Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale

100 aasta möödumist rahuläbirääkimiste algusest tähistati 4. detsembri õhtupoolikul piduliku ajaloo- ja teabetunniga ka Tallinnas Poska majas.

Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto Urmas Saard
Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto: Urmas Saard
Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto Urmas Saard
Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure[/pullquote]Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho tegi Poska majas põhjaliku ülevaate eelseisvatest sündmustest, mis toimuvad ajavahemikul tuleva aasta 3. jaanuarist kuni 2. vebruarini. „Eesti rahvas on kahe ja poole aasta jooksul tähistanud oma riigi sajandat sünnipäeva,“ lausus Kiho. „Iseseisvumine algas autonoomia kättevõitmisest ning päädis loodud Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustusega, millele avas tee Tartu rahuleping. Sestap keskendubki pidustuste lõppakord just Tartu rahu 100. aastapäevale.“

Sündmused rulluvad lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Sel puhul tähistatakse suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10.30 toimub üleriigiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad, vedurite ja laevade viled. Kell 18 peetakse kontsert-jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus, mis on mälestusmärk Tartu rahule.

Loe edasi: Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale

Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Täna ennelõunal keskendus enam kui 400 kuulaja tähelepanu Sindi gümnaasiumi õpilaste jutustusele sellest, kuidas täpselt sada aastat tagasi alanud Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimist saatis veel 1919. aasta lõpuni koletu sõjamöll.

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajalootund jätkus viienda kuni lõpuklassi õpilastele kooli aulas[/pullquote]Määratud ajal seisis Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrval auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus kolm gümnasisti: Rainer Aas, Merili Tambu ja Sirelin Kukk. Koolimaja esisele tseremooniaväljakule oli kogunenud terve koolipere: õpilased esimesest kuni gümnaasiumi viimase klassini koos oma õpetajatega. Välja toodi 70 suurt kandelippu ja pisematele jagati veel 30 käsilippu, mis olid hoidmiseks jõukohasemad. Sada lippu tähistas saja aasta möödumist rahukõneluste algusest. Sadade kohalviibinute hulgas võis näha teisigi linnakodanikke.

Loe edasi: Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Kahekümneviiene Slavjanotška

Uudis Tori Valla Teatajast

Slavjanotška tähistas juubelit suurejoonelise kontserdiga

Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto Sindi avatud noortekeskus
Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto: Sindi avatud noortekeskus

26.oktoobril tähistas Sindi seltsimajas oma 25. aasta juubelit Slaavi kultuuriühingu koor Slavjanotška eesotsas koorijuhtide Tõiv Tiitsu ja Niina Mozessoviga. Kontsert toimus suures saalis ja kuulama oli tulnud üle kahesaja inimese. Kava oli täiuslik, ehe ja võluv, kestes kolm tundi. Kontsert, mis oli võrratult ilus ja kaasahaarav, koos kaunite kostüümide ja saalikaunistustega, tegi selle peo uhkeks ja eriliseks, juubeli vääriliseks.

Esinesid:

Slaavi kultuuriühingu segakoor Slavjanotska, Sindi;
tantsukoor Sudaruški, Pärnu;
vokaalansambel Russkaja Pesnja; Pärnu;
Ukraina seltsi vokaalansambel Barvinok, Pärnu;
tantsuansambel Omasoodu, Sindi;
tantsuansambel Kuu, Sindi;
Saare Vene selts, Kuressaare;
vokaalansambel Rodnõe Parevõ, Pärnu;
tantsuansambli Pärlike naisrühm Fantazia, Pärnu;
Vasil Zotovich akordionil koos külalisega Moskvast: Al-Der Sõsojev balalaikal ja kitarril;
ansambel Russkaja Radril, Vangaži Läti;
ansambel Krapiva, Tallinn.

Loe edasi: Kahekümneviiene Slavjanotška

Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäeva tähistati mälestushetkega tema kalmul

28. novembri keskpäeval korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku matmisalal Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre (27. XI 1959 – 7. V 1997) haual mälestushetke, mida soosis soe ja kuiv sügisilm.

Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto Urmas Saard
Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto: Urmas Saard

Kalmul süüdati küünlad. Kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgitusi Petserimaalt pärit Tobrede suguvõsa kohta. Seejärel pöördus kohalviibinute poole lühikese kõnega ajaloolane Aldo Kals.

Ajaloolane osundas, et vabadusvõitleja kalmule kogunemise päeval täpselt 101 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda ja juba paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. „Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kakskümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki.” Kals meenutas 1943. aastat, kui riigil oli 25. sünnipäev. Samal aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. „Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veebruaril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse,” rääkis Kals.

Loe edasi: Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäeva tähistati mälestushetkega tema kalmul

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard
Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

[pullquote]läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased[/pullquote]Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Loe edasi: Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Täna keskpäeval tähistati Sindi Naisliidu ja Sindi seltsimaja ühisel korraldusel advendiaja algust vaimuliku sõna ja advendiküünla süütamisega. Jõulutervituse lausus Tori vallavanem Lauri Luur. Jõulutaat Janno jagas maiustusi ja tegi koos sportliku elulaadi levitaja Sirjega lastele ringmängu.

