Päev: 27. oktoober 2010

Mida saab koolivaheajal Valgamaal teha

Kooliõpilaste sügisene vaheaeg on poole peal. Valgamaal on mõeldud selle peale, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid koolivaheaja sisukalt veeta.

Valga noortekeskus avatakse koolivaheajal kaks tundi varem – teisipäevast reedeni kell 12-20, laupäeval kell 12-18, pühapäeval on noortekeskus suletud.

Valga Põhikooli tegevused koolivaheajal:
28. oktoobril kell 10 toimub kooli töötajatele mõeldud koolisisene koolituspäev „Mis on õnne valem”;
29. oktoobril kell 9 toimub kõigile töötajatele Merleconsi koolitus.

Mereväe miinituukrid lõhkasid Saaremaal lennukipommi

Eile pärastlõunal lõhkasid mereväe miinituukrid Saaremaalt Triigi sadama kaldaveest leitud Teise maailmasõja aegse Vene lennukipommi, teatas Meie Maa.

“Mereväe tuukrid lõhkasid 150-kilose FAB-tüüpi Vene päritolu lennukipommi, mis ohutuse tagamiseks esmalt kaugemale merele veeti,” ütles mereväe teabeohvitser nooremleitnant Tõnis Kark.

Triigi sadama juhataja Mati Põllu sõnul leiti pomm sadamast vaid 500 meetri kauguselt 40 sentimeetri sügavusest kaldaveest.

Kohalikud spinningumehed avastasid Triigi sadama lähistelt lennukipommi 22. oktoobril. Olgugi, et pomm oli üsnagi madalas vees, tuleb seaduse alusel kõik vees olevad lõhkekehad Eesti mereväe tuukritel ja demineerijatel kahjutuks teha. Tänavu on mereväe miinituukrite abiga kahjutuks tehtud kümmekond taolist lõhkekeha.

Reedel toimub Emmastes Hiiumaa noorte muusikute päev

Reedel, 29. oktoobril toimub uues Emmaste avatud noortekeskuses järjekorras neljas Hiiumaa noorte muusikute päev.

“Otsustasime ka sellel aastal ürituse korraldada, kuna eelnevatel aastatel on olnud väga hea tagasiside noorte poolt ning sellest on kujunenud juba traditsiooniline sügise üritus meie noortekeskuses,” ütles Emmaste noortekeskuse noorsootöötaja Kaie Pranno Hiiu Nädalale.

Sel korral on kavas kolm erinevat töötuba – kitarr, DJ-töötuba ja Aafrika trummid – ning päeva lõpus kontsert ja järelpidu.

Registreerumine algab kell 12.30.

Elena Tammsaar, Hiiu Nädal

Noored pommitavad Türi kandi metsades laevu

Sellel nädalavahetusel, 29.-31. oktoobril toimub Türi vallas, Türi linna lähiümbruse maastikul ja Saunametsa piirkonnas Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde “Metsalaager 2010”.

Selle laagriga tähistavad noorkotkad ja kodutütred välilaagrite hooaja lõppu ning sinna on oodatud kõik Järvamaa noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid. Laagrist võtab osa ligi 100 Järvamaa noorkotkast ja kodutütart ning koos juhtidega on laagrikoosseisus ligi 140 inimest.

Laagri eesmärgiks on anda noortele teadmisi laagri- ja matkatarkustest noorkotkaste ja kodutütarde erikatsete ulatuses, harjutada meeskonnatööd, korrata üle tulevasteks laagriteks ning luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafia valdkonnad. Kõige selle juures püüab laager propageerida noorte seas ka looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ja kasulikku ajaviidet.

“Meie organisatsioonide ülesanne ongi kasvatada noortest terved ja kehaliselt tugevad Eesti kodanikud. Välilaager koos matkaga ongi üks tervist ja keha arendav tegevus ja jätkuvalt teadvustame noortele, mida kasulikku pakub  meid ümbritsev loodus”, ütles noorteinstruktor Urmas Piigert.

Nagu eelnevatel aastatel toimub ka sel aastal pärast praktilisi õppusi, mis kinnistavad eespool nimetatud õppeteemasid, tuntud mängude “Laevade pommitamise” ja “Lippude varastamise” põhjal luuremäng.

Järvamaa noorkotkad ja kodutütred koos juhtidega paluvad ligidusse jäävatelt inimestelt mõistvat suhtumist laagri toimumisse.

Kärt Ojala, Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

Hingedepäeval saab ERMis kuulata loengut
siin- ja sealpoolsusest

Hingedepäeval, 2. novembril, kell 16 on Eesti Rahva Muuseumis Maire Sala loeng “Siin- ja sealpoolsus”.

Hingedepäeval mõeldakse oma esivanematele, meist lahkunud kallitele lähedastele ja sõpradele. Me süütame neile küünlad koduakendel või kalmudel. Sügisene hingedeaeg on eestlaste rahvakalendris alati olnud hingede rändamise aeg ja vanasti oodati neid hingedepäeval koju kaetud laua juurde. Hingedeajal ei tehtud taluperes ühtegi kärarikast ega villa või lõngaga seotud tööd. Ei riieldud, ei naerdud, naljatatud ega kisatud.

Maire Sala koostatud näitus Eesti matmiskombestikust on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Hingedepäeval peab Maire Sala matmiskombestiku uurijana loengu siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust.

Näitus “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” on ERMi näitusemajas avatud kuni 3. novembrini. See on ERMi projekti “Oma Näitus” võidutöö.

Lisainfo: Maire Sala, maire.sala@mail.ee, 5262 915

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF

Taevaskotta ja Mammastesse kutsutakse seepi viltima

Juba ammustest aegadest on hämarad talveõhtud olnud sobiv aeg käsitöö tegemiseks. Taevaskoja puhkekeskus ja Mammaste tervisespordikeskus kutsuvad omale sobival ajal seepi viltima.

Seebiviltimise käigus meisterdatakse villaheidest vilt, abiks soe ja külm vesi.Valmiva vildi sisse peidetakse seebi. Nii saabki mõnusa seep-nuustiku, mida võib kasutada ise või kinkida sõbrale. Viltida võib ka kõrina beebile või hoopis vahva mängupalli kassile.

Kõige parem on tulla viltima koos grupiga. Viltimine kestab ligi tund. Tasuline. Kohapeal on võimalik külastada ka kohvikut või saada toitlustusteenust.

Lisainfo: 515 9870
Allikas: www.taevaskoja.ee

Lätlane paiskab müüki küüslauguveini

Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.

Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.

Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.

Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“

Homme toimub kuulus Lindora laat

Homme varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Et tänapäeval on laadale tung niivõrd suur, on võtnud laada ohjamise oma õlule Vastseliina Piiskopilinnuse SA, MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi, Vastseliina vallavalitsus, Vastseliina rahvamaja, Meremäe vald, Orava vald ja kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Programm:
7.00 – 14.00 Kauplemine
9.00 – 9.30 Orava valla rahvatantsijad
10.00 – 10.20 Loosi Nalanaase huumoriprogrammiga
10.30 – 11.00 Hõpehelme ja Meremäe mehed
11.00 – 11.30 Esinevad tantsutrupp Helles rahvatantsudega ja showtantsutrupp Muhedad mustlas- tantsudega, Palupera vallast

Lisainfo: tel 509 6301, e-post: linnus@vastseliina.ee

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev

Fotol Saksa kaisukaru 1954. aasta kandist.

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.

Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.

