Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Haabsaarõ Ivar. Foto: Uma Leht

Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.

Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?
Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.

Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?
Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.
Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!
Loe edasi: Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo

Küttepuud võinu olla aastas ette

Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht
«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste

«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Loe edasi: Küttepuud võinu olla aastas ette

Hani omma tähtsämba ku pini

Riitsaarõ Lainõ. Foto: Uma Leht

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Kandlõtegemise lust

Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Tulõkil võrokõisi tsihisäädmise päiv

Ojari Triinu. Foto: maavald.ee
Hää võrokõnõ, oodami Sinnu võrokõisi tsihisäädmise pääväle riidi, 9. joulukuul (9.12) kell 10 Võro instituudi maja (Võro, Tartu tn 48) I kõrra saali.

Päävä mõtõ om küdsänü seo aastaga joosul, ku Võro Seldsi VKKF rahvas ja tõsõ võrokõsõ omma esi kokkosaamiisil (tsõõriklaud, keeleseminär, suvõülikuul, listi-arotuskotusõ Internetin) arotanu uma asja ajamisõ tulõvikku. Arvamiisi om kokko kor’at mitmõsugumaidsi. No tundus, et naidõ ja viil vahtsidõ mõttidõ põh’a pääle saassi kokko leppi mi ütidse päätsihi ja vahtsõmba tegemiisi kava.

Tsihisäädmise päiv proomitas kõrralda niimuudu, et kõik sõnna saassi, a et arotus ülearvo pikäs ei läässi ja väega är ei väsütäsi. Tuu tähendäs tüüd ja arotamist vähämbä kambaga ja sõs ummi mõttidõ tõisilõ kõnõlõmist ja kõigi mõttidõ umavaihõl kokkopandmist. Päivä avitas vitä Asko Talu. Arotuisiga plaanimi lõpuni jouda kell 13.30. Sõs tahassi istu ütidsele tsõõri ja kõnõlda pia otsa saavast aastagast: miä ja kuis võrokõisi as’a ajamisõn edenenü om? Kell 14 panõmi lavva pääle midägi süümises ja serpämises ja arotus jakkus veidü vabamban vormin.

Kiä saa, või ütidse lavva pääle midägi üten võtta! Andkõ hindä tulõkist ildampa 7. joulukuus teedä (triinu.ojar@wi.ee)! Kõrraldasõ Võro Selts VKKF, Võro Instituut ja tugõ Võro Maavalitsus.

Triinu Ojar, Võro Seldsi VKKF juhatus, tel 533 22 153

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Maainemist massa-i halvusta

Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.

Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.

Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.

A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.

Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.

Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta

Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma Leht
Haani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.

Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.

Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?

Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.

Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Plakso Ülo. Foto: Uma Leht

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?

Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht
Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Tähtraamat oppas

Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.

Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.

Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.

Uma Leht

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht
Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?

Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Valli Hilli (kural) ja Neissaarõ Maie tegevä umma ello pansionaadin huvitavambas: käävä jalotaman, kullõsõ raadiot ja kaesõ telekat. Foto: Kaisa Peedosaar
Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Tulõ Lindora laat

Lindora laat tulõ nigu iks 28. rehekuul, timahava om tuu riidine päiv. Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ talosöögi ja muu talokraami müüjit, eläjide, tsirkõ ja käsitüüga kauplõjit: nimä saava kauplõmisõ kotussõ ilma massulda. Pudi-padiga kauplõja piät kotussõ iist masma.

Vanastõ tetti Lindora laadu pääl iks tuld, ku külm naas’, a no lupa-i tuud säädüs. Hinnäst lämmistä saa näütüses Orava rahvatandsjidõga üten karõldõn. Viil omma püüne pääl Loosi nal’anaasõ ja seto leelotaja.

Uma Leht

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Vallavanõmb hingäs kerembält: lodi mahus Võõpso silla alt läbi. Foto: Aapo Ilves

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Tsia tsungsõva Põlva talorahvamuusõumi morro üles, päält tuu lahksõva aida, pinke ja teivä muid tempõ. Foto: Põlva Talurahvamuuseum
«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Võro kiil Tal’na ülikoolin

26. mihklikuu pääväl sai Tal’na Ülikoolin Euruupa kiili pääväl ka võro kiilt oppi. Euruupan kõnõldas pia 200 kiilt. Euruupa kiili pääväl sai ilma massulda oppi ütte jako näist, päält võro keele viil kihnu, hispaania, prantsusõ, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari kiilt.

Võro keele huviliidsi oll’ kokko tulnu paras suurõ maakooli klassi täüs, oppajas oll’ Tal’na Ülikooli vanõmbtiidrü Kõivupuu Marju.

Tä andsõ ka kihnukeelitsehe uudissõsaatõhe võrokeelidse intervjuu võro keele ja kultuuri kotsilõ. «Ütstõsõst oll’ peris rassõ arru saia, päälegi kõnõlasõ võrokõsõ kõvastõ virgõmbahe, ku kihnlasõ omma harinu,» muheli Marju.

Uma Leht