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto Urmas Saard
Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto: Urmas Saard
Advent tule jagamine. Foto Urmas Saard
Adventtule jagamine. Foto: Urmas Saard

Tori vallavanem Lauri Luur jutustas mõne aasta tagusest jõuluõhtust, kui tedagi oli kutsutud jõuluvana tegema. „Nii kui ma oma autoga kõrvalteelt suurele teele pöörasin, nii ma kohe külglibisemises sügavale maanteekraavi pidama jäin, õnneks rataste peale. Siis ma mõtlesin, et telefon jäi koju, päris pikk maa jalgsi koju jalutada ja mitte keegi mööda ka ei sõida. Kuub seljas, valge habe ees – jõulumees, keda lapsed ootavad.” Ja siis ta otsustas uuesti autosse minna ja proovida, et äkki õnnestub omal käel välja pääseda, ikkagi nelikvedu. „Ja ratas haakus kruusa taha ja auto tuli tee peale tagasi. Jõudsin ukse taha, kus mind oodati, minutilise täpsusega. Tagasisõidul mõtlesin, et imesid juhtub. Eriti jõuluajal.”

Ilme Prenge laulis mitu kaunist laulu: „Valged jõulud”, „Jõulud mulle”, „Talve võlumaa”. Saugast saabunud reel sai hoburakendis saanisõitu teha. Samal ajal liikus jõulutaat Janno maiustuste kotiga ringi. Sindi Naisliit pakkus kuuma jooki, kringlit ja piparkooki, mille eest kohalviibinud ei pidanud midagi maksma. Seltsimaja fuajees töötas Sindi noortekeskuse kohvik Sinklased, mille leti taga teenindas Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes pälvis hiljuti Tori valla aasta noore auväärse tiitli.

Loe edasi: Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Jõgevamaa erinevate paikade seintel on silma hakkanud meeleolukad ja põnevad maalingud, mis valmisid Jõgevamaa Kodukandiühenduse Jõgevamaa kogukondade tänavakunstifestivalil. Jõgeva valla Kuremaa lossis toimund Jõgevamaa kodanikeühenduste tunnustamistseremoonial kuulutati ettevõtmine maakonna käesoleva aasta parimaks kodanikuühenduse projektiks.

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto Liina Laurikainen
Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto: Liina Laurikainen

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul oli projekti partneriks mittetulundusühing Rural Urban Art. „Nemad lõid MTÜ eesmärgiga arendada tänavakunsti ka maapiirkonnas. 2018 aastal toimus analoogne festival Põlvamaal, kus maaliti seinu Kanepis, Räpinas ja Põlvas. Eelmise aasta juulis tegid nad üleskutse, kes sooviks 2019. aasta festivali korraldada. Võtsin nendega ühendust ja oldi valmis tegema Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega koostööd ja korraldama 2019. aastal festivali Jõgevamaal. Siis hakkas pikk protsess rahastuste leidmiseks – see oligi põhiliselt kodukandi teha. Projekti rahastati Jõgevamaa Koostöökoja meetme maakondlike ühisprojektide meetmest. Kunstnikud elasid kõik Põltsamaal ja said tööst vabal ajal suhelda ja tutvuda ka Põltsamaa piirkonnaga.”

Loe edasi: Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Piret Aus. Foto Urmas Saard
Piret Aus. Foto: Urmas Saard

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks esitati tänavu 91 inimest. Nende hulgast valiti välja 16 väärikat kodanikku, kellele andis aumärgid 25. novembril üle rahvastikuminister Riina Solman. „On rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti saadeti meile kirju ligi saja tähelepanuväärse inimese kohta, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele. Sel aastal jagasime suure südamega ja tegusatele kodanikele Siseministeeriumi poolt aumärke juba 21. korda,“ ütles rahvastikuminister.

Aumärkide saajate hulgas on nii neid, tänu kellele oli meie suvine juubelilaulupidu esmakordselt suures mahus ligipääsetav ka erivajadustega inimestele; tänu kellele hoolitsetakse vähihaigete laste eest; tänu kellele tõuseb teadlikkus elust dementsusega ning tänu kellele panustatakse oma vaba aega sisejulgeoleku tagamisse. „Te olete andnud hindamatu panuse meie armsa Eesti arendamisse,” sõnas Solman pidulikul tunnustusüritusel.

Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard
Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Loe edasi: Seljametsal peeti kadripulma

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard
Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Loe edasi: Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto Urmas Saard
Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).

Loe edasi: Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Reet Tobre mälestamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Petserimaa vabadusvõitlejal Reet Tobrel on 27. novembril 60. sünniaastapäev. Neljapäeval, 28. novembril kell 13 toimub kogunemine Tallinna Rahumäe kalmistu kabeli juures. Sealt minnakse tema kalmule, kus leiab aset mälestushetke korraldamine.

Tallinna Rahumäe kalmistu peavärav. Foto Urmas Saard
Tallinna Rahumäe kalmistu peavärav. Foto: Urmas Saard

Reet Tobre ühiskondlik tegevus algas 1989. aastal kodanike komiteede liikumisega. Teda tunti suuresti Tartu rahu järgse piiri taastamise pooldaja ja setude õiguste kaitsjana. Petserimaa mure teadvustumine tervele Eesti ühiskonnale oli peaasjalikult just Tobre innuka tegevuse ja ammendamatuna näiva visaduse tulemus. Tobre oli 1992. aastal asutatud ühenduse Petserimaa juht ja 1993. aasta oktoobrist sai temast Seto vanematekogu liige. Samuti kuulus ta Inimõiguste Instituudi nõukokku.

Tobret on korduvalt nimetatud omakasupüüdmatuks ja heaks inimeseks, mis on poliitiku kohta erakordne tunnustus.

Tobre lahkus raske haiguse tagajärjel väga varakult, 37-aastasena – 8. mail 1997.

KU päevatoimetaja

Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Pühapäeval, 24. novembril kulmineerub rahvusvaheline sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ üleriigilise kadrisandijooksmisega, kus kõik kadrisandid on oodatud end mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel kirja panema. Üle riigi toimuvad kadripeod, suurim neist 25. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Hakkame santima[pullquote]Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele[/pullquote]„Mardid ja kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne,“ ütles aktsiooni „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal. „Meile toovad sandid õnne, vastu saavad ande. Soovitame sõpruskondadel ja peredel kindlasti kadrisandijooksmise ette võtta. “

„Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele,“ ütles aktsiooni eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal.

Sestap on Eestisse külla sõitnud ka folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest, samuti astub koolides ja rahvamajades toimuvatel kontserditel üles Narva laste folkloorirühm Guselki.

Loe edasi: Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”

Loe edasi: Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.

Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto Urmas Saard
Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.

Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.

Loe edasi: Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Juhan Seer on Otepää valla aasta isa

9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.

Juhan ja Esti Seer. Foto Monika Otrokova
Juhan ja Esti Seer. Foto: Monika Otrokova

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.

Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.

Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.

Loe edasi: Juhan Seer on Otepää valla aasta isa

Pühapäeval kaunistavad sinimustvalged lipud isadepäeva

Isadepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Lipp Sindi muuseumil. Foto Urmas SaardLipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäev on sarnaselt emadepäevaga saanud alguse eelmise sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.

 

Lipp Sindi muuseumil. Foto: Urmas Saard →

Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu Foto Urmas Saard
Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist[/pullquote]Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.

Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.

Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.

Loe edasi: Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi Naisliidu viis naist võtsid nõuks tulla tänasel hingedepäeval Sindi Vanale kalmistule, et silmapaistvate avalikuelu tegelaste kalmudelt sügistuultes langenud puulehti kokku riisuda.

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto Urmas Saard
Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tähena valgustan öösel su rada…[/pullquote]Tööd tegid Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste. Ositud hauakääbaste juurde juhatas Sindi kalmistute vaht Leiu Tünder, kes tegi koos naistega kõige raskemat tööd: tõstis rakseid kotte kärule ja kärutas vettinud lehed kalmistu väravast väljapool asuvasse suurde lehekuhja.

Loe edasi: Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi kirjanikule Tiit Tarlapile avatakse mälestuspink

Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto Urmas Saard
Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.

Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”

Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard

 

 

 

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu

Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.

Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto Kadrina
Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto: Kadrina

[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.

Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.

Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu

Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutavad välja Konstantin Pätsile rajatava mälestusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot.

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Konstantin Pätsi martüürium on justkui Eesti riigi martüürium. Ehk oleme ikkagi Konstantin Pätsi tänuvõlglased?[/pullquote]MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja arhitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk rajatakse Eesti Vabariigile tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal.

Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, milles Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa.

Loe edasi: Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus

Pärnakatel oli suurepärane võimalus kuulda Sorrõseto esinemist

Kogu käesoleva kuu kestev soome-ugri rahvaid liitev ja tutvustav üleriigiline festival jõuab kõrghetkeni hingekuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäevaga, mille eelõhtul andis Sorrõseto suurepärase kontserdi Pärnu Raeküla rahvale.

Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast.[/pullquote] Järgmise aasta 5. jaanuaril kümneseks saav Sorrõseto on pealinnas tegutsev lauluselts, millesse kuulub kümmekond lauljat. Raeküla Vanakooli keskuses esines täna kuus naist ja üks mees, kelle nimi Villu Linnasmäe. Kõik vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Petseri lähistel. Seltsi lauluema (setu keeles lauluimä) ja vaimne juht on Leida Heliste, aga lauljate muusikaline juht on Valli Karp.

Vanakooli keskuses kogunenud rahvas kuulis üle tuhande aasta vanust seto leelot, mis on setude traditsiooniline laulmisstiil. Kümme aastat tagasi kandis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee seto leelo inimkonna vaimse viljepärandi esindusnimekirja. Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast. Valli Karp mängis ka tillukest karmoškat.

Loe edasi: Pärnakatel oli suurepärane võimalus kuulda Sorrõseto esinemist

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar
Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

[pullquote]Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.[/pullquote]„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Loe edasi: Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval