tunnustus

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni — Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Loe edasi: Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Pärnu linnavalitsuse istungil määrati 2018. aasta sotsiaalhoolekande valdkonna tunnustused seitsmes kategoorias. Tunnustused antakse pidulikult üle 12. novembril Strand SPA & Konverentsihotellis.

Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis Foto Urmas Saard — Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard

Aasta sotsiaaltöö tegija tiitli pälvis SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits, kellele määrati rahaline preemia summas 630 eurot.

Kadri Melnits on SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuses töötanud üle 10 aasta. Töötades psüühilise erivajadusega klientide tegevusjuhendajana on Melnits lisaks ka tugiisik ja päevakeskuses toimuvate ürituste eestvedaja. Ta tegutseb lektorina Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevusejuhendajate koolitusel, andes oma teadmiste pagasit edasi ka uutele tulijatele.

Aasta sotsiaaltöötaja nimetus omistati Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Katrin Jääratsile, kes igapäevaselt abistab ja nõustab kliente Mai hoolekandekontoris. Jäärats on kohusetundlik, abivalmis ja oma töövaldkonda väga hästi tundev spetsialist, kelle pühendumist ja hoolimist märkavad ka kliendid. Käesoleva aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe cum laude.

Aasta lastehoolekande- ja peretöö tegijaks nimetati SA Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse sotsiaaltöötaja-pereterapeut Ülle Pikma.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Kolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson — Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Loe edasi: Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu — Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas — Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi[/pullquote]Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Loe edasi: Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard — Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas[/pullquote]Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Loe edasi: Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard — Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas[/pullquote]Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Loe edasi: Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Laupäeval, 15. septembri keskpäeval, avati Sindis Kirikupargi naabruses asuva korterelamu valdusel mälestusmärgid perekond Mathiesenile, Tartu rahulepingule, Eesti Kodanike Komiteele ja Mihkel Mathiesenile.

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse Foto Urmas Saard — Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: järjepidevuse huvides ei tohi ära unustada meie väga kirjut minevikku[/pullquote]Tagasihoidliku tseremoonia alguses heisati Eesti ja Rootsi lipud. Helikandjalt nõrgalt kuuldava Eesti hümni saatel heiskas Harri Loime majaelanike esindajana sinimustvalge lipu ja selle järel Mihkel Mathieseni poeg Toomas Mathiesen väikese järelejõudmisega Rootsi lipu. Sündmust olid tunnistamas mõnikümmend inimest, peamiselt sintlased, nende hulgas kodulinna ajalooklubi liikmetest Marko Šorin ja teised, aga ka üliõpilasseltsi Liivika liikmeid.

Esmalt avasid Toomas Mathiesen ja nn Nõmme valitsuse liige Kalev Ots graniitkivilt katte eemaldamisega mälestusmärgi, millele raiutud tekst selgitab, et selle maja (Pärnu mnt 25) teisel korrusel elas alates 1920. a kuni põgenemiseni 1944. a Salme ja Aleksander Mathieseni pere. „Lapsed Mihkel, Laine ja Olev asutasid Rootsis 1983. a vanemate nimelise Mälestusfondi eesti üliõpilaste toetuseks.”

Loe edasi: Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

[pullquote]Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt[/pullquote]Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Loe edasi: Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev — Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard — Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

[pullquote]viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi[/pullquote]Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Loe edasi: Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni — Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Võru linna skateparki märgati taas

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Tiina Hallimäe, Tanel Tolsting, Rein-Erik Jõe, Kersti Kaljulaid, Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala keskuses — Võru linna esindajad – arendusnõunik Tiina Hallimäe, skatepargi idee autorid/teostajad Tanel Tolsting ja Rein-Erik Jõe – ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala Keskuse lavalaudadel

[pullquote]See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis[/pullquote]„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.

See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.

Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.

Ulis Guth
toimetaja, Võru Linna Leht

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard — Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Loe edasi: Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

[pullquote]Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat[/pullquote]Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Loe edasi: Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa — Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

[pullquote]45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda[/pullquote]„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Loe edasi: Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard — Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

[pullquote]Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke[/pullquote]Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Loe edasi: Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits — Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

[pullquote]Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk[/pullquote]Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Loe edasi: Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedamisel on alates 2004. aastast valitud maakonna Aasta küla. Tänavu antakse tiitel välja kaheksandat korda. Augustis saavad seitse Jõgevamaa Aasta küla kunstnik Martti Kalamehe poolt kujundatud ja ka teostatud aasta küla viidad.

Kamari küla silt Foto Liia Lust — Kamari küla silt. Foto: Liia Lust

[pullquote]Pange Jõgevamaal liikudes tähele meie Aasta külasid[/pullquote]Avatud külaväravate projektis osalevate külade viidad on juba paigaldatud. Juula ja Kärde küla saavad viidad natukene hiljem.

Meie Aasta küla tiitlit kannavad austava nimetuse saamise järjekorras järgmised külad: Kamari, Pajusi, Maarja- Magdaleena, Assikvere, Lustivere, Juula, Kärde.

Jõgevamaa on ka sellepoolest eriline maakond, et kahel korral omistati üleriigilisel konkursil Aasta küla tiitel meie küladele. 2005. aastal sai tiitli Kamari ja 2013. aastal Lustivere külade piirkond.

Loe edasi: Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg — Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus[/pullquote]Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Loe edasi: Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard — Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Loe edasi: Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard — Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.[/pullquote]Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Direktori tänu

Eile toimus Sindi gümnaasiumis traditsiooniline koolijuhi vastuvõtt parimatele õpilastele alates viiendast klassist kuni lõpetajateni, et avaldada tänu ning tunnustust silmapaistva tegevuse eest nii koolielus kui ka väljapool kooli. Kutsutud olid ka vanemad. Täna tänab direktor õpilasi esimesest kuni neljanda klassini.

[pullquote]oluline pole võit kellegi teise üle, vaid võit iseenda üle[/pullquote]Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup osundas oma sõnavõtu sissejuhatuses mitmele tähtsale sündmusele käesoleval õppeaastal. Sügisel tähistas kool 180. sünnipäeva. Riigi sajandat aastapäeva jääb meenutama Sindi linna istutatud tammik, mille rajamisel osalised ka kooliõpilased. „Traditsiooniks on saanud Eesti lipu päeva tähistamine kogu kooliperega, kuid käesoleval aastal tehti kingitus ka Eesti Vabariigi sünnilinnale Pärnule, esitades Endla teatri laval kontsert-etenduse „Ema käed on kui sünnimaa”.”

Direktor meenutas läinud nädala reedel kooli külastanud näitleja Andrus Vaariku vahendatud sõnu, mida olevat öelnud tuntud mõtleja ja loodusmees Fred Jüssi: „Inimene on siis õnnelik, kui ta tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.” Keerup arendas sealt mõtet edasi ja tunnistas lastevanematele, et nende suurepäraste laste pärast ei taha ta mitte ainult kooli tulla, vaid on valmis nendega minema Palamusele, Lätti või Austriasse.

Loe edasi: Direktori tänu