Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.
Kuu: juuni 2011
Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
SaareFest pakub Kuressaare lossihoovis
Ultima Thule ja Lenna kontserti
Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid
kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.
Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu
Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Rakveres algasid värvikad linnapäevad
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Jaanus Nurmoja
Põlva talurahvamuuseum alustab laupäevakuid
Muuseum ootab sellel laupäeval, 11. juunil kella 11-15 kõiki laupäevakule, kus võib osa saada vanade asjade uuele (muuseumi)elule äratamisest, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
Põlva talurahvamuuseumi konservaator Andres Niinemägi tutvustab oma tegemisi. Saab teada, milliseid vahendeid kasutada vanade esemete puhastamiseks ja kuidas seda teha. Huvilistel on võimalus küsida ja uurida kõike vanade esemete kordategemise kohta.
Sissepääs muuseumipiletiga ja oma tulekust ette teatada pole vaja.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee
Ära maga maha metsalillematka!
Mitu RMK looduskeskust ühineb tänavu Põhjamaades üha populaarsemaks saava iga-aastase üritusega: juuni teisel või kolmandal nädalavahetusel korraldatakse avalikkusele tasuta loodusretki metsa- ja niidutaimede tundmaõppimiseks.
Traditsioon sai alguse 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid korraldajatega 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Neil retkedel pööratakse tähelepanu just kohapeal kasvavatele tavalistele taimedele, mis varasuvel õitsevad.
Vanad eestlased uskusid, et kuni jaanipäevani on taimeriigi päralt imevägi. Seda aega teadis maarahvas ka piimaaja nime all, sest sel ajal andsid lehmad aasta suurima piimasaagi. Jaanipäeva-eelsel ajal kogutud ravimtaimedel, vihalehtedel ja heinal usuti suur vägi sees olevat.
RMK Tallinna piirkond korraldab 11. juunil algusega kell 11 metsalillematka kolmes kohas: Tädu loodusõpperajal Viimsi poolsaarel, Tabasalu loodusõpperajal, Keila-Joa pargi loodusrajal.
Matka kestab umbes kolm tundi. Riietus ja jalanõud peaksid olema sobilikud maastikul liikumiseks.
Vajalik eelregistreerimine. Tel 5340 7513, 676 7842.
Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”
11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.
Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.
Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.
11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.
Kodukant otsib aasta küla
Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.
Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,
Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.
Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.
11. juunil tähistatakse kooskudumise päeva
11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.
World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.
Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.
Aimla looduskeskuses avatakse päevaks kasetohuõpituba
Aimla looduskeskuses toimub 11. juunil algusega kell 10 rahvapärase puutöö õpituba. Seekordse õpitoa teema on kasetohu kogumine ja kasutamine.
Räägitakse, millal tohtu koguda, kuidas varuda, säilitada ning kasutamiseks ette valmistada. Õpitakse lihtsate tohuesemete ja tohutöövahendite valmistamist.
Tammealuse hiies peetakse suvisteid
Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.
Kavas:
Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.
Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.
Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine – nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.
Kell 18 – lahkumine.
Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.
Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.
Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.
Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.
Lähem teave: koda@maavald.ee, tel 5668 6892 (Ahto Kaasik).
Tallinna Ülikooli suvekoolis tänavu 18 kursust
Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.
Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.
Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.
Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.
Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
Lisainfot saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.
Näitus „Kikerikiik” kutsub maagilisele kiikumisele
7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.
„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.
Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.
Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.
Rohkem infot: www.erm.ee
Intsikurmus tuleb Peipsi-äärsete maakondade laulupidu
Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.
Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”
Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.
Luke mõisas peetakse kala-ja perepäeva
Pühapäeval, 12. juunil on Luke mõisas kalateemaline perepäev.
Kella 12 – 16 saavad suured ja väiksed meisterdada õnge ja paati ning proovida kalaõnne. Saab ka kalu joonistada ja meisterdada ning uurida, kuidas kala seestpoolt välja näeb.
Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta, perepäeva toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Lisainfo telefonil 508 8359.
Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned
Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.
Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.
Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).
Vihula mõisas on avatud uus puhkekeskus
Unique Hotels Group avas Vihula mõisa külje all puhkeküla. Praeguseks on valminud neli objekti. Kogu küla koosneb 12 objektist ja valmib 2012. aasta kevadeks.
Külastajaid ootavad ajalooline mõisa vesiveski, mis on läbinud põhjaliku restaureerimiskuuri, ning külastuskeskus koos elegantse kohviku ja disainipoekesega. Äsja sai valmis traditsioonilist Eesti sööki pakkuv Kaval-Antsu kõrts, samuti sepikoda koos hubase hooviga, mille uus funktsioon on peo- ja saunakeskus, ja multifunktisonaalne spordiväljak paljude spordialade harrastamiseks (tennis, jalgpall, korvpall, võrkpall, uisutamine jne).
Suve jooksul valmib veel kolm projekti: harivat meelelahutust pakkuv 18rajaline seikluslik minigolf, teemaks ringreis läbi kolme Balti riigi; ökofarm, kus saab näha taluloomi, sealhulgas Aberdeen-Anguse tõugu veiseid ja hobuseid ning vabaajakeskuseks arendatav karjalaut.
Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“
Eesti kodanikuajakirjanduse selts ja USA saatkond Eestis kutsuvad ajakirjanikke, pressiesindajaid, tudengeid, kooliõpilasi, emakeeleõpetajaid, vallalehtede toimetajaid ja teisi ajakirjandushuvilisi koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“.
Koolitajaks on Julia Barton (fotol) USA-st. Koolitus toimub Võru maavalitsuse III korruse saalis 15. juunil algusega kell 10.
Koolitaja Julia Bartonil on seljataga 12 aastat töökogemust avalikus raadios. Tema kui hilisema vabakutselise reporteri töid on avaldatud arvukates väljaannetes ja näidatud telesaadetes.
Julia Barton töötab praegu meediakoolitajana Moldovas. Varem on ta käinud ajakirjandustarkusi jagamas ka Venemaal, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tema professionaalne eesmärk on jätkata reporteri ja toimetajana intuitiivsete lugude ja ideede toomist telesse, trükiajakirjandusse ja veebimeediasse.
Koolituse töökeel on inglise keel, kuid abivajajaid aidatakse arusaamisel. Julia Bartoniga saab suhelda ka vene keeles.
Koolitus on tasuta. Kohvipausidel pakub suupisteid Kolme Sõsara Hõrgutised.
Kuigi eelregistreerimine koolitusele pole kohustuslik, palume päeva paremaks planeerimiseks ennast koolitusele eelnevalt kirja panna kas meiliaadressil elinaallas@gmail.com või Facebookis siin.
Loe edasi: Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“
Sännas saab reedel õppida mandala-juurviljaaia rajamist
Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.
Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.
Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.
Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne
Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond
Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust
Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.
“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.
Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.
“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.
Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.
Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.
“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.
Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.
Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.
Lejal Genes kinkis Lääne-Viru raamatukogudele „Noor Eesti” esietenduse puhul plaate
Rakvere ja Lääne-Viru noorte muusikat levitav Lejal Genese plaadimärk kinkis eile
Lääne-Viru Keskraamatukogule 150 CD-albumit, mis peagi kõikidesse maakonna
raamatukogudesse jõuavad.
Albumiteks on Def Räädu “Ahvid & Klahvid”, Öökülma “Head Uudised” ja Móre’i “Maailm On Hukas”, mis kõik on erinevates Eesti muusika
aastakokkuvõtetes ja auhinnagaladel palju positiivset tagasisidet saanud.
Plaadimärgi esindaja Remi Pruali sõnul küpses kingimõte tänavu kevadel Rakvere teatri suvelavastusest “Noor Eesti” kuuldes.
“Oleme raamatukogudele plaatide kinkimise peale ka varem mõelnud, kuna plaadid kipuvad suhteliselt kiiresti otsa saama, enne kui raamatukogud saavad omale koopiad soetatud. Seetõttu on Eesti ja Lääne-Viru raamatukogudes Lejal Genese plaadimärgi muusika esindatus episoodiline. Samas on tegemist huvitava muusikalise ja tekstilise materjaliga, mis kajastab noore Eesti mõttemaailma ja loomingulisust” ütles Prual ja lisas: “Loodame, et kingitud plaatidest on abi ka maakonna noorte loomingulisuse suurenemisele, kas siis motiveerimaks rohkem tekste ja muusikat kirjutama või kasvõi kasutama plaadimaterjale tulevikus uurimustöödeks – nii nagu tänapäeval analüüsitakse ja lavastatakse 20. sajandi alguse Eesti
luulemaailmas sündinud materjale.”
Talletamaks ja levitamaks Eesti oma loojate loomingut kutsuvad Rakvere teater ja “Noor Eesti” kõiki eesti muusikuid üles kinkima raamatukogudele oma plaate oma loominguga. Nii saavad sellest muusikast osa ka need, kellel on vähem võimalusi seda poest osta. Rakvere teater ja “Noor Eesti” tervitavad Lejal Genese ettevõtmist ja kutsuvad kõiki eestlasi nautima Eesti loojate loomingut.
Lejal Genes plaadimärgi artiste Def Räädu, Element, Öökülm ja Grässhopas saab kuulda reedel, 10. juunil Rakvere teatri väikeses majas toimuval kontsertõhtul “Lejal’Nyte vol.57: RLV Soundclash”.
Elvis Efert
Võru linn müüb maha ASi Võru Soojus
Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.
„Kui avalik enampakkumine kulgeb edukalt, annab see Võrule võimaluse ka tulevikus kasutada euroraha linna arengu hüvanguks. Praeguse laenukoormuse juures on see üsna raske,“ kommenteeris Võru abilinnapea Innar Mäesalu
100 protsenti AS Võru Soojus aktsiatest võõrandatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel
alghinnaga 4,5 miljonit eurot.
Lisainfo: Innar Mäesalu, tel 5648 0360.
Marianne Mett
Kolmas Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub äriideede genereerimisele ja mõtteviisi muutmisele
Täna, 9. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuv Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub alustavate ettevõtjate jaoks olulisele ettevõtlikule mõtteviisile, mis väljendub tugevas usus, tahtes ja sihikindluses oma ideid ellu viia. Selle tõestuseks astuvad rahva ette edukad väikeettevõtjad Ida-Virust.
Ida-Virumaal on 2011. aastal registreeritud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 226 ettevõtet rohkem, kokku on äriühinguid 8443. See näitab, et huvi ettevõtluse vastu on suur ning teadmised selle kohta, kuidas oma äriideed analüüsida, leida selle tugevad ja nõrgad kohad, koostada finantsplaan ja prognoosida idee ellurakendamist, muutuvad üha olulisemaks.
„Alustavad ettevõtjad on tihti seisus, kus keegi neid ei aita, ollakse omapead ja seetõttu kaotatakse otsustaval hetkel julgus või tehakse vigu,“ ütles ettevõtluspäeva koordineeriva Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Kadri Jalonen. „Seetõttu tahab Ida-Viru Ettevõtluskeskus olla uutele ettevõtjatele toeks, et nad leiaksid endas üles olulise tahan-suudan-teen-mõtteviisi,“ lisas Jalonen.
Ettevõtluspäeval teeb Ekspordiakadeemia konsultant ja tugev ekspordivaldkonna spetsialist Jakob Saks läbi äriidee genereerimise protsessi, mis annab osalejatele ülevaate hea äriidee kriteeriumidest.
Päeva üllatuskülaliseks on edukas vene juurtega noor ettevõtja Andrei Korobeinik, kes teeb ettekande oma kogemusest idee leidmisel ning selle teostamise raskustest ja motiividest. Saame teada, miks just temal äri õnnestus ja milliseid on soovitused alustajatele. Samuti esitame talle küsimuse mõtete ja tegevuste kohta, kui tema ühel hommikul ärgates peaks Ida-Virumaal äri alustama.
Pärastlõunal teeb Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees, grupitööna osalejatele selgeks finantsplaani mudeli ja teised äriplaani olulised osad.
Oma kogemusest ettevõtluses ja tegutsemisest Ida-Virumaal räägivad väikeettevõtluses juba 11 aastat edukalt tegutsenud Jelena Tjutrjumova, Autokool Mewo OÜ juht ja mööblitootmises oma tee leidnud Nikolai Feokistov, kellele kuuluvad OÜ Aluminiumset ja OÜ Kodukomfortluminiumset, ja Kodukomfort OÜ juht.
Päeva lõpus loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad tasuta osaleda EAS-i poolt korraldataval algaja ettevõtja seitsmepäevasel baaskoolitusel.
Lisainfo: Stanislav Pirk, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultant, stanislav.pirk@ivek.ee
www.ivek.ee