Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.
Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.
Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.
Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.
Sindi piiride muutustes
Vabadusristi kavaleride arvu määramine sintlaste hulgas osutub sügavuti minnes raskemaks vastust andvaks ülesandeks kui esialgu võinuks arvata. Sellest kirjutati lähemalt Maalehe Pärnumaa uudiste märkmiku 2013. aasta 10. aprilli artiklis. Küsimusele vastamise muudab keerukaks Sindi enda geograafiline määratlus, sest tänases tähenduses on Sindi täiesti midagi muud võrdluses varajasemate aegadega. Kuni 1893 aastani eksisteeris Tori kihelkonna koosseisus Sindi vald. Valla piirid olid ilmselt Zintenhofi mõisa kunagised piirid, ulatudes Reiu jõest praeguse Viirani ning lõunast Seljametsani. 1893. aastast muudeti omavalitsuste piire ning praegune Sindi hakkas kuuluma Taali valla koosseisu. Need piirid olid juba laiemad, ennekõike just Tori suunas. Teadupärast anti Sindi asumile aleviõigused alles 1921. a ja linnaõigused 1938. a.
Sindis sündinud kavalerid
Sindi vallas on sündinud kaks Vabadusristi kavaleri. Julius Friedrich Seljamaa (Vabadusristi III liik 2. järk) ning Karl Heinrich Tomingas (Vabadusristi I liik 3. järk) said kõrged autasud kuulumise eest 1919. aastal valitud Eesti esimesse parlamenti – Asutavasse Kogusse. Neist esimene kuulus lausa Asutava Kogu juhatusse ning hiljem oli Tartu rahuläbirääkimistel Eesti delegatsiooni liige. Tomingas oli lisaks Kaitseväe arst ning temast sai arstiteaduste doktor.
Taali vallas sündinud Vabaduse risti kavalere on 11 („Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene“). Kes neist on sündinud vallas või Sindi vabriku asulas, seda saab tagant järele teha kindlaks vaid kiriku meetrikaraamatute alusel või inimeste mälestuste järgi. Luterikiriku kirikuraamatute järgi on Sindi vabriku asulas sündinud vennad Robert Heinrich Kirschbaum ja Richard Johann Kirschbaum. Lisaks on teada, et ka Viktor Arak on sündinud vabriku asulas. Seega saab öelda, et Sindis sündinud Vabadusristi kavalere on vähemalt viis.
Sindis maetud kavalerid
Raamatust „Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene“ võib veel lugeda, et Sindi linna kalmistutele on maetud neli Vabadusristi kavaleri: Viktor Arak, Jakob Kalde, Richard Johann Kirschbaum ning Nikolai Liidemann. Hauatähised on vaid Viktor Arakil (Vana kalmistu) ning Jakob Kaldel (Uus kalmistu). Kirschbaumi ning Liidemanni kohta pole paraku märkmeid säilinud ka kalmisturaamatutes. Nii ei saa täie kindlusega väita, et kaks viimast Sinti ikka maetud on. Kirschbaum suri küll 1927. aastal Sindi haiglas, kuid kuna tegemist oli enesetapuga, siis on mõeldav, et hauatähist ei pandudki. Tegelikult on perekond Kirschbaumide matmispaiku kaks. Liidemann suri 1975 aastal Sindis, kus ta oli veetnud oma viimased aastad ning väidetavalt on maetud Sindi Vanale (õigeusu) kalmistule.
Urmas Saard