Ümarlaud otsib ohutusalaste tegevuste elluviijaid

9. novembril kell 13-15 peetakse Lõuna regionaalse maanteeameti Võru esinduse saalis Võrus Jüri tn 18 (sissepääs hoovist) ümarlaud, mille eesmärk on teavitada võimalikke koostöögruppe oma tegevustest, koostööst ning kodanikualgatuse toetamise võimalustest ja  leida aktiivseid inimesi (MTÜd, seltsingud, ühendused jne), kes hakkaksid oma kogukonnas erinevaid ohutusalaseid tegevusi ellu viima.

Ümarlaua sihtgrupp on huvilised alates noortest kuni eakateni.

Päevakava:

12:30 – 13:00 registreerimine, kohv,tee

13:00 – 14:40 ettekanded (ettekanne ja küsimustele vastamine)

  • Päästeamet – Maarika Loodus
  • Politsei- ja Piirivalveamet Tauno Klaar ja Tõnis Räim
  • Lõuna Regionaalne Maanteeamet – Triinu Õispuu
  • G4S – Natalia Mikson

14:40 – 15:00 Mõttevahetus

Huvilistel palutakse registreerida end ümarlauale 5.novembriks e-posti aadressil triinu.oispuu@mnt.ee

Maarja küla avas Põlvas oma poe

Põlvamaal asuv Maarja Küla avas sel kuul Põlva kaubamajas Kuuse-taadi lotopunkti kõrval oma poe.
Poe avamine sai teoks tänu KÜSKi (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) poolt rahastatud projektile „Maarja Küla äriplaani koostamine ja käivitamine“.
Maarja küla on valmistanud pikka aega oma tooteid ja müünud neid laatadel, Tartu ülikooli kohvikus ja Lõunakeskuses. Põlva poes töötab Põlva töötukassa poolt soovitatud meister-müüja ning temaga koos Maarja küla elanikud. Poe loomisel olid abiks ka Põlva Roosi kooli käsitööklassi õpilased ja õpetajad.

Järgmisel nädalal tuleb Eestimaa südames piimafoorum

4. novembril kell 10-16 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK)  konverents “Piimafoorum 2010”. Piimafoorumil käsitletakse traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses piimaturu arengutega, muutustega piimanduspoliitikas, infot uute teadusuuringute kohta jm.

Foorumil käsitletavad teemad:

„Eesti piimanduse ees seisvad väljakutsed“, Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees.

„Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis“, Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister.

„Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure“, Ruve Schank, põllumajandusministeerium

.„Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused“, Enn Sokk, põllumajandusministeerium.

„Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika“, Stanislav Jas, COPA/COGECA.

„Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?“, Aavo Mölder, AS Tartu Agro.

„Eesti piimandus Euroopa kaardil – kas paistame välja?“, Aivar Häelm, Eesti Piimaliit.

„Väljakutsed ja võimalused tootearenduses“, Tiina Saron, Eesti Piimaliit.

„Piimatoodete jaeturg“, Erkki Erilaid, Maxima Eesti.

„Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist“, Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

„Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist“, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool.

Peale eelnimetatu leiab foorumi kogumikust artiklid järgmistel teemadel:

Ülevaated piima tootmisest, piimaturu hindadest ja piimaturu korraldusest, põllumajandusministeerium ja EPKK; ülevaade piima tootmiskvoodist ja selle täitmisest 2004-2010, EPKK; „Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel“, Marju Aamisepp, maamajanduse infokeskus; Copa-Cogeca seisukohad ELi piimanduspoliitika tuleviku kohta, EPKK; „Mis võimalusi pakub lähitulevik lehmade tervise ja söötmise hindamisel?“, Meelis Ots, Tiia Ariko, Hedi Harzia, Jaak Samarütel, Merike Henno, Olav Kärt, Eesti Maaülikool; „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“, Pilleriin Puskar, Alltech Eesti; „Veiste nakkava rinotrahheiidi viiruse mõju karjatervisele Eestis ja tõrje strateegiad“, Arvo Viltrop, Kerli Raaperi, Toomas Orro, Annely Aleksejev, Eesti Maaülikool; „Põllumajandusloomade kloonimine – kuidas ja milleks?“, Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Piimafoorumil osalemine on tasuta.

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Euroopa Noored jagab noorteprojektidele
aasta lõpus 5,1 miljonit krooni

Tänavuses viimases taotlusvoorus annab programm Euroopa Noored noorteprojektidele üle 5,1 miljoni krooni. Taotlusi saab esitada 1. novembrini.

Sihtastuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja Reet Kosti sõnul soovitakse rahastada Eesti noorte lennukaid ideid.

“Eriti ootame noortevahetuste ja -algatuste taotlusi. Noortevahetused annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida, noortealgatuste alaprogramm seab aga keskmesse noorte innovaatilised tegevused oma kogukonna heaks,” lisas Kost.

Programmist Euroopa Noored saab toetust taotleda erinevat tüüpi projektidele. Peale noortevahetuste ja -algatustele on võimalik noorte demokraatiaprojektide või noorteseminaride abil arendada noorte osalusvõimalusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojektide toel pakkuda rahvusvahelisi enesetäiendamisvõimalusi noorsootöötajatele ja noortejuhtidele. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad aga 18-30aastased noored töötada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti organisatsioonid saavad vastu võtta vabatahtlikke üle Euroopa.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november. 1. novembriks on eriti oodatud projektid, mis käsitlevad noorte tööhõivet läbi vabatahtliku tegevuse.

Lisainfo 1. novembri taotlusvooru kohta http://euroopa.noored.ee/node/4041

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Lisainfo: Reet Kost, Euroopa Noored Eesti büroo juhataja, tel 502 1335.

Haanja noortevolikogu saab jalad alla

Laupäeval, 23. oktoobril Haanja rahvamajja kogunenud 12 noort tulid noortevolikogu käivitamisüritusele  erinevate ootuste ja mõtetega. Mis on noortevolikogu? Kas ja kuidas see üldse kohalikku elu mõjutada saab? Kas see on lihtsalt volikogu käepikendus või reaalselt iseotsustav ja lisaväärtust loov kogu? Kas meie noortena oleme üldse küpsed ja piisavalt teadlikud aktiivseks kaasarääkimiseks?

Haanja vald Võrumaal

Need ja mitmed teised küsimused olid kohale tulnud noorte mõtetes ja said ka päeva jooksul vastused. Kohal olid esindajad Ruusmäe ja Haanja noorteklubidest, samuti Haanja-Ruusmäe põhikooli õpilasesindusest. Lisaks mitu vallas veel organiseerumata, kuid suurte varasemate osaluskogus tegutsemise kogemusega noort.

Päeva moderaatori, Haanja vallavolikogu liikme ja mitme noorte osaluskogu eestvedajana tegutsenud Keit Fomotškini juhtimisel tutvuti noorte osaluse temaatikaga, käsitleti noortevolikogu võimalusi kohalikus elus kaasarääkimisel, leiti koos Haanja valla noortevolikogu moodustamiseks sobiv mudel, viidi läbi ajurünnak noortevolikogu eesmärkide sõnastamiseks ning lepiti kokku edasistes sammudes.

Nelja ja poole tunni jooksul toimunud sisukas mõttetegevus päädis kohal olnute veendumusega, et Haanjamaale on noortevolikogu kohe kindlasti tarvis. Ja mitte ainult noortele endile. Noorte aktiivne kaasatus vallaelu kujundamisel ei mõjuta ju mitte ainult noori, vaid kõiki vallas elavaid elanikke ning seega laiemalt kogu valla käekäiku.

Noorte hääl on tarvis kuuldavaks teha ja loodav Haanja valla noortevolikogu saab seda kõige paremini teha. On ju vallavolikogul noortevolikogu olemasolul kohustus teha noortevolikoguga koostööd noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine, noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine vallaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (uute rajatiste (mänguväljak jm) rajamine jne), noorteprojektide ja noorteühingute valla eelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Pealegi on noortel juba olemas ka otsene esindaja volikogus. Samuti kaks esindajat valla haridus- ja kultuurikomisjonis. Aktiivselt ja targalt tegutsedes on võimalik noorte esindatust valla kõrgemal otsustustasandil juba järgmistel kohalikel valimistel suurendada.

Uuesti saadakse Haanja rahvamajas kokku juba 7. novembril kell 11, et vormistada noortevolikogu põhiri (st noortevolikogu valimise kord, tegutsemise alused ja toetamise kord) ja leppida kokku edasine tegevuskava. Kui kõik hästi läheb võime juba sel aastal kuulda uudist Haanja valla noortevolikogu ametlikust loomisest. Hoidkem noortele selle eesmärgi täitmiseks pöialt. Haanjamaale on aktiivselt kaasamõtlevat ja -rääkivat noorte esinduskogu väga tarvis!

Keit Fomotškin

Kambja vallas valiti kuldlugejaid

Kambja valla kuldlugejad on Endla Langel ja Marju Orion.

“Kambja raamatukogul on küll kümneid väga aktiivseid lugejaid-laenutajaid, kuid lugemisaasta kuldlugeja tiitli võib siiski omistada pikema mõõtmise või kaalumiseta: kirjasõna künnipõldu on meil läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel. Elupõline Kambja koolmeister Endla Langel on olnud meie raamatukogu lugejaks juba enam kui 60 aastat,” seisab Kambja raamatukogu pressiteates.

Vana hea Tartu Õpetajate Seminari haridusega koolmeister pühendus ennekõike eesti keele ja kirjanduse õpetamisele. Selles rollis jagas ta õpilastele ikka ja alati toredaid lugemiselamusi ja soovitas neile häid raamatuid. Endla Langel oli Õpetaja, kes virgutas rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu. Kambja raamatukogu kuldlugeja Endla Langel ei ole jätnud raamatutest kogutud eneseharimise vilju pelgalt enda teada, vaid on jaganud seda rikast saaki kõigi huvilistega. Alates 1970. aastate algusest on Kambja raamatukogu juures koos käinud kultuurihuvilised inimesed, kes Endla Langeli suunamisel on tutvunud säravate vaimukandjate elu ja loominguga. Marju Orion – kuldlugeja Kuuste raamatukogus Kuuste raamatukogu kuldlugeja Marju Orion on Kuuste kooli matemaatika-, füüsika- ja käsitööõpetaja ning täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Ta on Kuuste naisseltsi aktiivne liige ja üliosav käsitöömeister. Samas on Marju innukas lugeja, seda nii Kuuste kui O. Lutsu nimelises Tartu linnaraamatukogus.

“Marju loeb kiiresti ja palju, ta jõuab läbi lugeda suure osa meie raamatukokku saabunud uudiskirjandusest ning on alati valmis loetu kohta muljeid vahetama ning arvamust avaldama. Samas on Marju üsna nõudliku maitsega lugeja,” teatab Kuuste raamatukogu.

Õpilastele sobiliku lugemisvara leidmise nimel on Marju võtnud vaevaks lugeda läbi ka enamiku uuemast noorsookirjandusest, seega on ta raamatukogus asjatundlik nõuandja noortele kirjanduse soovitamisel. Marju on võtnud osa kõigist Kuuste raamatukogu üritustest, seejuures enamasti mitte ainult osalejana, vaid löönud kaasa ka ürituste korraldamisel. Marju Orion väärib kahtlemata kuldlugeja aunime. KULDLUGEJA: Kirjasõna künnipõldu läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel.

Allikas: Koduvald.ee
Foto: Heigo Mägi

Põlvas toimub kümnes maaraamatukoguhoidjate päev

Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.

Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.

Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.

Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.

Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.

Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.

Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.

Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.

Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.

Foto: Urve Loit

Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.

„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.

Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.

Baltikumis läheb projektidel hästi

Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.

Loe edasi: Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi