Silt: tähtpäev

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.

“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.

Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.

Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.

Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.  Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.
Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.

Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi

Rapla Kultuurikeskus kuulutas välja laste- ja noorte fotokonkursi „Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi”. Konkurss korraldatakse Rapla linna 19. sünnipäeva raames ja kestab 21. augustist kuni 24. septembrini. Üldvõitja saab autasustatud 6. oktoobri õhtul Rapla linna sünnipäeva tähistamisel, linna promenaadil. Erilisemad tööd pannakse näituseks elama Rapla Kultuurikeskusesse.

Ootame osalejaid eelkooliealistest keskkooli lõpetajateni. Ootame pildistatud hetki sellest, miks on Rapla maailma parim paik, kus elada.
Kõik tööd tuleb varustada pildistaja andmetega (nimi, vanus, kool/klass või lasteaed ning kontaktandmed). Fotode/piltide saatmiseks on kolm võimalust:
1. Saata e-posti aadressile: piia.poder@raplakultuur.ee
2. Saata postiga: Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17A, Rapla. Ümbrikule lisada märgusõna „Rapla linna sünnipäev”
3. Tuua ise Rapla Kultuurikeskusesse administraatorite ruumi, mis asub esimesel korrusel.
Piia Põder

Võru linna sünnipäeva tähistatakse enam kui poolesaja üritusega

Reedel, 17. augustil algavad Võru linna 228. sünnipäeva pidustused, mis toovad viie päeva jooksul linlastele ning linna külalistele palju meeldivaid üritusi, mis peaks huvi ja tegevust pakkuma igas eas pidulistele.
Võru linna sünnipäeva on alati väärikalt tähistatud ja erandiks ei ole seegi kord. Viis päeva on linn täis laulu, tantsu, pillimängu, kunsti, laadamelu, sporti, niisama lustimist ja meisterdamist. Kõigile sünnipäevalistele jagatakse ka pidupäevatorti, mis on 100 kg raske
ja 8 meetrit pikk.
Juba kümnendat aastat järjest toimub linnapäevade raames kunstipäev, mis sel aastal keskendub mängule. Üles seatakse põnevad töötoad ning läbi viiakse moešõu.
Lasteaialapsed tähistavad linna sünnipäeva traditsioonilise pidupäevarongkäigu ning kontserdiga.
Spordihuvilised saavad kaasa elada Jaan Gutmanni nimelisele võrkpalliturniirile, rahvusvahelisele petangi turniirile, rammumeeste võistlusele, osaleda rattarallil, jalgratta
paarissprindis, samuti on võimalus koos pereliikmete või töökaaslastega oma võimed proovile panna 1784 m linnajooksus. Tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus, toimub ka motosaanide kiirendusvõistlus.
Sünnipäevaürituste raamesse mahuvad ka traditsioonilised Võru Vaskpillipäevade kontserdid. Taasiseseisvumispäeva auks (20. augustil) toimub Tamula järve laval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert, kus solistidena astuvad üles Kelli Uustani ja Peeter Kaljumäe.
Rokkmuusika austajad saavad pühapäeva õhtul rannabangalos rokkida peaesineja Raisk saatel.
Linnapäevad lõpetab suurejooneline Estonian Dream Big Bandi järvekontsert, solistid Hendrik Sal-Saller, Sofia Rubina, Liisi Koikson ja kitarrist Heini Vaikmaa. Kontsert päädib ilutulestikuga.
Kontserdid on tasuta!
Võru Linnapäevad kestavad 17.–21. augustini.
Ürituste kava ja lisainformatsioon: http://voru.ee/index.php?Menu=407&Lang=est
Marianne Mett

Maanteemuuseum peab sünnipäeva

Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar

Täna peetakse Võidupüha

23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.

1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.

16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Cyrillus Kreegi mälestuspäev Haapsalus ja Ridalas

Cyrillus Kreek.

25. märtsil toimub koostöös Haapsalu linna, Ridala valla ning rahvakultuuri keskusega Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäevale pühendatud mälestuspäev.

Kell 16 kogunetakse Ridala vallas, Saanikal, Kreegi sünnikodu kohas, kus Sirje Rahumägi räägib helilooja sünni- ja eluloost. Kell 17 algab Uuemõisa Valges saalis mälestusõhtu „Hetked Kreegiga”, kus armastatud helilooja loomingut esitab Haapsalu Kammerkoor ning tema elust räägib Mati Puhm. Pärast mälestusõhtut on igal soovijal võimalik süüdata küünal Cyrillus Kreegi haual Haapsalu vanal kalmistul.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil.1962 ja on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

www.ridala.ee

Naised on oodatud paastumaarjapäeva päikesetõusul Paide Vallimäele

25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.

Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.

Allikas: paide.ee

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

 

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Täna tähistatakse Euroopas 112 päeva

11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.

Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada.  „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.

Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull.  Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Kadriorus tähistatakse Hiina uue aasta saabumist

Homme, 23. jaanuaril kell 18 algab Kadrioru pargis värvika karnevaliga hiina uusaasta tähistamine.

Vesidraakoni aasta vastuvõtmine algab Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu teostatud draakonit kujutav kahe meetri kõrgune jääskulptuur. Draakonit tervitatakse traditsioonilise hiina rituaaltantsu ning tuletsirkuse-etendusega. Etteasteid saadab trummiansambel rahvuslikel instrumentidel.

Draakonitantsu esitavad kohalikud võitluskunstide harrastajaid kasutavad oma etteasteks 12-meetrist draakonit, mille Tallinn sai eelmisel aastal kingituseks Pekingilt. Tantsuproove juhendas draakonitantsu instruktor Helsingist.

Peale jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhtimisel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemisega. Näha saab trummitantse, hiina rituaaltantse, mustkunsti ja kungfu etteasteid. Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni. Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.

Kuna Kadrioru kitsastel tänavatel napib parkimiskohti paneb Kultuuriväärtuste amet huvilistele südamele, et võimalusel kasutataks kohalejõudmiseks ühistransporti. Selle hõlbustamiseks pikendab Tallinna transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22-ni.

Autodega tulijatel palutakse oma sõiduk jätta Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valge tänava KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile.

Järvamaa infoportaalil täitus 10. tegevusaasta

Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.

Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.

Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed. 

Klubi Tartu Maraton

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli  ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a.  Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad  meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega  oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval,  8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse  “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja  viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui  tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks  muutmisel, siis tule muuseumi!  Muuseum jääb  ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga  kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Laupäeval tähistatakse C.R. Jakobsoni 170. sünniaastapäeva

Carl Robert Jakobson

Laupäeval tähistatakse Kurgjal  Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva konverentsiga “C. R. Jakobsoni õpetus läbi aegade“. Päev algab kell 11 mälestushetkega Jakobsoni perekonnakalmistul.

Päeva algab kell 11.00 mälestushetkega C. R. Jakobsoni perekonnakalmistul. Sellele järgneval konverentsil on kõigil võimalus kuulata ettekandeid oma alal tunnustatud inimestelt. Loodusemees Hendrik Relve räägib teemal “C. R. Jakobson ja loodus”, AJaloodoktor Ago Pajuri ettekanne kannab pealkirja “1881 /1917: rahvuslik kubermang, kõikseisuslik omavalitsus, autonoomia“, haridusfilosoof Kalle Küttis arutleb ettekandes „Harima, harida, haridus“ haridusteemade üle.

Samal päeval kell 14.45  kuulutab C. R. Jakobsoni Sihtasutus välja järjekordsed Pärnumaa parima põllumehe ning kultuuri- ja haridustöötaja laureaadid. Seda preemiat on välja antud juba alates 1989. aastast. Päeva lõpul esinevad pärimusmuusikud Pärnu Muusikakambrist.