Tänavu tähistati Pärnus Eesti lipu päeva traditsioonilise kogunemisega Rüütli platsi asemel Lydia Koidula monumendi juures.
Pidulikul lipurivistusel osalesid mitmed Pärnu linna koolid, kaitseliitlased, naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Sõnavõttudega esinesid Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei. Esines puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja laulis Pärnu Ülejõe põhikooli poistekoor, mida juhatas Maimu Muttik.
Rongkäigus sammuti läbi Rüütli tänava teater Endla juurde. Endla suurel laval andis Sindi gümnaasium ühiselt naisrahvatantsurühmaga Kuu kontsertetenduse “Ema käed kui sünnimaa”, mille lavastas Eneli Arusaar.
Lipu päeval Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard →
Sindi tähistas Eesti lipu 134. aastapäeva traditsioonilise lippude rivistuse, rongkäigu ja meelalahutusliku osaga, kus peaesineja oli Anne Adams, aukülalised lipu seltsi juhatuse liikmed Jüri Trei ning Trivimi Velliste.
Trivimi Velliste, Jüri Trei ja Anne Adams Eesti lipu päeval Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Adams meenutas kolm kopikat maksnud paadisõite[/pullquote]Mõned minutid enne kümmet sammusid koolide kümned ja kümned lipukandjad Sindi raekoja esisele tseremooniaväljakule. Rein Vendla, Pärnu noorte puhkpilliorkestri dirigent, tõstis pilgu Presidendi kellale ja ootas luba Eesti hümni mängimise alustamiseks. Kes oskasid, laulsid hümni kaasa. Üle teiste häälte kostus selgel kõlal Jüri Trei laulmine. Lippude üldarvu olnuks võimatu kokku arvata, aga kolmekohalisest numbrist olulisem oli võimas sinimustvalgete värvide lainetus, mis koosnes vähemalt nelja mõõtu lippudest.
“Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu,” meenutas Tori abivallavanem Signe Rõngas president Toomas Hendrik Ilvese mõned aastad tagasi öeldud sõnu. “Märksõnad on siin hoolimine ja tähelepanu. Me hoolime igapäevaselt oma perest, lähedastest, tööst. Meie tähelepanu on argipäeva toimetuste virr-varril. Aga kas see on halb? Ei, see ei ole halb,” kõneles Rõngas, kelle iga sõna oli paljuütlevalt sisukas.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard
[pullquote]Liiliarist, naiskodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.[/pullquote]Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.
Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.
Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.
Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve
[pullquote]Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.[/pullquote]Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.
Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.
Anne Adams: „Sinimustvalge lipp on minu jaoks alati tähendanud vaba eestlase vaba mõtet ja tegu omal maal. See on olnud võimas sümbol minu jaoks juba ajast mil olin alles laps ja kommunistist isa eest salaja oma teadmised hankisin. Jumal tänatud, et oli tollal ka selliseid ilusaid inimesi!“
Anne Adams. Foto: Diana Unt
4. juunil saab sinimustvalge lipp 134-aastaseks. Harjumuspäraselt tähistab Sindi linn ka tänavu lipu päeva Eesti lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühisel eestvedamisel. Osalema oodatakse Tori valla koole, noorteorganisatsioone ja inimesi, kes pole muude töökohustustega seotud. Pidulik lipurivistus algab raekoja ees kell 10.00. Mängib Pärnu Noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel, tervitavad vallavanem Lauri Luur, lipu seltsi esimees Jüri Trei ja seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste. Kuuleb sõnalist ja muusikalist esitust nii Sindi lasteaialt kui Sindi gümnaasiumilt. Traditsiooniliselt toimub rongkäik mööda ajaloolist Pärnu maanteed, kus on marsitud hulk aastaid juba palju aastakümneid tagasi. Sindi gümnaasiumi õuel toimuva meelelahutusliku kava peaesineja on Anne Adams. Lipu selts jätkab eelnevate aastate tava ja kingib väikseid käsilippe neile, kellele pole eelnevatel pühadel jätkunud.
Kuid Eesti riigi juubeliaastal ei jää lipu päeva tähistamine üksnes Tori valla ja Sindi linna keskseks. Lipu päeva õhtupoolikul annab sadakond sintlast teater Endla suurel laval tasuta kontsertetenduse „Ema käed on kui sünnimaa“, mis on sintlaste kingitus pärnakatele. Õpetaja Eneli Arusaare koostatud lavastuses esinevad 89 õpilast ja Sindi rahvatantsu rühma Kuu naised. Kontsertetenduse sisuks on viimase saja aasta kestel toimunud emade ja laste vaheline kirjavahetus. Metafoorselt põimub lavastusse ka meie rahvuslik emalipu kujund.
Pühapäeval, 20. mail tähistati Kivi-Vigalas sealse kirikutorn-vabadussõja mälestusmärgi ehitamise 85., selle taastamise 30. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.
Vigala tamme istutamine. Foto: Jüri Kusmin
[pullquote]Pärast 24. veebruarit 2018 sündinud titad koos vanematega istutasid Eesti Vabariigi ja Vigala kihelkonna järgmise sajandi tamme[/pullquote]Tähtpäev koosnes nelipüha armulauaga jumalateenistusest, kus teenisid kirikuõpetaja Kristiina Jõgi ja piiskop Joel Luhamets. ÕnnistatiVigala kiriku torn-Vabadussõja mälestusmärgi taastatud lippu ja rohelisi kirikutekstiile ning korraldati korjandus kiriku uue lipu heaks. Tervitusega esines Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Tiit Põder, Märjamaa valla esindaja jt. Muusikaliselt sisustas üritust organist Andres Uibo, sopran Jaanika Kuusik, trompetist Priit Aimla, Kivi-Vigala rahvamaja naiskoor ja koguduse naisansambel. Pärast 24. veebruarit 2018 sündinud titad koos vanematega istutasid Eesti Vabariigi ja Vigala kihelkonna järgmise sajandi tamme.
Kirikus toimus ajalookonverents, kus esinesid Martin Andreller, Siim Õisma ja Jaak Sarap. Konverentsi lõpus ütles mõned päevakohased mõtted ajaloolane Aldo Kals, kes tervitas konverentsi Tartu rahu põlistamise seltsi ja Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi poolt.
Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.
Taavi Müürsepp, Mustvee Pritsimed. Foto: Anu Ots
Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.
Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.
Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema
Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”
1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.
“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”
Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.
Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke[/pullquote]„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.
Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“
Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.
Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard
Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.
Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.
Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen
[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.
Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.
Reedel, 4. mail möödub kümme aastat Nõmme Lunastaja kiriku taaspühitsemisest. Kell 18 algab tänupalvus ning toimub raamatu “Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu” esitlus.
Nõmme Lunastaja kirik. Foto: Jukko Nooni
Õie ja Rohelise tänava nurgal asuv kirik taastati suuresti Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi algatusel ja eestvedamisel, Sander pälvis selle eest 2008. aastal ka linnaosavalitsuse tunnustusauhinna. “Nõmme Rahu kogudusele kuuluvad kirikud – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik – pole pelgalt sakraalhooned, vaid neil on oluline koht linnaosa kultuurielus ja arhitektuuripildis. Nõmme Lunastaja kirik on tõeline silmarõõm ka inimesele, kes hindab sakraalehitistes pigem visuaalset poolt,” ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
“Selle kümne aasta jooksul on Lunastaja kirik kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kuna kirikus on ülihea akustika, toimub siin ka palju lindistusi. Kirikliku poole pealt toimuvad regulaarselt palvused,” rääkis Sander. “Raamat “Pastoraat” räägib Hoerschelmannide suguvõsast ning selles on juttu ka toonase nimega Saksa Lunastaja kirikust ja pastoraadist. Raamat on küll mõned kuud müügil olnud, kuid ametlikku esitlust pole veel olnud,” lisas kirikuõpetaja.
Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.
Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.
Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.
Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.
Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard
Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.
Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.
„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.
“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.
Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.
„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.
Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.
Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.
Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen
[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.
Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.
Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast[/pullquote]Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.
Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.
Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.
↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑
Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard
Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.
Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.
Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.
Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.
Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kas keegi kardab siis laulda?[/pullquote]Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.
Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“
Tänasest kaunistavad Sindi vana raudteejaama hoone ja selle ees kasvava tamme vahelist ala heade soovide lipukesed.
Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nööri tõmbas Viljar, keda samuti abistasid lapsed oma rammuga.[/pullquote]Viljar Viik, Sindi Avatud Noortekeskuse matkaringi juhendaja, on alati täpne mees ja nii sõitis ka täna varem kokkulepitud ajaks noortekeskuse juurde, kus hulk lapsi olid juba aegsasti tema tulekut ootamas. John põristas trepil istudes trumme, mõned lapsed keerutasid hundiratast, Kaur hoidis videokaamerat. Teised leidsid muud tegevust. Viljari saabudes koondusid kõik tema ümber. Esmalt tõstis ta autokatuselt pika redeli maha ja asetas selle üle saja aasta vanuse tamme vastu. Seejärel ronis tamme võrade vahele, kus kinnitas köied. Päris põnevaks läks lastel siis, kui välja toodi ronimisvöö ja ühenduslülidega köisjulgestus, muidugi ka kiivrid ja muud ohutust tagavad tarvikud.
Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.
Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt. Foto: Urmas Saard
Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.
Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.
30.aprillil algusega kell 19.00 toimub Otepääl juba traditsiooniks kujunenud Volbriöö teatejooks. Teatejooks toimub ka sellel aastal Tehvandi staadionil.
Volbriöö teatejooks 2017. aastal. Foto: Monika Otrokova
Teatejooksu võistkond koosneb seitsmest liikmest, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoo esindajad. Võistkond tuleb kuni 29.aprillini registreerida Otepää vallavalitsuse spordispetsialisti Harald Laidre e-postil: Harald.Laidre@otepaa.ee
“Varasemalt toimus teatejooks Otepää linnas aga juba teist aastat otsustasime seda läbi viia Tehvandi staadionil, on turvalisem ja ka pealtvaatajatel on parem jooksu jälgida,” ütles Harald Laidre.
Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõpruskonnad, Otepää külade võistkonnad, täiskasvanud ja kooliõpilased. Võitjale võistkonnale aastaks rändkarikas. Kolmele parimale võistkonnale on ette nähtud medalid, diplomid ja auhinnad. Igale osalevale võistkonnale kringel.
Eelmisel aastal viis Volbriöö teatejooksu võidu koju võistkond “Verpa ja sõbrad”(Anlourdees Veerpalu, Anette Veerpalu, Helin Külm, Gunnar Kruus, Alvar Johannes Alev, Andreas Veerpalu ja Andrus Veerpalu).
Võistlust korraldab Otepää Vallavalitsus koostöös Tehvandi Spordikeskusega ning jalgpalliklubiga FC Otepää. Toetab Ugandi Resto ja Eesti Kultuurkapital.
Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.
Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“[/pullquote]„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.
Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.
Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tutvustab ideed kaunistada vana raudteejaama hoone ees kasvava enam kui 100-aastase kodutamme hiiepuule vääriliselt saja värvilise soovilipukesega.
Sindi noortekeskuse noored valmistavad lippe. Foto: Helle Vent
„Lõbusad lipud jätame kodulinna kaunistama terveks Sindi sünnipäevakuuks kuni lastekaitsepäevani 1. juunil,“ kinnitas Vent.
Linna pidupäevaks sai iga huvitatud noor kujundada oma soovilipukese. Enamuses olid autoriteks noormehed, aga tüdrukute au päästsid kunstiringi tüdrukud eesotsas juhendaja Tiina Tõnismäega. Kõik vajalikud tarbed olid keskuses igal ajal kättesaadavad. Lipp on formaadis A5 ja põhiliselt kujundatud värvilistele paberitele. Kõik noorte tööd on lamineeritud, et vihmased ilmad neile liiga ei teeks.
„Nendest lippudest paneme 27. mail kella 18-st alates kokku neli pikka lipurivi, mis kinnituvad ühe otsaga noortekeskuse maja külge ja teise otsaga kodutamme külge. Selle töö teeb ära matkaring eesotsas Viljar Viigiga , kellel on vastav varustus olemas,“ selgitas Vent.
Tähtsa sündmuse puhul kostab trummipõrinat ja muusikat.
Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.
Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni
[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.
“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.
Tänavune Sindi laat toimub järjepidevust silmaspidavalt neljandat korda, aga nüüd juba uue korraldajaga.
Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone. Foto: Marko Šorini kogust
[pullquote]Igal täistunnil lastakse ajaloolist vabrikuvilet[/pullquote]„Sindi seltsimaja ees toimuv traditsiooniline laat on Sindi linna ümmarguse juubeli auks ajaloohõnguline, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel,“ lausub Ülle Ots, MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige ja Sindi kevadlaada peakorraldaja. Ots selgitab, et tolle perioodi maaelu ja laadameeleolu on päris tõetruult lavastatud näiteks mängufilmis „Suvi“. „Tasub riidekappidest või pööningult otsida selleaegseid rõivaid ja tullagi laadale Teele, Tootsi, Lible või tänavamuusik Imelikuna!“ Parimatele kostüümidele on lubatud auhinnad.
Laat avatakse külastajatele kell 9.00. Abivallavanem Priit Ruut tervitab ja avab laada ametlikult kell 10.00.
Pidulikul lipurivistusel osalesid mitmed Pärnu linna koolid, kaitseliitlased, naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Sõnavõttudega esinesid Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei. Esines puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja laulis Pärnu Ülejõe põhikooli poistekoor, mida juhatas Maimu Muttik.
