tunnustus

Jaan Kalbus jutustas oma vanaisast Tõnis Kalbusest

Asutava Kogu liikme ning Eesti Vabariigi sise- ja kohtuministri Tõnis Kalbuse auks avati 5. aprillil Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas asuval rändrahnul mälestustahvel. Pidulikul sündmusel võttis veidi pikemalt sõna riigimehe pojapoeg Jaan Kalbus, kes avas oma vanaisa eluloost olulisi lehekülgi.

Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto Urmas Saard — Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänan kõiki siiatulnuid vanaisa Tõnise mälestuse austamise eest, mis on muutnud tänase päeva veel päikselisemaks[/pullquote]Tõnis Kalbus sündis 4. detsembril 1880. aastal Kõveroja talus Tori vallas Pärnumaal. Tema vanemad olid vabadik-müürsepp Jaan Kalbus ja Mari (Kask). Hariduse omandas ta Tori-Selja vallakoolis aastatel 1890-1893 ja Tori kihelkonnakoolis 1893-1896. 1909. aasta kevadel sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures ja õppis selle järel Moskva ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1913. aastal I järgu diplomiga.

Tõnis abiellus 1911. aastal Salme Sophie Kollistiga (sündinud 1884. a.). Sellest abielust sündisid perre pojad Arvo 1913. aastal ja Endel 1914. aastal ning tütar Juta 1920. aastal.

Loe edasi: Jaan Kalbus jutustas oma vanaisast Tõnis Kalbusest

Viimane nädal on võimalik esitada kandidaate „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale

Veel kuni 15. aprillini saab esitada kandidaate tunnustusauhinnale „Lastega ja lastele“, et tõsta esile inimesi, kes on oma tööde ja tegemistega Eesti laste ja perede elu positiivselt mõjutanud.

Ülle Madise. Foto Urmas Saard — Ülle Madise. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata[/pullquote]Kandidaate saab esitada täites taotluse õiguskantsleri kodulehel. President Kersti Kaljulaid ja õiguskantsler Ülle Madise annavad auhinnad üle lastekaitsepäeval, 1. juunil presidendi kantselei roosiaias.

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et kõik, kes aitavad lastel heaks inimeseks kasvada, väärivad suurimat tänu ja tunnustust. „Tänavugi tõstame lastekaitsepäeval esile neid, kes laste ja noorte heaks pühendunult tegutsenud. Iga noore inimese õnn on kohata eluteel inimesi, kes inspireerivad ja vajadusel tuge pakuvad: õpetajaid, arste, treenereid, näitlejaid, kodanikuühendusi jpt. Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata,“ sõnas Madise.

Märgata ja esile tõsta võib nii väikeseid kui suuri, aga ka organisatsioone, kes on mõne algatuse või pikaajalise tegevusega andnud rohkem kui neilt oodatakse, et lastel, noortel ja peredel silmad säraksid.

Loe edasi: Viimane nädal on võimalik esitada kandidaate „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale

Tänavuse Lutsu preemia pälvis Urmas Lennuk

Palamuse rahvamajas toimunud meeleolukal tseremoonial tunnustati Oskar Lutsu huumoripreemiaga kirjanikku, stsenaristi ja lavastajat Urmas Lennukit.

Preemia üleandmine Palamuse rahvamajas. Pildil Urmas Lennuk, Ilona Piirimägi ja Aare Olgo. Foto Jaan Lukas — Preemia üleandmine Palamuse rahvamajas. Pildil Urmas Lennuk, Ilona Piirimägi ja Aare Olgo. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Olgo andis üle laureaaditiitliga kaasas käiva pronksmeene, mis kujutab kolmveerandit õuna.[/pullquote]Pühapäevala, 7. aprillil toimunud tunnustamise sündmust viis läbi Palamusel ja kaugemalgi tuntud kultuuritegelane Ivar Vinkmann, kes vestles Lennukiga Palamuse rahvamaja laval. Mõlemad mehed istusid vanaaegsetes koolipinkides.

Lennuk rääkis, et tema looming sünnib ennekõike hommikupoolikul. Ta ütles, et Lutsuga ühendab teda suur lugemishuvi. Peagi veeres jutt Lennuki poolt Rakvere Teatris lavale toodud etendusele „Paunvere poiste igavene kevade”, mis oligi suuresti laureaadiks valimise põhjuseks. Lennuki arvates ei jää see lugu loodetavasti tema viimaseks Lutsu loomingu interpretatsiooniks. Laureaadi sõnul lähevad tal hinge samad asjad, mis Lutsulgi südame valutama panid. Lennuki kodulinnaks on Rakvere, kus ta töötab sealses teatris lavastaja ja dramaturgina.

Loe edasi: Tänavuse Lutsu preemia pälvis Urmas Lennuk

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard — Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Reedel, 5. aprillil täitub 100 aastat Asutava Kogu valimistest, mille puhul tahetakse süüdata austustulukesed kõikide Eesti riigi esimesse esinduskogusse valitud saadikute sünnipaigas.

Tõnis Kalbus on üks saja kahekümnest Asutava Kogu rahvasaadikust, kelle sünnikodu asus Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talus. Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees teadis Kalbuse sünnikoha juures asuvast suurest rändrahnust ja viis Tori vallavalitsuse mõttele kinnitada selle külge mälestustahvel. Vallale ettepanek meeldis ja kuna aega polnud tähtpäevani palju jäänud, pöörduti pikalt arupidamata tellimusega skulptor Ülo Kirdi poole.

„Lees andis ka esialgse teksti, mina lisasin pildi Genist, sest ta on minu kauge sugulane – vana-vana-vanaonu poeg,” rääkis Jüri Puust, kes on Tori valla majandusosakonna juhataja. „Tahvli teksti tegi täiendava muudatusettepaneku Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ta pidas oluliseks lisada täpsustavalt juurde EV sise- ja kohtuminister,” jätkas Puust.

„Teadmata on Kalbuse täpne surmaaeg. Välja pakutud ja mõnel pool kirjutatud kuupäev ei ole usutavat kinnitust leidnud,” teab Lees öelda. Surmaasjaolusid ja võimalikku kuupäeva otsis tulemusteta ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Plaadi viimases kujunduses on sünniaeg toodud talu juurde ja aastaarvud jäetud nime alla. Teksti lõpliku versiooni vormistas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Nii Kirt kui Puust leiavad, et selline lahendus jätab lõpetatud mulje.

Mälestustahvel valmib punakaspruunist graniidist, ligilähedaste mõõtmetega 1 korda 0,7 meetrit. Kiri tuleb kuldne ja plaadi ülemisesse otsa kinnitatakse pronksist bareljeef. Eile õhtul toimunud telefonivestluse ajal ütles Kirt, et pronksivalu on parajasti jahtumas. Valmis plaadi viib Kirt Kõverojale neljapäeval. Vallale läheb mälestustahvel maksma 1000 eurot.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi pidulik avamine toimub Tori vallavanema Lauri Luuri osalusel 5. aprillil kell 13.30. Avamisele tuleb ka lapselaps Jaan Kalbus, kes võtab samuti sõna.

Loe edasi: Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard — Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Loe edasi: Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember. Foto Eesti Folkloorinõukogu — Krista Lember. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Loe edasi: Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv — Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja – Tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard — Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja: tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

[pullquote]igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule[/pullquote]Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.

Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.

Loe edasi: Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Kuhjavere Aastate Tegijaks kuulutati abivalmis ettevõtja Meelis Reinhold

Kuhjavere Küladeteatrite festival on tuntuks saanud kogu Eestis. Iga teatrisündmus vajab aga taustajõude, toetajaid ja abistajaid. Üks neist on Meelis Reinhold, kelle Kuhjavere külavanem Romeo Mukk kuulutas Eest Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Kuhjavere Aastate Tegijaks 2018.

Kuhjavere külavanem Rome Mukk ja Kuhjavere küla Aasta Tegija Meelis Reinhold. Foto Marko Reimann — Kuhjavere külavanem Rome Mukk ja Kuhjavere küla Aastate Tegija Meelis Reinhold. Foto: Marko Reimann

[pullquote]Meelis Reinhold sai mälestuseks Mulgi savikojas valmistatud looduslike kujunditega keraamilise vaagna ja raamitud tunnustuskirja[/pullquote]Viljandimaal Põhja-Sakala vallas asuvas Kuhjavere külas hakati Aasta Tegija tiitleid jagama 2007. aastal, kui leiti, et oleks vaja oma aktiivsemaid ühistegemistesse panustajaid inimesi tunnustada. Esimene Aasta Tegu läks Lemmingute perele Passaias, kes korraldas emotsionaalse jõululõkke metsas, kus külarahvas veetis mitmeid toredaid tunde.

Aunimetuse saaja otsustab ja kuulutab välja külavanem Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise sündmusel. Sõltuvalt nominentidest võib nimetus olla nii Aasta/aastate Tegu või Tegija(d).

Loe edasi: Kuhjavere Aastate Tegijaks kuulutati abivalmis ettevõtja Meelis Reinhold

Piduliku lipu õnnistamine Reaalkoolis

Eesti Lipu Selts ja Riigikogu annetasid Tallinna Reaalkoolile piduliku sinimustvalge kandelipu.

Loe edasi: Piduliku lipu õnnistamine Reaalkoolis

Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.

Tramm Alo Foto Marge Tasur. — Tramm Alo. Foto: Marge Tasur

Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.

Loe edasi: Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Jõgeva vallavanemale on päästeteenistusse panustamisel eeskujuks eestiaegsed omavalitsusjuhid

Teisipäeval toimunud pidulikul autasustamisel tunnustasid siseminister Katri Raik ja Päästeameti direktor Kuno Tammearu Jõgeva vallavanemat Aare Olgot Päästeteenituse medaliga.

Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto Riina Mägi — Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto: Riina Mägi

Aare Olgo pälvis tsiviilisikutele omistatava Päästeameti kõrgeima autasu koostöö edendamise eest Päästeametiga Jõgeva abilinnapeana, Jõgeva linnapeana, Laeva vallavanema ja Jõgeva vallavanemana. „Sellest tegevusest meenub mõndagi. Jõgeva linn kinkis koostöös Jõgevamaa Päästeosakonnaga elanikele suitsuandureid. Laeva vallas valmis depoo vabatahtlikule päästeüksusele. Jõgeva vallavalitsus kinkis viiekümnele paljulapselisele perele vingugaasiandurid. Varsti pärast andurite üleandmist hoiti ühes sellises kodus ära väga halvasti lõppeda võinud õnnetus, sest vinguanduri andis õigeaegselt ohust märku,” rääkis Olgo.

„Kindlasti on mulle omistatud medal tunnustuseks kõigile kaastöötajatele. Ilma hea meeskonnata pole võimalik midagi korda saata,” lisas ta. Olgo märkis, et talle on eeskujuks kunagised Jõgeva omavalitsusjuhid: aastail 1919-1920 alevivanemana töötanud Villem Sikk , kes oli Jõgeva Tuletõrje Seltsi asutaja ja seltsimaja ehitamise algataja ning esimene Jõgeva linnapea (linnavanem) Johannes Võsu, kes oli samuti kohaliku tuletõrje kompanii pealik.

Loe edasi: Jõgeva vallavanemale on päästeteenistusse panustamisel eeskujuks eestiaegsed omavalitsusjuhid

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni — Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist[/pullquote]Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Loe edasi: Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda vapimärgi Andres Laanemetsale, Eha Vellendile ja Ester Vilgatsile ning teenetemärgi Maie Nuustile.

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto Urmas Saard — Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto: Urmas Saard

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets saab vapimärgi nr 102 haridus- ja kultuurielu edendamise eest Pärnu linnas. Laanemets on Pärnus koolijuhina töötanud 20 aastat, ehitades koos meeskonnaga üles kooli, mis on juba pikki aastaid Eesti koolide absoluutses tipus. Ta on väga pühendunud koolijuht, kes panustab palju energiat selleks, et õpilastel oleks hea õppida ja õpetajatel hea õpetada. Laanemets on aktiivne Pärnu Rotary Klubi ja sihtasutuse Endla Teater nõukogu liige ning koolijuhtide arvamusliider.

Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna funktsionaaldiagnostika kabineti õde Eha Vellend saab vapimärgi nr 103 pikaaegse panuse eest Pärnu terviseedenduse arendamisel. Ta on õena töötanud 37 aastat, jagades aastate jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi nii oma kolleegide kui kogukonnaga. Ka oma vabast ajast on ta alati olnud nõus tegelema südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisega. Vellend on olnud mitmete terviseedenduslike ettevõtmiste eestvedaja, algatades näiteks liikuva südametoa projekti, mille raames on enam kui kümne aasta jooksul erinevatel kultuuri- ja spordisündmustel tasuta terviseteste tehtud.

Loe edasi: Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard — Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest[/pullquote]Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Loe edasi: Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Aasta 2018 dirigendiks valiti Toomas Voll

Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto Urmas Saard — Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.

Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.

Urmas Saard

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu — Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Loe edasi: Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Töötukassa tunnustas täna parimaid koostööpartnereid ja tööandjaid. Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitel anti Metsä Woodi Pärnu vineeritehasele. Mullu augustis ametlikult tööd alustanud tehases töötab aasta lõpu seisuga juba enam kui 100 töötajat. Täisvõimsusel tööle hakates saab Pärnu tehases tööd umbes 200 inimest.

Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega

[pullquote]Pärnu tehase täisvõimsus on plaanis saavutada 2020. aastaks ja selleks on vaja värvata veel ligi 100 töötajat.[/pullquote]“Kaks aastat tagasi tulid Metsä Woodi esindajad Töötukassasse jutuga, et järgmiste aastate jooksul vajab Pärnusse tulev ettevõte endale 200 töötajat. Tänaseks on Metsä Wood värvanud Pärnus tööle umbes 100 inimest. Lisaks on kasutatud ka programmi tööta ja õpi võimalusi ning töötajad on läbinud töötukassa toel koolitusi. Metsä Wood on Töötukassale silmapaistev partner, keda iseloomustab oma töötajatest hoolimine, nad teevad kõik selleks, et nende juures on hea töötada. Metsä Woodi tulek Pärnusse on kindlasti väga oluline kogu Pärnumaale, sest lisandunud on palju väärt töökohti,” ütles Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

„On suur au saada Töötukassalt see tunnustav tiitel: oleme aasta jooksul palganud üle 100 töötaja ning see on olnud väga kiire, töörohke ja põnev aeg. Töötukassa tugi ja kogemused on meile palju abiks olnud. Usume, et hea koostöö jätkub ka edaspidi, sest palkame tehasesse järk-järgult töötajaid juurde,“ ütles Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn.

Loe edasi: Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.

Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.

Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:

Karin Mets:

1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses

Loe edasi: Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

1919 a 4. jaanuaril peetud võidukas Kehra lahing oli esimene edukas soomusrongilahing, ühtlasi Vabadussõja tähtsaim murdelahing, millega peatati punaste pealetung pealinnale.

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

[pullquote]Mälestussamba avamispidu läheb käima pühapäeval, 6. jaanuaril, algusega kell 11:00[/pullquote]„Lahingu saatuse otsustas soomusrong number 1, mis komandör Anton Irve juhtimisel Kehra jaamast vaenlasele vastu läks. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures peetud lahingus hävitati punaste väeüksus ja peatati vaenlase pealetung,” kirjutab Arvi Karotam, Anija vallavanem ja mälestussamba taastamise eestvedaja valla kodulehel.

Loe edasi: Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

Otepää – maailma kauneim talvepealinn juba 22 aastat

Raepressi teatel andis Tallinn täna Otepääle üle talvepealinna uhke tiitli. Tallinnat esindas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Talvelaada, jõuluvanade istungi, piduliku kontserdi ja rõõmsa meluga võttis talvepealinna austava ülesande vastu Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

„On hea kindel tunne anda Eesti talvepealinna tiitel taas Otepääle,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Laats. „Kus mujal oleks meie talvised tegemised, mõtted ja unistused paremini au sees kui mitte Kuutsemäel ja muudel Otepää lumistel nõlvadel? Kutsun omalt poolt kõiki tallinlasi Otepääle talvepealinna privileege nautima – ja otepäälasi omakorda Tallinna, eelkõige Raekoja platsile.” Kuni 7. jaanuarini on Tallinnas avatud jõuluturg, mis valiti Euroopa parimaks. „Kas pole mitte suurepärane – meil on maailma kauneim talvepealinn ja Euroopa parim jõuluturg – Eestil läheb hästi! Elagu Eesti!“ rõõmustas Laats.

Pidulikule päevale paneb meeleoluka punkti Otepää kultuurimajas kell 20 algav pidu koos ansambliga L’Dorado.

Urmas Saard

Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto: Raepress →

Samal teemal:

Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli

Peipsimaa Aasta Inimene 2018 on Mustvee vallavanem Jüri Morozov

Ajalehel Peipsi Rannik on traditsiooniks valida igal aastal Peipsimaa Aasta inimest. Lõppeval aastal pälvis tunnustuse Mustvee vallavanem Jüri Morozov Jõgevamaalt.

Jüri Morozov, Riigikogu esimees Eiki Nestor Mustvee linnaraamatukogu kassiga Hurmur ja Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina. Foto Anu Ots — Jüri Morozov, Riigikogu esimees Eiki Nestor Mustvee linnaraamatukogu kassiga Hurmur ja Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina. Foto: Anu Ots

[pullquote]Jüri Morozov: mida mina saan teha ise enda ja oma kodukandi jaoks[/pullquote]„Aktiivne tegevus piirkonna arendamisel algas 20 aastat tagasi kui tollased viis omavalitsust – Mustvee linn, Kasepää, Pala, Saare ja Torma vallad – tegid aktiivset koostööd. Omavalitsuste poolt loodud MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda oli keskseks koostööorganisatsiooniks piirkonna arendamisel, erinevate projektide elluviimisel ja väliskoostöö tegemisel,” märkis Morozov.

Pärast omavalitsuste ühinemist on koostöö Peipsimaal laienenud, hõlmates Peipsi järve rannikualal asuvaid omavalitsusi põhjast lõunasse. Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Tartu, Luunja, Kastre ja Räpina vald on ühinemisjärgselt asunud aktiivselt piirkonnas koostööd tegema. Omavalitsuste eestvedamisel ning MTÜ Peipsimaa Turism koordineerimisel on koostatud Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030, mis hetkel on avalikustamisel.

Loe edasi: Peipsimaa Aasta Inimene 2018 on Mustvee vallavanem Jüri Morozov

Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid eile, 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.

Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto Jukko Nooni — Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht[/pullquote]„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.

Loe edasi: Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel