeme, et täna on taliharjapäev – päev, pärast mida võivad tähelepanelikumad hakata märkama kevade tundemärke, päev, mille kohta vanarahvas uskus, et see murrab talve selgroo.

Taliharjapäeval pidi loomatoitu  pool alles olema. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga.

Allikas: Berta

Algasid aasta küla otsingud

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutab välja aasta küla 2011 konkursi, et avaldada sellega tunnustust külade tulemusliku tegutsemise eest.

Aasta Küka kandidaadiks saab iga maakond esitada ühe küla, külade piirkonna või aleviku. Külaliikumine on esile toonud  tunnused, mida tunnustust vääriv küla kandma peaks. Nende tunnuste seas on näiteks külakogukonna nähtav areng, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide edukas toimumine, avatus ja tuntus, põlvkondade vaheline side jne.

Aasta küla tiitlit antakse välja üle aasta. Viimati pälvisid selle Kiideva Läänemaalt ja Viitina Võrumaalt 2009. aastal.

Kandidaate saab esitada 15.aprillini. Aasta küla auhind antakse välja IX Eesti Külade Maapäeval 5.augustil.

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes  edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Harjumaa Muuseumis näeb “head villa”

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.

Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Mõnus külaelu lokkab ka põllupealsel

Kaia Roots,
Peetri Seltsi liige

Tänaseks juba unustatud ehitusbuum on Eestisse toonud palju segase staatusega uuselurajoone. Pole need külad traditsioonilises mõttes, samas ei anna ka aleviku mõõtu välja. Nagu ikka, kiputakse uutesse nähtustesse suhtuma väikese ettevaatusega ja üleolevalt. Seda enam, et meediasärasse satuvad põllupealsed asumid pigem oma hädadega: küll kimbutavad ehituspraak, küll rajamata teed ja puudulik ühistransport, küll on lume- või veeuputused. Nende teemade taustal kipub ununema, et igas majas elab oma tavalist elu tore perekond, kes on just selle koha endale päriskoduks valinud ja nii on anonüümsetes „arendustes“ kokku saanud palju toredaid inimesi.

Mõne aastaga Eesti suurimaks külaks paisunud Peetri küla on üks neist asulatest, mis kaugelt vaadates tundub vaid ühe järjekordse „pilpakülana“. Aga seda ainult kaugelt vaadates. Vaatamat sellele, et enamus elanikkonnast on siia kolinud viimase seitsme aasta jooksul, lehvib küla kohal mõnus kogukonna vaim.

Millest algab kogukond? Kindlasti ühistest ettevõtmistes, olgu selleks siis koristustalgud või peod, ühised lilleistutamised, laadad või sporditegemine. Vastlapäevast ja jaanipäevast rääkimata. No palju teil siis küla sündmustel inimesi ka käib, küsivad vahel skeptikud. Viiest viiesajani, on aus vastus. Oleks naiivne mõelda, et kogu meie küla 3000 elanikku kui üks mees vastlaliugu lasevad. Aga viimati oli kelgumäel vähemalt 300 inimest, käsitöö- ja taaskasutuslaadal käis läbi ehk 400 inimest. Laste jõulupeole tuli enam kui poolsada last koos vanematega. Igati uhke tulemus. Eriti arvestades, et meie küla ettevõtmistel on väga karm konkurent – 10 minuti autosõidu kaugusel on Tallinna kesklinn koos kõigi oma võimalustega. Nii on iga küla tegemistesse haaratud inimene puhas töövõit ja kulda väärt. Loe edasi: Mõnus külaelu lokkab ka põllupealsel

Algas Vana Võrumaa projektide konkurss

Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi programmi “Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010-2013” projektidele aastal 2011.

Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule nii vanal Võrumaal kui väljaspool seda. Lisaks autentse pärimuskultuuri hoidmisele ja taaselustamisele pööratakse erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri kaasaegsetele väljunditele. Programm toetab UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni eesmärkide täitmist.

Vastavasisulisi taotlusi võivad esitada asutused ja organisatsioonid. Programmi täieliku teksti ning projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Taotluse blankett on kättesaadav siit. Taotluste esitamise tähtaeg: 11. veebruar 2011. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee

Lisainfo: Merje Müürsepp, Kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist, tel 6282381, e-post merje.myyrsepp@kul.ee

Elvas oodatakse kevadet

Janar Kulli foto "Kevade nautlejad"

Fotokonkursi “Elva hetked 2010” žürii on otsuse langetanud: aasta parimaks püütud hetkeks osutus Janar Kulli foto “Kevade nautlejad” Verevi järvest partide ja päevitajatega. Žürii liige linnapea Reno Laidre tunneb võidufoto üle siirast heameelt. “Fotoga “Kevade nautlejad” on tabatud kordumatu Elva hetk. Sellist vaatepilti ei ole võimalik lavastada, sellel fotol on tõeline väärtus,” sõnas Laidre.

Teise koha pälvis Karin Ojaste foto “Murtud” ning kolmanda koha vääriliseks osutus Marika Krooni foto “Suveunistus”. Erilist äramärkimist väärisid veel Karin Ojaste foto “Öine valgus” ja Marika Krooni jäädvustus “Talveplaneet Arbi”.

Fotokonkursi viimase etapi “Sügise valgus” võitjad olid Janar Kull fotoga “Õhtuvalgus”, Marika Kroon fotoga “Hele valguskiir sügises” ning Janar Kull fotodega “Rongiootus” ja “Valgust püüdmas” ja Triin Erg fotoga “Valgusvihk”. Veebihääletajatelt sai enim punkte Karin Ojaste jäädvustus “Hommikune valgus”.

Elva Linnavalitsus tänab konkursist osavõtjaid. Kõik on oodatud fotonäituse avamisele ja auhindade üleandmisele 20. jaanuaril kell 15.00 Elva matkakeskuse avatud ateljees, Pargi 2. Võistlusfotosid näeb ka Elva linna fotoalbumis http://foto.elva.ee.

Fotokonkursi toetavad Photopoint ning Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Info: Merike Järv, 730 9887

Allikas: tartumaa.ee

Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

13. veebruaril kutsub Kaitseliidu Järva malev, koos oma eriorganisatsioonidega osalema viiendal admiral Johan Pitka (fotol) mälestuseks pühendatud rahvamatkal, edastas Maaleht.

Admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja nii ootabki Kaitseliidu Järva malev kõiki huvilisi admiralile mõeldes matkama.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.

Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Järva maleva poolt korraldatav transport stardib Peetrist kell 9, et sõita edasi Jalgsemale. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse. Loe edasi: Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

Põlva kultuurikeskuses tuleb lõõtsapäev

Laupäeval, 15. jaanuaril kell 12 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kolmas avatud lõõtsapäev.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Simm Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Lavale astuvad ka lõõtspillikooli IV lennu pillimängijad.

Peale selle saab tutvuda lõõtspilli ehitusega, vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest, lüüa tantsu ja ajada sõbraga muhedat juttu. Sissepääs prii.

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse

Tartu loomemajanduskeskus Kalevi tn 13.

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes neile esmalt  „Loomeettevõtja stardipaketti“ ehk äriplaani koostamise koolitust ning hiljem eduka äriplaani kaitsmise korral ka inkubatsiooniteenust.

Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2011 kell 15. Tegemist on juba neljanda konkursiga loomemajanduskeskuse pooleteiseaastase tegevuse jooksul.

Täpsemalt loe siit.

Raudteemuuseum korraldab Haapsalus nostalgiaõhtu

15. jaanuaril, kell 16.00 toimub Haapsalu raudteejaamas nostalgiaõhtu „Kodusõjas tõenäoliselt surma ei saa“, kus toimub Andres Raidi raamatu „Kui Eesti oli kodusõja lävel“ esitlus ja sündmuste arutelu. Raamatuesitlusel esineb EÜE aegadest legendaarne laulude looja Haiti Voolaid aga ka teised. Õhtut juhib Juku-Kalle Raid.

Raamat „Kui Eesti oli kodusõja lävel“ on 296-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat. Andres Raid: „See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist – seda mäletavad vähesed, et 1993. aastal oli Eesti kodusõja lävel. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub.“

Autor Andres Raid kui legendaarne EÜE tegelane on inspireerinud korraldajaid üritusele lisama ka endist EÜE nostalgiat. Loe edasi: Raudteemuuseum korraldab Haapsalus nostalgiaõhtu

Siseministeeriumis tutvustati Riigimaja pilootprojekti

11. jaanuaril anti Siseministeeriumis ülevaade Riigimaja pilootprojekti hetkeseisust. Pilootprojekti käigus luuakse kohalike riigiasutuste ühise büroo– ja teeninduskeskkonna mudel Läänemaal.

 „Riigimaja koondab inimesele pakutavad riigipoolsed teenused nii, et asjad saaksid aetud ühes kohas. Teisalt aga suureneks ametite omavaheline suhtlemine, millele lisandub kindlasti ka ühine kulude haldamine läbi efektiivsema rahakasutuse,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler seminari avasõnavõtus. „Paralleele võib siin tõmmata näiteks maavalitsuste raamatupidamiste ja personaliarvestuse ühendamisega, mis võimaldas olulist kulude kokkuhoidu ning on heaks näiteks riigipoolsete teenuste efektiivsemaks muutmise vallas,“ lisas Kiisler. 

Riigimaja projekti eesmärgiks on tagada riigi avalike teenuste kättesaadavus ja asutuste esindatus maakondades. Lähtuda kohalike riigi avalike teenuste korraldamisel kliendi vaatest – teha riigi teenused inimese jaoks võimalikult lihtsaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Lisaks tagada optimaalsed kulud riigi kohalike teenuste osutamisel.  

Seminari käigus andis Riigimaja pilootprojekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise ettevalmistamine Läänemaal“ hetkeolukorrast ülevaate Lääne maavanem Neeme Suur.  Neeme Suure sõnul on kõige keerulisem seniste mõttemallide muutmine: „Selleks, et erinevate teenuste tagamine ja kättesaadavus ning asutuste esindatus maakondades oleks tagatud parimal viisil, tuleb esmalt jõuda osapoolte omavaheliste kokkulepeteni.“

Oma kogemusi asutuste siseste protsesside juhtimisest ja asutuste vahelisest koostööpotentsiaalist tutvustas Maksu- ja Tolliametist Raivo Piiritalo. Ülevaate riigi teenuste kättesaadavusest maakondades andis Urmet Lee Riigikontrollist ning Riigimajade tekkimist toetavatest arengutest ja algatustest rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.

Pilootprojekti valmimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

Kristel Tuul
Pressinõunik
Siseministeerium
tel: 612 5031; 505 4231;
kristel.tuul@siseministeerium.ee

Viitina mõisas esinevad sel laupäeval Aafrika muusikud

Sel laupäeval,  15. jaanuaril toimub Viitina mõisas teine kontsert sarjast “Aafrika rütmid” ning kuulajate ette astuvad balafonimängija ja laulja Issa Dembele Burkina Fasost, löökriistadel Ndioba Gueye Senegalist. Seekord on tähelepanu keskmes kaunikõlaline instrument balafon, mida esineja Issa Dembele on oma isa poolt edasi antud õpetuste saatel mänginud alates 5aastaselt. Lõuna-Aafrika traditsiooniline pill sarnaneb vibrafonile või ksülofonile, kuid on üleni puidust ja kõlakojad on
meisterdatud erineva suurusega kookose või ahvileivapuu viljadest. Kontserdi “Aafrika rütmid II” korraldaja Toivo Tuberiku sõnul on sarja eesmärk tutvustada põnevaid pille ja eksootilisi esinejaid ning viimaste teistsugust lähenemist muusikale. Kindlasti leiavad kuulajad mitmeid ühiseid tunnuseid eestlaste traditsioonilistes lauludes ja kaugete maade viisides.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 15. jaanuaril Viitina mõisas.
Muusikasarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Toivo Tuberik
Viitina Loodushariduskeskuse juhataja

50 76 214
viitinalhk@viitinalhk.ee
http://www.viitinalhk.ee
http://twitter.com/viitina_lhk

Võrtsjärve-äärsed vallad hakkavad omavahel mõõtu võtma

3.  ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.

Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks  suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.

Allikas: Viiratsi vald

Valgamaal peetakse ühinemise plaane

Valga piirkonna omavalitsuste ühinemise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Valga linna ja ümberkaudsete maaomavalitsuste ühinemise otstarbekus ning kaaluda erinevaid ühinemise alternatiive. Tänaseks on Advisio OÜ ning uuringus osalenud omavalitsuste koostöös valminud Valga linna, Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade võimaliku ühinemise teostavus- ja tasuvusanalüüs ning ühine arengustrateegia. Ühinevate valdade ja Valga linna elanikke oodatakse uuringut tutvustavatele avalikele aruteludele 17.-19. jaanuaril.
Nimetatud uuring ja arengustrateegia on välja pandud valgamaa.ee-s, omavalitsuste veebilehekülgedele tutvumiseks ning arvamuste avaldamiseks. Paberkandjal on võimalik tutvuda uuringu materjalidega kõikides vallavalitsustes ning Valga linnavalitsuses ning samuti raamatukogudes.

Tutvu uuringuga

Ühinemise uuringu kohta on võimalik ettepanekuid ja arvamusi esitada Advisio OÜ-le kuni 30. jaanuarini e-posti aadressile raido.roop@advisio. Täiendavate küsimuste korral pöörduge uuringus osalenud elukohajärgsetesse omavalitsustesse.

Ühinemise uuringut tutvustavad avalikud arutelud toimuvad jaanuaris 2011:

17. jaanuaril kell 15:00 Hargla Maakultuurimajas ning kell 18:00 Lüllemäe Kultuurimajas.
18. jaanuaril kell 16:00 Õru Lasteaed-algkooli II korruse saalis ning kell 18:00 Hummuli Rahvamajas.
19. jaanuaril kell 16:00 Tsirguliina Rahvamajas ning kell 18:00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Uuringus osalenud omavalitsused ning Advisio OÜ ootavad kohalikke elanikke oma arvamust avaldama!

Allikas: valgamaa.ee