tähtpäev

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard — Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Loe edasi: Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit veetis möödunud nädalavahetuse Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas toimunud harjutuste laagris, et juba eelseisval pühapäeval, 22. aprillil astuda juubelikavaga Pärnu Kontserdimaja suurele lavale.

Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas Foto Urmas Saard — Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alustades olid paljud väga staažikad tantsijad[/pullquote]Läinud nädalavahetuse kahel päeval valitses juhendaja Eneli Rüütli enamiku ajast üksinda koolimaja aula lava ja jättis terve ülejäänud saali põranda kümnekonna tantsupaari päralt. Ruumi pidi jätkuma tantsulistele liikumistele ja sama pinna teises otsas korduvateks ümberriietumisteks. Erandkorras võimaldati ühel täiesti kõrvalisel silmapaaril jälgida kogu seda ettevalmistuse korrapärast sagimist ja usalduslikul kokkuleppel lubati mõndagi lugejatega jagada.

Külli Kivioja-Ööpik on oma tantsulembust Tuurit-Tuuritiga jaganud tantsurühma loomisest saadik, olles siis 25-aastane. Seepärast teabki kõigest rääkida. „„Tuurit-Tuurit“ on Lõuna-Eestist pärit hästi toreda tantsuõpetaja Maido Saare üks tantsudest. Tollel hetkel kui asutasime oma rühma ja otsisime paljude nimede hulgast meile meeldivat tantsurühma nime, tundsime, et just see lugu kõnetab meid kõige paremini. Seda tantsu oleme nüüd laagriski harjutanud ja esitame pühapäevasel kontserdil,“ selgitas Külli.

Loe edasi: Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

8. aprillil täitus Julius Friedrich Seljamaa sünnist 135 aastat. Sindi Ajalooklubi austas kodulinnas sündinud õpetajat, ajakirjanikku, poliitikut ja diplomaati kogunemisega Sindi gümnaasiumi juures, kus menutati tema elu ning tutvustati Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti.

Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Ajalooklubiga ühinesid Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, õpilasesinduse asepresident Chätlyn Parts, õpilasesinduse liige Margit Viies, õpetaja Lembit Roosimäe ja direktor Ain Keerup. Paikuse põhikooli esindas ajaloo ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Mait Lind. Nende hoida olid sinimustvalged kandelipud. Ajalooklubi poolt hoidis lippu Mati Kuusk.

[pullquote]Aastal 2008 koorus mõte nii tähelepanuväärsele mehele püstitada monumentaalne mälestusmärk[/pullquote]Ajalooklubi mõte ei olnud tänavu suurt rahvahulka kokku kutsuda ja sooviti pigem väiksema seltskonnaga suurmeest meenutada. Samas olid just lipud need, mis panid mööduvaid linnakodanikke seisatuma ja toimuvat uudistama. Ajalooklubi liige Marko Šorin andis lühikese ülevaate Seljamaast, kes sündis kusagil Sindi ajaloolises keskosas. „Kus täpselt, see teadmine pole siiani veel minuni jõudnud. Räägitud on Johann Christoph Wöhrmanni puiestee majadest, aga seal elasid meistrid. Juliuse isa ei olnud meister, vaid kangur. Nende eluasemed asusid pigem kasarmute poolel,“ Selgitas Šorin ja palus abi inimestelt, kes võiksid mõne olulise niidiotsa kätte juhatada.

Loe edasi: Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni — Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde Foto Urmas Saard — Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Läheneva rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul tähistati VIII Sindi lasteraamatupäeva tublimate noorte lugejate tunnustamisega, teatrietenduse vaatamise ja tordi söömisega.

VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil Foto Urmas Saard — VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma[/pullquote]Kevadkuu viimasel päeval kutsus Sindi linnaraamatukogu taaskordselt pidulikule vastuvõtule tunnustust väärivad 20 last, kes ise või vanemate abiga olid aasta jooksul raamatukogust laenutanud kõige rohkem raamatuid. Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma, Sindi gümnaasiumi 4. klassi õpilane, keda on vastuvõtule kutsutud kõigil kaheksal kevadel. Raamatukogu direktor Ene Michelis kinkis kutsutud lastele Kätlin Kaldmaa raamatu „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”, kus peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Raamatu peategelane jõuab teadmiseni, et kodus on ikkagi kõige parem. Aga mõnes peres oli rohkem kui üks tubli lugaja. Seepärast kingiti nendesse peredesse ka teisi raamatuid.

Loe edasi: Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus — Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

[pullquote]Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe[/pullquote]”Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Loe edasi: KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 69 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küüditamise aastapäeval kell 12.00 toimub Pärnu Leinapargis mälestustalitus. Kell 18.00 süüdatakse ühiselt küünlad küüditatute mälestamiseks Rüütli platsil.

Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis Foto Urmas Saard — Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Mälestusüritused on pühendatud tuhandetele küüditamise ohvritele, kes kannatasid Nõukogude okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all.

Leinapargis süütavad 69 mälestusküünalt küüditamise ohvrid ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento liikmed. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.

Mälestuspäeva juhatab sisse Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ning Pärnumaa Memento esindajad asetavad kimbud küüditamises kannatanute mälestuskivile. Meenutatakse 69 aasta tagust sündmust ja elu Siberis. Mälestusüritusel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene, Taimi Laituse juhendamisel.

Loe edasi: Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Loe edasi: Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.

Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“

Loe edasi: Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Halinga valla aukodanik Aldo Kals on koostanud ajalooraamatu „Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 1988-2018“. Trükis valmib 35 pilditahvli ja 20 CD helifailiga varustatult seltsi 30-ks aastapäevaks.

Aldo Kals Tallinna raekojas Foto Urmas Saard — Aldo Kals Tallinna raekojas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele[/pullquote]Kals ütleb raamatut tutvustades, et selle käsikirja maht on ligi paarsada arvutilehekülge. Raamat kajastab uusärkamisaega ja sündmusi Pärnu-Jaagupis Eesti taasiseseisvumise taustal, mis leidsid aset põhiliselt aastatel 1988 kuni 1996. Tollel teguderohkel ajajärgul on kümnendiline eel- ja järellugu. Trükise ajaloomälu lisa annab aga teateid kihelkonna minevikust koguni kaheksa sajandi tagusesse aega. „Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele, kes julgesid ja suutsid omal jõul 18. juuniks 1989 taastada Vabadussamba! See oli vaid üks tahk seltsi tegevuses, sest taolisi ettevõtmisi lisandus veel kümmekond,“ selgitab eesti ajaloolane Kals, kes palub muinsuskaitse seltsi ajalooraamatust teavitada üle riigi ja ka väljapool Eestit elavaid Jaagupi sõpru.

Loe edasi: Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg — Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard — Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Loe edasi: Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Emakeelepäev Viidingu loominguga

Tähistamaks emakeelepäeva toimub Rakvere Teatrikohvikus luuleõhtu “Trammipeatuses Juhan Viiding Jüri Üdiga”.

Rakvere teatri kohvikus Foto Urmas Saard — Rakvere teatri kohvikus. Foto: Urmas Saard

14. märtsil kell 19 peetakse teine kohtumine RT Luulesarjast Kuu kutse, kus sel korral kõneletakse eesti luuletajast ja näitlejast Juhan Viidingust. Tekste loevad Rakvere Teatri näitlejad Jaune Kimmel, Toomas Suuman ja Grete Jürgenson.

“Ma oma ajaliku elu lugu ja kõike seda biograafilist ei tahaks enda jaoks väga tähtsustada,” sõnas Juhan Viiding ühes raadiointervjuus oma luulekogu “Elulootus” ilmumise puhul.

Sind huvitanud on kultuuri kulg.
Mind vabadus on huvitanud väga.
Kõik sobib meile kõigile ühtviisi.
See teadmine ei sobi sageli.
– Juhan Viiding

Tänavusel emakeelepäeval keskenduvad näitlejad pigem Viidingu loomingule nii viisistatud kui ka viisistamata kujul, lootuses leida vastused küsimustele, mida ikkagi nägi natsionalist, kui ta poest ostetud köögitopsid kodus lahti pakkis ning mida teevad ema-isa siis, kui lapsed magavad.

Osalemine tasuta. Orienteeruv kestusaeg kuni 1 – 1,5 tundi

Laila Talunik
Rakvere Teatri turundusjuht

Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud naisi ootas ees pikk pidulaud suupistetega ja iga kohvitassi kõrval rõõmustas toolile istujat tulbiõis. Muusikapaladega tervitas saabujaid Suurejõe rahvamaja kapell Sirema.

Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol Foto Urmas Saard — Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol. Foto: Urmas Saard

Kapelli juhendaja Silva Jõulu ütles muusikuid tutvustades, et Sindis on esindatud kolmandik esinejaid. Kitsuke ruum poleks kõiki ära mahutanud. Mall Jürjo näitas, et saanuks üheaegselt ka üksinda kõigi pillide mängimisega hakkama. Selle kinnituseks võis kuulda viiest loost koosnevat popuriid, mis kõlasid kolmel pillil: suupill, akordion, kannel. Aga kui asuti kolmekesi kolme kolmehäälset laulu laulma, mängis Mall mandoliini, Silva kannelt, ja Reet Pärn akordionit.

Lauldi Kihnu kirikulaulu „Pääsuke“, Kihnu Virve lugu „On jälle kevade“ ja päris naistepäeva laulu „Lilled sinule“, mille sõnad ja viisi loonud Joe Lumi. Edasi jätkati instrumetaalpaladega. Valsi helid kutsusid naised valsile, aga tantsiti hoogsamal sammul ka polkat.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Ilmunud on Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” almanahh aastatest 1968 – 2018, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals, kes ka ise Pärnu-Jaagupi keskkoolis õppinud. Loeme järgmist.

Jakobia Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits Foto Urmas Saard — “Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lugedes nähtub esimeste kokkutulekute tohutu entusiasm[/pullquote]2. märtsil 1968 koondusid Pärnu-Jaagupist pärit akadeemiline noorus ja kõrgkoolide vilistlased Tartus kodukohalt nime saanud mitteametlikku üliõpilasseltsi “Jakobia”. Pärnu-Jaagupi akadeemilise nooruse koondumise eellugu ulatub 1960. aastasse, kui EPA ühiselamus said kokku üheksa Pärnu-Jaagupist pärit õppurit. Kahes kroonikaraamatus on andmeid kokku 86 kokkutuleku kohta 1968 – 2017. Juubeliväljaandel on lisad: kokkutulekute kronoloogia, osavõtjad, esindatus kokkutulekutel, Pärnu-Jaagupi kihelkonna nimekate isikute personaalia, biograafika stipendiumi uued annetajad.

“Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Embleem kaunistab trükise kaant. Seltsi lipuks sini-valge-roheline trikoloog. Kokkusaamised peeti põhiliselt Tartus ülikooli ja EPA tudengite/vilistlaste baasil, väiksem esindatus Tallinna kõrgkoolidest. Igas kogukonnas oma aktivistid, kellest saame hea ülevaate.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

23. veebruaril eemaldati kate riigi loojatele pühendatud mälestusmärgilt “Ajahetk”, täpselt seitse aastat varem pühitseti mälestustahvel kunagisel Aleksander Jürvetsoni trükikoja hoonel (Hospidali 14), kus trükiti „Manifest Eestimaa rahwastele“ ja kümme aastat tagasi avati Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

Mälestusmärgi Ajahetk avamine Foto Urmas Saard — Mälestusmärgi “Ajahetk” avamine. Foto: Urmas Saard

Eelnimetatud mälestustähiste ritta asetub ka omaaegne Pärnu Poeglaste gümnaasium, kus enamik iseseisvuse väljakuulutamisega seotud mehi õppis. Palju aastaid kestnud arutelud ja tulised väitlused selle üle, kas ja kuhu püstitada nelja mehe auks mälestusmärk, on nüüdseks saanud läbitud teekonnaks. Ajaloolise koolimaja ette püstitatud Päästekomitee mälestusmärgil on jäädvustatud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniki ja iseseisvusmanifesti esimese ettelugeja Hugo Kuusneri nimed. Onupoegade Mart ja Margus Kadariku loodud ajahetkeseinast on inimfiguurina kujutatud kartmatu otsustavusega Eesti rahvas läbi astunud.

Eesti Vabariigi suure juubelipäeva eelõhtul liikus enneolematult pikk rongkäik Alevi kalmistul asuva Vabadussõja monumendi juurest tänase Pärnu Kuninga tänava kooli juurde. Rongkäigus osalesid paljude koolide õpilased, kes kandsid sinimustvalgeid kandelippe, samuti kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide esindused. Mängisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Pärnu noorte puhkpilliorkestrid. Laulis Kuninga tänava kooli poistekoor.

Loe edasi: Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva hommikul Sindis Foto Urmas Saard — Tori valla noored Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda[/pullquote]Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.

Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.

Loe edasi: Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad![/pullquote]Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“

Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.

Loe edasi: Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Eesti Vabariik tähistab 24. veebruaril 2018 oma ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva- 100 aasta sünnipäeva. Erinevalt ülejäänud Eestist tähistatakse Pärnus vabariigi aastapäeva juba homme, 23. veebruaril.

Endla teatrihoone makett Foto Urmas Saard — Endla teatrihoone makett. Foto: Urmas Saard

Teadaolevalt mängib Pärnu linn Eesti Vabariigi sünniloos ülitähtsat rolli – just nimelt Pärnus loeti 23. veebruaril 1918 toonase Endla teatri rõdult esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine tema sünnikohas Tahkurannas Pätsi ausamba juures, kell 11.30 on mälestushetk perekond Pätside endise kodumaja juures Pärnus, Riia mnt 273.

Kell 12.00 järgneb Konstantin Pätsi monograafia esitlus Raeküla Vanakooli Keskuses. Monograafia on koostanud Ago Pajur ja Toomas Karjahärm. Raamatut esitlevad Riigikantselei ja Eesti Rahvusarhiiv.

Samal ajal, kell 12.00 toimub ka Audru osavallakeskuses Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikul tähistamine.

Kell 14.00 on kõigil huvilistel võimalus osa saada tasuta giidituurist “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”, mis saab alguse Rüütli platsilt.

Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

24. veebruari õhtul ehib Vilnius end Eesti lipu värvidesse. Sinimustvalge rüü saavad Kolme Risti mägi ja mitmed sillad. Leedu suurvürstide paleele heisatakse Eesti lipp ning kell 19.18 kõlab seal fanfaarimängija esituses Eesti hümn, et väljendada ühtekuuluvustunnet.

Sel õhtul värvub sinimustvalgeks veel üks Leedu sümboleid – kellatorn Katedraali väljakul. Sellega tervitab Leedu pealinn Eestit iseseisvuse sajandal sünnipäeval.

Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius ütles, et Leedut ja Eestit ei seo mitte ainult muutlik ajalugu viimasel sajal aastal, vaid ka ootused helgemale tulevikule, mis ühendab ja hingestab. “Tänavune aasta on tähtis kõigile Balti riikidele, ja meil on nüüd väga hea meel anda panus Eesti iseseisvuse tähistamisse. Nädal tagasi pühitsesime me ise suurejooneliselt oma riigi sünnipäeva; Vilniuse tänavatel süüdati lõkkeid, kõlasid laulud, ning sel päeval olid meiega ka meie naabrid – eestlased ja lätlased. Aiman, millist rõõmu Eesti rahvas saabuval pidupäeval tunneb. Vilnius tähistab Eesti iseseisvust koos Eestiga ja kogu oma südamest,” ütles Vilniuse linnapea.

Loe edasi: Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

Täna said Pärnu linna sümbolkujud riigi sajanda juubeli auks kaela sinimustvalged kaunistused.

Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas Foto Urmas Saard — Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas. Foto; Urmas Saard

EV100 korraldusmeeskonna eestvedamisel ehiti üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri sinimustvalgete kootud sallide või mütsidega. Pärnu linnast valiti korraldusmeeskonna poolt välja Lydia Koidula mälestussammas. Pärnus sidusid aksessuaare Indrek Aija ja Tõiv Jõul. Kõige kõrgemale ronimisel oli abiks Jaanus Rubin. Koidula mälestussamba juures võis näha ka Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust uudistamas.

Linnavalitsus otsustas lisaks Koidula ausambale asetada ammuse tippmaletaja Paul Keres kaela rahvusvärvides kikilipsu. Teisi mälestusmärke ehiti siidisest riidest sallidega: Ilme Kulla naisfiguur “Supleja” Estonia sanatooriumi juures Aia tänaval; kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kuju valli serval; ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni skulptuur Rüütli tänaval; Georg Wilhelm Richmanni ausammas Kuninga tänaval; Gustav Fabergé kontserdimaja ees; linnapea Oskar Alexander Brackmann Sütevaka humanitaargümnaasiumi lähedal.

Helilooja Raimond Valgre mälestusmärgi ja Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa skulptuuri eest kandsid hoolt Pärnu Rotary Klubi liikmed.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega