Vana-Võromaa

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Tsooru miis Jõela Jarek uma viie eesti tõugu hobõsõga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Tamra Ave Pikäkannu koolisahvtiga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

19. joulukuu pääväl märge ettevõtligu inemise Räpinäl tsõõriklavva takan, mändsit tsihte säädi Uma programmi jaos, miä naanu härgütämä Vana Võromaa ettevõtmiisi.

Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.

Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.

Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»

Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.

Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri

Pulga Jaan ja piigavägi (kuralt): Kalkuna Mari, Karu Kadri, Platsi Liiso ja Hintsi Anna. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Vana Võromaa kultuurikuan võro kultuuri õdagul «Tsiatapp ja piigavägi» märgotõdi, et ku kiäki Võromaa uma kultuuri päst, sis omma nuu vana mehe ja noorõ naasõ.

Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.

Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.

Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.

Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.

No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…

Harju Ülle, Uma Leht

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid

Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva huvilisi kullõma ja üten kõnõlõma tsõõriklavva ümbre. Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.

Tsõõriklavva ümbre saijas kokko 19. joulukuul 2013 Räpinä liinan, loomemajan (Pargi 31) alostusega kell 12. Jutuajamise tõmmatas kokko ildamba kell 16.

Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane. Kae päävä kavva: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/tsooriklaud-2013

Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.

Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud. Ettevõtmiisi jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.

Kae mano Uma programmi ettevalmistuisi kotsilõ: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm

Allikas: Võro Instituut

Seto Turismitalo sai tunnustuse UMA TEGU

Meremäe vallas asuv Setomaa Turismitalo on puhkajaid ja külalisi võõrustanud ligi 15 aastat. Kvaliteetse teeninduse ja järjekindla tegevusega on turismitalu saanud tuntuks siin ja sealpool piiri.

Selle aasta Võrumaa Uma Tegu parima tunnustusega toodi välja talu uus peomaja “Taivaalodsõ Nulk” ja “Taivaalodsõ Nulk ja Seto rESTo trükised”. Talu perenaine Laivi Mesikäpp kinnitas, et nüüdsest on peomaja Taivaalodsõ Nulk valmis sünnipäevalisi, pulmalisi, teatrikülastajaid ja teisi kultuurihuvilisi korraga võõrustama ligi 200 ringis ning veel pidas perenaine eriti oluliseks seda, et majja pääsemine ja majas liikumine on mugavaks tehtud ka liikumispuudega inimestele.

Peale majutuse, erinevate saunade ja vaba aja tegevuste pakub talu nii seto sööki kui ka traditsioonidest inspireeritud söömaaegasid. Kohalikke traditsioone väärtustavad külalised saavad kuulata soovi korral ka UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot.

Pille Malkov

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht

Põlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.

Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.

Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.

Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.

Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.

Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Viimast nädalat Vana-Võromaa galeriis Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”

Veel sellel nädalal on võimalus külastada Vana-Võromaa galeriid ning saada osa Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitusest.

Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissi valvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Andrus, “Minu esitatud maalid on retrospektiivse iseloomuga. Hulga on neid töid, mis on pärit mu varasematest kollektsioonidest. Läbisegi on nad paigutatud päris uute, selle näituse tarbeks, maalitud maalidega. Vaataja võib näha kuidas ühed ja samad teemad läbi aastate ikka ja jälle üles on kerkinud, tihtipeale seda enesele teadvustamata. Vaataja saab näha kust on tuldud ja kuhu ma olen praeguseks jõudnud. Ühtlasi jõuan selle näitusega ühe teise märgilise verstapostini: peale pooleteist aastast eemalolekut Eestist on see mul esimene suurem maaliprojekt.”

Näitus “Rännakud 2.5” on avatud 15. septembrini!

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Laadaäri om õnnõmäng

Kas äri lätt parõmbalõ suurõ vai väiku laada pääl, kotost kavvõl vai kodo man, tuud uursõ ma Antslan Hauka laada pääl (10.–11.08.), kohe tull’ kokko ilmadu rahvas. Kauplõja olli mitund miilt.

«Mi olõmi kõgõ Hauka laadal ostman käünü. Ütskõrd võti vanaimä närdsuvaiba proovis üten ja müümine läts’ häste,» kitt’ Kanepi kihlkunnast Magari küläst Rebäse talost peri Tedre Merge (42), kiä kaubõl’ üten elokaaslasõ Rainisõ ja latsiga.

Merge vanaimä om joba päält 80 ja inämb põrmandurõivit ei kua, a uma elo joosul om tä näid nii pall’o tennü, et noidõga saa viil aastit laatu pite kävvü. Merge jutu perrä olõ-i vaiht, kon müüt: ku äri lätt, sis lätt, ja ku ei lää, sis ei lää. «A ku tiit müümistüüd süämega ja taa laatu pite käümine miildüs, sis ei kauplõ sa ilmangi kah’oga!» naard’ tä.

Kivioja Terje (44) ja Jaanus (47) Võrolt möivä tütre tettüt käsitüükosmeetikat. Näide äri oll’ timahava lännü kõgõ parõmbahe Seto Kuningriigi pääväl ja Vanemuise tiatri «Peko» etendüisil. «Sääl olliva säändse tiidjämbä inemise, kes mõistsõva hinnada ehtsät ja käsilde tettüt, mitte es kae, kost odavampa saa,» ütel’ Jaanus. «Väega pall’o olõnõs ka kõnõlõmisõst. Parhilla ei taso kittä, et taa om jo loodustoode – tuud sõnna om pall’o kur’astõ tarvitõt ja ostja muutusõ õkva vastalidsõs. Tulõ tõistõ kõnõlda,» ütel’ Jaanus. Loe edasi: Laadaäri om õnnõmäng

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