tähtpäev

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Täna toimus pidulik sündmus Kaitseliidu Pärnumaa maleva eriorganisatsioonide maja saalis, kus kümne lapse ema Hele-Riin Verlin võttis vastu Pärnumaa aasta ema 2015 tiitli, mille juurde kuulub kingitusena ka suur soe tekk.

Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik Foto Urmas Saard — Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi ütles, et Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal kolmandat korda Pärnumaal aasta ema. Kaheksa kandidaadi hulgast aitasid valikut teha Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos Kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Noored Kotkad Pärnumaa maleva esindajatega. Pärnumaa aasta ema 2015 kandidaadiks esitasid Hele-Riin Verlini perekonnaliikmed, toetusring Väikesed sammud ning Kunsti- ja kultuuriselts Hohloma MTÜ juhatuse liige, vene talu noorperenaine Veronika Meibaum.

Traditsiooniliselt kingitakse aasta emale heegeldatud tekk, mille valmistasid kodutütarde sini-kollastes värvides seekord naiskodukaitse liikmed. Suure teki asetasid Hele-Riin Verlini õlgadele Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Jana Ots ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem abi Aina Tarvis. Muusikaliste etteastetega tervitasid aasta ema kodutütred. Tervitamas olid ka Tõnu Miil, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Surju vallavanem Jaanus Männik.

Loe edasi: Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.

Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud Foto Urmas Saard — Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud. Foto: Urmas Saard

Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“

Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.

Loe edasi: Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Võru linna teenetemärgi sai Ants Joonas

Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Eesti Lipu Selts kutsub üles heiskama homme, 4. juuni hommikul, kõikjal meie riigilippe

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee — Foto: uuseesti.ee

Homme tähistame Eesti lipu sünnipäeva. Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamise pidustused algavad kolmapäeva, 4. juuni hommikul kell 7 piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Pärast pidulikku tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik külastada Pika Hermanni torni. Pika Hermanni torni saab minna kella 15-ni sissepääsuga Kuberneri aiast. Torni sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ja teabetelk, kus Eesti Lipu Selts koos liputootjatega selgitavad lipu kasutamise korda. Lipu selts tutvustab oma 10-aastast tegevust ning liputootjad esitlevad oma tooteid. Pärast torniskäiku saavad külastajad kingituseks sinimustvalge käsilipu.

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Talihari – meeste püha

Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha

Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Jakobsoni muuseum tähistab juubelit konverentsiga

Täna, 20. juulil tähistab Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum oma 65. sünnipäeva konverentsiga. Välja antakse ka tänavused Jakobsoni preemiad.
„Konverents keskendub Carl Robert Jakobsoni panusele Eesti põllumajanduse arendamisel ja küsimusele, kuidas tänased põllumehed saaksid Jakobsonist eeskuju võtta,“ ütles Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. „Muidugi oli Jakobson väga mitmekülgne inimene ja paljudes eluvaldkondades oleks temalt õppida.“
Konverentsil antakse 25. korda üle ka C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele ja haridus- ning kultuuritöötajale. Preemiad antakse välja koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Muuseumi juubeliüritused jätkuvad 31. augustil, kui Kurgjal toimub 20. talupäev.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.